Legislator Case Law & Legislation
2-12-31077/40 AI generated

2-12-31077/40 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 2-12-31077/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.K. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse O.K. vastu pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja 26.03.2011 surnud V.K. pärija koos kostjaga. Pärandvara koosneb korteriomandist ja kinnistust aiandusühistus. Kuna pärandvara jagamisel kaaspärijaga pole suudetud kokku leppida, palus hageja jätta tema ainuomandisse kinnistu aiandusühistus ja kostja ainuomandisse korteriomand.

Legislator headnote

AI generated

2-12-31077/40 · Tartu Ringkonnakohus: Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada hagi saata maakohtule eelmenetluse ülesannete täitmiseks. TsMS § 427 järgi ei ole võimalik esitada käesoleva määruse peale kaebust Riigikohtule.

Keywords

AI generated
third-party collateral notification of address change parcel leasing valid service of process partial claim participating loan
AI generated
2-24-16712/11
Kinnitada R.V. ja S.D. (isikukood XXX) vahel sõlmitud järgmine kompromiss: Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot R.V.
2-24-3804/42
Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-3804, J L hagi A Š vastu pärimistunnistuse kehtetuks Tühistada kohtumääruse jõustumisel Viru Maakohtu 01.
2-21-141/11
Hagiavalduse kohaselt A. S.`i (edaspidi nimetatud ka „hageja I“), A. S.`i, A. S.`i ja A. S.`i (edaspidi nimetatud ka vastavalt „kostja I“, „kostja II“ või „kostja III“ või ühiselt nimetatud ka „kostjad“) isa T. S. (isikukood XXX) (edaspidi nimetatud ka „pärandaja“) suri XXX a. Viljandi notari K. K. asendaja A. S. on XXX. a koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärandaja pärijateks 3/16 suurustes mõttelistes osades hageja I ja kostjad ning 4/16 suuruses mõttelises osas võib pärijaks olla ka A. M. (edaspidi nimetatud ka „hageja II“), kelle kohta täpsemad andmed (sh andmed abielu lõppemise kohta) pärimistunnistuse tõestamise ajal puudusid. Pärast pärimistunnistuse koostamist on selgunud, et pärandaja ja hageja II olid pärandaja surma hetkel abielus ning et sellest tulenevalt on hageja II õigustatud pärima pärandaja vara. Hageja II on notarile e-posti teel saadetud kirjaga teada andnud, et võtab pärandi vastu (lisa 2 – notari teade pärimisasja menetlemisest). Eelnevast tulenevalt on notar XXX. a koostanud täiendava pärimistunnistuse kavandi (lisa 3 – täiendava pärimistunnistuse kavand), mille kohaselt on pärandaja pärijateks 3/16 suurustes mõttelistes osades hageja I ja kostjad ning 4/16 suuruses mõttelises osas on pärijaks A. M. Hageja II on
2-24-16580/19
Kinnitada N.Q, G.X ja L.K vahel 10.11.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevatel Pooled on kokku leppinud lõpetada N.Q pärandvara ühisus N.Q, G.X ja L.K
2-25-16261/11
Lõpetada K L (IK xxxx), M K (IK xxxx) ja A L (IK xxxx) pärandvaraühisus ning Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-31077 Tsiviilasi A.K. hagi O.K. vastu pärandvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 07. jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): A.K. (isikukood: XXX) Vastustajad (kostja): O.K. (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 07. jaanuari 2013 määrus ja saata A.K. hagi O.K. vastu pärandvara jagamiseks maakohtule eelmenetluse ülesannete täitmiseks.

2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. A.K. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse O.K. vastu pärandvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja 26.03.2011 surnud V.K. pärija koos kostjaga. Pärandvara koosneb korteriomandist ja kinnistust aiandusühistus. Kuna pärandvara jagamisel kaaspärijaga pole suudetud kokku leppida, palus hageja jätta tema ainuomandisse kinnistu aiandusühistus ja kostja ainuomandisse korteriomand.

2. O.K. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Hagiavalduse esitamisega avalduses nimetatud kostja vastu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ehk pole võimalik jagada pärandvara hageja ja kostja vahel. Sillamäe notari Irina Kritsuki asendaja Jelena Tsvetkova poolt 01.08.2011 koostatud ja tõestatud pärandvara ühisuse osa kinkelepinguga nr 1689 kinkis O.K. talle kuuluva ½ mõttelise osa pärandvara ühisusest E.K. ning kõik lepingu esemega seotud õigused ja kohustused läksid üle kingisaaja E.K. alates lepingu tõestamise hetkest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 07. jaanuari 2013 määrusega hagi läbi vaatamata. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb A.K. hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (s.o pärandvara jagamist), kuna kostja O.K. võõrandas tema omandis olnud mõttelise osa pärandvara ühisusest 01.08.2012. PärS § 152 lg 4 kohaselt jagatakse pärandvara kokkuleppel; vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega pärandvara ühisuse mõttelise osa omandajale E.K. läksid kinkega kaasa ka kinkijast kaaspärija O.K. kõik õigused ja kohustused ning hageja nõue on esitatud ebaõige kostja vastu. Hagejal on õigus esitada nõue mitte kaaspärija, vaid osa omandaja vastu. TsMS § 205 lg 2 kohaselt on kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud. Hageja kostjat ei täpsustanud. Ainult hagejal on õigus otsustada, milline hagi ja kelle vastu esitada (TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 2 ja 3, § 205 lg 2, § 206 lg 1) ning kohtul ei ole õigust omal algatusel kostjat asendada. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 2 jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 07. jaanuari 2013 määruse ning kaasata menetlusse kolmandana isikuna kostja poolel E.K.. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei saanud A.K. kinnistusraamatusse kannet teha, sest hoolimata korduvatest pöördumistest ei nõustunud O. ja E.K. notari juurde tulema. A. K. esitas hagi, sest ei saanud teise pärijaga kokkuleppele pärandvara jagamise asjas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. O.K. vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta kõik menetluskulud A.K. kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et kaebajal on õigus esitada nõue mitte kaaspärija, vaid osa omandaja vastu. Vastustaja on seisukohal, et puuduvad alused kolmanda isiku kaasamiseks käesoleva vaidluse raames, kuna puudub igasugune lepingu rikkumine ja muud seadusega ettenähtud alused kolmanda isiku kaasamiseks. E.K. kaasamine kolmanda isikuna vastustaja poolel ei võimalda kaebajal taotletavat eesmärki saavutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 07. jaanuari 2013 määrus tuleb tühistada ning A.K. hagi O.K. vastu pärandvara jagamiseks tuleb saata maakohtule eelmenetluse ülesannete täitmiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud A.K. hagi O.K. vastu pärandvara jagamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on asunud seisukohale, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, kuna hageja poolt kostjana märgitud isik ei ole asjas õige kostja, s.o hagi on esitatud ekslikult isiku vastu, kes ei peaks olema kostja. Ringkonnakohus leiab, et selline maakohtu seisukoht on alusetu. Hagi on esitatud pärandvara jagamiseks ning sellise hagiga on võimalik saavutada hageja eesmärk – jagada pärandvara. Asjaolu, et hageja on märkinud kostjana vale isiku, ei anna alust asuda seisukohale, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Hagi ebaõige kostja vastu tuleks jätta rahuldamata, kuid ei anna alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata. Lisaks eeltoodule on hagejal TsMS § 208 lg 1 kohaselt õigus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus asendada senine kostja teise kostjaga ja sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Hageja on taotlenud määruskaebuses E.K. kaasamist kolmanda isikuna kostja poolel. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kuna asja materjalidest nähtuvalt on O.K. kinkinud oma osa pärandvara ühisuses E.K., siis PärS § 148 lg 2 kohaselt on talle üle läinud O.K. kui kaaspärija varalised õigused ja kohustused ning seetõttu saab E.K. olla asjas kostjaks, kuid mitte kolmandaks isikuks.

8. Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada hagi saata maakohtule eelmenetluse ülesannete täitmiseks. TsMS § 427 järgi ei ole võimalik esitada käesoleva määruse peale kaebust Riigikohtule.

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel.

/allkirjastatud digitaalset/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson