3-13-325/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

12. aprill 2013, Tallinn

3-13-325

O.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti

24. jaanuari 2013 maksuotsuse nr

12.2-3/12641-2 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Kirjalikus menetluses

Kaebaja: O.K.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Reeli Proode

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.K.i kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 24.

jaanuari 2013 maksuotsus nr 12.2-3/12641-2 osas, millega kohustati kaebajat tasuma

tollimaksu (105,77 eurot) ning käibemaksu, mis on arvestatud kauba tolliväärtuse ja

tollimaksu summadelt (57,89 eurot). Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt O.K.i kasuks välja menetluskulu 7 (seitse) eurot ja

73 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu teatavakstegemisest esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSATATUD MAKSUOTSUS

1. 27. juunil 2010 leidsid Maksu- ja Tolliameti ametnikud O.K.i juhitud sõidukist 430

müügipakendit Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette North Star (kokku 8600

sigaretti). O.K. selgitas väärteomenetluses (tl 40), et eelnimetatud sigaretid kuulusid talle ning ta

oli need soetanud Keskturult tundmatu isiku käest soodsa hinnaga. Väärteomenetluses 20.

juulil 2010 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega nr 6-3/875-3 (tl 44)

karistati O.K.it tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel 380 euro suuruse rahatrahviga ning sama

otsusega konfiskeeriti ka eelnimetatud sigaretid.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 24. jaanuaril 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/12641-2, kohustades

O.K.it tasuma 105,77 eurot tollimaksu, 577,95 eurot tubakaaktsiisi ning 173,46 eurot

käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et eelnimetatud sigarettide näol oli tegemist ebaseaduslikult

ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga ning O.K. pidi neid omandades sellest aru

saama. Tollimaksu määramise alusena on maksuotsuses viidatud ÜTS art 202 lõigetele 1 ja 3,

art 201 lõikele 1, art 214 lõikele 2, artiklile 28 ja artiklile 233. Aktsiisi määramise alusena

viidatakse maksuotsuses alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi

ATKEAS) § 22 lg 1 punktile 4, § 24 lõigetele 7 ja 12, §-le 28, § 56 lõikele 1 ja §-le 60.

Käibemaksu määramise alusena on viidatud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 1 lg 1

punktile 2, § 3 lg 6 p 1, § 6 lõike 1 punktile 1, § 11 lõikele 6, § 13 lõikele 1, § 3 lõikele 1 ja § 15

lõikele 1.

KAEBAJA NÕUDE JA PÕHJENDUSED

3. O.K. esitas 13. veebruaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja

Tolliameti 24. jaanuari 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/12641-2 tühistamist. Kaebaja märgib

esiteks, et pärast väärteo eest rahatrahvi määramist selgitasid tollikontrolliametnikud talle, et

rohkem mingisuguseid nõudeid tema vastu tollil seoses kõnealuste sigarettide leidmisega ei

ole ning seetõttu ei pööranud kaebaja ka tähelepanu Maksu- ja Tolliameti 21. detsembri 2012

kirjale nr 12.2-3/12641-1, milles teavitati kontrolli alustamisest. Kaebaja hinnangul on

maksuotsus õigusvastane, kuna temalt ära võetud sigaretid konfiskeeriti ning seega ei olnud

need vabas ringluses, mistõttu ei saanud tekkida tollivõlga vastavalt ÜTS art 201 lg 1 punktile

a. Samuti leiab kaebaja, et ÜTS art 233 kohaselt lõpeb tollivõlg igal juhul kauba

konfiskeerimisega.

4. Kaebaja selgitab ka, et tema ei ole kõnealuseid sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile

toonud, vaid ta ostis need Eestist ning tema eesmärk ei olnud ebaseaduslikult Eestisse toodud

kauba soetamine, vaid lihtsalt odavamate sigarettide ostmine. Kaebaja märgib, et ei pööranud

sigarettide ostmisel tähelepanu sellele, millised maksumärgid sigaretipakkidel on ning seega ei

teadnud kaebaja, et sigaretid olid Eestisse toodud ebaseaduslikult.

5. Kaebaja viitab Tallinna Halduskohtu otsusele kohtuasjas 3-11-2247, milles leiti, et aktsiisi

määramine ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik ilma selge viiteta ATKEAS normile,

milles sätestatud nõudeid on aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel,

lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel rikutud. Kaebaja leiab, et

vaidlusaluses maksuotsuses sellist viidet ei sisaldu. Kaebaja viitab ka Tallinna Halduskohtu

otsusele kohtuasjas 3-08-2475 ning leiab, et seal esitatud seisukohtade kohaselt ei saa

füüsilisel isikul, kellel puudub õigus seadustes sätestatud korras toota, ladustada, vastu võtta ja

lähetada tubakatooteid (aktsiisikaupa) tekkida aktsiisi maksmise kohustust.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb O.K.i kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja viitab ÜTS art 202 lõikele 1 ning selgitab, et Eesti maksumärkide puudumine

kaebaja käest leitud sigaretipakkidel kinnitab, et sigaretid olid tolliterritooriumile toodud

ebaseaduslikult ning ÜTS art 202 lõikest 3 tulenevalt on kaebaja võlgnikuks, kuna ta oleks

pidanud teadma, et sigaretid on ebaseaduslikult üle tollipiiri toodud. Aktsiisi tasumise

kohustuse osas viitab vastustaja ATKEAS § 22 lg 1 punktile 2 ning käibemaksu tasumise

kohustuse osas KMS § 3 lg 6 punktile 1. Vastustaja viitab ka nõukogu direktiivi

2008/118/EÜ art 7 lg 1 punktile c, mille kohaselt loetakse salakaup tarbimiseks ringlusse

lubatuks alates ühendusse eeskirjadevastase sissetoomise hetkest.

7. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tollivõlg lõppes ÜTS art 233 alusel ning viitab

seejuures Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-230/08, selgitades, et kaebajalt ei peetud

vaidlusaluseid sigarette kinni mitte kauba ebaseaduslikul sissetoomisel, vaid siis kui kaup oli

juba ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud. Vastustaja leiab, et tollivõlg ei

lõpe ÜTS artiklites 38-41 sätestatud formaalsusi täitmata ühenduse tolliterritooriumile toodud

kaupade kinnipidamisel, mis toimub väljaspool esimest tolliasutust.

8. Vastustaja rõhutab, et maksuotsuses ei ole kaebuse esitajale süüks pandud sigarettide

ebaseadusliku sissevedu Eestisse, vaid seal on märgitud, et O.K. omandas nõuetele

mittevastavas müügipakendis tubakatooteid kaubanduslikus koguses. Vastustaja leiab, et

kaebaja oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on ühenduse territooriumile

toodud ebaseaduslikult. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et aktsiisi maksmise

kohustus tekib ainult isikul tema majandustegevuse raames ning viitab seejuures ATKEAS §

24 lõigetele 7 ja 12

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Vaadanud läbi kaevatava haldusakti, kaebuse ning vastustaja kirjaliku seletuse ning

hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et O.K.i

kaebus on põhjendatud üksnes osaliselt. Vaidlustatud maksuotsus tuleb ilmsete

põhjendamispuuduste tõttu tühistada tollimaksu ning osaliselt käibemaksu määramise osas,

seevastu aktsiisi ning aktsiisisummalt käibemaksu määramise osas on otsus õiguspärane.

10. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja valduses oli kokku 8600

sigaretti Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakkides. Vaidlust pole ka selles, et kõnealused

sigaretid on väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud ning kaebajat on väärteokorras

karistatud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklikult

oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud. Vaidlus on aga selles, kas

kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei

toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid konfiskeeriti ning teda väärteo korras karistati,

siiski kohustus tasuda tollimaksu ja tubakaaktsiisi.

11. Nõukogu 12. oktoobri 1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt

tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile.

Nõukogu määruse 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I

sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24

alamrubriiki 2402 20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele

kokkuleppelise tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millelt tuleb tasuda

impordimaks. Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Vene Föderatsiooni

maksumärgid, ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle

Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on

maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse

tolliterritooriumile toodud kaubaga.

12. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba

omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid

pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on põhjendatult

leidnud, et sigarettide valdajaks oli O.K.. Väärteomenetluses antud ütlustes on O.K.

kinnitanud, et tema juhitud sõidukist leitud ja ära võetud sigaretid olid tema omad.

13. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et O.K. teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses

olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa

Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist

aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul

tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid

teada olema ka kaebajale. Kaebaja, võttes vastu talle tundmatu isiku käest kokku 43 plokki

sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud

sigarettidega. Kaebaja poolt väärteomenetluses antud selgitus, et ta ei teadnud sellise teguviisi

ebaseaduslikkusest, ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav. See, kas või mil määral oli

kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki puudutavatest

normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on

toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise

mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui

selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on

üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate

sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on

sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu

välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate eeskirjade ja sisu ning kui pole

võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba vastu võtmata.

Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide

osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.

14. Tollimaksu tasumise kohustust ei muuda iseenesest see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti

või et kaebajat väärteokorras karistati. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja

234. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt

artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse

samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla üksnes juhul,

kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõpe selle sätte kohaselt, kui

ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist. Käesoleval juhul ei

peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel, nende sissetoomise täpsed asjaolud

ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise

alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei mõjuta maksukohustuste kehtivust ega

suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole tegemist karistusliku meetmega.

15. Küll aga tuleb maksuotsus tollimaksu määramise osas tühistada põhjusel, et maksuotsuse

põhjal ei ole võimalik kontrollida tollivõla suuruse arvestamise õigsust. Maksuotsusest

nähtuvalt on tollimaksu summa arvutatud tolliväärtuse ning tollimaksumäära korrutisena.

Juba eelpool viidatud nõukogu määruse 2658/87 kohaselt on sigarettide tollimaksumääraks

tõepoolest 57,6%. Küll aga ei nähtu maksuotsusest, kuidas või millist metoodikat kasutades

või milliste andmete alusel on kauba tolliväärtuseks määratud 183,68 eurot. Maksuotsuses

viidatakse

tolliväärtuse

kindlaksmääramisele

vastavalt

tehinguväärtusele

ehk

tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast.

Maksuotsusest ei selgu aga, milliste tõendite alusel on maksuhaldur leidnud, et vaidlusaluste

sigarettide puhul oli selleks hinnaks 183,68 eurot. Tegeliku tehinguväärtuse järgi tolliväärtuse

kindlaksmääramine on käesoleval juhul seda enam küsitav, et arusaadavalt ei ole suudetud

sigarettide tolliterritooriumile toonud isikut ega muid selle kauba tolliterritooriumile

saabumise asjaolusid tuvastada. Seda enam peaks maksuotsus sisaldama põhjendusi

tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta.

16. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõikest 2 tuleneb, et maksuhalduri haldusakt,

millega piiratakse selle adressaadi õigusi või pannakse talle kohustusi, peab olema kirjalik

ning põhjendatud. Sama paragrahvi 3. lõike punktis 5 sätestatakse, et selline haldusakt peab

sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Samasugused nõuded haldusaktile

tulenevad ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõigetest 1 ja 2. Koormava haldusakti

põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust. Faktilises põhjenduses

peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi

kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku põhjenduse omavaheline loogiline sidumine,

mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes

kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse

tegemise. Viimatinimetatud seisukohale asus Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 tehtud

otsuses. Kohtuasjas 3-3-1-61-00 tehtud otsuses rõhutas Riigikohus, et maksuhalduri

ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule

alusele ja olema motiveeritud ning haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite

arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust. Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 märkis

Riigikohus, et kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike

ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Samas

lahendis selgitas Riigikohus, et isik peab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu mõistma,

miks selline haldusakt tema suhtes anti ning et vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja

faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse, millisel juhul ei kontrollitaks enam

haldusorgani tegevust, vaid otsitaks põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Veel

rõhutas

Riigikohus, et ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse

kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Olukorras, kus maksuotsusega

määratud tollimaksusumma koosneb kahe komponendi (st. maksumäära ja tolliväärtuse)

korrutisest, ent samas ei nähtu, kuidas ja milliste tõendite alusel on leitud tolliväärtus, ei ole

maksuotsus selles osas kontrollitav ja tuleb tühistada.

17. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud aga tubakaaktsiisi määramise osas.

Maksuotsuse õiguslik põhjendus tubakaaktsiisi määramise osas on piisav. Kaebaja etteheide,

et maksuotsusest ei nähtu, milles seisnes maksukohustuse tekkimise aluseks olev ATKEAS

nõuete rikkumine, ei ole põhjendatud. Maksuotsuses on selgelt väljendatud, et rikkumise

sisuks oli aktsiisikauba ebaseaduslik üle tollipiiri toomine ja selle maksumärkideta vabasse

ringlusesse laskmine. ATKEAS § 24 lõike 12 teises lauses sätestatakse, et kui ei ole võimalik

kindlaks teha käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus

isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Käesoleval juhul ei ole toll suutnud

tuvastada, kes rikkumise toime pani, st. kes vaidlusalused sigaretid ebaseaduslikult üle tollipiiri

tõi, küll aga on tuvastatud, et kaup oli O.K.i valduses. Seega tekib maksukohustus ATKEAS §

22 lg 1 p 4 ning § 24 lg 12 koosmõjust tulenevalt kaebajal. Lisaks eeltoodule ei saa aga

märkimata jätta, et samavõrd tuleneks kaebajale aktsiisi tasumise kohustus juba eelnevalt

viidatud ATKEAS § 22 lg 1 punktist 2, mille kohaselt on aktsiisi tasumise kohustus võlgnikul

ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste

sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat.

Asjaolu, et maksuotsus kuulub tollimaksu määramise osas tühistamisele, ei muuda tõdemust,

et kaebajat tuleb käsitada võlgnikuna ÜTS mõistes. Võlgniku staatus tuleneb ÜTS art 202

lõikes 3 sätestatud asjaoludest, mitte tollimaksu tasumiseks kohustava kehtiva maksuotsuse

olemasolust. Ka ATKEAS § 24 lõikest 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus

aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla

tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi.

Maksuotsuses on viidatud ka ATKEAS § 27 lg 7 viimasele lausele, milles on sätestatud, et

maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Käesoleval juhul ei ole

see norm tegelikult asjassepuutuv, sest ÜTS art 233 kohaselt ei lõppenud kaebajalt kauba

konfiskeerimisega ka tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aga aktsiisi

tasumise kohustust. Samuti ei mõjuta kaebaja kohustust aktsiisi tasuda see, mis põhjusel ta

vaidlusalused sigaretid enda valdusesse võttis. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset

vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud

aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le 60.

Nõustun maksuotsuses esitatud arvestusega ega korda seda siinkohal. Nõustuda ei saa ka

kaebaja seisukohaga, nagu saaks aktsiisi tasumise kohustus tekkida üksnes isikule, kes tegutseb

majandustegevuse raames. Nii vaidlusaluses maksuotsuses kui käesolevas kohtuotsuses

kajastatud õigusnormidest tuleneb üheselt, et aktsiisi tasumise kohustus ei sõltu sellest, millisel

eesmärgil isik ebaseaduslikult üle tollipiiri toodud aktsiisikaupa valdas või hoidis või kas

sellel isikul oli õigus aktsiisikaubaga seotud majandustegevusega tegeleda või mitte.

18. Käesoleva kohtuotsuse punktides 15 ja 16 esitatud põhjustel tuleb maksuotsus tühistada

osaliselt ka käibemaksu määramise osas. KMS § 1 lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on

käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku

tähenduses. KMS § 3 lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik ühenduse

tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja kvalifitseerub kõnealuste sigarettide suhtes

võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka käibemaksu tasumise kohustus. Asjaolu, et

kaebaja ise kõnealuseid sigarette üle tollipiiri ei toonud, ei ole oluline, kuna sellele vaatamata

tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS tähenduses. KMS § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse

impordi puhul käibemaksuga lisaks kauba tolliväärtusele ka importimisega seotud maksud,

milleks antud juhul on tollimaks ja tubakaaktsiis. Käesoleval juhul ei ole aga maksuotsuses

esitatud käibemaksuarvestus osaliselt kontrollitav, kuna maksuotsusest ei nähtu, kuidas on

leitud kauba tolliväärtus. Kuna käibemaks kuulub eeltoodud põhjustel tasumisele ka

tasumisele kuuluva aktsiisimaksu summalt siis saab käibemaksu osas maksuotsust

põhjendatuks pidada vaid vastavas osas, seevastu osas, milles käibemaksu on arvestatud

kauba tolliväärtuse ja tollimaksu summalt ((183,68+105,77)*20%=57,89) tuleb maksuotsus

tühistada.

19. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Käesoleval juhul tuleb maksuotsus tühistada tollimaksu ja osaliselt käibemaksu määramise

osas. Maksusumma, mille osas maksuotsus tühistatakse, suuruseks on 105,77+57,89=163,66

eurot, mis moodustab kogu vaidlusalusest maksusummast 19%. Seega tuleb kaebaja kasuks

vastustajalt välja mõista 19% tasutud riigilõivusummast. Kaebaja on riigilõivu tasunud esialgse

õiguskaitse taotluse ning kaebuse läbivaatamise eest kokku 40,72 eurot (tl 16 ja 22). Niisiis

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ehk 19% * 40,72 = 7,73 eurot.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik