2-11-48224/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

18. aprill 2013.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-48224

Tsiviilasi

OÜ F hagi KTvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2348,75 eurot

Hageja OÜ F (registrikood XXX, XXX)

Hageja esindaja IR (XXX)

Kostja OÜ KT (registrikood XXX, XXX)

Kostja esindaja Indrid Proos (Ingrid Proosi Õigusbüroo

OÜ, asukoht Kadaka tee 44, 12915 Tallinn, e-post

Ingrid.Proos@mail.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

26.03.2013 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOOON

Jätta OÜ F hagi OÜ KT vastu võla nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜ F kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

06. jaanuaril 2012 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt teostas

hageja maist-augustini 2010 kaevetöid kostjale nendevahelise lepingu alusel. Töid teostati K

vallas, 60 km Tallinnast trassi kaevamisel. Lepingu punkti 1.2 järgi laadur-ekskavaatori

tunnihinnaks oli 250 krooni, millele lisandus käibemaks 20 %. Lepingu punkti 2.2 kohaselt arve

tasumisega viivitamise korral kostja kohustus maksma viivist 0,025 % arve summast päevas kuni

kohustuse täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 2.1 oli kostja kohustatud teostatud tööde eest

tasuma 30 päeva jooksul peale hagejalt arve saamist. Probleemid hageja poolt kostjale esitatud

arvete mittetasumisega tekkisid kohe tööde alguses. Hageja täitis korralikult kõik lepinguga

ettenähtud kohustused. Alates augustist 2010.a. kostja keeldus töötunnitabelis tööaja

igapäevasest allakirjutamisest vaatamata sellele, et ekskavaatorijuht seda kostja esindajalt

objektil nõudis. Vastuseks oli, et seda tehakse hiljem ja see on kostjaga kooskõlastatud. Seega

kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi tööde vastuvõtmise osas alates 02.08.2010.a. Selline

olukord tööde vastuvõtmisel ei muutunud kuni tööde lõppemiseni 13.08.2010. Peale tööde

lõppemist hageja seaduslik esindaja pöördus mitu korda kostja poole palvega tehtud tööd vastu

võtta ja töötunnitabelile alla kirjutada, millest kostja põhjendamatult keeldus. Selleks, et tehtud

tööd ikkagi kostjale üle anda esitas hageja kostjale 30.08.2010 allkirjastamata töötunnitabeli koos

arvega tehtud tööde eest tasumiseks. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist, kuid keeldus

alusetult tööde vastuvõtmisest ja tagastas 20.09.2010 hagejale tema poolt esitatud dokumendid

selgitusega, et hageja ei ole neid töid teostanud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 638 sätestatule, loeb hageja tema poolt tehtud

kaevetööd ajavahemikul 02.08 kuni 13.08.2010.a. vastuvõetuks, kuna kostja alusetult keeldus

neid töid vastu võtma ja hageja andis selleks talle piisavalt aega. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub

hageja tasunõue tehtud töö eest sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu ajavahemikul 02.08 kuni

13.08.2010.a ja 07.07.2010.a. tehtud kaevetööde ettenähtud suuruses 122,5 tunni eest. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 348,75 eurot. Lisaks on hagejal õigus

nõuda kostjalt viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest pooltevahelises lepingus määratud

ulatuses, mis on 0,025 % päevas. Juhul, kui kostja oleks pooltevahelisest lepingust tulenevaid

kohustusi täitnud nõuetekohaselt, oleks ta pidanud tasuma hagejale tehtud tööde eest

30.09.2010.a. kuupäevaks. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist suurusega 0,025 %

tasumisele kuuluvast põhinõudest, s.o 0,587 eurot päevas alates 30.09.2010.a. kuni kohustuse

täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kirjaliku vastuse ja kostja täiendavate seisukohtade kohaselt kostja hagi ei tunnista ja palub selle

jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

15.04.2010 sõlmis kostja LEAS-ga ehituse töövõtulepingu nr. 2381 V-1/10, mille objektiks oli K

valla K reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste

ehitustööd, Osa V-Ü . Nimetatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja töövõtu kohustuseks

torustike ja kaevude koos tagasitäitega paigaldamine lepingu lisaks olevas hinnapakkumises ja

projekti ajagraafikus näidatud K vallas asuvate teede lõikudes (U ja XXXja XXtänavatel). Lepingu

kohaselt KTOÜ pidi kõik ehitustööd lõpetama ja LEAS-le üle andma hiljemalt 31.08.2010.a.

Teistel K valla tänavatel ja teedel teostasid töid teised alltöövõtjad ja ka peatöövõtja LEAS,

kusjuures kõigi alltöövõtjate ehitustööd olid oma olemuselt omavahel seotud (lõppkokkuvõttes pidi

valmima K aleviku ühtne vee- ja kanalisatsioonitrass). Lepingu kohaselt oli peatöövõtja LEAS

kohustuseks KTOÜ-le töömaa ette andmine tööde alustamist võimaldavas seisundis ning objektile

tööde teostamise eelduseks oleva ehitusloa hankimine ja muude ehitamise alustamiseks nõutavate

toimingute tegemine või tagada, et vastavad load ja toimingud on olemas või tehtud. Eelnimetatud

kohustust oli peatöövõtja faktiliselt alates juunist 2010.a. korduvalt rikkunud, mistõttu KTOÜ-l ei

olnud võimalik järgida kokkulepitud ajagraafikut, mistõttu KTOÜ seisuga 19.10.2010 ütles üles

LEAS ja KTOÜ vahel sõlmitud Ehituse töövõtulepingu nr. 2381 V-1/10. Saamata jäänud tasu ja

ettemaksete tagastamise nõudes pöördus kostja 22.02.2011.a. LEAS-lt võla nõudes kohtusse.

21.06.2012.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-11-7635 KTOÜ hagi rahuldati,

mis jõustus 15.10.2012.a. Riigikohtu määrusega. Eelnimetatud tsiviilasjas on kohtud tuvastanud

LEAS korduva lepingu rikkumise, mis seisnes KTOÜ-le K valla ehitusobjektil töömaa ehitamist

võimaldavas seisundis andmata jätmises.

K valla vee- ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste ehitustööde tegemisel tekkisid KTOÜ-l

esimesed tõrked juba juunis 2010.a. Tööde seisakutest tekkida võivate kahjude vältimiseks pakkus

LEAS KTOÜ-le tööde seisakute kompenseerimiseks ehitustöid Vs ja H vallas. KTOÜ töövõtu

lõikudes K vallas teedel ja tänavatel kaevetöid võimaldavad K Vallavalitsuse väljastatud kaeveload

lõppesid P tänava osas 30.07.2010.a. ja Pikk tänava osas 15.08.2010.a., kuid augustis sellel tänaval

ehitustööd peatusid mingitel ettenägematutel KTOÜ-st olenemata põhjustel. Järgmised kaeveload

tööde tegemiseks on väljastatud Pikk tänava osas 19.10.2010.a., mistõttu KTOÜ objektidel alates

augustist 2010.a. mitte keegi kaevetöid teha ei saanud. Neid ei saanud teha ka hageja perioodil

02.08.2010 – 13.08.2010.a. (XXX kommunikatsioonide ehitus/rekonstrueerimise projektid

valmisid alles 01.09.2010.a. ja 15.10.2010.a.. Kaevetööde teostajana peab hageja olema teadlik

asjaolust, et nende tööde hagejalt tellimiseks pidi kostjal olemas olema tööde tegemist võimaldav

kaeveluba ja tänavate sulgemise luba. Ehitamist reguleerivate normaktiivaktidest tulenevalt neid

lubasid ei hoia ehitaja ainult sahtlis, vaid vastavasisuline teave tehakse teadete tahvlil ehitusobjektil

kõigile nähtavaks. Sellise teadetahvli puudumist hageja pidi augustis 2010.a. märkama.

Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal endal võimalus K vallas kaevetööde tegemiseks, mistõttu

nende tööde tegemist ei saanud kostja hagejalt tellida ja kostja ei ole saanud neid töid teha.

2010.a. augustis teostas kostja LEAS tellimusel ehitustöid kolmel ehitusobjektil, mis asusid täiesti

erinevates piirkondades: H vallas Oja teel, V vallas Pringi külas ja K vallas. H vallas

XXX01.08.2010 kuni 20.09.2010.a. teostatud ehitustööd on KTOÜ esindaja RP üle andnud

20.09.2010.a. aktiga nr. 2; XXX vee- ja kanalisatsioonitorustike ning rajatiste ehitustöid

01.08.2010 – 31.08.2010 on KTOÜ esindaja MM üle andnud 31.08.2010.a. aktiga nr. 3 ja K vallas

teostatud ehitustööd 01.07.2010 kuni 31.08.2010.a. on KTOÜ esindaja MM üle andnud

31.08.2010.a. aktiga nr. 5. XXX vee- ja kanalisatsioonitorustike ning rajatiste ehitustööde aktist

nähtuvalt on neid ehitustöid teostatud perioodil 01.08.2010 – 31.08.2010.a. 26 päeva. Arvestades

sellega et augustikuus on 31 päeva ja reeglina objektidel pühapäeviti ehitustöid ei tehtud, siis K

valla ehitusobjektidel võis kostja ehitustöid teha maksimaalselt üks päev. V ja K objektil teostasid

töid samad kostja töölised. Mõlema objekti juhiks oli MM.

Kuni hagi esitamiseni pole hageja kostjale esitanud mingeid nõudeid tema poolt augustis 2010 Kl

väidetavate kaevetööde üleandmiseks või üleantuks lugemiseks, mistõttu kostja pole saanud ka

nende vastuvõtmisest keelduda. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi eelnimetatud tööde

üleandmiseks või üleantuks lugemiseks enne käesoleva hagi esitamist kostja juhatuse liikme poole

pöördunud. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arve nr. 449, mille kostja talle 20.09.2010.a.

tagastas ühes omapoolsete selgituste ja tasumisest keeldumise põhjustest teatamisega. Juunis-juulis

teostatud tööde eest võlgnes kostja hagejale 124 800 krooni ja selle tasumisest ei ole kostja kordagi

keeldunud ega kõrvale hoidnud. Kostja ei suutnud hagejale tehtud tööde eest arveid tasuda, sest

LEAS ei tasunud kostjale. Kostja sai need rahad kätte alles novembris 2012.a. kohtutäituri

vahendusel jõustunud kohtuotsuse alusel. Hageja ei ole mitte kunagi ega mitte mingil viisil

pöördunud enne käesoleva hagi esitamist kostja seadusliku esindaja poole nõudega vaidlusaluste

ehitustööde vastuvõtmiseks või vastuvõetuks lugemiseks, vaid on erinevate isikute kaasabil

esitanud nõudeid arve nr. 449 tasumiseks. Kostja on neile kõigile selgitanud arve tasumisest

keeldumise põhjustest, milleks on olnud, et hageja ei ole neid töid teinud ja kostja pole neid temalt

tellinud. Sellele ei ole vastu vaielnud hageja ega teda esindanud inkassofirmad. Seda asjaolu

tõendab hageja enda käitumine pärast kostjalt arve nr. 449 tagasisaamist.

Hageja on kostja tellimusel K ehitusobjektil töid teinud alates 29.04.2010.a. ning kõigil hageja

esitatud arve-saatelehtedel on tööde tegemiseks kulunud aega igapäevaselt kostja esindaja oma

allkirjaga kinnitanud. Hageja poolt tööde tegemiseks kulunud aega sai kinnitada ainult sellel

ehitusobjektil ekskavaatorijuhile juhiseid andnud kostja töötaja, kes igapäevaselt oli kohustatud

seda oma allkirjaga ekskavaatori juhi poolt esitatud töötunni tabelis kinnitama. Sellises

töökorralduses olid pooled kokku leppinud juba enne lepingu sõlmimist ja selliselt pooled tööde

faktilist teostamist ja nende vastuvõtmist on aktsepteerinud. Kostja seaduslikul esindajal puudus

mistahes võimalus objektijuhile korralduste andmiseks töötunnitabelile allkirjade andmiseks.

Pealegi, kui kostja objektijuht keeldus allkirja andmast ühel päeval ja ka teisel ning kolmandal

päeval, siis miks hageja sellises olukorral koheselt kostja seaduslikult esindajalt selgitusi saamata

jätkas tööde tegemist veel kahe nädala jooksul. Kostja arvates hageja väited objektijuhi

keeldumisest töötunnitabeli allkirjastamisest viitega kostja seadusliku esindaja juhistele on

väljamõeldis ja ei kattu hageja käitumisega ei enne arve nr. 449 kostjale väljastamist ega ka pärast

arve nr. 449 tagasisaamist.

Hageja väitest tööde teostamise kohta pole võimalik aru saada tööde iseloomu ja asukoha kohta.

Tööde teostamine K vallas Tallinnast 60 km kaugusel on nii umbmäärane, et sellise nõude täitmine

on isegi kõige paremal juhul täiesti võimatu. Kostja leiab, et nii hageja kui ka kostja sõlmisid

lepingu enda majandus- või kutsetegevuses, mille kohaselt VÕS 644 lg 2 kohaselt peaks kostja

hagejalt töö vastuvõtmisel töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama töövõtjale hiljemalt

ühe aasta jooksul töö üleandmisest ning lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama, mistõttu hagejal töö üleandmiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg ei saa olla eelnimetatud

tähtajast pikem ning ka hageja peaks oskama piisavalt täpselt enda tehtud töid ja asukohta

kirjeldada. Hagiavalduses nimetatud kaevetöid ei ole hageja K ehitusobjektil mitte kunagi teinud ja

nende tööde tegemist ei ole kostja hagejalt ka mitte kunagi tellinud. Hageja poolt tööde tegemine

ilma kostjapoolsete juhisteta oleks olnud võimatu. Arvestades töö iseloomu, milleks kostja hagejalt

üldse töid tellis, hageja sai töid teha ainult kostja esindaja otsesel juhendamisel. Arvestades seda, et

kostja lõpetas vaidlusalusel ehitusobjektil tööd 19.10.2010.a. ja peatöövõtja poolt kõik tööd on

lõpetatud aprillis 2011.a., siis 14.12.2012.a. hageja poolt kostjale tööde vastuvõtmise nõude

esitamisel pole kostjal umbmäärase kirjelduse kohaselt mitte mingil viisil võimalik hageja poolt

tööde tegemist ja nende lepingutingimustele vastavust kontrollida.

Kohtu seisukohad

Kohus, kuulanud ära tunnistajad, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja

objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping Kamatsu WB975-2-tüüpi

laadur-ekskavaatori kasutamiseks (tlk 31). Lepingu punkt 1.2. kohaselt oli laadur-ekskavaatori

hind 250 krooni tunnis, millele lisandub käibemaks. Asjas puudub vaidlus selles, et kostjal oli

15.04.2010 sõlmitud LEAS-ga ehituse töövõtuleping nr 2381V-1/10, mille objektiks oli K valla

K reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste

ehitustööde teostamiseks, Osa V-Ü ning hageja teostas nimetatud objektil Kamatsu WB975-2

tüüpi laadur-ekskavaatoriga alltöövõtjana kaevetöid kostjale. Samuti vaidlus puudub selles, et

hageja teostas kaevetöid nimetatud objektil alates 07.06.2010 kuni 30.07.2010. Antud

ajavahemikus hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud ja nende tööde eest hageja

poolt esitatud arved on kostja tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud poolte

vahel sõlmitud lepingu alusel kaevetöid ajavahemikus 02.08.2010 kuni 13.08.2010 ning kas

hagejal on õigus nõuda kostjalt arve nr 449 summas 36 750 krooni tasumist.

Kohus kvalifitseerib pooltevahelise lepingu töövõtulepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg

1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub

rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust

tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on

üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on

muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite

põhjendades, et hageja ei ole nimetatud töid teostanud ja kostja ei ole nimetatud töid hagejalt

tellinud.

Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude

sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS §

637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja pool antud mõistliku

tähtaja jooksul. Vaidluses töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata

jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja seega tõendama ei töö on valminud e töövõtulepinguga

silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on

selleks antud täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemusteta möödunud. Töö aktiga tellijale

esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks. Hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 2.3 kohaselt tellija on kohustatud allkirjastama igapäevaselt

ekskavaatorijuhi poolt esitatava töötunnitabeli tööaja ning lepingu punkti 4.2. kohaselt

allkirjastatud töötunnitabelit loetakse teostatud tööde vastuvõtuaktiks. Kohus leiab eeltoodust

tulenevalt, et poolte vahel sõlmitud leping nägi ette tööde üleandmise üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Seega peab hageja tõendama selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav VÕS § 637 lg 4

kohaselt, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise ning

kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest.

Hageja väidete kohaselt teostas ta K vallas Tallinnast 60 km kaugusel kaevetöid trassi

kaevamisel. Hageja väidete kohaselt on ta teostanud kõik lepinguga ettenähtud kohustused, kuid

alates augustist 2010 keeldus kostja tunnitabelis tööaja igapäevasest allakirjutamisest vaatamata

sellele, et ekskavaatorijuht seda kostja esindajalt objektil nõudis. Peale tööde lõppemist hageja

seaduslik esindaja pöördus mitu korda kostja poole palvega tehtud tööd vastu võtta ja

töötunnitabelile alla kirjutada, millest kostja põhjendamatult keeldus. Selleks, et tehtud tööd

ikkagi kostjale üle anda esitas hageja kostjale 30.08.2010 allkirjastamata töötunnitabeli koos

arvega tehtud tööde eest tasumiseks. Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ja on

20.09.2010 tagastanud hagejale temal poolt esitatud dokumendid selgitusega, et hageja ei ole

neid töid teostanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostja tellimusel ajavahemikus

02.08.2010-13.08.2010 K ehitusobjektil töid teostanud, hageja ei ole nimetatud töid kostjale üle

andnud ega tööde üleandmist kostjale pakkunud, mistõttu ei saanud kostja ka nimetatud tööde

vastuvõtmisest keelduda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kõigepealt tuvastada kas hageja on ajavahemikus 02.08.2010-

13.08.2010 kostja tellimusel K ehitusobjektil kaevetöid teostanud. 15.04.2010 kostja ja LEAS-i

vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 2381V-1/10 punktide 2.2. ja 4.4.1 kohaselt oli kostja

kohustuseks torustike ja kaevude koos tagasitäitega paigaldamine lepingu lisaks olevas

hinnapakkumises ja ajagraafikus näidatud K vallas asuvate teede lõikes (XXX, XX, XXX, P ja

XXX tänav). Lepingu kohaselt kostja pidi tööd peatöövõtjale üle andma hiljemalt 31.08.2010 (I

kd tlk 112-114). Vaidlust pole selles, et teistel K valla tänavatel teostasid töid teised LEAS-i

alltöövõtjad ja ka peatöövõtja LEAS ning kõigi alltöövõtjate poolt teostatud tööd olid oma

olemuselt

seotud,

sest

lõppkokkuvõttes

pidi

valmima

K

aleviku

ühtne

vee-

ja

kanalisatsioonitrass. Vastavalt K alevi VK projekti ajagraafikule pidi kostja LEAS-i tellimusel

teostama ettevalmistustöid U tänaval ja U põik 2010. aasta 18.-22. nädalal s.o. mais ja juuni

esimesel nädalal, P tänaval 2010 aasta 19.-31. nädal s.o. mai, juuni ja augusti kahel esimesel

nädalal, P tänaval 2010 aasta 23. nädalal s.o. juuni teisel nädal ning Jõe tänaval 2010 aasta 24.

nädalal s.o. juuni kolmandal nädalal (I kd tlk 115). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on L

AS-le väljastatud kaeveluba U tänavale ajavahemikus 30.03.2010-30.04.2010 (tlk 162) ja

01.05.2010-28.05.2010 (tlk 163), P lõigus U - K , K K aleviku piires ajavahemikus

24.05.2010-15.08.2010 (tlk 166), P tänavale XXX 15kuni XXX ajavahemikus 19.10.2010-

20.12.2010 (tlk 167). K Vallavalitsuse poolt on LEAS-le antud tänava ajutise sulgemise luba P

ajavahemikus 23.07.2010 kuni 30.07.2010 (tlk 165). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli LE

AS-le ja tema alltöövõtjatel võimalik teostada torustike ja kaevude koos tagasitäitega

paigaldamise kaevetöid ajavahemikus 02.08.2010-13.02.2010 üksnes Pika tänava osas. Samas

nähtub kohtule esitatud tõenditest, et P kommunikatsioonide ehitus/rekonstrueerimisprojektid

valmisid alles 01.09.2010 ja 15.10.2010 (I kd tlk 132-140).

Tunnistaja MM ütluste kohaselt pidi kostja suvel tööd seiskama kuna K oli täiesti üles kaevatud,

töö seiskamine toimus peatöövõtja korraldusel ning peatöövõtja poolt anti kostjale teine objekt V

V. /…/ V teostas töid sama brigaad, kes teostas töid K . K ei saanud juuli keskpaigast kuni

septembri algseni tööd teha kuna töö oli seiskunud seoses liikluskorraldusega (I kd tlk 12).

Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja ei ole ajavahemikus

02.08.2010-13.08.2010 teostanud kaevetöid K alevikus asuval objektil. Kuigi kostjal oli

kaeveluba ajavahemikul02.08.2010-13.08.2010 kaeve tööde teostamiseks K alevikus P tänava

osas, siis ei olnud selleks ajaks veel valminud P kommunikatsioonide ehitus/renoveerimisprojekt,

ilma milleta ei olnud võimalik seal kaevetöid teostada.

Hageja seaduslik esindaja on 26.03.2013 toimunud kohtuistungil selgitanud, et hageja kaevas

kraavi keskkütte torude jaoks. Hageja kaevas kraavi lahti, kostja paigaldas torud ja siis lükati

kraav kinni. Augustis tehti samu töid nagu enne. Hageja esindaja seadusliku esindaja poolt

26.03.2013 kohtuistungil väidetud kohaselt teostas hageja töid K ja U tänaval. Kohus leiab, et

hageja väiteid 2010.a. augustis K ehitusobjektil kostja tellimusel kaevetööde teostamises osas on

ümber lükatud tunnistajate MM ja PS poolt antud ütlustega. Tunnistaja MM ütlustest nähtuvalt

toimus tööde teostamine K valla objektil selliselt, et olid erinevad tehnikad, ekskavaator, mis

kaevas kraavi, auto vedas kõlbmatu pinnase utiliseerimisse ja laoplatsist tagasitäite pinnase

kaevetöö servale, siis toimus kihtide kaupa tihendamine. Hommikul alustati kaevamisega ja õhtul

pidi kaevik kinni olema. 6 meetri kaupa käis lahti kaevamine, olenevalt sügavusest oli päevas 12-

18 meetrit kaevikut. Kostjale kuulus kallur ja pöördekskavaator, hagejale kuulus rataslaadur.

Erineval ajal ei saa tööd teha, sest kui ekskavaator ei kaeva ja toru ei panda, siis ei ole objektil

midagi teha. Hageja ekskavaator teostas tagasitäite töid, hageja ise ei teinud kaevetöid vaid tõi

pinnast ette (II kd tlk 12). Tunnistaja PS ütluste kohaselt hageja ekskavaator tegi abitöid torude

paigaldamisel. Tõi kohale liiva ja killustikku, hageja ekskavaator tegi seda, mida ei saanud teha

roomikekskavaator. Roomikekskavaator ei saa sõita kaugele ja sellega on mugavam teha

kaevetöid kuna pöördub 360 kraadi. Tunnistaja nägi kaevetöid tegemas roomikekskavaatorit (II

kd tlk 10). Eelnimetatud tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja ei

teostanud kostja tellimusel K valla objektil mitte kaevetöid vaid abitöid torude paigaldamisel

ning kaevetöid tegi hoopis kostjale kuuluv roomikekskavaatori. Samuti on eelnimetatud

tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et kostjast erineval ajal ei saanud hageja abitöid

teostada, sest kui roomikekskavaator kraavi ei kaeva ning toru ei panda, siis ei ole hagejale

kuuluval ekskavaatori mingeid abitöid võimalik teha. Töid tuli teha korraga hagejal ja kostjal ja

ilma kostja masinateta ja töötajateta ei olud võimalik hagejal K ehitusobjektil ekskavaatoritöid

teostada. Lisaks eeltoodule vastavalt K alevi VK projekti ajagraafikule pidi kostja teostama U

tänaval ja U põik kaevetöid 2010. aasta 18.-22. nädalal s.o. mais ja juuni esimesel nädalal ning

K mnt ei pidanud kostja üldse töid teostama.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist

asjaolu, et hageja oleks ajavahemikus 02.08.2010-13.08.2010 K ehitusobjektil kostja tellimusel

kaevetöid teinud. Lisaks sellele, et hageja ei ole üldse tõendanud, et hageja oleks 02.08.2010-

13.08.2010 kostja tellimusel kaevetöid teinud, ei ole hageja ka tõendanud, et hageja oleks andnud

kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Tunnistaja MM ütlustes nähtuvalt saatelehtedele

kirjutasid alla volitatud isikud- esitööjuht ja töödejuht ja tunnilehed allkirjastati igapäevasel.

Hageja juhatuse liige ei ole tema poole pöördunud, et objektijuht keeldub allkirjastamast

töötunde (II kd tlk 12). Eeltoodust tulenevalt on paljasõnaline ja tõendamata hageja väid, et ta

kostja on keeldunud töötunnitabelis tööaja igapäevasest allakirjutamisest ning sellega tööde

vastuvõtmisest.

Kuna tõendamist ei ole leidnud hageja poolt kaevetööde tegemine ning tõendamist ei ole leidnud,

et hageja oleks tööde vastuvõtmist kostjalt nõudnud ja selleks mingi tähtaja määranud, siis ei ole

alust lugeda kostjat tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunuks ja kostja tööd vastu võtnuks VÕS

§ 638 alusel.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust

tuleneva võlgnevuse tasumiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja

põhinõude kostja vastu lepingujärgse tasu väljamõistmiseks, puudub alus kostjalt hageja kasuks

ka viivise väljamõistmiseks.

Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, peab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel

asjas tähtsust mitteomavateks ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata.

Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksu, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik