3-13-735/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-735

Haldusasi

OÜ

PVMP-Ex

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

tegevuse

õigusvastasuse

tuvastamiseks,

alternatiivselt

rahvusvahelise

teabepäringu „SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000

tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti keelamiseks koguda Läti

maksuhaldurilt

OÜ

PVMP-Ex

tehinguid

puudutavat

informatsiooni.

Menetlusosalised

Kaebaja — OÜ PVMP-Ex;

eeldatud vastustaja — Maksu- ja Tolliamet.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada OÜ PVMP-Ex kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale ja teadmiseks Maksu-

ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav.

1. OÜ

PVMP-Ex

esitas

04.04.2013

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

nõuetega

tuvastada

Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevuse õigusvastasus Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise teabepäringuga

„SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 teabe taotlemisel OÜ PVMP-Ex tehingute kohta või

alternatiivselt tühistada märgitud rahvusvaheline teabepäring ja keelata MTA-l kaebaja tehingute suhtes

informatsiooni kogumine Läti maksuhaldurilt OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluses. Kaebaja märgib, et

õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud kohustamisnõudega hõlmatud.

1.1 Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja suhtes käimas maksukontrolli, ent maksuhaldur on kolmandatelt

isikutelt hulgaliselt kogunud kaebaja tehingutesse puutuvat informatsiooni. 26.02.2013 saatis kaebaja

maksuhaldurile eelmärgitud asjaoluga seotult selgitustaotluse, milles esitas küsimused kaebaja kohta

informatsiooni kogumise asjaolude ja põhjenduste kohta ning palus väljastada koopiad kõigist tehtud

korraldustest ja nendele esitatud vastustest või antud seletustest, milles on PVMP-Ex kohta informatsiooni

küsitud. MTA 05.03.2013 vastuse kohaselt on kogutud tõendeid kolmandatelt isikutelt Polar Tekstiil OÜ

2012. aasta maikuu üksikjuhtumi kontrolli raames vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lõike 1

ja § 62 lõike 1 alusel. Kuna Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja on korraldanud oma hulgimüügi tegevust viisil,

kus äriühingute tegevus on kauba käitlemisel tihedalt põimunud, ei ole välistatud kontrolli käigus teabe

saamine ka kaebaja kohta. MTA keeldumisele dokumentide väljastamisest ning tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks esitas PVMP-Ex kaebuse, mida kohus menetleb haldusasjana nr 3-13-572.

Kaebajani jõudis informatsioon selle kohta, et MTA jätkab tema suhtes menetlustoimingutega ning

20.03.2013 teinud Läti maksuhaldurile taotluse rahvusvahelise ametiabi saamiseks teabepäringuga

“SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000. Teabepäringu A osas toodud informatsiooni kohaselt

on isikud, kelle vaheliste tehingute kohta informatsiooni kogutakse, kaebaja ja Textile Shippers LLP ning

periood, mille kohta infot taotletakse ja mis puudutab ühendusesisest tarnet on 2012. aasta maikuu summas

1 525 351 eurot. Teabepäringu B osas on toodud detailsed küsimused konkreetsete aspektide kohta, mille

osas teavet soovitakse. Teabepäringu E osas märgitakse, et MTA kontrollib OÜ Polar Tekstiil 2012. aasta

maikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Polar Tekstiil müüs

valmisriideid kaebajale. VIES andmeil müüs kaebaja kauba edasi Läti äriühingule Textile Shippers LLP.

15.05.2012 kahe transpordi saatelehel CMR andmeil transportis AS Mehtrans kokku 924 kasti kaebaja

kaupa Textile Shippers LLP-le. Esitatud on küsimused, mis puudutavad Textile Shippers LLP poolt kauba

ostmist ja kauba eest tasumist kaebajale ning kauba edasist liikumist.

1.2 Kaebaja leiab, et maksuhaldur on näiliselt Polar Tekstiil OÜ maksukontrolli varjus asunud sisuliselt

keskenduma hoopis kaebaja tegevuse kontrollimisele. Samas toimub selline tegevus ilma kaebaja

teavitamiseta ja teadmiseta, s.t kaebajalt on võetud võimalus olla kursis tema suhtes tehtavate

menetlustoimingutega, tutvuda saadud teabe sisuga, tugineda maksukohustuslasele laiendavatele

menetluslikele garantiidele ja kaitsta oma õigusi.

Kaebaja on seisukohal, et tema tegevuse suhtes päringute tegemine ja kohustuste panemine kolmandele

isikutele anda teavet kaebaja kohta igal juhul riivab kaebaja õigusi sõltumata selles, kas tegu on haldusakti

või toiminguga. MTA 20.03.2013 rahvusvahelise teabepäring Läti maksuhaldurile puudutab kaebaja

õigusi, kuivõrd teabepäringu kohaselt soovitakse informatsiooni hankida kaebaja ja Textile Shippers LLP

vaheliste tehingute kohta. Käesoleval juhul on tegu rikkumisega, mis sõltumata lõpptulemusest rikub

kaebaja õigusi, mistõttu on päringu vaidlustamine, lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-86-06, erandina

õigustatud. Kaebaja suhtes informatsiooni kogumine väljub Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetlusest, mida

kinnitab muuhulgas ka Läti maksuhaldurile saadetud teabepäringu tekst, milles märgitakse, et kontrolli

käigus selgus, et OÜ Polar Tekstiil müüs valmisriideid OÜ-le PVMP-Ex. VIES andmeil müüs OÜ PVMP-

Ex kauba edasi Läti äriühingule Textile Shippers LLP. 15.05.2012 kahe transpordi saatelehel CMR

andmeil transportis AS Mehtrans kokku 924 kasti OÜ PVMP-Ex kaupa Textile Shippers LLP-le.

Vaidlustatud menetlustoimingu näol on tegemist MKS § 61 lõikes 1 sätestatud teabe kogumise võimaluse

alusetu laiendamisega kaebaja tehingute kontrollimisele oma tehingupartneritega ilma, et kaebaja suhtes

oleks alustatud kontrollimenetlust. MKS ei anna maksuhaldurile õigust asuda kontrollitava

maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses omakorda kontrollima kolmandat isikut, s.t tema

tehinguid oma tehingupartneritega ja maksude deklareerimist. Maksuhaldur saab MKS § 61 alusel nõuda

kolmandalt isikult teavet tehingute kohta maksukohustuslasega, mitte aga teavet kolmanda isiku kohta ja

seda tema tehingupartneritelt. Viimasel juhul on tegemist juba kolmanda isiku enda kontrollimisega, mis

väljub MKS § 61 teabe nõudmise piiridest.

Polar Tekstiil OÜ maksukohustust ei saa kuidagi mõjutada see, mida kaebaja oma kaubaga teeb, s.h kuhu,

kellele ja millistel tingimustel kaup edasi müüakse. Läti maksuhaldurile saadetud ametiabi taotluses

informatsiooni hankimiseks äriühingult Textile Shippers LLP ei soovita informatsiooni OÜ Polar Tekstiil

kohta, sest üheski teabepäringus esitatud küsimuses ei ole küsimusi OÜ Polar Tekstiil kohta. Kõik

küsimused või aspektid, mille väljaselgitamiseks palutakse Läti maksuhalduri abi, seonduvad eranditult

kaebaja ja Textile Shippers LLP vaheliste tehingutega ja puudutavad vaid nende isikute vahelisi

kaubatarneid. Lisaks soovib Eesti maksuhaldur teavet selle kohta, mida Textile Shippers LLP kaubaga

edasi tegi, s.o millal ja kellele kaup edasi müüdi, kuidas toimus transport ja maksete tegemine. Eesti

maksuhaldur soovib OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses hõlmata kontrolliga ka kõiki ülejäänud

kaubatarne liikumisi teiste äriühingute vahel, s.h ka teise riigi maksukohustuslase tehinguid, samas kui

kolmandate isikute suhtes ei ole alustatud maksumenetlust ning isikuid ei ole teavitatud sellest, et

maksuhaldur nende isikute tehinguid ja kaubatarneid kontrollib. Kaebaja majandustehingud kolmandate

osapooltega ja tehingud soetatud kaubaga ei saa omada tähendust OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluses ja

tema maksukohustuse suuruse kindlakstegemisel. Teave, mille kogumiseks on tehtud teabepäring Läti

maksuhaldurile, ei käi enam samade tehingute kohta (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11),

mida OÜ Polar Tekstiil ja kaebaja omavahel tegid, vaid tegemist on kaebaja edasiste eraldiseisvate

majandustehingutega oma klientidega.

Maksuhaldur ei ole äranäidanud, milles seisneb väide nn tihedalt läbipõimunud hulgimüügialasest

tegevusest. Esile ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kaebaja edasised tehingud kaubaga on

samad tehingud, mis olid kaebaja ja OÜ Polar Tekstiil vahel. Maksuhaldurile on OÜ Polar Tekstiil

kontrollimenetlusest väga hästi teada asjaolu, et kaup, mida kaebaja Polar Tekstiil OÜ-lt soetab,

toimetatakse ja ladustatakse kaebaja laopinnale, kus kõik edasised toimingud selle kaubaga tehakse kaebaja

juhtimise ja kontrolli all. Päringus küsitakse muuhulgas infot, mille järgi maksuhalduril sisuliselt puudub.

Kauba transpordi osas on maksuhalduril olemas hulgaliselt informatsiooni — kes transportis, kuhu

aadressile tarniti kaup jne.

2. Kaebuses sisaldub muuhulgas taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse korras

palutakse kohtul peatada MTA-l Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise teabepäringu „SCAC 2004“

E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 alusel OÜ PVMP-Ex kohta teabe kogumine.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt võib kohus HKMS § 251 lg 1 punktist 1 tulenevalt esialgse

õiguskaitse määrusega vaidlustatud haldusakti täitmise peatada. Kaebaja eesmärgiks on, et kohus

reguleeriks vaidlusalust õigussuhet esialgselt läbi MTA menetlustoimingu — Läti maksuhaldurile saadetud

teabepäringu „SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 — täitmise peatamise. Kaebajal on

esialgse õiguskaitse vajadus olukorras, kus menetlustoimingu õiguspärasus on vaidlustatud, kuid

menetlustoimingu õiguspärasuse kontrolli koos keelamisnõudega ei piira samaaegselt kuidagi Läti

maksuhalduril 20.03.2013 teabepäringu alusel ametiabi osutamist ja teabe edastamist. Läti maksuhalduri

poolt kaebaja tehingute kohta informatsiooni kogumisel ja teabe edastamisel maksuhaldurile muutuks

kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral võimatuks, sest kaebuses esitatud tuvastusnõudega koos

on esitatud nõue keelata PVMP-Ex tehingute suhtes informatsiooni kogumine Läti maksuhaldurilt

OÜ Polar Tekstill kontrollimenetluses. Teabenõude täimisel oleks keelamisnõue eesmärgitu. Nõukogu

määruse 904/2010 artikkel 10 kohaselt taotluse saanud asutus esitab artiklites 7 ja 9 osutatud teabe

võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast. Seega on Läti

maksuhalduril aega Eesti maksuhalduri rahvusvahelise ametiabi taotlust täita maksimaalselt 3 kuud.

Kaebajal puudub informatsioon selle kohta, et kaebuse esitamise ajaks oleks Läti maksuhaldur juba

vaidlustatud teabepäringu täitnud. Kui võtta arvesse, et teabepäring on tehtud 20.03.2013, siis võib eeldada,

et Läti maksuhalduri poolt ei ole jõutud ametiabi taotlust niivõrd lühikese aja jooksul täita. Olukorras, kus

on vaidlustatud kaebaja suhtes läbiviidava menetlustoimingu õiguspärasus ja sellist menetlustoimingut ei

ole veel täidetud, on kaebaja õiguste kaitse seisukohalt eesmärgipärane ja põhjendatud peatada rikkumise

jätkumine ja ka lõpuleviimine võimalikult varases staadiumis.

3. Kohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse ja selles esitatud asjaolude kohta 05.04.2013 kohtunõudega

(tl 50) MTA seisukohta.

MTA asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Piisavaks ei saa pidada

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses toodud põhistust, et MTA menetlustoimingu õiguspärasuse kontroll

koos keelamisnõudega ei piira Läti maksuhalduril 20.03.2013 teabepäringu alusel ametiabi osutamist ja

teabe edastamist ning teabepäringu täitmisel Läti maksuhalduri poolt muutuks kohtuotsuse täitmine

võimatuks. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneksid talle pöördumatud rasked tagajärjed juhul, kui Läti

Vabariigi maksuhaldur rahvusvahelise teabepäringu täidaks. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki konkreetset

põhjust ega esitanud tõendeid, millest tuleneks üheselt esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebust ei saa pidada

perspektiivikaks. Kaebaja ei ole taotluses esitanud põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et kaebajal on

reaalsed eduväljavaated kaebuse rahuldamiseks.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-70-12 on sedastatud, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või

lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Rahvusvahelise teabepäringu

tagajärgedest ei saa tuleneda kaebaja jaoks vältimatult tema õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku

toimingu tegemist. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas rahvusvaheline teabepäring rikub tema

õigusi ja millised kahjulikud tagajärjed talle rahvusvahelise päringu täitmisest tekkida saavad. Kaebaja

põhjendab kaebust vaid asjaoluga, et tema arvates väljub Läti maksuhaldurilt küsitav teave Polar Tekstiil

OÜ kontrolli raamest ning sisuliselt on maksuhaldur asunud kontrollima kaebaja tegevust ilma

kontrollimenetlust algatamata. Kaebaja väitel on tema tuvastamisnõue kohustamisnõudega hõlmatud.

Seega juhul, kui on täitmata tuvastamiskaebuse eeldused, puudub perspektiiv ka keelamiskaebusel.

Rahvusvahelise teabepäringu tegemine on ilmselgelt maksuhalduri toiming, mistõttu halduskohtul puudub

võimalus ka kaebaja tühistamiskaebust rahuldada.

Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses on selgunud, et Polar Tekstiil OÜ on soetanud 2012. aasta maikuus

Spordi ja Töörõivad OÜ-lt kokku 60-ne arve alusel 1 095 588.59 euro eest kaupa. Polar Tekstiil OÜ

juhatuse liikme Olga Tihhina seletuse kohaselt on kaup vahetult peale kätte saamist müüdud edasi

kaebajale. Kokku on Polar Tekstiil OÜ koostanud kaebajale 2012. aasta maikuus 61 arvet summas

1 160 284.51 eurot. Seega on tegemist suuremahuliste tehingutega, milles on oluline kauba tegeliku

liikumise asjaolude väljaselgitamine. Kaebaja juhatuse liikme Alari Engmani seletuse kohaselt saadetakse

kogu kaup, mis Polar Tekstiil OÜ-lt soetatakse, edasi Riiga, kuid konkreetset kauba ostjat ei osanud

kaebaja juhatuse liige maksuhaldurile seletust andes nimetada. Täpsemate seletuste nõuet pidas kaebaja

põhjendamatuks ning õigusvastaseks (haldusasi 3-12-2555). Polar Tekstiil OÜ juhatuse liikme ja kaebaja

juhatuse liikme seletustest ilmneb, et Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja on rõivakaupade vahendustegevust

korraldanud viisil, kus mõlema äriühingu tegevus kaupade käitlemisel on tihedalt seotud. Arvestades

Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute mahtu ja tihedust, peab maksuhaldur vajalikuks ja

põhjendatuks välja selgitada kaebajalt kaupade edasise liikumise asjaolud. Isik, kellelt Polar Tekstiil OÜ

kauba soetas, (Spordi ja Töörõivad OÜ), ei ole maksuhaldurile soovinud anda sisulist seletust rõivakaupade

soetamise ja müügi asjaolude kohta ning on vaidlustanud maksuhalduri teabe nõudmise korralduse

(haldusasi 3-12-2170). Seega on maksuhalduril suuremahuliste tehingute kohta (peale arvete) üksnes

üldsõnalised andmed ning rahvusvahelise teabepäringu tegemine on neil asjaoludel igati põhjendatud.

Seega ei pea vastustaja kohaseks kaebuse väidet, et rahvusvahelise teabepäringuga nõutav teave ei ole

seotud Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrollimisega. Lahendis nr 3-3-1-98-10 on Riigikohus selgitanud,

et üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad

olla erinevad. Ka käesoleval juhul kogub maksuhaldur teavet, mis on seotud kaebaja ja Lätis asuva

äriühinguga, kuid samal ajal omab saadav informatsioon tähendust ka Polar Tekstiil OÜ tehingutega

seoses. Võttes arvesse asjaolu, et Polar Tekstiil OÜ müüs kogu Spordi ja Töörõivad OÜ-lt soetatud kauba

kaebajale, kes sama kauba Riiga edasi müüs, on maksuhalduril õigus üle kontrollida ja täpsustada

Polar Tekstiil OÜ ja kaebaja juhatuse liikmelt saadud informatsiooni, eriti arvestades seejuures asjaolu, et

äriühingute juhatuse liikmetelt saadud teave ei olnud kaupade liikumisega seotud asjaolude seisukohalt

piisav, usaldusväärne ega andnud kogu vajalikku teavet.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-24-11 avaldanud, et määrav ei ole see, et maksuhalduri poolt kogutavad

andmed võivad omada tähtsust ka teise isiku maksustamise seisukohast. Määrav on asjaolu, et need võivad

mõjutada kontrollitava isiku maksukohustust. Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et pöördumine

kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes

maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus

on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt teabe nõudmine. Rahvusvahelise teabenõude tegemise

korral ei koormata teabe andmise kohustusega kaebajat. Seega ei saa päringu täitmisest järgneda kaebajale

mingeid negatiivseid tagajärgi ja Polar Tekstiil OÜ suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses ei saa

maksuhaldur muuta kaebaja maksukohustust. Juhul, kui ka tekiks kaebaja maksukorrigeerimise vajadus,

peab maksuhaldur alustama MKS § 59 lõikes 2 nimetatud maksumenetlust ning selles menetluses oleksid

kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, nagu oleks

kaebaja ja tema tehingute kohta info kogumine teise isiku maksumenetluses põhjendamatu ja vastuolus

MKS § 61 lõikega 1.

Avalikes huvides on vajalik tagada, et maksuhaldur saaks Polar Tekstiil OÜ kontrollimenetluses läbi viia

vajalikke kontrollitoiminguid, et täita MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. Avalikes huvides ei ole

olukord, kus maksuhaldur ei saaks täita oma MKS §-s 10 sätestatud ülesandeid. Kontrollitava isiku, Polar

Tekstiil OÜ, huvides ei ole tema suhtes läbiviidava kontrollimenetluse põhjendamatu pikenemine

rahvusvahelise teabenõude täitmise peatamise tõttu. Vastustaja leiab, et puudub vajadus käesolevas

kohtuvaidluses kohaldada esialgset õiguskaitset, kuna avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi, kaebuse väited

on põhjendamatud ning kaebus on seetõttu ilmselgelt perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse

funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega

on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks,

tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka

hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub

kaebeõigus. Selline taotlus tuleb kohtul jätta sisuliselt läbi vaatamata ning kaebeõiguse puudumine toob

kaasa ka kaebuse tagastamise.

6. Kaebus on esitatud nõuetega tuvastada MTA tegevuse õigusvastasus Läti maksuhaldurilt rahvusvahelise

teabepäringuga „SCAC 2004“ E_EE_LV-20130320_14-3/_000000 teabe taotlemisel kaebaja tehingute

kohta või alternatiivselt tühistada märgitud rahvusvaheline teabepäring ja keelata MTA-l kaebaja tehingute

suhtes informatsiooni kogumine Läti maksuhaldurilt OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluses. Kaebaja lisab

selgitavalt, et esitatud tuvastamisnõue on kohustamisnõudega hõlmatud ehk MTA tegevuse õigusvastasuse

tuvastamine on vajalik samas esitatud kohustamisnõude rahuldamise eeldusena (tl 7). Esitatud kaebuse

näol on seega tegemist keelamiskaebusega.

Keelamiskaebuse esitamist reguleeritakse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõikega 1.

Halduskohtule esitatud keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb Riigikohtu hinnangul

(lahend nr 3-3-1-84-11) aga lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikest 1 ja HKMS-st nende

koostoimes. HKMS § 45 lõikes 1 sätestatakse, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust

arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVastS § 5 lõikes 1 sätestatakse, et isik

võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming

rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või

toimingu hilisemal vaidlustamisel.

HKMS § 45 lõike 1 järgi on keelamiskaebuse esitamiseks seatud seega teatud menetlusõigusliku

lubatavuse eeldused, mis peavad Riigikohtu viidatud seisukohalt esinema üheaegselt: esiteks, antav

haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks

hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu

tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui

on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. RVastS § 5 lg 1 on lähedane

HKMS § 45 lõikele 1, kuid erinevalt HKMS § 45 lõikest 1 ei sätestata RVastS § 5 lõikes 1, et isikul peab

olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Muus osas ei ole

RVastS § 5 lõikel 1 ja HKMS § 45 lõikel 1 sisulist erinevust. HKMS § 45 lõike 1 ja RVastS § 5 lõike 1

alusel esitatud keelamiskaebuse saab Riigikohtu osundatud seisukohalt tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti

1 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud.

7. Käsiloleval

juhul

on

kaevatav

rahvusvaheline

teabepäring

Läti

maksuhaldurile

esitatud

OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluse raames (tl 19). Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-24-11 (p 14)

sedastanud, et määravaks ei ole, kas kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka tehingupartnerite

maksustamise seisukohast, vaid määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada kontrollimenetluse subjekti

maksukohustust. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohtadest lahendites nr 3-3-1-98-10 ja 3-3-1-24-11,

milles nenditakse, et kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta, järeldub samuti,

et nõutav teave peab teenima kontrollimenetluse eesmärki. Riigikohus märgib viimati viidatud lahendis, et

üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla

erinevad. Seega on määravaks, et teabepäringuga küsiti andmeid küll kaebaja ja Läti ettevõtte vaheliste

tehingute toimumise kohta, ent saadav info on oluline ning küsitud eesmärgiga saada OÜ Polar Tekstiil

maksukontrolli puutuvat usaldusväärset teavet. Teabepäringu E osast (tl 19) järelduvalt ei ole maksuhaldur

soovinud rahvusvahelise teabepäringuga kontrollida kaebaja tehinguid, kaubatarneid ja sellega seotud

tulusid, vaid maksukohustuslase OÜ Polar Tekstiil tehingute reaalset toimumist 2012. aasta maikuu

käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsusse puutuvalt. Tegu on menetlustoiminguga, millele saab

järgneda üksnes OÜ Polar Tekstiil kui kontrollimenetluse subjekti õigusi puudutav haldusakt ja kaebajale

teise isiku kontrollimenetluses läbiviidavad menetlustoimingud negatiivseid tagajärgi kaasa tuua ei saa.

Rahvusvahelise teabenõude tegemisega ei koormata teabe andmise kohustusega kaebajat. Teabepäring

teise isiku käibemaksu tasumise õigsuse kontrollimenetluses ei saa eeltoodust tulenevalt kaebaja õigusi

rikkuda.

Polar Tekstiil OÜ suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses ei saa maksuhaldur kaebaja maksukohustust

muuta. Kui OÜ Polar Tekstiil kontrollimenetluse käigus tekib vajadus ka kaebaja maksukorrigeerimise

järele, peab maksuhaldur alustama MKS § 59 lõikes 2 nimetatud maksumenetlust ning selles menetluses on

kaebajal kõik menetlusosalise õigused. Muu hulgas on kaebajal sel juhul võimalik kaebaja

maksukorrigeerimist puudutavas maksumenetluses tehtavaid haldusakte tühistamiskaebusega vaidlustada,

taotledes konkreetse haldusakti vaidlustamisel ka esialgset õiguskaitset. Seega pole ükski HKMS § 45 lõike

1 eeldustest antud konkreetsel juhul täidetud.

8. Kuivõrd keelamiskaebuse esitamiseks vajalikud eeldused on täitmata, ei ole selline kaebus lubatav.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul kaebeõigus puudub. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale

HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

9. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele

ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik