Legislator Case Law & Legislation
3-12-2045/66 AI generated

3-12-2045/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-12-2045/66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

15.03.2012. a korraldusega nr 12.2-3/6785-1 alustas maksuhaldur kontrolli OÜ-s Veecotehno maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsuse üle maksustamisperioodil 2012. a

Legislator headnote

AI generated

3-12-2045/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 15.03.2012. a korraldusega nr 12.2-3/6785-1 alustas maksuhaldur kontrolli OÜ-s Veecotehno maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsuse üle maksustamisperioodil 2012. a

Keywords

AI generated
market exclusivity failure to prove solvency environmental taxes export subsidies review of tenders exclusion of warranty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2045

Haldusasi

Veecotehno OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 18.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/6785-20 ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

20.06.2012

otsuse

nr

12.2-3/6785-21

tühistamise

nõudes

ning

Maksu-

ja

Tolliametile

ettekirjutuse tegemiseks 18.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/6785-20 tagasitäitmiseks

Asja läbivaatamise viis

02. ja 03. aprillil 2013. a toimunud kohtuistungitel

Menetlusosalised

Kaebaja: Veecotehno OÜ

Esindajad: Rein Küttim ja juhatuse liige Vladimir Rolik.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Nikolai Majerovitš

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Saata kohtuotsuse ärakiri kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. 15.03.2012. a korraldusega nr 12.2-3/6785-1 alustas maksuhaldur kontrolli OÜ-s Veecotehno

maksude deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsuse üle maksustamisperioodil 2012. a

jaanuar. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur 18.06.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/6785-20

(edaspidi: maksuotsus), millega vähendas äriühingu poolt jaanuarikuus deklareeritud

sisendkäibemaksu 6 004,00 euro võrra, määras samas summas tasumisele kuuluvat käibemaksu ja

summas 10 333,97 eurot tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

2. Maksu määramise aluseks oli asjaolu, et maksuhalduri hinnangul ei leidnud tuvastamist, et

ExSolvo OÜ ei osutanud kaebajale ExSolvo OÜ nimel väljastatud 31.01.2012 arvel nr 28-01-

2012/VT summas 36 026,40 eurot (sh käibemaks 6 004,40) ja sellele lisatud tööde kirjeldaval

aktil märgitud teenuseid. Vastavalt kirjeldavale aktile oli väidetavate tööde sisuks kopp-

ekskavaatori ja roxoni kasutamine ning treileri kasutamine ekskavaatori transportimiseks.

Kontrollakt väljastati 05.06.2012. Eriarvamuse tähtaeg oli 13.06.2012, samal päeval esitas kaebaja

taotluse tähtja pikendamiseks, kuid 13.06.2012 otsusega seda ei rahuldatud. Nii ei esitanudki

kaebaja eriarvamust. Maksuotsus anti välja 18.06.2012. 20.06.2012. a andis maksuhaldur välja

maksuotsuse

muutmise

otsuse

nr

12.2-3/6785-21,

millega

korrigeeris

maksuotsuse

maksuarvetust, kuid lõplik maksuotsusest tulenev Veecotehno OÜ maksukohustus sellest ei

muutunud.

3. Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et Veecotechno OÜ ei selgitanud maksumenetluses, kuidas

täpsemalt (kelle kaudu) ExSolvo OÜ leiti, kellega ja mis tel nr-l suheldi, kuidas täpsemalt

korraldati teenuse osutamine, mil viisil toimus seadmete rent ja transport ning kes selle üle

arvestust pidas ja kus seadmeid tegelikkuses hoiti. Maksuhaldur heidab lisaks ette, et mõlemal

korral maksuhaldurile suulisi selgitusi andes on V. Rolik vastanud ExSolvo OÜ-t puudutavatest

küsimustest mööda ning et ta on andnud maksumenetluses transpordi teostajate kohta

vastukäivat infot. ExSolvo OÜ raamatupidamisest puuduvad dokumendid selle kohta, et

ExSolvo OÜ oleks kasutanud vaidlusaluse tehingu teostamiseks alltöövõttu.

4. 25.09.2012. a esitas Veecotehno OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule maksuotsuse ja selle

muutmise otsuse peale. Kaebuses taotleb kaebaja tühistada maksuotsus ja selle muutmise otsus

täies ulatuses. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. Kaebaja hinnangul on maksuotsus ebaseaduslik, kuna maksuhaldur ei ole kogunud maksu

määramiseks piisavalt tõendeid, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Kogutud tõendeid on

hinnatud aga valikuliselt ja ebaõigesti. Kaebaja esitas algdokumendi 5000 euro sularaha

väljavõtmise kohta pangakontolt 06.07.2012. Süvendaja transporti Türilt Keila valda ei teostanud

ainult OÜ Harrier. Maksuhaldur on sellise väite tegemisel tuginenud vaid V. K. 04.04.2012

suulistele selgitustele. Protokolli p-s 21 on küsimus: „Milliseid teenuseid osutas Harrier OÜ

Veecotehno OÜ-le perioodil 2012 jaanuar“, ent vastus sellele küsimusele ei ole mõistetav ja

seega tuleb järeldada, et vastuses kirjeldatakse tööd, mida OÜ Harrier tegi Veecotechno OÜ-le

2011 aastal. Protokolli p-s 26 räägitakse aga juba 2012 sündmustest, ja V. K. vastusest ilmneb, et

transpordi teostamise päeval olid süvendi transportimisel osalised nii OÜ Harrieri kaks töötajat

koos kahe OÜ Harrier autoga kui ka kraanajuht, keda seletusi andnud V. K. ei tundnud. Kuna V.

K. teda ei tundnud, võis ta olla ExSolvo OÜ-st või mõnest ExSolvo OÜ-le allhanget teinud

äriühingust. Ka ei esitatud V. K. täpset küsimust süvendi koostisosade kohta, siis ei ole

tuvastatud ka see, kas OÜ Harrier transportis süvendaja kogu komplekti või ainult osa sellest.

6. V. Rolik on andnud maksuhaldurile ammendavaid ütlusi selle kohta, millistest koostisosadest

süvendaja koosnes ja on kinnitanud, et OÜ Harrier ei olnud ainus transportija. V. Roliku ütluste

kohaselt kuna objektil oli veel teisigi töötajaid ja ettevõtteid, siis ei teadnud ta, millised seadmed

kuulusid ExSolvo OÜ-le, kui palju ja millised isikud selle firma nimel töötasid.

7. 18.04.2012 andis ExSolvo OÜ töötaja A. S. seletusi, mille kohaselt ExSolvo kasutas autosid,

mis olid V. (Ž.) omad, oli ka tellitud autosid, millega tegeles V. ise, äriühing kasutas ka

alltöövõttu, millega tegeles V. Seega oli ExSolvo kasutuses transpordivahendeid, millega sai

vaidlusalust teenust osutada.

8. Kaebaja on käitunud nõutava hoolsuskohustusega ja heauskselt. Arve alsuel tasuti

pangaülekandega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et selles toodud põhjendused ei anna alust

maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsus ja selle muutmise otsus on õiguspärased ning kaebaja

pole tõendanud vastupidist. Maksustamise seisukohalt olulised asjaolud on üksikasjalikult välja

toodud maksuotsuse lk-l 2-8 ja kontrollakti lk-l 3-14, ning käesolevas vastuses piirdub vastustaja

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt üksnes olulisemate asjaolude välja toomisega. Need

asjaolud on järgmised:

a) ExSolvo OÜ endine juhatuse liige V. Ž. (oli juhatuse liikmeks kuni 31.01.2012. a) keeldus

tehingu kohta ütluste andmisest tuginedes MKS § 64 lg 1 p-le 6;

b) Veecotehno OÜ seaduslik esindaja V. Rolik’u selgitused tehingute toimumise üksikasjade

kohta on puudulikud ja vastuolulised (Vt täpsemalt maksuotsuse lk 2-3 ja kontrollakti lk 11-13).

Ütluste andmisel ei osanud ta nimetada, kes oli ExSolvo OÜ esindajaks nimetatud tehingus.

Samuti ei osanud ta selgitada, kuidas leiti ExSolvo OÜ kontaktid ja missugune on selle äriühingu

kontakttelefon. Selgusetuks jäi ka see, kuidas täpsemalt tehingu osas kokku lepiti, kellega suheldi,

kuidas korraldati teenuse osutamine, mil viisil toimus seadmete rent ja transport, kes selle üle

arvestust pidas ning kus seadmeid hoiti. V. Rolik ei osanud nimetada mitte ühtegi seadet,

sõidukit ega masinat, mida väidetavalt ExSolvo OÜ poolt väljastatud arve alusel kasutati ega

isikuid, kellega tehingus kokku lepiti, kes töid tegid ja kuidas peeti arvestust teostatud tööde üle,

olles samas ise objektidel viibinud ja töid teinud. Ühtlasi on isiku selgitused teenuste sisu kohta

vastuolulised (Selle vastuolu kohta vt maksuotsuse lk 3, teine lõik).

c) Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile muid tõendeid arvel märgitud tehingute toimumise kohta,

nagu nt koostöölepingud, meilivahetus, eriload ülegabariidiliste veoste transportimiseks,

teostatud tööde arvestus, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid jms. Sisuliselt on kaebaja esitanud

tehingute toimumise tõendamiseks üksnes puudlikke ja vastuolulisi ütlusi, arve koos tööde

kirjeldava aktiga ja tasumist tõendavad dokumendid;

d) ExSolvo OÜ maksudeklaratsioonides kontrollperioodil deklareeritud ja töölepingute alusel

töötanud töötajad K. K., V. K., S. P., D. M. ja A. S. ei kinnitanud maksuhaldurile suuliste

selgituste andmisel tööde teostamist objektidel Paides, Türil, Keilas või Muugal, samuti ei

teadnud nad midagi OÜ-st Veecotehno. Nende ütluste kohaselt on nad teinud tööd üksnes ühel

objektil Harkus, kus nad teostasid torutöid;

e) ExSolvo OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud maksumenetluse käigus mingeid dokumente, mis

tõendaksid selle äriühingu poolt teenuste osutamist kaebajale. Samuti ei tuvastanud maksuhaldur

kriminaalasja nr 11760000144 raames MTA uurimisosakonna poolt ära võetud ExSolvo OÜ

raamatupidamisdokumentidest dokumente, mis viitaksid taoliste teenuste osutamisele kas

ExSolvo OÜ poolt või alltöövõtu kasutamise korras.

10. Arvestades eeltoodut ei ole maksumenetluses leidnud tõendamist arvel märgitud teenuste

osutamine kaebajale ExSolvo OÜ poolt. Teenuste mitteosutamist ExSolvo OÜ poolt tõendavad

täiendavalt ka OÜ-lt Harrier ja DSV Transport AS-lt saadud andmed. ExSolvo OÜ arvele lisatud

kirjeldaval aktil on märgitud üheks teenuseks „3. ekskavaatorite teisaldamiseks treilerite

kasutamine“ summas 5 587,2 eurot (sh käibemaks 931,2 eurot). Veecotehno OÜ seadusliku

esindaja V. Roliku antud selgituste kohaselt seisnes nimetatud teenus ujuvsüvendaja (teine nimi:

ekskavaator) transportimises 2012. a jaanuaris marsruudil Türi - Keila vald ja Keila vald - Muuga

sadam. Samas Harrier OÜ-lt ja DSV Transport AS-lt saadud teabe kohaselt tegelesid nemad

2012. a jaanuaris ekskavaatori vedamisega nimetatud marsruudil ning kasutasid selleks enda

veokeid. Niimoodi Harrier OÜ-lt saadud teabe kohaselt (vastustaja lisa 14) osutas see äriühing

kaebajale 2012. a jaanuaris ekskavaatori transporditeenust Türilt Niitväljale. Tehing on kajastatud

kaebaja raamatupidamises 16.01.2012. a arvega. Harrier OÜ-lt saadud teabe kohaselt toimus

tasumine veo eest varasema võla tasaarveldamisega. DSV Transport AS-lt saadud teabe kohaselt

(vastuse lisa nr 16) ta osutas OÜ-le Veecotehno ekskavaatori transporditeenust Keila vallast

Muuga sadamasse. Tehing on kajastatud kaebaja raamatupidamises 06.02.2012. a arvega. DSV

Transport AS esitas maksuhaldurile täiendavalt järgmiseid dokumente: ülegabariidilise veose

veoluba, veotellimus ja muud dokumendid (vastuse lisad 18-24). Tulenevalt kaebaja pangakonto

väljavõttest toimus nimetatud teenuse eest ka tasumine. Eeltoodut arvestades on

maksumenetluses leidnud tõendamist asjaolu, et ekskavaatori transporditeenust marsruudil Türi

– Keila vald – Muuga sadam osutas mitte ExSolvo OÜ vaid OÜ-d Harrier ja AS Transport.

Seega osas, mis puudutab transporditeenuse osutamist (s.o 5 587,2 eurot, sh käibemaks 931,2

eurot), dubleerib ExSolvo OÜ arve kaebaja raamatupidamises kajastud OÜ-te Harrier ja DSV

Transport AS arveid. Kuna aga nende arvete alusel on samuti toimunud ka tasumine (Harrier

OÜ puhul tasaarveldus) ja sisendkäibemaksu mahaarvamine, siis kaebajal puudub õigus

sisendkäibemaksu teistkordseks mahaarvamiseks ExSolvo OÜ arve alusel.

11. Vastustaja lisab, et kaebaja väited nagu oleks Harrier OÜ esindaja rääkinud 04.04.2012

selgituste andmisel üksnes veoteenuse osutamisest 2011. a kevadel, ei ole tõesed. Esiteks suuliste

selgituste protokollist nähtub, et isik selgitas, et ta osutas teenust nii 2011. a kevadel kui ka 2012.

a jaanuaris. Teiseks, asjaolu, et transporditeenus on osutatud just jaanuaris, tõendab kaebaja

raamatupidamises kajastatud 16.01.2012 arve transporditeenuse eest. Nimetatud arvele on samuti

lisatud saatelehed, kus kajastub süvendaja transport ning peale- ja mahalaadimine 13.-ndal ja 16.-

ndal jaanuaril 2012. Ühtlasi on otsitud kaebaja väide, et isikud, kes Harrier OÜ esindaja sõnade

kohaselt viibisid süvendaja pealelaadimisel veoautodele, võisid olla ExSolvo OÜ-st. Nimelt

kaebaja esindaja on ise selgitanud 27.03.2012. a selgituste andmisel, et süvendaja transportimisel

teostas kraanateenust pealelaadimiseks hoopis AS Laarmann ja Ko.

12. Vastustaja on ühtlasi seisukohal, et maksuhaldur on õiguspäraselt määranud ExSolvo OÜ

arve alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt TuMS § 51

lg 2 p 3 alusel, s.o isikul puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument. Maksumenetluses ei leidnud tõendamist ExSolvo OÜ 31.01.2012 arvel

kajastatud kopp-ekskavaatori kasutamise teenuse maksumusega 15 679,2 eurot (sh käibemaks 2

613,2 eurot) ja roxoni kasutamise teenuse maksumusega 14 760 eurot (sh käibemaks 2 460 eurot)

osutamine. Vastustaja rõhutab, et kuivõrd kaebaja ei esitanud maksuhaldurile maksumenetluse

käigus andmeid ega tõendeid selle kohta, et kirjeldatud teenuseid võisid osutada kolmandad

isikud ning kuna ka maksuhaldur pole maksumenetluses vastavasisuliseid tõendeid tuvastanud,

siis loeb maksuhaldur, et teenuseid ei ole kaebajale osutatud ning ExSolvo OÜ-le välja makstud

rahasummad ei olnud ettevõtlusega seotud. Sel põhjusel kuuluvad need väljamaksed

maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel.

13. TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit ning

„ettevõtlusest välja viidud“ tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu

saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine

osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest

maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). Vastustaja hinnangul on käesolevas asjas

TuMS § 51 lg 2 p-s 3 ettenähtud alused nimetatud summade maksustamiseks olemas.

14. Kuigi maksumenetluses on leidnud kinnitamist asjaolu, et nimetatud teenust on kaebajale

osutanud hoopis OÜ-d Harrier ja DSV Transport AS, ei välista see asjaolu maksuhalduri

hinnangul tulumaksu määramist ExSolvo OÜ-le ülekantud summadelt. Nimelt maksumenetluses

on tuvastatud, et Harrier OÜ osutas transporditeenust oma varasema võla katteks kaebaja eest.

DSV Transport AS transporditeenuse osutamise eest on kaebaja samuti eraldi tasunud.

Eeltoodut arvestades ei ole ExSolvo OÜ 31.01.2012. a arve alusel tasutud summa 5 587,2 eurot

seotud nimetatud transporditeenusega ning tegemist on kulutusega, mille kohta puudub nõutav

algdokument. Sel põhjusel on põhjendatud tulumaksu määramine nendelt väljamaksetelt.

15. Osas, mis puudutab tulumaksu määramist kaebaja kontolt tehtud väljamaksetelt suuruses 2

849,02 eurot, mille kohta kaebaja esitas väljaminekuordereid nr KV120003 ja KV120004, siis

menetlusökonoomi põhimõttest lähtuvalt ei pea vastustaja vajalikuks kordama hakata

maksuotsuse lk-l 10-11 toodud põhjendusi ning jääb nende juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus leiab, et

maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja ei ole ExSolvo OÜ-lt 2012 jaanuaris teenust soetanud.

Vaidlusaluse transporditeenuse teostasid tegelikkuses OÜ Harrier ja DSV Transport AS.

Järelikult on ExSolvo OÜ poolt kaebajale väljastatud arve fiktiivne. Seetõttu ei saa kaebaja arvata

nimetatud arve alusel maha sisendkäibemaksu ja ExSolvo OÜ arve aluselt kaebaja pangakontolt

13.02.2012 tehtud väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt maksuhaldur on õigesti

määranud tulumaksu. Fiktiivse arve alusel saab väljamakse teha vaid maksupettuses osalenuna,

olles teadlik sellest, et tegelikult arve aluseks olnud teenust ei ole osutatud. Kohtu põhjendused

on järgmised.

17. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud, et kui tehingu toimumuse kohta väljastatud

arve on küll formaalselt korrektselt täidetud, kuid arve sisu ei vasta tegelikult majandustehingule

või kui seda ei ole üldse tehtud või kui seda ei ole teinud arvel näidatud pooled, ei ole tegemist

nõuetekohase arvega käibemaksuseaduse § 37 mõttes.

18. Esiteks seab vaidlusaluste vedude teostamise tugevalt kahtluse alla see, et ExSolvo OÜ-l

puudusid sõidukid, millega vedu teostada ning asjas ei nähtu ka mingeid tõendeid sõidukite

rentimise või muul viisil kasutada saamise kohta.

19. Teiseks ei olnud ExSolvo OÜ-l veo teostamiseks mingeid veolubasid, mida ülegabariidiline

vedu oleks eeldanud (ja mis olid olemas nt DSV Transport AS-l ja Harrier OÜ-l).

20. Kolmandaks on kohtu hinnangul kõige kõnekam ajaolu see, et ei maksu, vaide- ega

kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud nimetada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks olnud reaalselt

vedude toestaja (autojuht, laadija). ExSolvo OÜ-le vaidlusalusel perioodil töid teinud isikutest

ükski vaidlusalusel objektil töid ei teinud, mida kinnitavad üheselt maksuhalduri poolt neilt

võetud seletused. Enamgi veel kui väita, et veo reaalne teostaja ei ole tõendatud, on oluline see,

et kaebaja ei ole isegi suutnud põhjendada, kes vaidlusaluseid vedusid teostas.

21. Neljandaks ei ole arusaadav, mis jäi vedada ExSolvo OÜ-le, kui veo Türilt Leholasse teostas

OÜ Harrier ja teise osa Leholast Muugale DSV Transport AS. Arusaamatuks jääb, miks läinuks

kaebajal vaja täiendavalt ExSolvo OÜ-t kui vedajat. Kaebaja väited selle kohta, et veo teostasid

osaliselt eelnimetatud äriühingud ja paralleelselt ka ExSolvo OÜ, ei ole esiteks eluliselt usutavad

ning teiseks on ka tõendamata. Esiteks kinnitas V. K. 04.04.2012 maksuhaldurile, et Türi-Lehola

veo teostas vaid OÜ Harrier, ta ei tunne ei ExSolvo OÜ-t ega V. Ž. Maksumenetluses väitis V.

K., et kohal oli peale nende äriühingu esindajate veel kraana ja kraanajuht. Viimased tegelesid aga

süvendaja demonteerimisega, mitte selle edasise transpordiga. Harrier OÜ juhatuse liige V. K.

selgituste kohaselt teostas ta 2012 jaanuaris kaebajale süvendaja transpordi. Tasumist ei toiminud,

kuna tehing tasaarveldati varasema võlaga. Süvendaja viidi Türilt Niitväljale (Leholasse). Teisel

päeval veeti samal marsruudil torusid. Esimene vedu toimus 13.01. ja teine 16.01.2012. Vedude

toimumist kinnitavad saatelehed ja ülegabariidilise veose luba. Esimese veo juures oli ka V. Rolik.

Vaidlust ei ole selles, et kraanateenuseid osutasid kaebajale 13.01.2012 AS Laarmann ja Co ning

Cranex Group OÜ, kes omakorda ei olnud seotud transporditeenuse osutamisega. Kohus

nõustub maksuhalduriga selles, et süvendaja transport toimus 13.01.2012 Türi vallast Liivamäe

karjäärist Leholasse Harrier OÜ ja mitte ExSolvo OÜ poolt. V. K. selgitas kohtuistungil, et OÜ

Harrier viis vaid osa (hinnanguliselt 25%) süvendajast, samas maksuhaldurile 04.04.2012 andes

ta midagi sellist ei väitnud (I kd lk 100 jj).

22. V. K. on oma kohtus antud ütlusi võrreldes maksuhaldurile antuga muutnud. Kohus peab

usaldusväärsemaks maksuhaldurile antud selgitusi, kuna need olid antud lühikese ajavahemiku

järel peale veo teostamist ning seetõttu oli oluliselt väiksem võimalus, et kaebaja oleks V. K.

selgituste andmise sisu osas mõjutanud. Kaebaja väited, et maksuhaldurile rääkis V. K. 2011

aastal osutatud veoteenusest, ei ole loogilised. Miks pidanuks V. K. ühtäkki rääkima 2011

transporditeenusest, kui protokollist on läbivalt näha, et maksuhaldur uuris 2012 jaanuaris aset

leidnud veo kohta. V. K. nimetab protokolli 15. küsimuse peale 2012 jaanuari klientidest

esimesena Veecotehno OÜ, samuti on p 25 ja 26 üheselt aru saada, et juttu on 2012 jaanuari

tehingust. P 26 kinnitab V. K., et objektil peale Harrier OÜ kahe auto muid autosid ei olnud (oli

vaid kraana). Ka on V. K. maksuhaldurile antud selgitused kooskõlas maksumenetluses kogutud

dokumentaalsete tõenditega. Kaebaja väiteid, et protokoll on koostatud ebakorrektselt, ei pea

kohus tõsiseltvõetavateks. V. K. on allkirjastanud venekeelse lehe oma õiguste ja kohustuste

kohta maksuhaldurile selgituste andmisel ning protokollist nähtuvalt olid protokollijateks kaks

MTA vanemrevidenti Laura Glaase ja Olga Kolesnik, kellest viimase nimi annab alust arvata, et

tegemist oli vene keelt valdava isikuga, kes sai ka V. K. suhtlust protokollimisel tõlkida. V. K.

kinnitas ka kohtuistungil, et revidendid muutsid protokolli sõnastust korduvalt, mis viitab üheselt

sellele, et kirjapandu sisu kontrolliti üle ja ebatäpsused likvideeriti. Protokoll on piisavalt detailne,

seal on eristatud küsimused ja vastused, see on allkirjastatud V. K. poolt. Kohtul puudub alus

kahelda 04.04.2012 protokolli usaldusväärsuses ning täpsuses. Istungil antud ütluste

usaldusväärsust kahandab aga lisaks asjaolu, et V. K. hakkas kohe alguses kaebaja esindaja

küsimusele „Kas olete rahul protokolli sisuga?“, et maksuhalduri protokollis on valesti märgitud,

justkui oleks OÜ Harrier teostanud kogu veo.

22. Ebaloogiline oleks, miks kaebaja pidanuks tellima DSV Transport AS-lt kolm eraldi veokit:

kaks autot ja ühe aluse, ning samal ajal kasutama paralleelselt ka veel ExSolvo OÜ teenuseid.

DSV Transport AS juhatuse liikme Jaanika Roosmann’i maksuhaldurile 11.04.2012 antud

selgituste kohaselt (I kd lk 108 jj) tellis kaebaja DSV Transport AS-lt süvendaja transpordi

Eestist Nigeeriasse (nimetatut kinnitab ka V. Roliku e-kiri DSV Transport AS-le I kd lk 114)

ning tellimus sisaldas eeltransporti Leholast Muuga sadamasse, mille DSV Transport AS ka

teostas (Jaanika Roosmanni selgituste protokolli p 7 kohaselt teostas transpordi sellel lõigul vaid

DVS Transport AS), hankides ühtlasi vajaliku ülegabariidilise veose loa (I kd lk 112 jj). DSV

Transport AS-ga sõlmis kaebaja ka kliendilepingu (I kd lk 148 jj), kogu muu dokumentatsioon oli

korrektne.

23. Kohtu hinnangul on ka vaidlusaluse tehingu hind võrreldes DSV Transport AS ja Harrier

OÜ hindadega kahtlustäratavalt kõrge: nimelt on tasutud DSV Transport OÜ-le eeltranspordi

eest Eestis 882 eurot (lisandub käibemaks) ja Harrier OÜ tehingu hinnaks on arvestatud 1470

eurot (lisandub käibemaks). Vaidlusaluse tehingu eest on aga ExSolvo OÜ-le tasutud 30 022

eurot, millele lisandub käibemaks. Majanduslikult oleks ebamõistlik kasutada kümneid kordi

kallimat vedajat, kelle vajalikkus ei ole arusaadav, kelle dokumentatsioon on puudulik ja kelle veo

suhtes puudub hinna arvestus, ei ole kohtutud äriühingu esindajatega, sõlmitud kirjalikku

lepingut ja samuti ei ole kohtutud veose reaalsete teostajatega. ExSolvo OÜ väidetava veoga

seotud dokumentatsioon on võrreldes Harrier OÜ ja DSV Transport AS vedude

dokumentatsiooniga (saatelehed, ülegabariidilise veose load) võrreldes oluliselt puudulikum, mis

täiendavalt seab kahtluse alal selle, et paralleelselt eelnimetatud äriühingutega oli vedajaks ka veel

ExSolvo OÜ. Ka nimetatud asjaolu kinnitab kaudselt, et tegemist oli fiktiivse tehinguga.

24. V. Roliku 27.03.2012 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt teostas kogu transpordi

ExSolvo OÜ. On tõsi, et OÜ Harrier ja DSV Transport AS arved ning nendega kaasnevad

dokumendid olid kaebaja raamatupidamises olemas, ent siiski jääb arusaamatuks, miks kaebaja

juhatuse liige nende äriühingutega tehtud tehinguid maksuhaldurile avaldada ei soovinud. V.

Rolik selgitas 27.03.2012, et vedu toimus kahes osas, algselt transporditi süvendaja Paide lähistelt

karjäärist Keila valda Leholasse ja seejärel Leholast Muuga sadamasse. AS Laarmann & Co

osutas seejuures kaebajale kraanateenuseid. 13.02.2012 saatelehe järgi osutas kraanatöid ka

Cranex Group OÜ. ExSolvo OÜ kontaktid leiti tuttavate kaudu, kes viitasid ettevõttele, kes

teostab ülegabariitseid vedusid (isikuid ta ei nimetanud, öeldes, et need inimesed ei puutu asjasse

ja ta ei pea vajalikuks neid nimesid nimetada). 03.04.2012 istungil väitis kaebaja esindaja R.

Küttim, et tema tegi ExSolvo OÜ-le taustauuringu ja ei leidnud nende juures midagi kahtlast,

ometi olid tol ajal ExSolvo juhatuse liikme V. Ž. seostamine mitmete maksupettustega väga

lihtsalt interneti teel väljauuritav. ExSolvo OÜ esindajat vaidlusaluses tehingus V. Rolik

27.03.2012 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt ei teadnud, V. Ž. ei tundnud ja ei olnud

kunagi näinud. Poolte vahel V. Roliku kinnitusel koostöölepingut ei olnud. Suhtlus toimus

telefoni teel, kuid tel nr maksuhaldurile ei esitatud. E-kirjavahetust ei peetud. Kohtus 02.04.2012

istungil kinnitas aga V. Ž., et tundis V. Rolikut, millist väidet kohus ei pea usaldusväärseks, kuna

V. Rolikul puudus mistahes põhjus eitada maksumenetluses maksuhaldurile, et ta oli V. Ž.

kohtunud. V. Ž. kohtus antud sellekohast ütlust ei pea kohus aga usaldusväärseks, kuna

ilmselgelt oli sellise ütluse andmine kaebaja kasuks, kes ühtlasi oli taotlenud V. Ž. kohtusse

tunnistajana kutsumist, oli ise nõus tagama V. Ž. kohtusse ilmumise tagama (ja seda ka tegi) ning

kokkuvõtlikult on kohtul veendumus, et V. Ž. kohtus antud ütlused olid peamiselt eelnevalt

kaebajaga kooskõlastatud, mistõttu ei ole need usaldusväärsed ja mistõttu ei saa kohus oma

otsuse tegemisel neile tugineda. V. Roliku 30.50.2012 ütlustes kinnitas ta vaidlusalust transporti

ExSolvo OÜ poolt, kuid väitis, et ei tea, kas ta suhtles ExSolvo OÜ-ga telefoni teel (numbri sai

ta enda kinnitusel transporditeenuseid osutavalt firmalt, kes ise sel ajal teenust osutada ei saanud,

kuid ta ei pea vajalikuks nimetada seda isikut) ja samuti ei tea, kellele kuulusid

transpordivahendid, millega ExSolvo OÜ transpordi teostas.

25. ExSolvo OÜ teise juhatuse liikme Vladimir Mikitjanski 03.04.2012 selgituste kohaselt ei ole

ta viibinud ExSolvo OÜ-ga seonduvatel objektidel ega teinud mingeid töid, samuti ei tea ta

midagi rääkida 2012 jaanuaris teostatud tehingute ja osutatud teenuste kohta. Juhatuse liikmeks

sai ta nii, et tunneb V. Ž. juba 7 aastat ning viimane pakkus talle koostöö võimalust 2012

jaanuaris. V. Ž. pidi jääma äriühingu direktoriks ja V. Mikitjanski tegelema igapäevase tööga.

03.04.2012 seisuga ei olnud V. Mikitjanski aga ExSolvo OÜ igapäevase tegevusega kursis. Ka V.

Ž. oli 2012 jaanuaris juhatuse liige ning makshaldur tema poole ka 12.04.2012 teabe saamiseks

pöördus, kuid ta keeldus enda suhtes käivale kriminaalmenetlusele ja MKS § 64 viidates ütluste

andmisest (isik viibis samal ajal vahi all).

26. Vaidlusalusel perioodil ExSolvo Oü-lt väljamakseid saanud isikutest ükski vaidlusalusest

tehingust midagi ei teadnud ja seal töötamist ei kinnitanud, muuhulgas ei tundnud keegi neist V.

Mikitjanskit. Kohtu hinnangu on üheselt tuvastatud, et need isikud vaidlusaluse teenuse

osutamisega seotud ei olnud. Paratamatult tekib küsimus, kes selle veo füüsiliselt teostas. Kui ei

ole suudetud nimetada ühtki füüsilist isikut, kes oleks veo teostanud (ja lisada seda kinnitavaid

tõendeid), siis ei saa lugeda ExSolvo OÜ-t transporti osutanuks.

27. Kohtu hinnangul oli ExSolvo OÜ juhatuse liikmel V. Ž. iseenesest õigus MKS § 64 alusel

maksuhaldurile selgituste andmisest keelduda, kuna ta oli kahtlustatav maksukuriteos, mis oli

seotud ka ExSolvo OÜ tegevusega. Samas seadis selline ütluste andmisest keeldumine kaebaja

keerulisemasse olukorda, kus kaebaja jäi ilma potentsiaalsest võimalusest tõendada

tehingupartneri juhatuse liikme ütlustega tehingu tegelikkust. Kohtu hinnangul ei muutu sellest

suuremaks maksuhalduri uurimiskohustus, vaid suureneb kaebaja kui teise tehingupartneri

kaasaaitamiskohustus ja tõendamiskoormus. V. Ž. kohtus tunnistajana antud ütlused (II kd lk 58

jj) ei muuda maksuotsuses tehtud järeldusi. Kohus ei pea V. Ž. ütlusi usaldusväärseteks. Esiteks

väitis V. Ž. mitmete dokumentide kohta (leping kaebajaga), et need on temalt ära võtud

läbiotsimise käigus, mis aga ei leidnud hilisemal asitõendite vaatluse protokollide uurimisel

tunnistust (II kd lk 81-107). Kohtus viitas V. Ž. saalis viibinud V. Rolikule kui isikule, kes tema

poole pöördus ja kellega ta on ka füüsiliselt kohtunud (II kd lk 63 ülal), samas kui

maksumenetluses on V. Rolik kinnitanud, et ei tunne V. Ž. ega ole temaga kohtunud. V. Ž.

ütlustes sisaldus ka vastuolu, kuna ta ei rääkinud midagi veost Leholast Muugale, vaid ainult

Türilt Leholasse. V. Ž. sõnul tegid töö konkreetselt alltöövõtjad, kuid milliste sõidukitega ja

millised isikud, seda ta ei täpsustanud. Kohtule tundub ka ebausaldusväärne, et vaatamata sellele,

et V. Ž. on mitmeid äriühinguid ning ta tegutseb mitmetel tegevusaladel ja et vaidlusalusest

tehingust on möödas aasta ja 4 kuud, mäletas ta liigagi ligilähedaselt tehingu aega ja summat.

Kõik eeltoodu viitab sellele, et kaebaja oli V. Ž. ütluste andmise eel instrueerinud.

28. ExSolvo OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud maksumenetluse käigus mingeid dokumente, mis

tõendaksid selle äriühingu poolt teenuste osutamist kaebajale. Samuti ei tuvastanud maksuhaldur

kriminaalasja nr 11760000144 raames MTA uurimisosakonna poolt ära võetud ExSolvo OÜ

raamatupidamisdokumentidest dokumente, mis viitaksid taoliste teenuste osutamisele kas

ExSolvo OÜ poolt või alltöövõtu kasutamise korras.

29. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud foto ei tõenda vaidlusaluse tehingu toimumist. Fotolt on

näha pump-süvendi osa, samas ei ole asjas vaidlust selles, et selline pump-süvend kaebaja oli.

Kohtu hinnangul on aga kaheldav, kas foto on tehtud vaidlusalusest pump-süvendist 2012

jaanuarikuus, kuivõrd fotol ei nähtu lund, 2012 jaanuari teisel poolel oli aga teadupärast mandri

Eestis lumi maas.

30. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale

müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja

teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisel. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud

otsuses asjas nr 3-3-1-34-06 p 15, et käibemaksu puhul on oluline müüja isiku tuvastamine, sest

ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks

tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu

riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu

ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Maksuhaldur on keeldunud

kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamisest õiguspäraselt.

31. Osas, mis puudutab tulumaksu määramist kaebaja kontolt tehtud väljamaksetelt suuruses

2849,02 eurot, nõustub kohus samuti maksuhalduri seisukohtadega, et tegemist on ettevõtlusega

mitteseotud kuluga. Kaebaja esitas küll peale kontrollakti kättesaamist 16.01.2012 kassa

väljaminekuorderi nr KV 120003, mille kohaselt on kassast makstud sularaha 1764 eurot Harrier

OÜ-le, ent samas Harrier OÜ sellise makse saamist ei kinnita: V. K. selgitas maksuhaldurile

04.04.2012, et nende poolt kaebajale 2012 jaanuaris osutatud transporditeenuse tasu tasaarveldati

varasema võlaga ja selle eest nad mingi makset ei saanud, lisades, et neil on lisaks jätkuvalt võlga

1000 eurot kaebaja ees. Ka 21.03.2012 trükitud pearaamatu väljavõttes on OÜ Harrier osutatud

teenus kajastatud võlana tarnijale, sularaha väljamakse sel ei kajastu. Seega ei ole 16.01.2012 kassa

väljaminekuorderi nr KV 120003 usaldusväärseks tõendiks nimetatud väljamakse seotuse kohta

kaebaja ettevõtlusega ja seda väljamakset on maksuhaldur õigesti käsitlenud ettevõtlusega

mitteseotud tuluna. 31.01.2012 kassa väljaminekuorder nr KV 120004 kajastab avansiaruannet nr

A120001-31.01.2012. Nimetatud väljamakse kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi kuludokumenti.

Seega on ka nimetatud summat käsitletud õigustatult ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Kokkuvõtlikult on maksuotsus ja selle muutmise otsus õiguspärased ja nende tühistamiseks

puudub alus.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud, jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen

kohtunik