3-12-883/59 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-883 Haldusasi A B kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A B Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Gunnar Vaikmaa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.11.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A B apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A B apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2012 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.05.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-12-883 2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A B esitas 22.02.2012 Justiitsministeeriumile selgitustaotluse, milles palus taastada juurdepääs kaebajale kuuluva IP-aadressi vahendusel Justiitsministeeriumi vastutaval töötlemisel olevatele andmekogudele (kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja). Riigi Infosüsteemide keskusele (RIK) saadetud kirjas märgib A. B, et nimetatud infosüsteemidele ei omanud kaebaja oma IP-aadressilt juurdepääsu perioodil 03.02-27.02.2012.

2. Justiitsministeerium teatas 28.02.2012 vastusega nr 2-4/2345, et A. B IP-aadress on avatud.

3. A. B esitas 17.03.2012 Justiitsministeeriumile moraalse kahju nõude summas 1400 eurot põhjusel, et kaebaja ei pääsenud ligi avalikule teabele oma IP-aadressilt ning kandis seetõttu moraalset kahju.

4. Justiitsministeerium jättis 03.04.2012 vastusega nr 2-1/2345 A. B kahjunõude rahuldamata.

5. A. B esitas 28.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis väärikuse alandamise eest kahju 500 eurot, viidates riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-le 1. Kaebaja soovib saada riigilt hüvitust temale kuuluva IP- aadressile järgmistele veebilehtedele: www.riigiteataja.ee, www.kinnistusraamat.rik.ee; www.e-toimik.ee, ja www.ariregister.rik.ee juurdepääsu piiramise eest ajavahemikul 03.02- 27.02.2012. Kaebaja väitel oli nimetatud juurdepääs talle äärmiselt vajalik seoses tsiviilasjadega kohtus.

6. Justiitsministeerium palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebusest ei selgu, milliseid raskeid hingelisi üleelamisi või kannatusi riigi tegevus kaebajale tekitas, et selle eest peaks vastustaja talle rahalist hüvitust maksma. Kaebajal oli võimalik külastada andmekogusid sellel perioodil, kui tema IP-aadressilt ligipääs oli piiratud, avalikes internetipunktides või kohapeal registrite osakondades, mistõttu saanuks soovi korral vajalikule teabele ligipääsu lihtsasti.

7. Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väärikuse alandamise eest põhjusel, et tal puudus ajavahemikul 03.02-27.02.2012 enda IP-aadressilt juurdepääs infosüsteemidele. Samas pole kaebaja näidanud, kuidas kirjeldatud juurdepääsu puudumine tema väärikust alandas. Mittevaralise kahju nõude esitamisel tuleb kannatanul tõendada, millist tema RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigust on rikutud ja milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. Antud juhul kaebaja seda teinud ei ole, mistõttu tal puudub alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Asjas kogutud andmed viitavad pigem sellele, et kaebajale ei ole üldse mingit kahju tekkinud. Kaebusest selgub, et kaebaja avastas juurdepääsupiirangu alles kümnendal päeval piirangu väidetavast algusest (13.02.2012) ja hakkas selle põhjusi uurima sellest omakorda 4 päeva hiljem, tehes esmase pöördumise RIK poole alles 17.02.2012. Seejuures ei nähtu nimetatud kirjast kaebuses väidetud huvi juurdepääsuks etoimikule ja e-riigiteatajale. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks ühenduse taastamiseni otsinud juurdepääsuks alternatiivseid võimalusi. Eeltoodu ei kinnita kaebuse väidet, et kaebajale oli kõnealusel perioodil juurdepääs kaebuses loetletud veebilehtedele oluline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. A. B palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Kaebaja esitas kaebuse nõudega hüvitada 500 euro suurune mittevaraline kahju. Kohtuotsuses

3-12-883 3(4) pole seost kaebaja nõudega ja nõude asjaoludega. Kohus leidis, et kaebaja ei esitanud tõendeid, et talle oli tekitatud kahju. Kaebuses viitas kaebaja võlaõiguseseaduse normile, mis põhjendas õigust kahju hüvitamiseks. Kohtuotsuses puudub selgitus, miks vastustajale ei laiene võlaõigusseaduse normid. Halduskohus eiras fakte, mis viitavad vastustaja kuriteole. Kohtuotsuses puudub selgitus, miks vastustajale ei laiene karistusseadustiku normid.

9. Justiitsministeerium palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud materiaalega menetlusõiguse norme. Kohus on vaba oma siseveendumise kohaselt hindama tõendeid ja asjaolusid, sealhulgas hindama, milliseid õigusnormid on asjas kohaldatavad. Kohus kohaldas asja lahendamisel õigesti RVastS § 9 lg 1, leides, et kaebaja ei ole tõendanud, millist tema RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigust on rikutud ja milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju.

Nõude õigusliku alusena viitas RVastS § 9 lgle 1 ka kaebaja oma kaebuses. VÕS § 134 lg 1 reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist lepingulistes suhetes ega ole kohaldatav avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Kohtul ei ole kohustust otsuses põhistada, miks kohus jättis asjassepuutumatud normid kohaldamata. Puuduvad mistahes asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustele. Kui kaebaja leidis, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis oli tal õigus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras pöörduda avaldusega politseisse või prokuratuuri.

Kaebuses viidatud RIK poolt peetavatele infosüsteemidele piirati kaebaja juurdepääs seoses kaebaja kasutuses olnud internetiühenduse aadressilt lähtunud ründe blokeerimise ja ründe põhjuste väljaselgitamise vajadusega. Kinnistusraamatu seaduse § 773 p 2 ja justiitsministri 22.01.2001 määruse nr 8 „Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus“ § 1 ja 4 p 1 kohaselt on RIK-l kohustus muu hulgas kindlustada keskuse peetava elektroonilise kinnistusraamatu kannete tegemine, muutmine ja kustutamine ainult selleks pädevate isikute poolt ning välistada mittepädevate isikute juurdepääs andmetele, samuti tagada andmete muutmata kujul säilitamine.

Vastavalt Politseija Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei 31.10.2012 teatisele on Keskkriminaalpolitsei menetluses kriminaalasi nr 12230100521, mille menetlust on alustatud 12.01.2012 karistusseadustiku (KarS) § 217 lg 1 – 25 lg 2 tunnustel. Kriminaalasja menetlus on alustatud RIK avalduse alusel selle kohta, et 09.01.2012 ajavahemikul 00.00-02.24 üritati võõrast Mobiil-ID autentimist kasutades korduvalt (üle 9000 korda) ebaseaduslikult siseneda Justiitsministeeriumi infosüsteemi Kinnisvaraportaal. Hiljem, 12.01.2012, RIK infosüsteemi ebaseadusliku sisenemise katsed kordusid, mille tulemusena oli RIK sunnitud välja lülitama Mobiil ID autentimissüsteemi. 31.10.2012 seisuga oli kriminaalmenetlus kohtueelse menetluse staadiumis, kahtlustus oli esitatud A.

Ble KarS § 217 lg 1 - 25 lg 2, 216-1 lg 1 ja 207 lg 2 järgi. Vastustaja oli kohustatud riigi infosüsteemide turvalisuse tagamiseks kaebaja internetiaadressilt lähtunud juurdepääsu tõkestama, seega tegutses vastustaja vastavalt seadusele ning puudub mistahes alus nõuda kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 või muul RVastS sätetes toodud alusel.

10. A. B esitas seisukoha vastustaja vastuväitele, milles leiab, et justiitsministri määrus nr 8 ei saa olla õigustuseks nelja infosüsteemi blokeerimisele. Kandeid kinnistusraamatusse teeb, muudab ja kustutab kohus, mitte Internetti lülitunud klient. Õiguspäraseks isikuks, kes hoiab elektroonilist raamatut vastavuses reaalse kinnistusraamatuga, on RIK töötaja. Ükski elektroonilisse kinnistusraamatusse lülitunud klient ei saa selle sisu muuta. Seega puudub justiitsministri määrusel nr 8 puutumus Interneti kaudu elektroonilisse kinnistusraamatusse lülituvate isikutega. Arusaamatu on, miks vastustaja blokeeris kinnistusraamatu infosüsteemi lahenda-

3-12-883 4(4) des veel kolm infosüsteemi, millel puudub puutumus kinnistusraamatuga. Kaebajale tekitati reaalselt kahju juurdepääsu piiramisega e-toimiku ja Riigi Teataja infosüsteemile. Vastustaja piiras oma toimingutega kaebaja õigust tutvuda takistamatult seadustega ja õigust oma asju etoimiku kaudu hallata. Õigust Interneti ressurssi takistamatult kasutada kaitseb seadus. Takistuste tekitamise eest arvutivõrgu tööle on ette nähtud kriminaalkaristus. Vastustaja tunnistab, et piiras juurdepääsu, luues takistuse arvutivõrgu tööle, lisaks on kuriteo toimepanemine tõendatud kaebaja poolt varem esitatud tõenditega selle kohta, et tal puudus juurdepääs andmekogudele. Kahtlustus kriminaalasjas 12230100521 esitati kaebajale 27.04.2012. Seega juurdepääsu piiramise toimingute ajal vastustaja ei saanud midagi teada kahtlustusest kaebaja suhtes ja tegutses iseeneslikult. Eeltoodust tuleneb, et vastustaja tegutses ebaseaduslikult ja on pannud toime kuriteo.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

12. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju nõude Justiitsministeeriumi vastu põhjusel, et tema väärikust alandati sellega, et tal puudus perioodil 03.02.-27.02.2012 juurdepääs neljale avalikule andmekogule. Kaebaja viide VÕS § 134 lg-le 1 pole asjakohane, sest viidatud säte käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist lepingulistes suhetes. Avaliku võimu poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisele kohaldatakse riigivastutuse seadust, eraõiguse normide alusel saab sisustada mittevaralise kahju mõistet. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Isikule tekkinud füüsiline või hingeline valu peab olema kaasnenud isikule seoses RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste süülise rikkumisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebusest ei selgu, et andmekogudele juurdepääsu piiramine oleks kaebaja väärikust alandanud või üldse tekitanud talle hingelist valu. Kuna kahjunõude rahuldamise välistab ükskõik millise kahjunõude rahuldamise eelduse puudumine, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda enam küsimust, kas kaebajale juurdepääsu piiramine oli õiguspärane või mitte. Kohtuotsuses polnud vaja selgitada karistusseadustiku normide kohaldamist, sest kahjunõude rahuldamine nendest normidest ei sõltu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise