3-11-1731/69 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1731

Haldusasi

AS Järvak kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-

ja tollikeskuse 14. juuni 2011 maksuotsuse nr 12.2-

3/2228-56 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Järvak, lepinguline esindaja v.adv Hel-

mut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti ning AS Järvak apellatsioonkae-

bused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ja jätta AS Järvak apellat-

sioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2012. a kohtuotsus osaliselt, osas mil-

lega kaebus rahuldati.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Järvak kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne

maksu- ja tollikeskuse 14. juuni 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/2228-56 tühistamiseks täie-

likult rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.05.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

3-11-1731

2(16)

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Järvak kajastas perioodil 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2009 oma raamatupidami-

ses diiselkütuse soetamist järgmistelt äriühingutelt: OÜ Albo Invest (kaks arvet, kokku 27 000

liitrit hinnaga 274 500 krooni + käibemaks 54 900 krooni), OÜ Timotex Trade (üks arve,

17 000 liitrit hinnaga 182 750 krooni + käibemaks 36 550 krooni), OÜ Grimsley (üks arve,

10 000 liitrit hinnaga 104 200 krooni + käibemaks 20 840 krooni) ning OÜ Stavorin (üks arve,

17 000 liitrit hinnaga 184 280 krooni + käibemaks 36 856 krooni). Eelnimetatud äriühingute

arvetel näidatud käibemaksusummad kajastas AS Järvak oma käibemaksuarvestuses sisend-

käibemaksuna ning tegi nende arvete alusel väljamakseid arvetel nimetatud müüjate panga-

kontodele.

2. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) tegi 14. juunil 2011. a mak-

suotsuse nr 12.2-3/2228-56, millega kohustas AS Järvak tasuma 9 532,17 eurot käibemaksu

ning 15 203,18 eurot tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksuotsuses asuti

seisukohale, et AS Järvak raamatupidamises olevatel OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade,

OÜ Grimsley ja OÜ Stavorin rekvisiitidega vormistatud arvetel kajastatud tehinguid ei ole

toimunud ja AS Järvak ei ole neil arvetel näidatud diiselkütust soetanud. Maksuotsuse koha-

selt puudusid AS-l Järvak seega nõuetekohased algdokumendid, mis õigustaksid sisendkäibe-

maksu mahaarvamist ning mille põhjal saaks järeldada, et tehtud väljamaksed olid ettevõtlu-

sega seotud. Eeltoodud seisukohti põhjendatakse maksuotsuses järgnevalt.

1) OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade ja OÜ Stavorin rekvisiitidega kütuse saatedokumen-

did ei vasta vedelkütuse seaduse (VKS) nõuetele, kuna neil puudub märge, millist liiki diisel-

kütusega on tegemist. Lisaks erinesid OÜ Timotex Trade saatedokumendil andmed teinetei-

sest vastavussertifikaadi väljaandmise kuupäeva osas ning saatelehel oli kaubasaajaks märgi-

tud OÜ Linnakütus.

2) OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade, OÜ Grimsley ja OÜ Stavorin dokumentides viida-

tud vastavussertifikaatidega kütust ei saanud neil isikutel olla ning nad ei saanud seda AS-le

Järvak müüa, kuna nende vastavussertifikaadiga diiselkütust tegelikult soetanud äriühingud ei

kinnitanud selle edasimüüki ülaloetletud äriühingutele või äriühingutele, kellelt ülalloetletud

äriühingud selle väidetavalt soetasid.

3) OÜ Albo Invest omas varifirmale iseloomulikke tunnuseid: oma juriidilisel aadressil jäi

kättesaamatuks, ei esitanud aruandeid, puudusid tehnilised vahendid ja töötajad, juhatuse liige

polnud maksuhaldurile kättesaadav ega omanud alates 2006. aasta veebruarist kindlat elukoh-

3-11-1731

3(16)

ta. OÜ Albo Invest esindaja R S kinnitas ainult kütuse müügidokumentide koostamist ja lae-

kunud raha samal päeval edasi kandmist teise ettevõtte pangakontole ning selle sularahas välja

võtmist, kuid kütuse olemasolust ei teadnud ta midagi.

4) AS Järvak juhatuse liige A V ei osanud maksuhaldurile selgitada, kuidas käis OÜ-lt Albo

Invest kütuse tellimine, millised dokumendid olid kütusega kaasas, kuidas kütuse transpordis

kokku lepiti või kes oli kütuse vastuvõtja. Kütuseveoki omanik OÜ Sparostar ei kinnitanud

kütuseveo kokkulepete olemasolu AS-ga Järvak ega OÜ-ga Albo Invest, saatelehtedel kajasta-

tud kütuse koguste üleandmist ei kinnitanud dokumentides märgitud autojuht S, samuti ei kin-

nita seda saatelehel olev juhatuse liikme allkiri, kuna A V ise kinnitas maksuhaldurile antud

seletuses, et ei tea, kes oli selle kütuse vastuvõtja.

5) OÜ Grimsley saatelehele märgitud kütuse üleandmist ei kinnitanud dokumentides kajas-

tatud autojuht S. AS Järvak kütuse vastuvõtja H H kinnitas saatelehe allkirjastamist, ent kütu-

se vastuvõtmise osas ei olnud ta kindel. A V i ja OÜ Grimsley volitatud esindaja A G i ütlused

lepingu sõlmimise ja tehingu toimumise kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, AS

Järvak ega OÜ Grimsley ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt sõlmitud lepingut, krimi-

naalmenetluse raames OÜ-lt Grimsley äravõetud dokumentide hulgas seda samuti polnud.

6) OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu puhul ei osanud lepingus märgitud osapooled selgi-

tada tehingu toimumise täpseid asjaolusid ega lepinguga kokku lepitud tingimusi, andsid vas-

tuolulisi ja ebausaldusväärseid ütlusi. OÜ Timotex Trade pangakontole laekunud raha kantak-

se kohe edasi teise ettevõtte pangakontole, kust see võetakse sularahas välja või kantakse eda-

si valuuta ja sularaha tehinguid tegeva ettevõtte pangakontole. Kütuse vedaja V. V ja OÜ

Vitrans poolt saadud selgitused OÜ Timotex Trade rekvisiitidega saatelehele märgitud kütuse

veo osas on vastuolulised ning AS Järvak kütuse vastuvõtja ei osanud öelda, kas saatelehele

märgitud kütuse kogus tuli AS Järvak.

7) OÜ Stavorin omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid: pole juriidilisel aadressil kätte-

saadav, ei ole esitanud majandusaasta aruannet, pangakontole laekunud summad võetakse

sularahas välja, ettevõttel puuduvad tehnilised vahendid ja töötajad. OÜ Stavorin juhatuse

liige ei ole maksuhaldurile kättesaadav ega ole esitanud maksuhaldurile korraldusega nõutud

dokumente. OÜ Stavorin esindaja R S kinnitas ainult kütuse müügidokumentide koostamist

ja sularaha väljavõtmist, ent kütuse olemasolust ei teadnud midagi. OÜ-ga Stavorin tehtud

tehingu puhul ei osanud lepingus märgitud üks osapool selgitada tehingute toimumise asjaolu-

sid ega lepingus kokkulepitud tingimusi ning teise osapoole esindaja ei mäletanud lepingu

sõlmimist ega teadnud kütuse olemasolust ega kütuse transpordist midagi. Autojuht Kalja kin-

nitas OÜ Stavorin rekvisiitidega saatelehel kajastatud kütuse koguste viimist, kuid ei teadnud,

miks on saatelehele märgitud kauba mahalaadimise kohaks Maardu Terminaal AS. AS Järvak

raamatupidamises oli kajastatud OÜ Stavorin rekvisiitidega kütuse saateleht, millel puudus

märge kütuse faktilise vastuvõtmise kohta.

3. AS Järvak esitas 13. juulil 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühis-

tada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.06.2011 maksuotsus nr 12.2-

3/2228-56. Kaebuse põhjendused olid järgmised.

1) Maksuotsuse tegemisel ei ole maksuhaldur hinnanud kaebaja poolt kontrollakti kohta

esitatud vastuväiteid, mis puudutasid tõendite hindamist. Maksuhaldur ei arvestanud kaebaja

antud ütlustega ja taotlustega kuulata täiendavalt üle kolmandaid isikuid, samuti pole arvesta-

tud sellega, et kütuse puudumisel poleks kaebajal olnud võimalik teenust enda klientidele osu-

tada. Maksuotsuses pole esitatud tõsiseltvõetavaid etteheiteid kaebaja tegevusele vaidlusaluste

tehingute toimumise ajal, maksuotsust on põhjendatud sellega, et 1,5 aastat hiljem ei ole kae-

bajaga tehinguid teinud isikud maksuhaldurile kättesaadavad ning sarnanevad variäriühingute-

3-11-1731

4(16)

le. Isegi kui kaebajaga tehingud teinud isikud ei ole seadusi täitnud, ei saa karistada kaebajat

täiendava maksu määramisega.

2) Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel jätnud kütuseraamatu andmed põhjendamatult

arvesse võtmata. Kaebaja kavatsus kütuseraamatu originaal kohtuistungil esitada ei saanud

vastustajale teatavaks alles kohtuistungil, vaid oluliselt varem. Seega oleks vastustaja pidanud

viitama dokumendi ebausaldusväärsusele samuti varem. Kütuseraamat kinnitab kütuse vastu-

võtmist, sest selle kanded on tehtud käsikirjaliselt ja kronoloogilises järjestuses ning koosmõ-

jus kütuse kasutamist kinnitavate tõenditega ja selgitava tabeliga on tõendatud, et kütus vaid-

lusaluses koguses ja ajal kaebaja mahutitesse jõudis. Maksuhaldur on jätnud põhjendamatult

arvestamata väljundkäibega ning teiste raamatupidamisdokumentidega (sõidulehed, kütuse

tankimine kolmandate isikute juures jne).

3) Maksuotsuses pole piisavalt põhjendatud seisukohta, et vaidlusaluseid tehinguid ei toi-

munud. Asjakohatu on maksuhalduri põhjendus, et ta pole saanud kontakti tehingu teiste pool-

te esindajatega. Asjaolu, mis esineb pärast kütuse müügitehinguid, ei saa kinnitada varasema

sündmuse olemasolu või selle puudumist. Mitmed isikud (A V , M S , H H , R S , A G , T V ,

I K , R S , A K jt) on kinnitanud maksuhaldurile äritegevust ja tehingute toimumist.

4) Tehingu toimumist OÜ-ga Albo Invest kinnitab kohtuistungil A V i poolt vande all antud

seletus, samuti autojuht M S i 12. mail 2011 maksuhaldurile antud seletus. Asjaolu, et maksu-

haldur ei ole saanud kontakti Albo Invest OÜ seadusliku esindajaga või et maksudeklaratsioo-

nidest ei nähtu kütuse soetust ega müüki, on kaebaja hinnangul pärast vaidlusalust tehingut ja

kütuse üleandmist aset leidnud sündmused, millega ei ole võimalik tehingu mittetoimumist

tõendada. Kaebaja ei saanud seda asjaolu kuidagi teada ega seda mõjutada. OÜ Albo Invest

seaduslik esindaja Sergei Nabattšikov ei ole tehingu toimumist ümber lükanud.

5) V. P, A. K ja A. G ütlused kogumis tõendavad asjaolu, et OÜ Grimsley tegeles kütuse

ostu ja müügiga. A. G ei mäletanud, kust ta kütuse soetas, sest ta tegeles illegaalse kütuseim-

pordiga ning vaidlusalust perioodi puudutavad dokumendid olid OÜ-st Grimsley kriminaal-

menetluse raames ära võetud. Tehingute toimumist OÜ-ga Grimsley kinnitab kohtus tunnista-

jana üle kuulatud H H. Autojuht S ütlused, milles ta ei kinnita kütuse vedu kaebajale, on üm-

ber lükatud A. Gi ning Si enda ütlustega. Kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-16180 nähtub,

et OÜ-ga Grimsley seotud isikud on süüdi tunnistatud selles, et nad tegelesid kütusepettusega

- erinevatest riikidest soetatud kütus ja komponendid imporditi Eestisse, maksud jäeti maks-

mata ning pärast ümbertöötlemist müüs OÜ Grimsley kütuse Eesti ettevõtetele.

6) Tehingu toimumist OÜ-ga Timotex Trade kinnitab juhatuse liige T V seletus ning A V i

ja H H i poolt antud ütlused. Lisaks kinnitas Vitrans OÜ, et viis kütuse kaebajale ja selle võttis

vastu H H . Asjaolu, et dokumentidel esineb ka nimi Linnakütus OÜ, ei muuda asja sisu, kuna

kõik asjaosalised kinnitavad, et kaup jõudis müüjalt kaebajani.

7) Kuigi OÜ Stavorin esindaja ei ole maksumenetluses maksuhaldurile olnud kättesaadav,

kinnitab kütuse OÜ-lt Stavorin kaebajale transportinud autojuht I K tehingu toimumist ja

kauba kättesaamist kaebaja poolt. Autojuht teadis sedagi, et kütuse kogus märgiti ära kütuse-

lao vihikusse, seega oli ta ilmselt kütusevihiku täitmise juures. Maksuhaldur on eiranud uuri-

mispõhimõtet, jättes Stavorin OÜ seaduslikult esindajalt Aleksandrs Sviridovsilt seletuse

võtmata, selleks oleks olnud võimalik kasutada Läti maksuhalduri ametiabi.

8) Asjaolust, et käibemaksukohustuslase lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tule-

ne iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Ostja

heausksust tuleb eeldada ning ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käi-

bemaksu. Kaebaja eeldas põhjendatult, et arvel märgitud isikud olid tegelikud kauba müüjad,

3-11-1731

5(16)

ega teadnud, et nad seda pole. Kaebaja kontrollis arvel näidatud käibemaksukohustuslase re-

gistrinumbrit ning on sellega üles näidanud nõutavat hoolsust.

9) Puudub alus tulumaksu määramiseks. Maksuotsuses ei ole välja toodud asjaolusid, millest

järelduks, et müüjate poolt väljastatud arved ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Doku-

mendid on nõuetekohased ning võimaldavad adekvaatselt tuvastada majandustehingute toi-

mumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest

saab rääkida näiteks siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvasta-

da, mille eest raha maksti. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega ei ole

tulumaksu osas oluline.

4. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta AS Järvak kaebuse ra-

huldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused olid järgmised.

1) Kontrollimenetluses ei selgunud, et kütust oleks soetatud fiktiivsetel arvetel näidatud ko-

guses ja aegadel, ning tehingute toimumist kinnitavate isikute seletused on ümber lükatud

teiste asjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda tegutsemisele heas usus. Kae-

bajat ei maksustata puuduste tõttu tehingute jada eelmistes lülides, need puudused üksnes kin-

nitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja ei soetanud kütust. Kaebaja, kajastades teadvalt

raamatupidamises arveid, mille alusel kaupa ei saadud, osales maksupettuses.

2) Kaebaja poolt esmalt saadetud e-kirja, mis sisaldas väidetavalt eriarvamust ning koopiat

kütuseraamatust, ei võtnud vastustaja server seatud mahupiirangu ületamise tõttu vastu. Kae-

baja oleks kaasaaitamiskohustusest tulenevalt pidanud esitama eriarvamuse lisana saadetud

kütuseraamatu lehed uuesti, valides vajadusel teistsuguse edastamise viisi.

3) Eriarvamusele väidetavalt lisatud kütuseraamatu neli lehte poleks võimaldanud tuvastada,

et kütus tõepoolest neil kuupäevadel kaebaja kütuselattu saabus. Kütuseraamatu andmed ei ole

usaldusväärsed ning lahknevad kaebaja raamatupidamise andmetest. Pole ühtki tõendit, et

kaebaja oleks kütust ladustanud kolmandasse, nö reservmahutisse. Kohtule esitatud kütuse-

raamatus on kirjed vaid kahe mahuti kohta. Seega ei saanud kaebajal korraga olla kütust roh-

kem kui 2x27=54 m3. Võrreldes kütuseraamatu andmeid kaebaja poolt kohtule esitatud väide-

tavalt jooksvat laoarvestust kajastava Exceli tabeli andmetega, siis 12. oktoobril ning 11. det-

sembril 2009. a ületas kaebajal väidetavalt olemas olnud kütuse maht eeltoodud 54 m3 piiri.

Kütuseraamatu andmete kohaselt on kütuse jääk aasta lõpus 12 072 liitri võrra väiksem, kui

on kajastatud raamatupidamises ning see vahe ühtib kaebaja poolt esitatud Exceli tabelis kor-

rigeeritud summaga.

4) Kaebaja soetas kontrollitaval perioodil kütust 3-4 korda kuus, mistõttu ei oleks kaebaja

töötajatel pidanud olema väga suuri raskusi tarnete meenutamisega kontrollimenetluse ajal,

mil tehingutest ei olnud möödunud veel aastatki.

5) Kaebaja 25. juunil 2012. a kohtule esitatud Exceli tabel DK 2009 ei tõenda, et vaidlus-

alustel arvetel kajastatud kütuseta poleks kaebaja autod sõita saanud. Selles tabelis esitatud

andmed kasutatud kütuse osas ei ühti kaebaja raamatupidamise andmetega ning tabeli arvestu-

sest on välja jäetud OÜ-lt Inndex soetatud kütus. Vastustaja poolt 12. septembril 2012 kohtule

esitatud arvestusest järeldub, et AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest soetatud

kütusest piisas raamatupidamisarvestuses fikseeritud sõidukite kütusekuludeks.

6) Pole usutav, et kütuse saajat ei huvita, kas tegemist on suvise või talvise diiselkütusega,

kuna suvise kütuse kasutamine talvisel ajal võib muuta sõidukite liikumise võimatuks. Kuna

vaidlusaluste tehingupartnerite näol ei olnud tegu kaebajale tuttavate ettevõtjatega, oleks kütu-

3-11-1731

6(16)

se kvaliteedi kontrollimine olnud iseäranis mõistlik ning üksnes kütuse odavam hind ei saanud

olla argument, mis kvalitatiivsed puudused üles kaaluks.

7) Ekslik on kaebaja väide, et ta kontrollis kõigi tehingupartnerite registreeringuid majan-

dustegevuse registris. OÜ Timotex Trade ei olnud registris kütusemüüjana registreeritud. VKS

§ 6 lg 2 p 6 kohaselt pidi saatedokumendile olema märgitud müüja registreeringu number, mis

OÜ Albo Invest ja OÜ Timotex Trade saatedokumentidel puudus.

8) Pole usutav, et A V ile ja H H ile meenusid 3 aastat pärast tehingute toimumist täpsed

asjaolud kütuse soetuse kohta, samas kui maksumenetluses, mil tehingutest ei olnud möödu-

nud veel aastatki, need ei meenunud. Istungil antud seletusi lubavad ebausaldusväärseteks

pidada ka järgmised asjaolud: A V väitis kohtus, et Albo Invest OÜ kütusesoetuse puhul oli

kütust autos 35 000 liitrit, samas kui autojuht Mihhail Si seletuse kohaselt oli seda 27 000

liitrit; Grimsley OÜ puhul ei rääkinud A V vahendajast, kelle olemasolu tehingus väitis aga A

G ; A Si väitel ei saanud ta 2009. aasta novembris sõita saatelehele märgitud sõidukiga, samas

kui H H väitis, et OÜ Grimsley kütust toonud autojuhiks oli S; Timotex Trade OÜ puhul ei

selgitatud, miks oli saatedokumentides saajana märgitud Linnakütus OÜ; kui autojuht I K

oleks öö vastu 24. detsembrit veetnud autos, et hommikul kütust maha laadida, nagu väitis

kohtuistungil H H , oleks see talle maksuhaldurile seletusi andes meenunud; ebausutav on H

H i selgitus, et täiesti uued kütusemüüjad, kellega AS Järvak ei ole varem tehinguid teinud,

kasutavad pikaaegsete kütusemüüjatega samu autosid ja autojuhte.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 19. oktoobri 2012. a otsusega osaliselt AS Järvak kae-

buse, tühistades Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14. juuni 2011. a maksu-

otsuse nr 12.2-3/2228-56 osas, millega kohustati AS-i Järvak tasuma 2335,97 eurot käibemak-

su tehingult OÜ-ga Timotex Trade ning 7482, 64 eurot tulumaksu väljamaksetelt OÜ-le

Timotex Trade ja OÜ-le Stavorin. Kohus mõistis Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tolli-

keskuselt AS Järvak kasuks välja menetluskulu 3103, 50 eurot.

1) Kaebaja vastuväidetega on maksuotsuse tegemisel arvestatud. Maksuotsuses punktis 6 on

kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses toodud seisukohti kajastatud, samuti on viidatud, et

maksuhalduri hinnang neile seisukohtadele sisaldub maksuotsuse punktides 2.1, 3.1, 4.1, 5.1

ja 6.1. Põhjendamatu on väide, et maksuhaldur ei ole seletusi võtnud isikutelt, kellelt seletuste

võtmist kaebaja maksumenetluses oluliseks pidas. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja

13. aprillil 2011 maksuhaldurile esitatud avalduses (CD-l dok. nr 6) M. Si küsitlemist ning

selle isiku käest on maksuhaldur suulise seletuse võtnud.

2) Asjakohatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole maksumenetluses arvestanud selle-

ga, et ilma vaidlusalustel arvetel näidatud kütuseta ei oleks kaebaja autod sõita saanud. Kogu

maksumenetluse vältel (sh kontrollaktile esitatud eriarvamuses) ei ole kaebaja sellist vastuväi-

det esitanud. Samas on maksuhaldur kontrollaktis viidanud kaebaja laoarvestuse puudulikku-

sele ning maksumenetluses esitatud raamatupidamisdokumentide alusel (sh väljavõte kontost

Kütuseladu) järeldanud, et kütuse puudujääki poleks tekkinud. Seega oleks kaebaja pidanud

vastuväited ja vajalikud tõendid esitama hiljemalt eriarvamusega.

3) Kütuseraamatut maksumenetluse jooksul ei esitatud ning tegemist on kaasaaitamiskohus-

tuse rikkumisega. Koopiad kütuseraamatu 4 leheküljest ei jõudnud vastustajani ka koos eriar-

vamusega. Dokumendi saatja peab hoolt kandma selle eest, et saadetud dokumendid adressaa-

dini jõuaks. Alles kohtumenetluses esitatud kütuseraamatut tuleb käsitleda asjakohatu tõendi-

na (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-07). Pidades kütuseraamatule kui tõendile tuginemist lu-

bamatuks selle hilise esitamise tõttu, tuleb märkida, et tegemist on ka ebausaldusväärse do-

kumendiga. Kaebaja raamatupidaja sõnul (CD-l dok. nr 17) koostas ta raamatupidamise kütu-

selao väljaminekud tanklas oleva lehe ja sõidulehtede järgi. Raamatupidamise andmed konk-

3-11-1731

7(16)

reetsete sõidukite lõikes (CD-l dok. nr 28) erinevad kaebaja poolt esitatud kütuseraamatust ja

selle põhjal koostatud arvestustabelist (tl 143 jj) konkreetsete sõidukite poolt tangitud (lao

väljaminek) kütuse koguste osas. Usaldusväärsed pole ka kaebaja poolt koostatud tabeli and-

med. Maksumenetluses kinnitas kaebaja raamatupidaja, et kütuselao liikumise kandeid ei säi-

litata pärast seda, kui need on koondtabelisse kantud, seepärast pole selge, milliste andmete

põhjal tabel on koostatud.

4) OÜ Albo Invest arvete ja saatedokumentide alusel ei ole kaebaja diiselkütust soetanud.

Tegemist on fiktiivsete dokumentiga. Erinevalt maksuhaldurile antud seletusest, et ta ei mäle-

ta tehingut OÜ-ga Albo Invest, andis A V kohtuistungil tehingu kohta üksikasjaliku kirjeldu-

se. Pole usutav, et A V mäletas kohtuistungi ajal sündmusi paremini kui 2010. aasta juulis.

Pigem võiks põhjus olla selles, et seda tehingut tegelikult ei toimunud ning A V ei soovinud

maksuhaldurile esitada valeväiteid asjaolude kohta, mida maksuhaldur oleks menetluse käigus

kontrollida saanud. MKS § 60 lg 1 ja 4 kohaselt on maksukohustuslase seadusliku esindaja

seletus maksumenetluses tõendiks. Jättes maksuhaldurile esitamata tehingu asjaolud, rikkus A.

V kaasaaitamiskohustust ega saa kohtus neile asjaoludele enam tugineda (vt Riigikohtu otsus

nr 3-3-1-47-07).

5) OÜ Albo Invest ja kaebaja vahelist tehingut ei tõenda M. Si kinnitus kütuse vedamise

kohta (CD-l dok. nr 3). Kinnitus on üldsõnaline ja võib olla mõjutatud, sest M. Si kontakt-

andmed esitas kaebaja maksuhaldurile alles pärast kontrollaktiga tutvumist. A. Vi ja M. Si

seletused kütuse koguse osas ei lange kokku (35 vs 27 tonni). M. S väitis, et ta ei allkirjasta-

nud ega andnud üle mingisuguseid dokumente. On ebausutav, et autojuht, kelle jaoks kütuse-

veokiga kütuse transportimine on igapäevane töö, mäletab poolteist aastat hiljem täpselt konk-

reetsesse kohta viidud kütuse kogust. Samuti on ebausutav, et autojuhil ei olnud kaasas ühtegi

dokumenti ning mingeid dokumente kütuse üleandmisel ei allkirjastatud.

6) Kütuse üleandmist puudutavate dokumentide puudumine räägib samuti OÜ Albo Invest ja

kaebaja vahelise tehingu toimumise vastu. Ei ole usutav, et suur kogus kütust liigub müüjalt

ostjale puhtalt pooltevahelisele usaldusele tuginedes. Kütuse kvaliteedi kohta andmed puudu-

sid, mis viitab samuti tehingu fiktiivsusele, sest suure autopargiga firmale peaks kütuse kvali-

teet tehnika korrasoleku tagamiseks olema väga oluline.

7) OÜ Albo Invest tehingu kohta vormistatud leping (CD-l dok. nr 176) ei vasta kaebaja

seletusele tehingu väidetavate asjaolude kohta. Kütuse müüki kaebajale ei kinnita tehingu väi-

detav teine pool. R S il oli OÜ Albo Invest pangakonto kasutamise õigus, kütuse müügiks

vajaliku vastutuskindlustuse lepingu sõlmis R S – need asjaolud viitavad sellele, et OÜ Albo

Invest tegevust korraldas R S ning juhatuse liikmeks olnud S N ei olnud äriühinguga tegelik-

ku seost. Seega võib tehingu teise poole seletusena arvestada R S i kinnitust maksuhaldurile,

et ta ei tea kütusest midagi ning tema vormistas ainult dokumente.

8) Kuna vaidlusaluse arve alusel kaebaja OÜ-lt Albo Invest kütust ei saanud, ei saa kõne alla

tulla kaebaja heausksus ega võimalus, et kaebaja soetas kütuse mõnelt tundmatult kolmandalt

isikult. Seisukohta, et OÜ Albo Invest nimel on tegelikult keegi tundmatu isik kaupa toonud,

võiks kaaluda juhul, kui kaebajal oleks olnud usaldusväärne laoarvestus ning kauba vastuvõt-

mist kinnitavad dokumendid, mis veenaksid selles, et konkreetsel ajal tõepoolest saabus kae-

bajale konkreetne kogus kütust. Selliseid tõendeid käesoleval juhul ei ole. Seetõttu ei olnud

maksuhalduril alust kaaluda vaidlusaluse tehingu tulumaksuga maksustamist hindamise teel.

9) OÜ Grimsley ja kaebaja vahel ei ole tehingut toimunud. A G kinnitas lepingu olemasolu

ning kinnitas mäletavat lepingu saatmist autojuhiga. Samas pole sellist lepingut kummalgi

väidetaval tehingu poolel, mis lubab A G i kinnitust, et arvel näidatud tehing toimus, pidada

ebausaldusväärseks. A G kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et kütuse tarnimine kaeba-

3-11-1731

8(16)

jale toimus vahendaja kaudu ning pärast lepingu sõlmimist tema ise enam kaebajaga ei suhel-

nud. A V andis maksuhaldurile aga selgituse, et leppis kütuse eest tasumise kokku A. Giga

siis, kui viimane pakkus kaebajale diiselkütust müüa.

10) Kaebaja poolt viidatud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16180 ei kinnita, et OÜ

Grimsley oleks kaebajale kütust müünud. Viidatud kriminaalasi ei puudutanud OÜ Grimsley

poolt tehtud müügitehinguid, vaid jaanuaris 2010 ja hiljem toimunud tehinguid, kus OÜ

Grimsley oli kauba ostjaks. Kohtuotsuses tuvastati, et OÜ Grimsley nimel võõrandati kütus

edasi kokkuostjatele, varjates kütuse päritolu ja kvaliteeti, ent see ei kinnita konkreetse tehin-

gu toimumist OÜ Grimsley ja kaebaja vahel. Liiati toimus käesolevas asjas vaatluse all olev

tehing enne kriminaalasjas käsitletud sündmusi.

11) OÜ Grimsley saatelehel on kütuse transpordivahendina märgitud sõiduk 135 MKI ning

autojuhiks S. Andmete õigsust kinnitas ka A G . Autojuht A S kinnitas maksuhaldurile antud

seletuses (CD-l dok. nr 327), et 2009. aasta novembris ei saanud ta autoga 135 MKI kütust

vedada ning talle näidatud saatelehe alusel tema AS-le Järvak kütust vedanud ei ole. Kuna A S

kinnitas, et tema pole OÜ Grimsley saatelehe alusel kütust AS-le Järvak vedanud, tähendab

see, et H H on kauba vastuvõtmise kohta andnud allkirja dokumendile, milles olevad vale-

andmed pidid talle teada olema. Selliselt antud allkirja olemasolu saatedokumendil ei ole

usaldusväärne tõend kauba tegeliku vastuvõtmise kohta.

12) Põhjendatuks ei saa pidada maksuhalduri järeldust, et kaebaja ei ole soetanud kütust OÜ

Stavorin arve alusel. Õige on maksuhalduri seisukoht, et saatelehel näidatud vastavussertifi-

kaadiga kütus ei saanud olla tehingu esemeks ning pooltevahelises lepingus sätestatu ei vasta

kütuse üleandmise ja transportimise asjaoludele. Samas on maksuhaldur põhjendamatult jät-

nud tähelepanuta saatelehel märgitud autojuht I K antud seletuse (CD-l dok. nr 444), kes kin-

nitas, et viis talle näidatud OÜ Stavorin saatelehel märgitud 17 000 liitri suuruse kütusekoguse

enne jõule kaebajale. Maksuhaldur on I K seletusest sisuliselt mööda vaadanud. I K seletuse

usaldusväärsust oleks saanud maksuhaldur kontrollida, pöördudes tema seletuses väidetud OÜ

Bartec Trade juhataja poole. Viimane oleks võinud anda seletusi vaidlusaluse kütuse vedami-

se, veo tellija jms asjaolude kohta.

13) Kuigi on tõenäoline, et OÜ Stavorin arvel kajastatud kütusekogus saatelehel näidatud ajal

kaebajani jõudis, ei olnud OÜ Stavorin selle kütuse tegelikuks müüjaks. Kõige otsesemalt

kinnitab seda kaebaja ja OÜ Stavorin vaheline leping, mis on fiktiivne. Lepingus (CD-l dok.

nr 397) on sätestatud kütuse müük selliselt, et see antakse ostjale üle terminalis ning kauba

transpordi korraldab ostja, samuti oli lepingu punktis 2.3. sätestatud, et lisaks väljastusdoku-

mentidele antakse kaubaga kaasa sertifikaat. A V on aga maksuhaldurile seletanud, et kütuse

transpordi korraldas müüja ning transpordi hind oli juba kütuse hinna sees. Mingisugust serti-

fikaati kaubaga koos ei liikunud. Leping on sõlmitud eesti keeles, müüja poolt on sellele alla

kirjutanud A. S, kes eesti keelt kõnes ega kirjas ei valda.

14) Seega on tõenäoline, et kaebaja võis kindlaks tegemata isikult saada 17 000 liitrit kütust,

ent kütuse tooja ei olnud OÜ Stavorin ning see asjaolu oli kaebajale teada ning OÜ Stavorin

rekvisiitidega dokumendid on vormistatud selleks, et raamatupidamises oleksid korrektsed

dokumendid. Seda seisukohta kinnitavad R S e selgitused, et tema ei teadnud kütuse liikumi-

sest midagi ja vormistas üksnes dokumente. Arvestades R. S juurdepääsu OÜ Stavorin arvel-

dusarvele ja seda, et ta sinna laekunud summad sularahas välja võttis, on R. S käsitletav OÜ

Stavorin tegeliku juhina, sõltumata sellest, et juhatuse liikmeks oli tema asemel saanud S. Ku-

na R. S oli oma varasema juhatuse liikmeks oleku ajal kütusetehinguid teinud ning nendega

enda sõnul hakkama ei saanud, jätkas ta ilmselt ka hiljem fiktiivsete arvete väljastamisega.

Selle valguses on ebaõiged A. Vi ütlused, et ta leppis tehingutes kokku Sviridovsiga, sest

3-11-1731

9(16)

Sviridovsil ei saanud kütusega mingit seost olla. Eeltoodud põhjustel pole AS-l Järvak õigust

sisendkäibemaksu maha arvata. Arvestades Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-60-11 võe-

tud seisukohti, tuleb maksuotsus tühistada tulumaksu osas, sest esitatud tõendite pinnalt ei saa

teha järeldust, et kaupa pole saadud. Võimalik on, et maksuhaldur oleks autojuht I. Kalja ütlu-

si kontrollides jõudnud seisukohale, et kütus jõudis kaebajani. Sellisel juhul oleks maks tulnud

määrata hindamise teel.

15) Põhjendatuks ei saa pidada maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole OÜ Timotex Trade

arve alusel diiselkütust soetanud. Kõigepealt kinnitab kütuse müüki kaebajale OÜ Timotex

Trade juhatuse liige T V . Tema seletused tehingu asjaolude kohta ning tema poolt maksuhal-

durile esitatud dokumendid pole küll päriselt kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Nii

näiteks väidab T. V, et käis ise Järvakandis lepingut sõlmimas, samas seletas A. V, et pole OÜ

Timotex Trade esindajaga kohtunud. Samuti oli OÜ Timotex Trade raamatupidamises olev

kütuse saateleht erinev kaebaja raamatupidamises olnud saatelehest. Oluline on aga, et kütuse

vedamist kaebajale 9. detsembril 2009 sõidukiga 751AKP on kinnitanud kütuse transporti

pakkunud OÜ Vitransa juhatuse liige, kes kinnitas sedagi, et transpordi tellis OÜ Timotex

Trade. OÜ Vitransa edastas maksuhaldurile koopia saatelehest H. H allkirjaga kütuse vastu-

võtmise kohta. Maksuotsuses ei ole OÜ Vitransa seletust sisuliselt hinnatud, on märgitud üks-

nes, et Villu V (kelle nimi oli OÜ Timotex Trade raamatupidamises oleva saatelehe peal) ning

OÜ Vitransa seletused on vastuolulised. H. H seletuse võtmise protokollist ei nähtu, millist

saatelehte talle seoses selle tehinguga näidati. OÜ-lt Timotex Trade saadud saatelehel polnud

H. H allkirja ning autojuhiks oli märgitud V, samas AS-st Järvak saadud saatelehel oli H. H

allkiri ning sõidukiks märgitud 751 AKP ja autojuhiks F. H. H ütlustest nähtub, et ta on tun-

nistanud sellise kütuse vastuvõttu, mille kohta oli saatelehel tema allkiri. Eeltoodud asjaolu-

dega võib olla seotud see, et H. H OÜ-st Timotex Trade ostetud kütuse vastuvõtmise kohta

kindlaid ütlusi ei andnud. Õige on ka see, et OÜ Vitransa pole maksuhalduri kõigile küsimus-

tele vastanud ega esitanud kõiki nõutud dokumente, kuid maksuhaldur pole sellest mingeid

järeldusi teinud ega nõudnud täiendavat vastamist. Maksuotsuses pole võetud ega põhjendatud

seisukohta, et OÜ Vitransa selgitus oleks ebausaldusväärne. Tegemist on uurimispõhimõtte

rikkumisega, mis võis tuua kaasa asja vale otsustamise. Pole ilmseid asjaolusid, mis kinnitak-

sid, et OÜ Timotex Trade ei saanud olla kaebajale OÜ Vitransa poolt transporditud kütuse

tegelikuks müüjaks. Samuti ei saa olemasolevate tõendite pinnalt väita, et kaebaja oleks hoo-

likam olles saanud tuvastada, et kütuse müüjaks pole OÜ Timotex Trade. Kaebaja poleks saa-

nud kontrollida vastavussertifikaadi esemeks oleva kütuse varasemat liikumist, kuigi praegu

on selge, et vastavussertifikaadil näidatud kütus ei saanud olla tehingu esemeks. Seega tuleb

maksuotsus tühistada OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu osas nii käibe- kui tulumaksu

juurdemääramise kohta.

16) Kaebaja õigusabikulu on põhjendamatult suur. Kaebaja on taotlenud 8551,20 euro suuru-

se õigusabikulu väljamõistmist. Hinnates tervikuna vaidluse mahukust ja keerukust ning teh-

tud toimingute kirjeldusi, on põhjendatud 6800 euro suurune õigusabikulu. Kaebusega vaid-

lustatud maksuotsusega kaebajale pandud kohustuse suurus oli 24 735,35 eurot. Tühistades

maksuotsuse osas, millega määrati tulumaks tehingult OÜ-ga Stavorin ning tulu- ja käibemaks

tehingult OÜ-ga Timotex Trade, on maksuostus tühistatud vastavalt 9818,62 euro ehk umbes

40% osas. Seega tuleb välja mõista riigilõivust 958,76*0,4 = 383,50 eurot ning põhjendatud

õigusabikulust 6800*0,4 = 2720 eurot, kokku 3103,50 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-11-1731

10(16)

6. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus esitas 19. novembril 2012. a Tallin-

na Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

19.10.2012 otsus osas, millega tühistati Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.06.2011 maksuotsus

nr 12.2-3/2228-56 ning mõisteti Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt välja

menetluskulud. Vastustaja palub teha uue otsuse, millega jätta AS Järvak kaebus rahuldamata.

Vastustaja põhjendused.

1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et kaebaja on soetanud diiselkütust OÜ-lt

Timotex Trade. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35 toodud asjaolud kehtivad täielikult ka

OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu puhul. Kaebaja soetas 09.12.2009 OÜ-lt Timotex Trade

kütust esimest korda (T V seletus CD-l dok. nr 332). Saanud esmakordselt tehingupartnerilt

detsembrikuus arve (CD-l dok. nr 330), millele on kütuse sertifikaadi kuupäevaks märgitud

10.09.2009, tekib mõistlikul ostjal kahtlus, kas tegu on talvise või suvise diiselkütusega. Kae-

baja selle vastu huvi ei tundnud.

2) Kaebajal oleva saatelehe (CD-l dok. nr 356) järgi ei olnud võimalik tuvastada, et kütus

toodi Järvakanti, sest saatelehel on saajaks märgitud Linnakütus OÜ. Saatelehel puudub kütu-

se üle andnud autojuhi allkiri. OÜ Vitransa jättis esitamata andmed, mille järgi oleks olnud

võimalik tuvastada autojuht F isikut, kellelt maksuhaldur saanuks teavet kütuseveo kohta. T V

seletusest ei selgunud, et ta oleks kasutanud kütuseveoks OÜ Vitransa teenuseid, sest tema

tellis kütuseveo OÜ-lt Robikon või Hulja tanklalt. Samas väitis OÜ Vitransa, et kütuseveo

tellis just OÜ Timotex Trade. OÜ Timotex Trade poolt 17.05.2010 saadetud uue saatelehe

järgi vedas kütust sõiduk numbriga 725 MNB Villu V nimelise autojuhiga, kes aga eitas kütu-

sevedu. Seetõttu hindaski maksuhaldur kütusevedu tõendavaid saatelehti vastuolulisteks ja

mitteusaldusväärseteks.

3) Kaebaja töötajale H H ile näidati temalt 06.10.2010 seletuse võtmisel kõiki tehinguga

seoses esitatud saatelehti. Sellele vaatamata ei kinnitanud ta üheselt kütuse vastuvõtmist.

12.09.2012 toimunud kohtuistungil ei kinnitanud H H kütuseraamatus oleva märke tegemist

OÜ-lt Timotex Trade soetatud kütuse kohta.

4) Ükski OÜ Timotex Trade saatelehtedest ei kajastanud vedelkütuse seadusega nõutud

andmeid müüja registreeringu numbri kohta, samuti märget suvise või talvise diiselkütuse

kohta. OÜ Timotex Trade ei olnud majandustegevuse registris registreeritud kütusemüüjana,

seega ei saanud kaebaja veenduda, et OÜ Timotex Trade omab kütusetehinguteks vajalikke

registreeringuid. Samuti ei olnud seoses OÜ Timotex Trade tehinguga kaebaja raamatupida-

mises originaalarveid. Järelikult 09.12.2009 kuupäevaga vormistatud kütuse soetuse puhul ei

ole ei ostja, müüja ega ka kütuse vedaja esitanud 2009. aastal kehtinud VKS § 6 lg 2 p 3 nõue-

tele ega tehingu asjaoludele vastavat saatelehte. Seega ei ole kütusevedu tõendatud.

5) OÜ Timotex Trade ei osanud anda tõeseid seletusi kütuse veo kohta, mis seab kahtluse

alla tema kinnituse kütuse müügi toimumisest. OÜ Timotex Trade rekvisiitidega diiselkütuse

saatelehel nr 11 oli märgitud paakauto Scania (registreerimismärgiga 751 AKP). Maksuhaldur

tegi päringu Maanteeametile ning sai teada, et mainitud paakauto omanik on OÜ Vitransa.

Seega info, mille alusel pöördus maksuhaldur kütuseveo asjaolude väljaselgitamiseks OÜ

Vitransa poole, sai maksuhaldur Maanteeameti registrist päringu tegemisel (CD-l dok. nr

357), mitte OÜ Timotex Trade kaasabil.

6) Võttes arvesse asjaolusid, mida ka halduskohus möönab, ei jää kahtlust, et kaebaja pole

OÜ-lt Timotex Trade kütust soetanud: T. V sõnul käis ta isiklikult Järvakandis lepingut sõl-

mimas, kuid A. Vi seletuse kohaselt ei ole temaga kohtunud; OÜ Timotex Trade raamatupi-

damises olev saateleht on erinev kaebaja käes olevast saatelehest; OÜ Vitransa ei ole seletuses

3-11-1731

11(16)

vastanud kõigile maksuhalduri küsimustele ega esitanud kõiki dokumente; tehingu esemeks ei

saanud olla see kütus, mille vastavussertifikaadi numbrile viidatakse.

7) Maksuotsuses sisalduv seisukoht, et väidetavat tehingut kaebaja ja OÜ Stavorin vahel

tegelikult ei toimunud, on õige. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur on pöör-

dunud OÜ Bartec Trade poole ning vastavad seletused ja dokumendid on kohtule esitatud

(CD-l dok. nr 444 ja 445). OÜ Bartec Trade seletustest nähtub, et Stavorin OÜ soetas kütust

OÜ-lt Bartec Trade juba 18.11.2009 ning kütusevedu toimus Huljast Tallinna. I K seletuse

kohaselt viis ta kütust kaebajale Huljast Järvakanti. Seega ei saanud novembris 2009 Huljast

Tallinna müüdud kütust vedada detsembris 2009 Huljast Järvakanti. Lisaks muudavad tehingu

ebausutavaks asjaolud, et kütuse saatelehel puudus märge kütuse vastuvõtmise kohta, kütuse

mahalaadimise kohaks oli märgitud Maardu Terminaal, diiselkütuse osas puudus märge, kas

tegemist on suvise või talvise kütusega. Võttes arvesse halduskohtu otsuse punktides 35, 43 ja

44 nimetatud asjaolusid, on tõendatud, et kaebaja ei ole OÜ-lt Stavorin diiselkütust soetanud.

7. AS Järvak esitas 6. detsembril 2012. a Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioon-

kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.10.2012 kohtuotsus osas, millega

kaebus jäi rahuldamata, tühistada maksuotsus täielikult ja mõista vastustajalt välja kohtuku-

lud. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised.

1) Vastustaja on tehingute jada kontrollinud suunitlusega, et lõpuks kaebaja korvaks maksu-

de tasumata jätmisega tekitatud kahju. Vastustaja ei ole kaebajale kütust müünud isikutelt

nõudnud selgitusi kütuse tegeliku päritolu kohta, ehkki tal oli selleks võimalus. Tervikpilti

vaadates ilmneb, et kaebajat tahetakse panna vastutama teiste isikute võimalike maksurikku-

miste eest. Kuna kaebaja ei ole kütuse edasimüüja ja talle ei kehti selle valdkonna kõrgenda-

tud nõuded tehingute tegemisel, siis kaebaja seisukohast ei ole kokkuvõttes oluline, kas ta

ostab õigusvastaselt maksudest vabastatud või koguni ebakvaliteetset kütust.

2) Maksumenetluses on kaebaja esitanud vastustajale andmed kütuselao arvestuse ja liiku-

mise kohta ning võimaldanud tutvuda ka algdokumentidega. Kohtuotsuse punktis 28 viitab

kohus ise, et kaebaja küll esitas kütuse laoarvestuse, kuid see oli puudulik. Isegi puuduliku

laoarvestuse puhul on maksuhalduril kohustus teha hindamise teel kindlaks maksukohustust

vähendavad asjaolud. Antud juhul oli see võimalik, võttes aluseks kaebaja väljundkäibe (s.o

transporditeenuse osutamine kolmandatele isikutele) ja tuletades mõistliku vajaliku kütuseku-

lu, et kindlaks teha, palju ja millise hinnaga pidi kaebaja kütust soetama, et sellist väljundkäi-

vet saavutada. Kaebaja on maksumenetluses esitanud maksuhaldurile oma raamatupidamisdo-

kumendid, mis muuhulgas sisaldasid ka väljavõtet kontost „Kütuseladu“, kus kajastus kütuse

soetamine ja kulutamine (CD-l dok. nr 28). Viidatud dokumendis on kajastatud vaidlusalused

kütusekogused, mida maksuhaldur oleks pidanud analüüsima.

3) Kütuseraamat tõendab, et kui vaidlusalust kütust poleks tanklasse sisestatud, poleks küm-

netel sõidukijuhtidel olnud võimalik tankida. Olukorras, kus kaebaja on eriarvamuses viida-

nud kütuseraamatule, ei ole tegemist kaasaaitamiskohustuse rikkumisega. Kaebaja ei pidanud

arvestama maksuhalduri serverile seatud dokumentide vastuvõtmise mahupiiranguga. Hea

halduse põhimõttega olnuks kooskõlas, kui revident, nähes eriarvamuses viidet võimalikele

lisadele, nende puudumisel neid kaebajalt küsib. Isegi kui jätta kütuseraamat kui tervikdoku-

ment arvestamata, oleks tulnud tõendite hulka võtta kütuseraamatu väljavõte, mille kaebaja

esitas kohtule ja vastustajale 03.02.2012 ja millele viidati eriarvamuses.

4) Pole midagi erilist selles, kui A. Vil ütluste andmisel koheselt detailid ei meenunud. Juba

01.07.2010 ütlustes mainib A. V, et ei ole välistatud, et tegemist oli kütusega, mis toodi nii

kaebajale kui AS-le RMV. Seda asjaolu oleks maksuhaldur saanud kontrollida. Üksnes sellest,

et mõni aeg hiljem ettevõtte juht mäletab asjaolusid paremini, ei saa tuletada järeldust, et väi-

3-11-1731

12(16)

detu on eluliselt ebausutav. Kui analüüsida Vi ja Si ütlusi sisuliselt, siis ei ilmne midagi, mis

võiks olla eluliselt ebausutav. Ka teised tõendid kinnitavad, et sellel päeval kütus kaebaja ma-

hutitesse valati, vastupidisel korral poleks kaebaja autopark saanud sõita.

5) Kohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja ning OÜ Grimsley vahel ei

ole tehingut toimunud. Kaebaja leiab, et kui V ja G oleks tahtnud maksuhaldurit kooskõlasta-

tult eksitada, siis nad oleksid rääkinud maksuhaldurile samasugust juttu. Vastuolu kõrvalda-

miseks oleks kohus pidanud Gi üle kuulama. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid (V. P, A. K

ja A. Gi ütlused) kogumis tõendavad, et OÜ Grimsley tegeles kütuse ostu ja müügiga, OÜ

Grimsley on müünud vaidlusalust kütust kaebajale, korraldanud kütuse veo ning OÜ Grimsley

müügidokumendid on korrektselt koostatud.

6) Autojuht Si ütlused, kes ei kinnita kütuse vedu kaebajale, on ümber lükatud tunnistaja H.

Hüvaneni ja müüja esindaja A. Gi ütlustega. Kohus pole pööranud tähelepanu Si ütlusele, mil-

les ta ise kinnitab, et talle on tuttav OÜ Grimsley nimi.

7) Kohus on Stavorin OÜ ja kaebaja tehingut analüüsides pannud liigse rõhu vormile, mitte

tegelikule sisule ja tõenditele. Sellistes suhetes on lepingud pelgalt vormitäide. Isegi kui poo-

led jätnuks lepingu üldse sõlmimata, ei saaks lugeda tehingut mittetoimunuks. Selliste tehin-

gute alusdokumentideks on akt ja arve. Seda kinnitab asjaolu, et sõlmitud on eestikeelne le-

ping. A. Sviridovsi jaoks leping tõlgiti.

8) Kohus pole järginud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-60-11 toodud põhistust, mille kohaselt

hindamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et maksuhaldur on maksu määranud alg-

dokumentide (sh müüja arve) alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hindamine on

põhjendatud ja lubatud siis, kui algdokument (sh arve) ei kajasta näiteks õiget müüjat. Samuti

on viidatud lahendis Riigikohus märkinud, et hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb

lähtuda põhimõttest, et maksustamine ei tohi omandada karistuslikku iseloomu sellest hooli-

mata, et maksukohustuslane on jätnud hoolsuskohustuse täitmata. Eeltooduga pole haldusko-

hus arvestanud.

8. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub AS Järvak vastuapellatsioon-

kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:

1) Kohus jättis õigustatult haldusasja tõendite hulgast välja 12.09.2012 kohtuistungil esita-

tud kütuseraamatu. Kaebaja 11.05.2012 saadetud e-kirjas puudus teavitus, et kütuseraamat

esitatakse täies mahus kohtule istungil, vältimaks originaaldokumendi kaotsiminekut. Kaebaja

ei ole kinnitanud kütuseraamatu täies mahus säilimist ja kohtule esitamist ka 25.06.2012 aval-

duses. Ka juhul, kui maksuhaldur saanuks kätte kaebaja poolt eriarvamusele lisada soovitud

kütuseraamatu üksikud lehed, ei oleks need võimaldanud tuvastada kütuse tegelikku sissetule-

kut, väljaminekut ja ladustamist kaebaja kütusepaakides. Kaebaja 12.09.2012 esitatud kütuse-

raamatu andmed ei ühti kaebaja raamatupidamises kajastatud sissetulnud ega väljaläinud kü-

tusekogustega ei mahutite ega autode lõikes. Kaebaja poolt 25.06.2012 halduskohtule esitatud

tabelid ei kajasta kütusearvestust õigesti ning neis tabelites sisalduvad andmed ei ühti kaebaja

raamatupidamise andmetega. Kaebaja andmete ebaõigsust illustreerib ka asjaolu, et tema poolt

19.09.2011 vastuse lisana esitatud kütuselao liikumise väljatrükk kajastab kütuse jäägina aasta

lõpus 66 286 liitrit, see kogus poleks kaebaja mahutitesse mahtunud.

2) Vastustaja pole nõus kaebaja seisukohaga, nagu sooviks maksuhaldur antud juhul teiste

isikute maksukohustust kaebajale üle kanda. OÜ-de Albo Invest, Grimsley, Timotex Trade ja

Stavorin arvetel kajastatud müügitehingutes kaup tegelikult ei liikunud. Juhul, kui kaupa tege-

likult ei soetatagi, teab ostja, et tema raamatupidamises on kajastatud arveid, mille alusel te-

3-11-1731

13(16)

hinguid tegelikult ei toimunud. Seetõttu ei saa tõusetuda ka küsimust sellest, et maksukohus-

tus tulnuks panna kauba müüjatele.

3) Maksuhalduril puudus vajadus selgitada väljundkäibe alusel välja vajalik kütusekogus ja

hind. Kütuse sõidukitesse tankimise ja autode läbisõidu kohta sai vastustaja raamatupidamis-

dokumentidest andmeid koondatuna kuude lõikes. Autode läbisõitu ja kütusekulu kokku ar-

vestades oleks piisanud AS-lt Jetoil ning OÜ-lt Inndex soetatud ja autojuhtide poolt kaardiga

avalikest tanklatest ostetud diiselkütusest. Kaebaja kütuselao jääk pidi maksuhalduri arvestuse

järgi 31.12.2009 olema 49 593 liitrit (mahutitesse sai paigutada kokku maksimaalselt 54 000

liitrit) diiselkütust. Autode kütusekulu arvestuse on kaebaja maksuhaldurile esitanud

(19.09.2011 vastuse lisa 28) ja selle andmed on MTA võtnud oma arvestuste ja väidete alu-

seks.

4) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt kütuseraamatu väljavõtte neli lehe-

külge võiks tõendada, et ilma vaidlusaluse kütuse soetamiseta poleks saanud kaebaja autod

sõita. Maksuhaldur on välja selgitanud, et isegi kütuseraamat tervikuna koos raamatupidamis-

andmetega ei tõenda, et kaebaja tarbis 2009. a oktoobris, novembris ja detsembris kütust

enam, kui on soetanud AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest. Kaebaja raama-

tupidamisandmetest (CD-l dok. nr 24-26) selgub, et kütusekulu 157 733 liitrit sisaldab endas

kogu kütusekulu. Isegi juhul, kui võrrelda AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex soetatud kütusekogust

(kokku 133 000) ja 01.10.2009 näidatud kütusejääki (20 017 liitrit) kogu kaebaja kütusekulu-

ga, on vahe minimaalne. Samas osteti 54 324 liitrit kütust juurde avalikest tanklatest. Vastus-

taja on kohtukõne teesides (I kd, tl 230 pöördel – 232) esitanud arvestuse, mille kohaselt on

kütuseraamatu järgi sõidukite kütusekulu 149 115 liitrit, raamatupidamisarvestuse järgi aga

157 733 liitrit. Vahe kütusekulus on 8618 liitrit, vahe kütusejäägis 12 072 liitrit.

5) Maksumenetluses oli probleemiks, et kaebaja ei esitanud mahutipõhist kütusearvestust.

Kui kaebaja tahab väita, et lahknevused raamatupidamisandmete ja kütuseraamatu andmete

(samuti 25.06.2012 esitatud tabelite) vahel on tingitud raamatupidamisandmete ebaõigsusest,

siis pidanuks ta oma väiteid selgemini motiveerima. Kaebaja jätab selgitamata vastuolu kütu-

seraamatu andmete ja raamatupidamisandmete vahel. Maksuhaldur analüüsis ka kaebaja

25.06.2012 kohtule esitatud tabeleid ning leidis, et nende andmed ei ühti raamatupidamisand-

metega, samuti ületasid kütuseraamatus kajastatud kütusekogused teatud perioodidel kaebaja

kütusemahutite mahu.

6) OÜ-lt Albo Invest kütuse soetamise välistab muu hulgas ka asjaolu, et sellelt äriühingult

väidetavalt soetatud 27 000 liitrit kütust poleks mahtunud kaebaja mahutitesse olukorras, kus

kaebaja oli 2 päeva varem soetanud AS-lt Jetoil 30 000 liitrit diiselkütust ega olnud jõudnud

seda veel ära kasutada (vt 05.10.2012 kohtukõne teeside lk-del 5-6 toodud tabel). OÜ-dega

Grimsley ja Stavorin seotud tehingute osas jääb maksuhaldur samuti varem esitatud seisukoh-

tade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas OÜ-d Albo Invest,

Grimsley, Timotex Trade ja Stavorin olid kauba tegelikud müüjad. Sisendkäibemaksu maha-

arvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (KMS § 37 lg 7) ning asjaolu, et arvel

märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lu-

bamatuks (KMS § 37 lg 1). Kui leiab tõendamist, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega, siis

tuleb hinnata, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et kauba müümisel kasutatakse variisikuid.

Kui kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja teadis või pidi teadma pettuse toimepanemi-

3-11-1731

14(16)

sest, loetakse tasutud summad arvete mittevastavuse tõttu raamatupidamist reguleerivates õi-

gusaktides esitatud nõuetele TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning

maksustatakse tulumaksuga. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-60-11 leidnud, et "pidi tead-

ma" tähendab tulumaksu määramisel sellist olukorda, kus puuduvad otsesed tõendid, et ostja

teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad

äris mõistlikult käituvale isikule seda veenvalt. Lõpuks on oluline tuvastada, kas ostja siiski

oli kauba saanud ning maksuhaldur oleks pidanud kaaluma maksusumma määramist hindami-

se teel (MKS § 94). Haldusasjas nr 3-3-1-12-12 leidis Riigikohus, et juhul, kui tehingut tõen-

dav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele, aga ostja on kauba eest maksnud

ja kaup on olemas, siis tuleb tulumaks määrata hindamise teel. Kauba eest makstud tasu arves-

tamata jätmine suurendaks põhjendamatult ja olulisel määral tulumaksukohustust. Kui ei ole

selge tegelik müüja ega ka kauba olemasolu, tuleb väljamakse täies ulatuses maksustada tu-

lumaksuga.

10. Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega, kaebaja oli sellest

teadlik, sest kaupa tegelikult ei saadud ning raamatupidamises kajastati fiktiivseid arveid.

Maksuhalduri arvates viitavad eeltoodule vead dokumentides, väidetavate tehingupartnerite

seletuste lahknevus või seletuste puudumine, kütuse veo ja vastuvõtmise tõendamatus, samuti

asjaolu, et vaidlusalustel arvetel näidatud kütuse olemasolu korral poleks see mahtunud kaeba-

ja mahutitesse ning kaebaja kütusekulu viidatud perioodil vaidlusaluse kütuse olemasolu ei

kinnita. Kaebaja seisukoht on vastupidine - kütuse saamine on tõendite kogumis hindamise

korral tõendatud, vastuolud või lahknevused tehingu osapoolte seletustes ja dokumentides

seletatavad, maksupettust tehingu eelmistes lülides kaebaja ei saanudki teada ega saa selle eest

vastutada, vaidlusaluse kütuseta poleks kaebajal 2009. a lõpus kütust autode käigus hoidmi-

seks jätkunud. Oma väidete tõenduseks esitas kaebaja viimasel kohtuistungil kaebaja enda

tarbeks peetud kütuseraamatu, milles on sissekanded vastuvõetud ning väljaläinud kütuse koh-

ta kaebaja kahest kütusemahutist. Halduskohus leidis, et väidetavatest tehingupartneritest üks-

nes OÜ Timotex Trade võis olla kütuse tegelik müüja. OÜ Stavorin polnud tegelik müüja ja

kaebaja teadis seda või pidi sellest teadlik olema, kuid kütuse puudumist kaebajal pole mak-

suhaldur piisavalt põhjendanud. Ülejäänud kahe äriühingu puhul nõustus kohus maksuhalduri

seisukohtadega. Kütuseraamatu puhul on kohus leidnud, et tegemist on asjakohatu ja ebausal-

dusväärse tõendiga.

11. HKMS § 62 lg 1 näeb ette, et tõendid tuleb esitada kohtu poolt määratud tähtajaks või nii,

et nende esitamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust

muu hulgas juhul, kui asjaolu pole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendatud. Kui kohus on asjakohatu tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle HKMS § 62 lg 6

alusel arvestamata. Sama säte lubab jätta arvestamata ka ebausaldusväärse tõendi. Käesoleval

juhul on kohus kütuseraamatu tõendina asja juurde võtnud ega ole piirdunud selle arvestamata

jätmisel viitega tõendi asjakohatusele, vaid on pidanud seda ka ebausaldusväärseks. Ringkon-

nakohus nõustub, et kütuseraamatu puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mille arves-

tamata jätmist toetab Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-47-07 avaldatud seisukoht. Kaasaaitamis-

kohustuse rikkumisena käsitletav ning lubamatu on maksumenetluses oluliste tõendite esita-

mata jätmine, üritades nende esitamisega hilisemas kohtumenetluses üllatada maksuhaldurit ja

saavutada maksuotsuse tühistamine. Tõendi kohtumenetluses esitamine tekitab kahtluse, et

selle maksumenetluses esitamata jätmisega sooviti vältida tõendi põhjalikumat kontrolli mak-

suhalduri poolt. Arvestades kohtuotsuses kirjeldatud maksumenetluse käiku ja maksuhalduri

ning kaebaja selgitusi, on usutav, et kaebaja jättis maksumenetluses kütuseraamatu esitamata

tahtlikult. Muul moel pole võimalik seletada asjaolu, et olles teadlik eriarvamusele lisatud

kütuseraamatu nelja lehe koopia mittejõudmisest maksuhaldurini, esitas ta need alles kohtu-

3-11-1731

15(16)

menetluse kestel. Kütuseraamat on ebausaldusväärne ka selle andmete lahknevuse tõttu kae-

baja raamatupidamise andmetest, nagu maksuhaldur oma kohtukõne teesides näitas.

12. Käesoleva maksuvaidluse lahendus sõltub eelkõige tõendite hindamisest. Ringkonnako-

hus nõustub halduskohtu poolt tehingutele OÜ-dega Albo Invest ja Grimsley antud hinnangu-

ga ega korda kohtuotsuse põhjendusi selles osas. Kohus on käsitlenud apellatsioonkaebuses

viidatud tõendeid - kaebaja seadusliku esindaja, M. Si, A. Gi ja A. Si ütlusi ning apellatsioon-

kaebuses esitatud seisukohad vastuolude või ebakõlade põhjendamiseks ei veena ringkonna-

kohut selles, et tõenditele tuleks teistsugune hinnang anda.

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt OÜ-dega Stavorin ja Timotex Trade seotud

tehingutele antud hinnanguga ning maksuotsuse tühistamisega käibe- ja tulumaksu määramise

osas neilt tehingutelt. Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses õigesti viidanud, et tõendid ko-

gumis ei kinnita, et kaebaja tegelikult sai OÜ-lt Timotex Trade kütust. Maksumenetluses sel-

gus, et selle kütuseveo kohta on vormistatud erinevad saatelehed - ühel saatelehel on kütuse

saajaks Linnakütus OÜ ja vedajaks autojuht Fomitsev autoga XXXXX, teisel saatelehel saa-

jaks kaebaja ja vedajaks autojuht V V autoga XXXXX. Viimati nimetatud autojuht pole kae-

bajale kütust vedanud (CD-l dok. nr 353) ja autojuht Fomitsevi kohta jättis väidetavalt vedu

teostanud OÜ Vitransa andmed esitamata. OÜ Vitransa kinnitus veo kohta on üldse ebausal-

dusväärne, sest OÜ Timotex Trade esindaja T V kinnitas, et tellis veo kas OÜ-lt Robikon või

Hulja tanklalt. OÜ Timotex Trade saatelehed ei kajastanud vedelkütuse seadusega nõutud

andmeid müüja registreeringu numbri kohta ega märget selle kohta, kas tegemist on suvise või

talvise kütusega. Kui A. V kinnitas maksuhaldurile, et kontrollis alati äripartneri usaldusväär-

sust ja registreeringu olemasolu majandustegevuse registris, siis OÜ-l Timotex Trade regist-

reering puudub. Kaebaja töötaja H. Hile näidati mõlemaid saatelehti, kuid vaatamata allkirjale

ühel saatelehel ei julgenud ta kinnitada kütuse vastuvõtmist. Ka kohtuistungil tunnistusi andes

ja tutvudes kütuseraamatu kannetega, ei kinnitanud H. H kütuse vastuvõtmist kajastava kande

tegemist kütuseraamatusse. Kaebaja raamatupidamises pole OÜ Timotex Trade originaalarvet.

14. OÜ Stavorin osas on maksuhaldur maksumenetluses kontrollinud andmeid OÜ-lt Baltec

Trade (CD-l dok. nr 442 ja 443) ja selgitanud välja, et OÜ Baltec Trade on vaidlusaluse vasta-

vussertifikaadiga kütuse müünud OÜ-le Stavorin 18.11.2009 ning kütusevedu toimus autojuht

I. Kalja poolt Huljast Tallinna. Seepärast pole usutavad I. Kalja ütlused, et ta vedas sama kü-

tust enne jõule Huljast Järvakanti. Lisaks puudus kütuse saatelehel märge kütuse vastuvõtmise

kohta ning kütuse mahalaadimise kohaks oli märgitud Maardu Terminal.

15. Kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, et ilma vaidlusaluse kütuseta oleks

olnud võimatu vedude teostamine ning tema autod oleksid jäänud seisma. Maksuhaldur on

analüüsinud kaebaja esitatud tabelit soetatud kütuse ja kütusekulu kohta, samuti kütuseraama-

tu andmeid ning leidnud, et kaebaja raamatupidamisdokumentidest kogutud andmed sõidukite

läbisõidu ja kütusekulu kohta näitavad, et AS-lt Jetoil, OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest

soetatud kütuse kogus katab kaebaja selle perioodi vajadused (vt esindaja seletus 12.10.2012

kohtuistungil, I kd, tl 185 ning parandatud andmetega tabel I kd, tl 162-163). Kuna raamatupi-

damisandmete põhjal oli võimalik välja selgitada kütusekulu ning neid andmeid maksuhaldur

kahtluse alla ei seadnud, polnud maksuhalduril vajadust arvutada kütusekulu väljundkäibe

alusel. Kaebaja polnud enda poolt koostatud arvutustes arvesse võtnud avalikest tanklatest

soetatud kütust, kusjuures kütusekulu hulgas oli viimati nimetatud kütusega arvestatud. Seepä-

rast tekkiski kaebaja arvestuse tulemusena kütuse puudujääk 4 714 liitrit (I kd, tl 221). Mis

puudutab kütuseraamatu andmeid, siis on maksuhaldur neid analüüsinud kohtukõne teesides (I

kd, tl 230p-232) ja vastuses apellatsioonkaebusele ning ringkonnakohus nõustub maksuhalduri

seisukohaga. Kütuseraamatu andmed erinevad raamatupidamise andmetest ka autode tankimi-

seks kasutatud kütuse osas, kui võrrelda andmeid veokite lõikes. Veokite sõidulehti kaebaja

3-11-1731

16(16)

maksuhaldurile ei esitanud ning raamatupidaja kinnitusel koostas ta kütuse kulu koondtabeli

veokijuhtide andmete alusel. Seega on maksuhaldur maksuotsuse tegemisel lähtunud kaebaja

poolt maksumenetluses esitatud andmetest.

16. Kaebaja pole esitanud vastuväiteid maksuhalduri seisukohale, et kontrolliperioodi vältel

väidetavalt soetatud kütus poleks kaebaja kasutuses olnud kahte 27 000 liitrisesse mahutisse

ära mahtunud. Näiteks OÜ-lt Albo Invest ostetud 27 000 liitrit kütust poleks kaebaja saanud

12.10.2009 mahutada, sest kaks päeva varem AS-lt Jetoil ostetud 30 000 liitrit kütust polnud

veel ära kasutatud; 11.12.2009 OÜ-lt Inndex soetatud kütus poleks samuti mahtunud, sest

diiselkütust oli laos veel alles 60 782 liitrit (vt tabel 05.10.2012 kohtukõne teesides, I kd, tl

231).

17. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga on halduskohtu otsuse seisukohad maksuotsuse õi-

gusvastasusest ümber lükatud. Maksumenetlus on olnud põhjalik ning maksuhaldur on mak-

suotsuses oma seisukohti põhjendanud, seega on tõendamiskoormis läinud üle kaebajale.

Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud kütuseraamat pole usaldusväärne, sest on esitatud

teadlikult hilinemisega, samuti lahknevad seal toodud andmed raamatupidamises olevatest

andmetest. Muid tõendeid pole kaebaja esitanud ning kaebaja vastuväited maksuhalduri poolt

läbiviidud tõendite hindamisele pole veenvad. Seega tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse

osas, millega kaebus rahuldati, ning jätab uue otsusega kaebuse täielikult rahuldamata.

18. Kaebaja taotles halduskohtus 8551,20 euro õigusabikulu ja 958,76 euro riigilõivu hüvita-

mist ning apellatsiooniastmes 1612,80 euro õigusabikulu ja 447,50 euro riigilõivu hüvitamist.

Halduskohus mõistis kaebajale kohtuotsusega välja 3103,50 eurot õigusabikulu ja 383,50 eu-

rot riigilõivu katteks. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse kaebust rahuldanud osas, tuleb

HKMS § 109 lg 4 kohaselt muuta ka kohtukulude jaotust. Kuna kaebus jääb täies ulatuses

rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maksuhaldur pole

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise