2-13-10279/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-10279

Tsiviilasi

F OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: F OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Mari Männiko (Advokaadibüroo

LEXTAL,

Rävala

pst

4,

Tallinn,

e-post

mari.manniko@lextal.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

01. aprill 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada F OÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Likvideerida F OÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. F OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Mari Männiko.

4. Pärast F OÜ kustutamist äriregistrist vabastada Mari Männiko ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata F OÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige TA(isikukood

XXX).

6. Määrata F OÜ ajutise halduri Mari Männiko töötasuks 1 350 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 445,62 eurot, kokku 1 795,62 eurot ja hüvitada ajutise

halduri vajalike kulutuste katteks 132 eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Mari Männiko

arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.

8. Ajutise halduri tasu summas 953 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud sotsiaalmaks) ning kulutuste hüvitis 132 eurot välja mõista F OÜ-lt

Advokaadibüroo LEXTAL kasuks.

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

F OÜ esitas 04.03.2013 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on osaniku 28.02.2013 otsusega

vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu.

Kohus võttis 08.03.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas F OÜ ajutiseks

pankrotihalduriks Mari Männiko.

Ajutise halduri aruanne

Mari Männiko esitas 28.03.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgnikul on laovarude näol vara 1 400 euro väärtuses.

Kohustusi on võlgnikul vähemalt 38 001,27 euro ulatuses. Ajutisel pankrotihalduril oleva

informatsiooni ja dokumentide põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse põhjuseks ei pea ajutine haldur esialgsetel

andmetel rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu, vaid turusituatsioonile

mittevastavat äriplaani. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi

tuvastanud. Kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis leiab

ajutine haldur, et F OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti

väljakuulutamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri

tasu summas 1 350 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitada vajalike kulutuste

katteks 132 eurot. Ajutine haldur palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest ja kanda see

ajutise halduri isiklikule arvelduskontole. Ülejäänud tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine

haldur määrata Advokaadibüroole LEXTAL. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri

aruandele ega tasule ja kulutuste arvestusele.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, F

OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 38 000 euro

ulatuses ja vara 1 400 euro väärtuses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt

vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei

ole asjas tuvastatud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus tegi 01.04.2013 määrusega F OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda kohtu tagatiste kontole F OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 500

eurot hiljemalt 10.04.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna F OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada F OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puuduvad tõendid,

mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus

nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22

lg 5 märgitud tähenduses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Tiina

Aasale.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PAnkrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 350 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 445,50

eurot, kokku 1 795,50 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud,

kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 132 eurot. Kohus leiab, et

ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja

kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg

4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab F OÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku

avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole F OÜ

pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste

kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise

halduri tasu summas 953 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

sotsiaalmaks) ning kulutuste hüvitise 132 eurot Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja

võlgnikult, F OÜ-lt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik