2-12-38955/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. aprill 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-38955

Tsiviilasi

PTLOÜ hagi JL vastu ja JL vastuhagi PTLOÜ

töövaidluses (töövaidlusasjad nr 4.4-2/1337 ja 4.4-

2/1468)

Tsiviilasja hind

Hagi hind 352 eurot ja vastuhagi hind 1 064,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja): PTLOÜ, registrikood XXX,

asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Anatoli M , e-post XXX

Kostja (vastuhageja): JL(JL), isikukood XXX, elukoht

XXX

Kostja lepinguline esindaja: Lea K –K , e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. aprillil 2013, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja Anatoli M , kostja JL ja kostja

lepinguline esindaja Lea K –K

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Vastuhagi rahuldada osaliselt.

3. Tuvastada hageja PTLOÜ (registrikood XX) ja kostja JL(isikukood XXX) vahel

16. jaanuaril 2012 sõlmitud töölepingu hagejapoolse 5. juunil 2012 ülesütlemise

(dateeritud 29. maiga 2012) tühisus.

4. Lõpetada pooltevaheline tööleping alates 5. juunist 2012.

5. Mõista hagejalt PTLOÜ kostja JL kasuks välja hüvitis 638,72 eurot.

6. Mõista hagejalt PTLOÜ kostja JL kasuks välja puhkuse hüvitis 106,83 eurot.

7. Ilma kohtus vaidlustamata on jõustunud töövaidlusasja nr 4.4-2/1337 otsus

kostjalt 554,64 euro väljamõistmise ja töövaidlusasja nr 4.4-2/1468 otsus töötasu

275,98 euro välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas viidatud otsused kohtus

vaidlustamise tõttu ei jõustunud.

8. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

2-12-38955

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. PTLOÜ (edaspidi „hageja”) esitas 27. septembril 2012 e-kirja teel kohtule hagiavalduse JL

(edaspidi „kostja”) vastu, milles sisaldus ühtlasi avaldus samade poolte vahel toimunud teise

töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Seeläbi vaidlustas hageja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni 3. septembri 2012. aasta otsused töövaidlusasjas nr 4.4-2/1337 ja 4.4-

2/1468.

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasjade

toimikud ja võttis need tervikuna käesoleva asja toimiku juurde.

3. Kohus võttis hagi ja vastuhagi 29. oktoobri 2012. aasta määrusega menetlusse. Pooled

vaidlesid vastastikku nõuetele vastu ja täpsustasid menetluse kestel oma nõuete sõnastust ja

ulatust arvestades TVK lahendeid, samuti esitasid täiendavaid tõendeid.

4. Kohus kuulas pooled ära 25. veebruari 2013 korraldaval istungil ja 3. aprilli 2013

kohtuistungil. Istungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja seniste seisukohtade juurde.

Kohus pakkus pooltele kompromissina, et hageja tasub kostjale 300 eurot ega nõua TVK

otsuse täitmist. Kostja oli sellega nõus, hageja aga mitte.

POOLTE NÕUDED

Hageja nõue

5. Hageja nõuab kostjalt avansi 352 eurot tagastamist. TVK-le esitatud avalduses nõudis

hageja samal alusel 906,64 euro väljamõistmist. TVK jõustunud otsusega töövaidlusasjas

2-12-38955

3 (6)

nr 4.4-2/1337 (edaspidi „TVK 1337“) on 554,64 eurot hageja kasuks juba välja mõistetud.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

6. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.

Kostja nõuded

7. Kostja on jäänud järgmiste nõuete juurde:

− tuvastada 5. juuni 12 (29.05) hagejapoolse töölepingu ülesütlemise tühisus;

− lõpetada tööleping alates 5. juunist 12 töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel;

− mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 958,08 eurot;

− mõista hagejalt kostja kasuks välja puhkuse hüvitis 106,83 eurot.

8. Kõigis nimetatud nõuetes rahuldas TVK töövaidlusasjas nr 4.4-2/1468 (edaspidi

„TVK 1468“) kostja avalduse ja kohus vaatab samad nõuded hageja taotlusel uuesti läbi

hagimenetluses. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

9. Hageja vaidleb kostja nõuetele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ja vastuhagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

Kohus esitas otsuse kirjeldava osa lihtsustatult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lg-s 1 ette nähtud võimalusele.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

− hageja tööandjana ja kostja töötajana sõlmisid 16. jaanuaril 2012 töölepingu nr 206

ning kostja asus samal päeval hageja juures autojuhina tööle (TVK 1337 tlk 20-24).

töölepingu lisaks oli varalise vastutuse leping (TVK 1337 tlk 25-26);

− kostja keskmine töötasu oli 319,36 eurot kuus;

− hageja korraldusel suundus kostja 24. mail 2012 töölähetusse Venemaale;

− enne lähetust oli kostja saanud hagejalt avanssi töölähetuse päevaraha (arvestusega

32 eurot / päev) ja lähetuskulude katteks kokku summas 1 353,46 eurot (TVK 1337

tlk 31);

− hageja ütles töölepingu üles 29. mai 2012 avaldusega (TVK 1337 tlk 29), mida hageja

täiendas ja mille kostja sai kätte lähetusest tagasi saabudes 5. juunil 2012 (TVK 1468

tlk 29);

− hageja koostatud lõpparve (TVK 1337 tlk 30, tõlge kohtutoimiku lk 17) kohaselt

tasaarvestas hageja kostjale makstava puhkuse hüvitise summas 106,83 eurot ja

maikuu eest saamata töötasu 275,98 eurot.

12. Hageja nõue lähtub väitest, et ta andis kostja käsutusse avansina 1 353,46 eurot

(TVK 1337 tlk 31-43), mille kohta kostja ei ole esitanud kohaseid kuludokumente ega avanssi

ka tagastanud. Kostjale antud summast arvestas hageja maha välislähetuse päevaraha kahe

päeva (24. ja 25. mai 2012) eest summas 64 eurot (TVK 1337 tlk 61), samuti lõpparve summa,

st maikuu palga 275,98 eurot ja puhkuse kompensatsiooni 106,83 eurot. Sellise arvestuse järgi

nõudis hageja kostjalt 906,64 euro tasumist. Selline arvestus on küll ühe sendi võrra ebatäpne,

aga sellele ei ole pooled käesolevas menetluses tuginenud. Kuna TVK otsusega rahuldati

hageja nõue osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 554,64 eurot, siis nõuab hageja

kohtus täiendavalt 352 euro väljamõistmist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

§ 25 lg 1 kolmanda lause kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni

2-12-38955

4 (6)

otsusega selle vaidlustamata osas. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on lisaks õigus

nõuda kostjalt 352 euro tagastamist.

13. Hageja nõude õiguslik alus on TLS § 1 lg 3 järgi kohalduv võlaõigusseaduse § 626 lg 1.

Viidatud sätte viimase alternatiivi järgi tuleb töötajal muu hulgas tagastada tööandjale raha,

mille ta töölepingu alusel tööandjalt sai, aga mida ta töölepingu täitmisel ei kasutanud. Kohus

leiab, et hageja ei saa oma nõudes tugineda pooltevahelisele varalise vastutuse lepingule

(töölepingu lisa nr 1, TVK 1337 tlk 25–26), sest see on TLS § 75 lg 2 p 4 alusel tühine.

Lepingus puudub kokkulepe vastutuse rahalise ülempiiri kohta. Siiski tuleb töötajal avansina

saadud ja kasutamata raha tööandjale tagastada ka juhul, kui selle kohta eraldi kokkulepet ei

ole. Avansina saadud raha sihipärase kasutamise ja vastavate kuludokumentide tööandjale

üleandmise tõendamiskoormus on töötaja – käesolevas asjas kostja kanda. Töötaja peab

mõistlikult arvestama tööandjale raamatupidamise seaduse § 4 p-dest 2 ja 5 tulenevate

kohustustega majandustehingute dokumenteerimiseks ja vastavate dokumentide säilitamiseks.

Kostja varasemad avansiaruanded (TVK 1337 tlk 50–59 ja 52–71) ega kuludokumendid

(lisaks eelnevale kohtutoimiku lk 62–68) ei tõenda, et ka 24. mail 2012 alanud töölähetuses

oleks kostja kulusid kandnud, kuludokumendid kohaselt vormistanud ja hagejale esitanud.

Küll aga nähtub, et pooltel oli väljakujunenud praktika avansiaruannete sel viisil

vormistamiseks, et töötaja esitas kuludokumendid tööandjale, kes vormistas avansi

kasutamise kohta kokkuvõtva aruande. Digimeerikute väljatrükid (tlk 116-118) ega kostja

kütusekulu aruanne (tlk 137) ei tõenda kütuse tankimist kostja poolt avansina saadud raha

arvel. SG avansiaruandest (tlk 110) ja sellele lisatud kuludokumentidest (tlk 111) tuvastab

kohus, et ajal, mis töölähetuses kasutas autot kostja (24. ja 25. mai), on kantud ja

dokumenteeritud kulu summas 560 rubla ehk 13,41 eurot (sellise vahetuskursiga arvestuse

õigsuse üle pooled ei vaidle).

14. Poolte väljakujunenud praktikast avansiaruannete (TVK 1337 tlk 50–59 ja 52–71)

koostamisel ja vormistamisel nähtub muu hulgas, et avansi arvelt loeti tasutuks töölähetuse

päevaraha. Vaidlust ei ole selles, et kostja suundus hageja korraldusel töölähetusse

24. mail 2012 ja saabus uuesti Tallinnas tööle 5. juunil 2012. Lähetuse algus nähtub ka CMR

saatelehelt (TVK 1337 tlk 60) Hageja on väitnud, et ta kutsus töötaja lähetusest tagasi ja

asendas teise autojuhiga (SG), aga hageja sellekohane väide on tõendamata. Seetõttu tuleb

lugeda, et kostja töölähetus vältas kogu kõnealuse perioodi ehk 13 päeva. Vabariigi Valitsuse

25. juuni 2012. aasta määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning

välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 2 kohaselt makstakse

väljasõidu päeva eest päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21:00,

saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk väljub pärast kella 3:00. Hageja ei ole

tõendanud, et töölähetuse esimese või viimase päeva eest ei tuleks päevaraha maksta.

Välislähetuse päevaraha määr oli 32 eurot (TVK 1337 tlk 61). Seega tuli hagejal maksta

kostjale päevaraha 416 eurot, millest 64 eurot on tasutud ja 352 eurot tasumata.

15. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostjal oli õigus mitte tagastada avanssi summas

365,41 eurot (=13,41+352), mis on suurem hageja nõude summast. Seetõttu jääb hagi

rahuldamata.

16. Järgmiseks lahendab kohus kostja vastuhagi nõuded.

17. Kostja esimene nõue on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue, selle õiguslik

alus on TLS § 104 lg 1. Hageja ütles pooltevahelise töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 3, 4

ja 7 alusel (TVK 1337 tlk 29 ja TVK 1468 tlk 29). Hageja peab seega ka tõendama vastavad

asjaolud (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00), st et töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3);

on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (p 4) ja on tekitanud süüliselt ja olulisel

2-12-38955

5 (6)

määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu (p 7). Hageja ei ole ühtegi neist

asjaoludest tõendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostjat oleks varasemalt hoiatatud,

mis on ülesütlemise eelduseks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 4 korral. Samuti ei ole leidnud

tõendamist, et kostja oleks olnud töökohustuste täitmise ajal alkoholijoobes, põhjustanud

hagejale kahju või loonud kahju tekkimise ohu. Hageja esitatud avaldusest (TVK 1337 tlk 27,

tõlge kohtutoimiku lk 11) ega käskkirjast (TVK 1337 tlk 28, tõlge kohtutoimiku lk 13) ei piisa

kostja rikkumise tõendamiseks. Samuti ei tõenda kostja rikkumist ettekanded (TVK 1468

tlk 20–22, tõlked kohtutoimiku lk 71–73). Seega tuleb kostja esimene nõue rahuldada.

18. Kostja teine nõue on töölepingu kohtus lõpetamise nõue, selle õiguslik alus on TLS § 107

lg 2. Viidatud normi sõnastuse kohaselt lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kui hageja ülesütlemisavaldus oleks kehtiv, siis

lõppenuks tööleping avalduse kostjale kättetoimetamisel. Pooled on üksmeelsed, et vastav

töölepingu lõppemise päev on 5. juuni 2012. Kostja esimese nõude rahuldamise tõttu lõpetab

kohus töölepingu sellest päevast.

19. Kostja kolmas nõue on hüvitise nõue töölepingu lõpetamise korral, selle nõude õiguslik

alus on TLS § 109 lg 1, mille teine lause annab kohtule ulatusliku kaalutlusruumi. TLS eelnõu

(299 SE III) seletuskiri näeb ette järgmist: „Töövaidlusorgan ei ole seotud hüvitise määraga.

Hüvitise suurust on võimalik muuta arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole

huve“ (lk 81). Kohus võtab arvesse, et kostja töötas hage juures lühikest aega (veidi enam üle

nelja kuu). Kohus ei pea hüvitise suuruse määramisel asjakohaseks hageja väidet, et kostjaga

on ka varem tööleping lõpetatud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt

hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu summale vastav hüvitis 638,72 eurot.

20. Kostja neljas nõue on kasutamata põhipuhkuse eest rahalise hüvitise saamise nõue, selle

alusnorm on TLS § 71. Pooled ei vaidle selle üle, et kõnealuse hüvitise suurus on

106,83 eurot, mille hageja tasaarvestas avansi tagastamise nõudega 29. mai 2012 avalduses

(TVK 1337 tlk 30, tõlge kohtutoimiku lk 17). TLS § 78 lg 1 sätestab, et kohtuväliselt võib

tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 78 lg 3

lubab tööandjal ilma eelnimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale

makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu

väljatöötamata põhipuhkuse eest. Eeltoodust ei tulene tööandja õigust teha tasaarvestus ilma

töötaja nõusolekuta töötajale makstava puhkusehüvitise arvel. Seega on tasaarvestus

kõnealuses osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi tühine. Kuna sama tasaarvestusega

jäi töötaja olukorda, kus talle mai kuu eest üldse tasu ei makstud, siis on tasaarvestus

vähemalt 290 euro osas sama normi järgi tühine koosmõjus TLS § 78 lg 4, täitemenetluse

seadustiku § 132 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 169

„Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1. Kuna tasaarvestus on puhkusehüvitise osas

eeltoodud põhjustel tühine, siis on kostjal jätkuvalt hageja vastu vastav nõue ja see tuleb

rahuldada.

21. Kohus põhjendab lõpuks, miks ei saa kohus arvestada võimalikku seost hageja nõude ja

kostja neljanda nõude vahel. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõue oli nii TVK-s kui ka kohtus

sõnastatud sel viisil, et hageja nõudis selle summa kostjalt väljamõistmist, mis saadakse

eespool p-s 12 kirjeldatud arvutuse tulemusel. Kohus juhtis hageja tähelepanu võimalusele, et

nõue ei sisalda puhkusetasu osas tehtud tasaarvestust, aga hageja oma nõuet siiski ei

täiendanud. Tulenevalt TsMS §-st 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seetõttu ei saa kohus hageja nõuet laiendavalt tõlgendada ja

2-12-38955

6 (6)

kaaluda tühiseks osutunud tasaarvestuse arvel hageja nõude suuremas osas rahuldamist, sest

seda ei ole hageja taotlenud.

22. Kohus jätab asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata muukeelsed tõendid

(ettekanne TVK 1337 tlk 46 ja teatise vormi kohta esitatud näidised TVK 1337 tlk 47–49).

Samuti ei arvesta kohus rubla kursi kohta esitatud väljavõttega tlk 69-70, sest selle

asjakohases osas pooltel vaidlust ei olnud (eespool p 13). TVK-le ja korduvalt kohtule

esitatud tõenditest uuris kohus vaid TVK toimikus olevat (25. veebruari 2012 korraldava

istungi protokollilise määruse p 3).

23. Kohus lisab käesoleva otsuse resolutsiooni selgituse TVK otsuste jõustumise ulatuse

kohta (vrd Riigikohtu 16. juuni 2003. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-03, p 16). Kohtul ei

ole võimalik otsuses poolte nõudeid tasaarvestada, sest täidetud ei ole TsMS § 445 lg 1 teine

lause tingimused.

24. Hagi hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 352 eurot ning vastuhagi hind TsMS § 124 lg 1,

§ 134 lg-te 1 ja 3 alusel 1 064,91 eurot.

25. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi osaliselt sellesarnases ulatuses,

nagu on kohtumenetluses kompromissina nõustunud kostja, siis jäävad menetluskulud TsMS

§ 163 lg 2 alusel hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole ligikaudu 100 euro suurune erinevus

ühelt poolt kohtu pakutud kompromissi (hageja tasub 300 eurot, vt eespool p 4), millega

kostja nõustus, ning teiselt poolt käesoleva otsuse ja TVK otsuse tulemusel tekkiva olukorra

(hageja tasub 190,91 eurot) vahel käesoleval juhul nii suur, et väljuks eelviidatud sättes

märgitud „sarnase ulatuse“ piiridest. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel lisaks arvesse, et

kostja neljast nõudest kolm rahuldab kohus täielikult.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik