2-13-3407/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. aprill 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-3407

Tsiviilasi

XXX(X) hagi OÜ XXXvastu töövaidluses (töövaidlusasi

nr 4.4-2/2741)

Tsiviilasja hind

2 538,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sulev Tammemäe,

e-post sulev.tammemae@hansalaw.ee

Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Jüri Asari,

e-post invictus@invictus.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 1. aprillil 2013, millel osalesid hageja

XXX, hageja lepinguline esindaja advokaat Sulev

Tammemäe ja kostja lepinguline esindaja Jüri Asari

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et hageja XXX (isikukood XXX) ja kostja OÜ XXX(registrikood

XXX)

vahelise

10. juuli 2012

töölepingu

kostjapoolne

ülesütlemine

12. novembril 2012 on tühine.

3. Lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 28. novembril 2012.

4. Mõista kostjalt OÜ XXX hageja XXX kasuks välja hüvitis 1 692,42 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

2-13-3407

2 (4)

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. XXX (edaspidi „hageja”) esitas 22. jaanuaril 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse OÜ

XXX(edaspidi „kostja”) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise,

töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes. Seeläbi vaidlustas hageja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni 3. jaanuari 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/2741, millega

hageja 23. novembri 2012 avaldus samades nõuetes jäeti rahuldamata.

2. Hageja täpsustas oma nõudeid ning täpsustuste kohaselt palub hageja lugeda töölepingu

lõppenuks 28. novembril 2012 ja mõista välja hüvitis 2 538,63 eurot, st kolme kuu keskmise

töötasu summa.

3. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde.

4. Kohus võttis hagiavalduse 4. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

13. veebruaril 2013 vastuse hagile ja vaidles hagile vastu. Hageja esitas 20. veebruaril 2013

arvamuse kostja vastuse kohta ja jäi oma nõuete juurde. Pooled esitasid kohtu määratud

tähtaja jooksul oma täiendavad seisukohad. Hageja leiab, et pooltevahelise töölepingu

kostjapoolne ülesütlemine katseajal ette nähtud alustel on tühine, sest kostja ütles töölepingu

üles alles pärast neljakuulise katseaja lõppemist. Kostja väidab, et katseaeg pikenes hageja

vahepealse töövõimetuse tõttu.

5. Kohus kuulas pooled ära 1. aprilli 2013 kohtuistungil, kus pooled jäid seni esitatud kirjalike

seisukohtade juurde. Hageja oli nõus vaidluse lahendamisega kokkuleppel, kui kostja maksab

talle hüvitise 2 100 eurot. Kostja kompromissiga ei nõustunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kohus selgitab, et käesoleva otsuse

kirjeldav osa on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 esitatud

lihtsustatult.

2-13-3407

3 (4)

7. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 10. juulil 2012 töölepingu (TVK tlk 34–36),

millele rakendus töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 ja töölepingu p 2.2 järgi nelja kuu

pikkune katseaeg. Töölepingu p 2.1 järgi asus hageja kostja juures a la carte kokana tööle

samal päeval. Hageja puudus töövõimetuse tõttu töölt 30. augustist kuni 4. septembrini 2012

(TVK tlk 16) ja 31. oktoobrist kuni 27. novembrini 2012 (TVK tlk 17). Kostja ütles

töölepingu 12. novembri 2012 avaldusega (TVK tlk 40) üles töölepingu katseajal

ülesütlemiseks

ette

nähtud

alustel

ja

korras

ning

põhjendas

seda

täiendavalt

14. novembril 2012 (TVK tlk 44). Samale alusele viitas kostja 28. novembril 2012 töölepingu

lõpetamise vormistamisel (TVK tlk 25). Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud (TVK

tlk 42). Pooled on üksmeelsed ka selles, et töösuhe lõppes faktiliselt 28. novembrist 2012,

hageja ühe kuu töötasu keskmine töötasu kostja juures oli 846,21 eurot (TVK tlk 23 ja 28) ja

kui kostjapoolne ülesütlemine osutub tühiseks, siis tuleb kohtul tööleping lõpetada alates

28. novembrist 2012. Järelikult on kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja eelkõige

hinnata, kas TLS-s ja töölepingus ette nähtud katseaeg pikeneb töötaja töövõimetuse tõttu.

8. Hageja esimese nõude (ülesütlemise tühisuse tuvastamine) õiguslik alus on TLS § 104 lg 1.

Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisel TLS § 86 lg-le 1, mis sätestab, et nii tööandja kui ka

töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja

tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaeg mõeldud selleks, et hinnata,

kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida

nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 2 järgi võib töölepinguga kokku leppida katseaja

kohaldamata jätmises või lühendamises. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nendevahelises

töösuhtes ei ole katseaega lühendatud ega sellest loobutud. Kohus leiab, et katseaeg ei pikene

töötaja töövõimetuse või muu sarnase asjaolu tõttu. Põhjendatud on hageja seisukoht, et

nimetatud alustel katseaja pikenemine peaks olema seaduses piisava selgusega ette nähtud.

Katseaja pikenemine ei ole üldjuhul töötaja huvides. Seaduse tõlgendamine sel viisil, et

töötaja ajutine töölt puudumine pikendab katseaega on ilmses vastuolus TLS § 2 ja § 86

lg-ga 2. Kuna katseaja pikenemise kohta norm puudub, siis on TLS § 86 lg-s 1 ette nähtud

maksimaalne tähtaeg, mille kestel saavad töösuhte pooled töölepingu katseajal üles öelda.

Kostja ütles lepingu üles pärast neljakuulise ajavahemiku möödumist, järelikult on see TLS

§ 104 lg 1 järgi tühine. Kohus märgib lisaks, et TLS-st ei tulene tööandjale keeldu öelda

tööleping üles ajal, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17 üheksas lõik). Sellest järeldab kohus muu hulgas, et

kui tööandja leiab katseaja lõpul, et töötaja ei ole viibinud tööl piisavalt kaua, et hinnata, kas

töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida

nõutakse töö tegemisel, siis on võimalik katseajal tööleping üles öelda ka hindamise

võimatuse tõttu.

9. Hageja teise nõude (töölepingu lõpetamine kohtus) õiguslik alus on TLS § 107 lg 2.

Viidatud normi sõnastuse kohaselt lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kui kostja ülesütlemisavaldus on kehtiv, siis

lõppenuks tööleping kõige varem 15 päeva möödumisel alates avalduse hagejale

kättetoimetamisest (TLS § 96). Pooled on üksmeelsed, et vastav töölepingu lõppemise päev

on 28. november 2012. Hageja esimese nõude rahuldamise tõttu lõpetab kohus töölepingu

sellest päevast.

10. Hageja kolmanda nõude (hüvitis) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mille teine lause annab

kohtule ulatusliku kaalutlusruumi. TLS eelnõu (299 SE III) seletuskiri näeb ette järgmist:

„Töövaidlusorgan ei ole seotud hüvitise määraga. Hüvitise suurust on võimalik muuta

arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve“ (lk 81). Kohus võtab arvesse, et

hageja töötas kostja juures lühikest aega (veidi enam üle nelja kuu) ja sisulisi olulisi

2-13-3407

4 (4)

etteheiteid hageja tööle ei tehtud. Kohus ei pea hüvitise suuruse määramisel asjakohaseks

kostja väidet, et ta juhindus TVK senisest praktikast ja Sotsiaalministeeriumi juhistest.

Juriidilisest isikust tööandja peab olema võimeline töösuhtes korrektselt käituma ja ise

hindama töösuhtega seonduvaid olulisi küsimusi. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatuks

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu summale vastav hüvitis

1 692,42 eurot.

11. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja töötajate (sh avaldaja)

seletuskirjad (TVK tlk 18–22), hageja ametijuhendi (TVK tlk 37–38), hagejale preemia

maksmise dokumendid (TVK tlk 24 ja 39), poolte e-kirjad (TVK tlk 46–47 ja 49–50),

töökuulutuse (TVK tlk 48) ning menüü ja tehnoloogilised kaardid (TVK tlk 51–58), sest

eespool p 7 viimases lauses ja p-s 8 märgitud kaalutlustel ei oma need tähtsust käesoleva asja

lahendamisel. Kohus ei hinda hageja sobivust tööle, vaid üksnes küsimust katseaja kestusest.

12. Hagi hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 järgi hageja rahalise nõude summa ehk

2 538,63 eurot.

13. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud hageja, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja

kanda. Kohtu hinnangul ei ole ligikaudu 400 euro suurune erinevus hageja pakutud

kompromissi (eespool p 5) ja kohtu välja mõistetava hüvitise (p 10) vahel käesoleval juhul nii

suur, et väljuks eelviidatud sättes märgitud „sarnase ulatuse“ piiridest. Kohus võtab

menetluskulude jaotamisel lisaks arvesse, et hageja ülejäänud kaks nõuet rahuldab kohus

täielikult.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik