3-12-2413/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2413 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot ja Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja poolt ajavahemikul 03.09.2012- 12.11.2012 esitatud 16 vaide menetlemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist menetleda vaidemenetluses kaebaja poolt 03.09.2012-12.11.2012 esitatud

16 vaiet ning 16 vaide läbivaatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot.

2. Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal hüvitamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohustamisnõude osas puudub kaebajal kaebeõigus tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4, kuna kaebajale on kohtusse pöördumise õigus tagatud ka hoolimata vaiete õigusvastasele menetlemata jätmisele ning kaebaja ei ole kaebuses viidanud, milliseid õigusi peale kohtusse pöördumise õiguse on tema vaiete mittemenetlemisega rikutud. Vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine peaks jääma pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega.

Halduskohus ei pea võimalikuks kaebuse käsitamist või kaebuse täiendamist selliselt, et kaebaja esitaks kaebuse väidetavalt Tartu Vanglale esitatud 16 vaide esemete nõuetes sisuliselt. Oma õiguste kaitseks tuleb kaebajal esitada iseseisvad kaebused nende Tartu Vangla haldusaktide ja toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli teostamist vajalikuks peab.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus tühistada, kuna see takistab asja edasist menetlemist ning piirab kaebaja põhiseaduslikke ja Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevaid õigusi. Määruskaebuse kohaselt on vastustaja vaiete läbi vaatamata jätmisega rikkunud kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, kuna vastustaja on vastavalt vangistusseadusele ja haldusmenetluse seadusele kohustatud vaidemenetlust läbi viima ning kohtusse pöördumiseks peab kaebajal olema läbitud vaidemenetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5. Kaebaja soovib, et kohus kaitseks tema põhiõigust vaide esitamiseks ja õigust efektiivsele esialgse kaitse vahendile. Kaebaja ei soovi, et kohus menetleks vanglale esitatud vaiete esemete nõudeid sisuliselt.

4. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta, kuna määruskaebuses toodud põhjendused ei ole halduskohtu määruse tühistamise aluseks. Kuigi kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse tervikuna, ei ole määruskaebuses toodud väiteid hüvitamisnõude õigusvastaselt tagastamise kohta ning halduskohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja ka ise, et kahjunõuet ta Tartu Vanglale esitanud ei ole. Seega on hüvitamisnõude tagastamine põhjendatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Sisuliselt ei vaidle kaebaja vastu ka halduskohtu põhjendustele kohustamisnõude tagastamise osas. Kui kaebaja tegelik huvi on suunatud enda õiguste kaitsele, on tal mõistlik toimida halduskohtu soovitatud viisil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

7. Käesoleval juhul kinnitab vastustaja halduskohtu päringu vastuses (tl 9), et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses 16 vaide läbi vaatamata jätmisega ning sama kinnitab ka kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses (tõlge tl 6 pöördel). Hüvitamisnõude tagastamise osas ei ole kaebaja esitanud määruskaebuses ühtegi vastuväidet. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebus hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti tagastatud, kuna kaebajal oli kohtusse pöördudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaieotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest, ning sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

9. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub vaiete menetlemata jätmine sõltumata vaide esemest ning põhjendab seda vastustaja kohustusega vaidemenetluse läbiviimiseks ja kaebaja kohtusse pöördumise õiguse piiramisega. Kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa vastustaja poolsest väidetavast vaidemenetluse läbiviimise kohustuse rikkumisest, kui sellega ei kaasne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub vastustaja kohustuse täitmata jätmine vaid juhul, kui kaebajale tulenevad sellest otseselt negatiivsed tagajärjed, mis rikuvad kaebajale seadusest tulenevaid õigusi. Kaebaja poolt väidetud põhiõigust vaide esitamiseks eraldiseisvalt ei eksisteeri. Vaidemenetluse puhul on oluline, et kaebajale oleks tagatud efektiivsed kaitsevahendid, milleks ei pea olema positiivne lahend vaidemenetluses, vaid efektiivselt võib kaebaja õigusi kaitsta ka kohtusse pöördumine. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja kohtusse pöördumise õigus ei ole piiratud, kui ta on vastavalt VangS § 11 lg-le 5 esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajale on kohtusse pöördumise õigus tagatud ka hoolimata vaiete väidetavalt õigusvastasest menetlemata jätmisest, kuna kohtul on sellisel juhul kohtupraktikast tulenev kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita. Samuti on halduskohus õigesti selgitanud, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada iseseisvad kaebused nende Tartu Vangla haldusaktide ja toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli teostamist vajalikuks peab. Kohus ei näe, et vastustaja oleks väidetavalt õigusvastase vaidemenetlusega rikkunud muid kaebaja poolt nimetamata ja vaidemenetluse esemest sõltumatuid õiguseid.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4 ning halduskohus on kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.02.2012. a määruse muutmata.

Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk