3-13-805/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. L. esitas 15. aprillil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna juuresolekuta kaebajale adresseeritud kirja Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Kaebusest
Legislator headnote
AI generated3-13-805/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: A. L. esitas 15. aprillil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna juuresolekuta kaebajale adresseeritud kirja Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Kaebusest
Full text
3-13-805
Tallinna Halduskohus
Kristjan Siigur
16. aprill 2013, Tallinn
3-13-805
A. L. kaebus Tallinna Vangla tegevusega (kirjaümbriku
avamine ilma kaebaja juuresolekuta) tekitatud 100
euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Kaebaja: A. L.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada A. L. kaebus.
2. Saata määrus kaebajale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib kaebaja
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule
Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse saamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §
204).
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1. A. L. esitas 15. aprillil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna
Vanglalt 100 euro suuruse hüvitise väljamõistmist mittevaralise kahju eest, mis tekkis
kaebajale väidetavalt seoses sellega, et Tallinna Vangla ametnikud avasid ilma kaebaja
juuresolekuta kaebajale adresseeritud kirja Riigi Tugiteenuste Keskuselt. Kaebusest
nähtub, et avatud ümbrik anti kaebajale üle märkusega: „ümbrik oli ekslikult lahti tehtud.
Palun vabadust / Aljona Koitjärv / Üldosakonna spetsialist. 5. aprilli 2013 otsusega nr
5-18/3259-4 jättis Tallinna Vangla A. L. poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata, vabandades nimetatud otsuses kaebaja ees ning pidades vabandust piisavaks
heastamismeetmeks.
Kohus
Kohtunik
Määruse tegemise aeg
ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised ja
nende esindajad
2. Tutvunud kaebuse ning Tallinna Vangla 5. aprilli 2013 otsusega, leian, et kaebuse
menetlusse
võtmine
ei
ole
põhjendatud
ning
kaebus
tuleb
tagastada.
Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HkMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus
tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebaja on esitanud taotluse
mittevaralise kahju eest vanglalt 100 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Tallinna
Vangla 5. aprilli 2013 otsusest nähtuvalt on vangla nõustunud, et kaebajale adresseeritud
kirja avamine ilma kaebaja juuresolekuta oli õigusvastane, samuti on vangla vabandanud
kaebaja ees. Leian, et kaebus avaliku võimu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
tuleb HkMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kui on ilmne, et avaliku võimu kandja
õigusvastane tegevus ei saanud tekitada kaebajale sellist kahju, mille nõutavas või sellele
lähedases summas rahaline hüvitamine oleks õigustatud. Tallinna vangla on põhjendatult oma
5. aprilli 2013 otsuses viidanud Riigikohtu seisukohtadele, et isiku põhiõiguste rikkumine ei
pruugi tingimata kaasa tuua rahalise hüvitise väljamõistmist. Leian, et käesoleval juhul on
ilmne, et Tallinna Vangla õigusvastane tegevus ei saanud kaebajale tekitada mingisugust sellist
mittevaralist kahju, mille rahas hüvitamine saaks kõne alla tulla. Kaebaja isegi on kaebuses
nimetanud hüvitise saamise eesmärgina eeskätt preventiivset eesmärki ehk soovi vältida
sarnaste juhtumite kordumist edaspidi. Selle eesmärgi täitmiseks piisab sellest, et vangla on
oma rikkumist tunnistanud ning kaebaja ees ka vabandanud. Oluline pole see, et kaebaja pole
kahju tekkimist tõendanud. Mittevaralise kahju tõendamine ei ole üldjuhul võimalik moel,
nagu seda saab ja tuleb teha varalise kahju puhul. Küll tuleb mittevaralise kahju tekkimist
põhjendada selliselt, et oleks võimalik veenduda sellise kahju tekkimises ning selles, et nõutav
hüvitis on kahju korvamiseks piisav. Käesoleval juhul on ilmne, et kaebaja õiguste rikkumise
rahas hüvitamine ei ole vajalik. Kirja, mille vanglateenistus lubamatult avas, oli kaebajale
saatnud Riigi Tugiteenuste Keskus. On välistatud, et kiri võinuks sisaldada mingisugust sellist
delikaatset või ülimalt isiklikku teavet, mille teatavaks saamine vanglateenistuse ametnikule
põhjustanuks kaebajale mingisugust sedavõrd suurt kahju, mis tuleks hüvitada rahas. Vangla
poolt oma eksimuse tunnistamine ja kaebaja ees vabandamine on piisav ning rahalise hüvitise
väljamõistmine sellise rikkumise eest ei ole vajalik. Seetõttu tuleb kaebus tagastada.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Kristjan Siigur
kohtunik