3-13-342/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-342

Haldusasi

OÜ Heidmets Trade kaebus Maksu- ja Tolliameti

15. veebruari

2013

otsuse

nr

12.2-3/515-2

tühistamise

ning

käibemaksukohustuslaseks

registreerimise kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Heidmets Trade

Esindaja: Andreas Heidmets

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Ivar Siska

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Heidmets Trade kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

menetlusosalistel

õigus

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 16.

mail 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. OÜ Heidmets Trade esitas Maksu- ja Tolliametile 28. jaanuaril 2013 avalduse enda

registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. 31. jaanuari 2013 korraldusega nr 12.2-3/515-1

nõudis Maksu- ja Tolliamet OÜ-lt Heidmets Trade tõendite esitamist ettevõtlusega tegelemise

või sellega alustamise kohta ning kohustas äriühingu esindajat ilmuma maksuhalduri juurde. 13.

veebruaril andis OÜ Heidmets Trade juhatuse liige Andreas Heidmets maksuhaldurile suulisi

selgitusi OÜ Heidmets Trade planeeritava majandustegevuse kohta.

2. 15. veebruaril 2013 otsusega nr 12.2-3/515-2 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Heidmets Trade

käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse rahuldamata. Otsust põhjendatakse sellega, et

Andreas Heidmetsa seletus ja muud asjaolud viitavad sellele, et isik ei ole veel oma tulevast

äritegevust korralikult läbi mõelnud ja plaaninud, ei ole teinud turu-uuringuid, ei tea, millised on

kaubad, mida ta müüma plaanib hakata, hinnad erinevates kauplustes või internetipoodides ning kas

need on odavamad või kallimad kui selles firmas, kellega OÜ-l Heidmets Trade on väidetavalt kauba

soetamiseks eelleping sõlmitud. Samuti tuuakse otsuses välja, et Andreas Heidmets ei ole uurinud,

kuidas oleks soodsam kaupu müüjalt kätte saada ja ostjale edasi toimetada ning kui pikk oleks aeg

tellimuse esitamise ja tellitud kauba kättesaamise vahel. Otsuses märgitakse, et vestlusest Andreas

Heidmetsaga jäi mulje, et äritegevusest või selle läbimõtlemisest märksa olulisem on

käibemaksukohustuslase numbri saamine; tegelikkuses ei ole ettevõtlusega alustatud ning

paljasõnalised selgitused tulevikuplaanide kohta ei ole piisavaks tõendiks selle kohta, et lähiajal

ettevõtlusega alustatakse.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Heidmets Trade esitas 15. veebruaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Maksu- ja Tolliameti 15. veebruari 2013 otsuse nr 12.2-3/515-2 tühistamist ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamist OÜ Heidmets Trade registreerimiseks käibemaksukohustuslasena. Kaebaja on

seisukohal, et tema poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud seletused ja tõendid on piisavad tõendamaks

ettevõtlusega alustamist ning seega on käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine

õigusvastane. Kaebaja märgib, et olukorras, kus ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslasena

registreeritud, on iga ost ettevõtja jaoks 20% võrra kallim ning tiheda konkurentsiga turul, kui

ettevõtja teenib müügikäibelt 10-20% tulu, ei ole selline tegevus võimalik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses OÜ Heidmets Trade kaebusele

vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud seisukohad

ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja veenvalt

tõendanud, et tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust vastavalt käibemaksuseaduse

§ 20 lõikele 4¹.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses,

leian, et OÜ Heidmets Trade kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur

on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole veenvalt tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist või

sellega

alustamist

ning

seega

õigustatult

keeldunud

kaebaja

registreerimisest

käibemaksukohustuslasena.

6. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lõikest 1 ja § 20 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end

maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle KMS § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja

arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab

kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, välja arvatud juhul kui kogu maksustatava käibe

moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba

ühendusesisene käive. KMS § 20 lõikes 2 on sätestatud, et isik võib esitada maksuhaldurile avalduse

enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel

tekkinud. KMS § 20 lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta

tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kui

isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril

õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning viimases lauses sätestatakse, et

maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

7. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada võimalus, et käibemaksukohustuslasena

registreeritaks isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele või ei kavatse sellega kohe pärast

käibemaksukohustuslasena

registreerimist

tegelema

hakata.

Selliste

isiku

puhul

võib

käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine

või neis osalemine. Seetõttu tulebki isikul enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendada

reaalse majandustegevusega tegelemine või sellega alustamine. Juhul kui maksuhalduril tekib

põhjendatud kahtlus, et isik ettevõtlusega ei tegele või sellega alustada ei kavatse ning täiendavate

tõendite kogumisega ei ole võimalik seda kahtlust hajutada, tuleb registreerimisest keelduda.

8. Ettevõtluseks loetakse KMS § 2 lg 2 kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus

võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.

Ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise kontrollimisel ei saa maksuhaldur niisiis hinnata

tegevuse eesmärki ja tulemust. Küll aga peab maksuhaldur hindama seda, kas majandustegevus,

millega isik väidab end tegelevat on ka tegelikult toimunud või kas on piisavalt alust arvata, et isik

tõepoolest alustab väidetava majandustegevusega. Kui käibemaksukohustuslasena registreerimist

taotletakse enne ettevõtlusega tegelemise alustamist, peab maksuhaldur just ettevõtja poolt seni

tehtud ettevalmistusi ja äriplaane silmas pidades hindama, kas ettevõtlusega alustamine väidetaval

kujul on tõenäoline.

9. Käesoleval juhul ei saa kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud selgituste ja tõendite valguses pidada

ettevõtlusega alustamist usutavaks. Nõustun selles osas vaidlustatud otsuse teise lehekülje neljandas

lõigus esitatud maksuhalduri põhjendustega ega korda neid siinkohal. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 165 lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on

vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus

järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata

põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebuses väiteid, millega

mittenõustumist ei oleks vaidlustatud otsuses põhjendatud.

10. Kaebaja poolt esitatud lepingud New Garage Time OÜ-ga ning TD Baltic AS-iga sisaldavad vaid

üldise iseloomuga kohustusi ega seo pooli tegelikult märkimisväärselt kuidagi. Seevastu nähtub

kaebaja seadusliku esindaja poolt antud selgitustest, et mingisugust tõsiseltvõetavat ja detailset

äriplaani kaebajal ei ole. Kaebaja poolt antud selgituste ja sõlmitud lepingute taustal saab väidetava

ettevõtlusega alustamist pidada vaid idee tasandil olevaks ning pole alust arvata, et lähiajal tegelikult

majandustegevusega alustataks. Kahtlust kaebaja tegelikus soovis ja võimekuses ettevõtlusega

tegelemist alustada süvendab seadusliku esindaja selgitus, mille kohaselt on ta juba varem

samalaadset äritegevust püüdnud alustada, ent tookord (OÜ-s Heidmets Invest) jäi ettevõtmine

katki, kuna tal polnud aega sellega tegeleda, kusjuures ta ei mäleta, kellele OÜ Heidmets Invest

osalus võõrandati. Olukorras, kus ettevõtja ainuosanik ja ainus juhatuse liige selgitab, et eelmisel

korral, kui ettevalmistusi äritegevusega alustamiseks oli ometi tehtud rohkem (väidetavalt oli

valminud veebipoe keskkond (internetileht)), ei tulnud äritegevusest midagi välja, ilma, et selleks

oleks olnud mingisuguseid arusaadavaid majanduslikke takistusi, ei saa eeldada, et sama isik

järgmises äriühingus samasugust ettevõtlustegevust tegelikult alustada kavatseks või suudaks.

11. KMS § 20 lõikes 41 sätestatud kontrolli näol ei ole tegemist formaalse kontrolliga. Ainuüksi

mõnede lepingute olemasolu ei pruugi veenvalt tõendada ettevõtlusega alustamist, kui muudest

asjaoludest nähtub, et ettevõtja ei ole tegelikult teinud mõistlikke ja vastavas majandustegevuse

valdkonnas tavapäraseid ettevalmistusi ettevõtlusega alustamiseks. Isik, kes soovib enda väitel avada

laiatarbekaupade (IT- ja olmeelektroonika) veebipoe, ent ei ole enda kinnitusel teinud adekvaatseid

turuanalüüse, ei ole tutvunud samalaadsete kaupade hindadega, ei ole läbi mõelnud reklaami ja

klientide leidmisega seotud asjaolusid, ei ole kursis täpselt ka sellega, kas tema võimalikud kliendid

saaksid soetada tema poolt müüdavaid kaupu odavamalt või muidu parematel tingimustel kusagilt

mujalt, sh. sellest ettevõttest, kust kaebaja neid soetada kavatseb, ei ole selliseid mõistlikke

ettevalmistusi teinud ning seetõttu ei saa ettevõtlusega alustamist veenvalt tõendatuks pidada. Kui

kaebaja tõepoolest soovib tema poolt kirjeldatud ettevõtlusega tegeleda, on tal võimalik vastavad

ettevalmistused teha ning äriplaanid läbi mõelda ning seejärel uuesti enda käibemaksukohustuslasena

registreerimist taotleda.

12. Viimaks tuleb põhjendamatuks pidada ka kaebaja seisukohta, et ilma käibemaksukohustuslasena

registreerimiseta ei ole ettevõtlusega reaalne alustamine võimalik. Ühelt poolt tuleb silmas pidada, et

käibemaksukohustuslasel on küll õigus maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt

sisendkäibemaks maha arvata, ent samuti on tal kohustus lisada käibemaks enda poolt müüdavatele

kaupadele

ja

teenustele

ning

tasuda

riigile

laekunud

käibemaksusumma.

Isik,

kes

käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, enda poolt müüdava kauba hinnale käibemaksu ei

lisa. See tähendab, et kauba soetamise ja edasimüümise ahelas ei ole käibemaksukohustuslasest

ettevõtjal majanduslikku eelist ettevõtja ees, kes käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole, välja

arvatud juhtudel, mis kvalifitseeruvad käibemaksupettustena. Liiatigi tuleb tähele panna KMS § 29

lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt on maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena

registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või

võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks

maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati. Enne isiku

maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata,

võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut, üksnes juhul, kui isik ei ole seda põhivara

kasutanud

enne

maksukohustuslasena

registreerimist.

Seega

sisaldab

käibemaksuseadus

regulatsiooni, mis võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata ka neilt kaupadelt, mis on soetatud

enne isiku registreerimist käibemaksukohustuslasena.

13. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur,

kohtunik