2-12-35589/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. aprill 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-35589

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu asja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

11 802,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kruus,

e-post menetlus@vilippus.ee

Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX,

e-post XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX,

e-post XXX

Kostja nõustaja: Erki Casar,

e-post adolfioigus@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 1. aprillil 2013, millel osalesid hageja

seaduslik esindaja XXX, hageja lepinguline esindaja

XXX, kostja seaduslik esindaja XXX ja kostja nõustaja

Erki Casar

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada kostjat XXXOÜ (registrikood XXX) kümne päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates andma hagejale XXXOÜ (registrikood XXX)

välja järgmised ehitustellingute detailid: 5FSL713004 Teras-Vertikaalraam SL

B74 Light, H 200mm (102 tk); 5FSLN04025 Puidust töölava 300mm × 32mm ×

4,8 mm (126 tk); 5FSLN57000 Alumiiniumlava trepiga (puitkattega) 300mm ×

64mm (12 tk); 5FSNN05003 Piire (käsipuu) 300 mm (158 tk); 5FSNN60000

Diagonaal 300 mm × 200 mm (24 tk); 5FSNN61000 Alumine diagonaaliklamber

(7 tk); 5FSOG59007 Keermega reguleeritav jalg H60 (38 tk); 5FSL763500 Teras-

esivaheraam SL70-le m.2 (10 tk); 5FSL764005 Teras-vahepost SL70 (19 tk);

5FSNN24005 Ankurdustoru 80 (29 tk); 5FKUP10011 Tavaline klamber SW 19

(30 tk).

2-12-35589

2 (6)

3. Otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kohustuse rikkumise korral mõista

kostjalt XXXOÜ hageja XXXOÜ kasuks välja tagastamata ehitustellingute

detailide eest rahaline hüvitis alljärgnevalt: 5FSL713004 Teras-Vertikaalraam

SL B74 Light, H 200mm (36,78 eurot tükk); 5FSLN04025 Puidust töölava

300 mm × 32 mm × 4,8 mm (28,64 eurot tükk); 5FSLN57000 Alumiiniumlava

trepiga (puitkattega) 300 mm × 64 mm (149,22 eurot tükk); 5FSNN05003 Piire

(käsipuu) 300 mm (8,30 eurot tükk); 5FSNN60000 Diagonaal 300mm × 200mm

(13,57 eurot tükk); 5FSNN61000 Alumine diagonaaliklamber (2,77 eurot tükk);

5FSOG59007 Keermega reguleeritav jalg H60 (8,09 eurot tükk); 5FSL763500

Teras-esivaheraam SL70-le m.2 (26,66 eurot tk); 5FSL764005 Teras-vahepost

SL70 (11,82 eurot tükk); 5FSNN24005 Ankurdustoru 80 (4,77 eurot tükk);

5FKUP10011 Tavaline klamber SW 19 (1,96 eurot tükk).

4. Jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2012. aasta määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu kehtima kuni otsuse jõustumiseni. Pärast otsuse jõustumist anda

viidatud määruse alusel hagi tagamise korras arestitud ehitustellingute detailid

üle hagejale XXXOÜ.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

2-12-35589

3 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (edaspidi „hageja”) esitas 7. septembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse XXXOÜ (edaspidi „kostja”) vastu nõudega tagastada hagejale talle

kuuluvad ehitustellingute detailid.

2. Kohus võttis hagiavalduse 17. septembri 2012. aasta määrusega menetlusse ja tagas samal

päeval

hagi.

Kostja

esitas

19. oktoobril 2012

vastuse

hagile

ja

hageja

esitas

19. novembril 2012 arvamuse kostja vastuse kohta. Pooled esitasid täiendavad kirjalikud

seisukohad, sh hageja täpsustas oma nõuet kostjalt nõutavate esemete nimetuste ja

alternatiivselt nõutavate hüvitiste summade osas 22. jaanuari 2013 menetlusdokumendis.

3. Kohus kuulas pooled ära 19. veebruari 2013 korraldaval istungil ja 1. aprilli 2013

kohtuistungil. Kohtuistungil jäid pooled oma seniste seisukohtade juurde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja väited

4. Hageja nõuab kostjalt ehitustellingute detailide üleandmist, mis hageja väite kohaselt

kuuluvad hagejale. Hagi alusena märgib hageja järgmist:

− hageja ostis 29. augustil 2007 Saksamaa äriühingult XXX(edaspidi „XXX“)

ehitustellingute detaile tooteseeriast „Plettac SL-70“ (edaspidi „tellingud“) ja lisaks

1. septembril 2007 täiendava koguse samu tooteid XXXOÜ-lt (edaspidi „XXX“) ning

andis neid erinevatele ehitusettevõtetele üürile;

− hageja andis tellingud rendile OÜ-le XXX(edaspidi „XXX“), kes andis neid allrendile

kolmandatele isikutele. Vastavalt poolte kokkuleppele ei olnud XXX lubatud sõlmida

lepinguid, mille raames tellingud läheksid kolmandate isikute valdusest omakorda

edasi järgmistele allkasutajatele;

− XXX ja OÜ XXX (edaspidi „XXX“) sõlmisid rendilepingu, mille alusel anti XXX

kasutusse muu hulgas valik hagejale kuuluvaid tellinguid. XXX puudus õigus anda

tellinguid omakorda allrendile;

− XXX tellinguid ilmselt ise ei kasutanud ja neid ei tagastanud; muu hulgas sellest

järeldas XXX esindaja, et tegemist on pettusega ja esitas kuriteokaebuse politseile.

Vastava kriminaalasja menetlus on lõpetatud;

− XXX juhatuse liige asus ka ise tellingute asukohta välja selgitama. Tuvastati, et XXX

andis tellingud üle kostjale, kes kasutab neid erinevatel objektidel ise ja annab neid ka

allrendile;

− XXX nõudis kostjalt tellingute tagastamist, aga osa tellinguid (edaspidi „vaidlusalused

tellingud“) on siiani tagastamata; XXX ja kostja pidasid läbirääkimisi tellingute

kasutamise tasu üle, aga kokkuleppele ei jõudnud;

− kostja on esitanud XXX nõudekirja ja pankrotihoiatuse väidetavalt XXX esitatud ja

tasumata arvete tõttu;

− hageja on samuti nõudnud kostjalt tellingute tagastamist, aga tellingud on jätkuvalt

kostja valduses ja kostja keeldub neid tagastamast ettekäändel, et XXX võlgneb

kostjale tasumata arvete alusel 6 862,56 eurot.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

2-12-35589

4 (6)

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja ei ole tõendanud, et ta on vaidlusaluste tellingute omanik;

− hageja võiks nõuda vaidlusaluste tellingute tagastamist XXX , mitte aga kostjalt;

− kostja sai tellingud XXX , aga hiljem arvas, et need kuuluvad XXX , kellele keeldus

tellinguid välja andmast, sest XXX oli kostjale võlgu;

− vaidlusalustest tellingutest ei ole kostjal üle antud 12 luugiga lava (vastav rida on

saatelehele käsitsi lisatud) ja osa tellingutest on juba tagastatud (133 raamist on

tagastatud 42, st nende jääk on 91, mitte 102 nagu väidab hageja).

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

9. Hageja on esmase nõudena esitanud vindikatsioonihagi, milles nõuab omanikuna

asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel asjade (tellingud) omandiõiguse tunnustamist

ja väljaandmist. Hagejal tuleb tõendada, et ta on omanik ja kostja on valdaja (AÕS § 82 lg 1,

vt ka Riigikohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 16 esimene lõik).

Kohus kontrollib, kas nimetatud kaks asjaolu on tõendatud.

10. Vallasasja väidetava omandi puhul tuleb tõendada, et omand on tekkinud ühel AÕS 3. osa

2. ptk 1. jaos sätestatud viisil. Hageja väitel on ta tellingud ostnud XXX’ilt ja XXXilt. Kohus

leiab, et vaatamata neist kahest müügilepingust esimese rahvusvahelise elemendile ei ole

käesolevas asjas vaja tuvastada müügilepingule kohaldatavat õigust (vrd Riigikohtu

19. detsembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 16 teine lõik). Rahvusvahelise

eraõiguse seaduse § 18 lg 1 kohaselt määratakse asjaõiguse tekkimine ja lõppemine selle riigi

õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Kohus tuvastab hageja

nimele väljastatud arve nr 200428132 (I kd tlk 8–9, tõlge I kd tlk 57) ja CMR saatelehe (I kd

tlk 160) alusel, et hagejale on arvel märgitud tellingud Tallinnas üle antud. Rahvusvahelise

kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 6 lg 1 järgi tuleb saatedokumendile

märkida muu hulgas saatja ja saaja andmed, CMR-saatelehel on saatjana märgitud XXX ja

saajana hageja. Samad andmed ja tellingute spetsifikatsioon nähtuvad arvelt. CMR art 9 lg 1

järgi on saatekiri muu hulgas kauba saatjalt vedajale üleandmise tõend ja käesolevas asjas ei

ole esile toodud asjaolusid, mis välistaksid kauba puudusteta saajale ehk hagejale üleantuks

lugemise CMR art 30 lg 1 alusel. Arve järgi toimus müük omandireservatsiooniga, aga hageja

on tõendanud ostuhinna tasumise (I kd tlk 158–159). Arve nr 010907/01 (I kd tlk 59–60)

põhjal tuvastab kohus, et hageja omandas ka XXX tellinguid. Kohus ei nõustu kostjaga nagu

annaks XXX 2007. aasta majandusaasta aruanne (I kd tlk 103–125) alust kahelda kõnealuse

tehingu tegemises. XXX müügitulu on olnud kordades suurem vaadeldava arve summast ja

kasumiaruandes märgitud kaubakulu summa viitab muu hulgas müügitegevusele. Hageja ja

XXX vahelise tehingu näilikkusele ei viita nende isikute omavaheline seotus (I kd tlk 92–93

ja 99–100). Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt näilik, kui pooled on

kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,

mida nad tegelikult teha tahavad. Selliste asjaolude kohta tõendeid esitatud ei ole.

Kokkuvõtvalt nähtub mõlemal juhul arvest vastavate lepingupoolte tahe tellingute omandi

hagejale üleminekuks, samuti on tõendatud asjade hagejale üleandmine. Seega tekkis hageja

2-12-35589

5 (6)

omandiõigus tellingutele AÕS § 92 lg 1 kohaselt. Arvetel märgitud kogused kokku on

suuremad kui vaidlusaluste tellingute arvud vastavate artiklite lõikes.

11. AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle, ja AÕS § 33 lg 1 kohaselt on

valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. Kohtutäitur Elin Vilippus arestis hagi tagamise

kohtumääruse alusel osa vaidlusaluseid tellinguid. Vallasvara arestimise aktidel (I kd tlk 140–

157 ja II kd tlk 43–48) kinnitab kostja juhatuse liige XXX märkuste lahtris, et kõik

kohtumääruses viidatud ehitustellingute detailid on kostja valduses ning et kostja on need

saanud XXX . See on põhimõtteliselt kooskõlas hageja väidetuga, et ta andis tellingud üürile

XXX (II kd tlk 40–42), kes üüris need XXX (I kd tlk 10–15) ja viimane andis tellingud

omakorda üle kostjale. Vaidlusaluste tellingute kostja valdusesse andmine on tõendatud ka

kriminaalasja nr 10230115849 lõpetamise määruses tellingute üleandmise kohta märgituga

(I kd tlk 26–38). Kuigi kostja juhatuse liige ei osanud praegu enam nimetada kõigi detailide

täpset asukohta, sest need asuvad erinevatel ehitusobjektidel ja ladudes, järeldab kohus

eeltoodust siiski, et vaidlusalused tellingud on kostja valduses. Kohtu hinnangul on

vaidlusalused tellingud nende spetsifikatsiooni, nimetuste, kuju ja värvi (I kd tlk 58) järgi

piisavalt identifitseeritavad. See nähtub ka hagi tagamise määruse senisest täitmisest.

12. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostjal on õigus keelduda hagejale kui omanikule

vaidlusaluseid tellinguid välja andmast. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja

väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja ei ole väitnud, et

tal oleks sellist õigust hageja kui vaidlusaluste tellingute omaniku suhtes. AÕS § 83 lg 2

esimene lause võimaldab otsesel valdajal asja väljaandmisest keelduda ka juhul, kui kaudsel

valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Pooled

ei vaidle selle üle, et kostja sai vaidlusaluste tellingute valduse XXX , kellel tellingute kostjale

üleandmise ajal oli õigus nende valdusele tema ja XXX vahelise lepingu alusel (I kd tlk 10–

15). Samas puudus XXX õigus anda tellingud kostja valdusesse (I kd tlk 10 p 3.5). AÕS § 83

lg 2 teine lause sätestab, et kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks

õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või

viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale. Hageja väitel on

XXX ja XXX vaheline leping ülesütlemisega lõppenud (I kd tlk 18), kostja on seda vähemalt

kaudselt ka aktsepteerinud (I kd tlk 20–21) ega ole käesolevas menetluses kõnealusele väitele

otsesõnu vastu vaielnud. Kohus leiab, et selline olukord on sisuliselt samaväärne AÕS § 83

lg 2 teises lauses kirjeldatuga ja omanik võib ka sel juhul nõuda asja talle endale väljaandmist.

Poolte väidete kohaselt ei viinud kostja ja XXX läbirääkimised (I kd tlk 20–22) nende vahel

lepingu sõlmimiseni. Kostja ei saa järelikult edukalt tugineda vastuväitele, et tal oli XXX

suhtes tellingute kinnipidamise õigus, sest kostja ei saanud tellinguid XXX ja viimane ei ole

ka tellingute omanik.

13. Tulenevalt kostja vastuväidetest vaidlusaluste tellingute osalise mittesaamise ja osalise

tagastamise kohta peab kohus kontrollima, kas hageja nõue on põhjendatud kogu ulatuses.

Tellingute üleandmise dokumentidelt (I kd tlk 14 ja 15, originaalid vastavalt II kd tlk 12 ja 11)

nähtub tellingute üleandmine kogustes nagu hageja kokkuvõtvalt esitab oma nõude

selgitamisel (I kd tlk 17) ja mille üleandmist varem (15. oktoobril 2010) nõudis kaudse

valdajana XXX (I kd tlk 19). Hinnates saatelehtede originaale ei tuvasta kohus, et tellingute

kohta käsitsi märgitu võiks olla sinna lisatud hiljem, pärast kõigi tellingute üleandmist. Kohus

võtab siinjuures arvesse, et originaalid esitas kohtule kostja, st sellisena vormistati need

ilmselt kostja teadmisel ja osalusel. Kostja ei ole ka esile toonud oma võimalikku samasisulist

vastuväidet 15. oktoobri 2010 nõudekirja saamisel (I kd tlk 21). Samuti ei nõustu kohus kostja

käsitlusega nagu nähtuks 15. oktoobri 2010 nõudekirjas olevast tabelist tellingute suuremas

ulatuses tagastamine kui seda väidab hageja. Raami 2.00m esialgu üle antud kogus on 133 tk

ja sellest on tagastatud 31 tk ja tagastamata 102 tk. Tabeli neljandas tulbas olev arv kajastab

2-12-35589

6 (6)

tagastatud tellingute hulgas olnud värvitud detailide arvu ja seda ei tule liita tagastatud

kogusele. Seega on hageja nõue ka detailide nimistu ja koguste osas põhjendatud.

14. Eelneva põhjal rahuldab kohus hageja nõude omandiõiguse tunnustamiseks ja

ehitustellingute väljanõudmiseks.

15. Hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 365 juhindudes täiendavalt

taotlenud kostjale kümnepäevase tähtaja määramist ehitustellingute tagastamiseks ja

tähtaegselt tellingute tagastamata jätmise korral rahalise hüvitise kindlaksmääramist. TsMS

§ 365 lg 1 sätestab, et hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava

kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja. Kohtu

hinnangul on hageja taotletud tähtaeg pikkusega kümme päeva mõistlik ja kostja ei ole sellele

ka vastuväiteid esitanud. Kui hagejal on eelviidatud tähtaja möödumisel õigus nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, siis võib hageja TsMS

§ 365 lg 2 alusel hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja

lepingu lõpetatuks lugemist. Kohus leiab, et hagejal on võlaõigusseaduse § 1043 ja § 132 lg 1

järgi õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kostja hagejale tellinguid ei tagasta. Seetõttu kohus

rahuldab hageja teise nõude. Hageja märgitud hinnad vastavad hagis nimetatud

ehitustellingute soetusmaksumusele (I kd tlk 8–9 ja 59–60) ning lähtuvad mõistlikust

kulumist. Kostja ei ole esile toonud, et samaväärseid detaile oleks võimalik soetada odavamalt.

16. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 esimese lause ja lg 1 alusel arvestamata kostja nõudekirja

XXX (I kd tlk 102) ja XXX maksuvõlgade raporti (I kd tlk 101), sest neil ei ole asja

lahendamisel tähtsust: kostja ja XXX vahelised suhted ega XXX praegune majanduslik

olukord ei ole vaidlusega mingil moel seotud. Samal alusel jäävad arvestamata XXX

kuriteoteade (I kd tlk 16) ja poolte kohtueelne kirjavahetus (I kd tlk 39–44), sest neist kumbki

ei

tõenda

vaidluse

lahendamisel

tuvastatavaid

asjaolusid.

Kohtu

hinnangul

on

ebausaldusväärsed XXX nimel 20. septembril ja 5. oktoobril 2012 väljastatud kinnitused

(I kd tlk 88–91), sest need on otseses vastuolus arve ja saatedokumentidega (I kd tlk 8–9 ja

160) ning hilisema kinnitusega (I kd tlk 161–162). Lisaks on 20. septembri ja

5. oktoobri 2012 kinnitused koostatud ilmselgelt vigases saksa keeles (nt in Zeitraum, kui

õige on im Zeitraum) ja saksa ärikeeles mitte tavalisi lühendeid (v., b., reg.nr.) kasutades.

Seetõttu jäävad 20. septembri ja 5. oktoobri 2012 kinnitused TsMS § 238 lg 5 teise lause

alusel arvestamata. Kuna kostja ei ole esitanud hagile selliseid vastuväiteid, mis tingiksid

tema ja XXX vahelise õigussuhte hindamist, siis jäävad arvestamata ka vastavad tõendid

(I kd tlk 23–25 ja 94–98). Kohus tutvus kostja esitatud ärakirjaga hagiavaldusest tsiviilasjas

nr 2-12-50733 (II kd tlk 35–38) hagide liitmise taotluse lahendamisel, kuid ei arvesta sellega

vaidluse sisulisel lahendamisel.

17. TsMS § 442 lg 5 näeb muu hulgas ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagi tagamise korras on vähemalt osad

vaidlusalused tellingud arestitud (I kd tlk 140–157 ja II kd tlk 43–48). Kohus jätab hagi

tagamise abinõud kehtima kuni otsuse jõustumiseni, seejärel tuleb tellingute valdus anda üle

hagejale.

18. Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 1 alusel 11 802,73 eurot.

19. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik