3-12-2480/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2480

Haldusasi

I.S. kaebus AS Ühisteenused 02.10.2012 viivistasu otsuse

nr 0053016581 ja Tallinna Transpordiameti 26.10.2012

vaideotsuse nr 73032 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.S.

Vastustaja 1: AS Ühisteenused

Esindaja: Alar Vasemägi

Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet

Esindaja: Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 10. mail 2013.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.10.2012 kell 20:55 koostas AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0053016581

mootorsõidukile Honda, registreerimismärgiga xxx xxx Aia tänav 18, kuna parkimistasu oli

maksmata.

2. 25.10.2012 esitas I.S. Tallinna Transpordiametile vaide (Lisa 2) viivistasu otsuse nr

0053016581 tühistamiseks, mis jäeti Tallinna Transpordiameti 26.10.2012 vaideotsusega nr

73032 (tl 10-12) rahuldamata.

3. 26.11.2012 esitas I.S. (koos 3.12.2012 kaebuse täpsustusega) Tallinna Halduskohtule

kaebuse AS Ühisteenused 02.10.2012 viivistasu otsuse nr 0053016581 tühistamiseks ja

Tallinna Transpordiameti 26.10.2012 käskkirja nr 73032 tühistamiseks.

4. 10.12.2012 määrusega võttis kohus I.S. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS

Ühisteenused ja Tallinna Transpordiameti ning viis läbi eelmenetluse. 23.01.2013 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele

lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada AS Ühisteenused 02.10.2012 viivistasuotsuse nr 0053016581 ja

Tallinna Transpordiameti 26.10.2012 käskkirja nr 73032.

5.1. Kaebaja selgitab, et viivistasu otsuse nr 0118000715 kohaselt oli sõiduk pargitud

vanalinna tasulise parkimise tsoonis parkimistasu maksmata. Kaebaja ei vaidle vastu

asjaolule, et ta ei ole Tallinna Linnavalitsusele tasunud parkimistasu. Kaebaja tasus

parkimistasu eraparkla operaatorile Europark Estonia OÜ, mis on leidnud tuvastamist ka

vaideotsuse menetluse käigus.

5.2. Viivistasu nõue on asjakohane ja õigustatud juhul, kui liikluskorraldusvahendid

(paigaldatud viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) viitavad selgelt ja üheselt arusaadavalt, et

parkimiskohas

tuleb

tasuda

vanalinnas

ettenähtud

parkimistasu.

Liiklusmärk

liikluskorraldusvahendina on käsitletav haldusaktina. “Haldusmenetluse seaduse” (HMS) § 55

lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.

Liikluskorraldus Aia tänav 18 parklas ei ole liiklejatele selge ja üheselt mõistetav. Parkla oli

viivistasu otsuse määramise ajal tähistatud ainult ühte liiki liikluskorraldusvahendiga, mis

juhendab parkimise eest tasumist ja selleks oli Europark Estonia OÜ liikluskorraldusvahend

parkimistsooni EP61 kohta.

Aia tänav 18 parkla keskel asus liikluskorraldusvahend (tl 13), mis viitab tasulise parkimise

alale, kuid selle märgi juures puudub viide, et tegemist on vanalinna tasulise parkimise

tsooniga. Märgi „Tasuline parkimine“ juurde oli lisatud pruuni taustaga märk „Vanalinn“,

mida ei saa käsitleda vanalinna parkimise tsoonina, kuna pruuni tausta ja valge kirjaga märk

tähistab

vaatamisväärsusi,

muinsuskaitseala

või

looduskaitseala

(majandus-

ja

kommunikatsiooniministri määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ § 17 p 2 ja 3).

Olukorras, kus parklas on kaks märki, tasulise parkimise osutusmärk ja märk parkimise tasu

kohta, ei ole õiglane määrata karistus, kui parkimise eest on makstud. Parkija eesmärk ei

olnud parkimise eest maksmata jätta, vaid parkla liikluskorraldus oli selline, mis tekitas

segadust.

Asjaolule, et liikluskorraldus oli parklas ebaselge, viitatavad analoogses situatsioonis käitunud

teistele liiklejate massiline viivistasu otsuste tegemine (21.10.2012.a artikkel ajalehest

„Postimees“:

http://www.tallinnapostimees.ee/1013652/segane-parkimiskorraldus-toob-

linnale-raha-sisse/). Tallinna Transpordiamet tunnistab ise (30.10.2012.a artikkel ajalehest

Postimees:

http://www.tallinnapostimees.ee/1023988/kalev-spa-esine-parkla-sai-korraliku-

tahistuse/), et parklas kirjutati iga päev välja vähemalt viis-kuus 31 euro suurust viivistasu

otsust sellistele sõidukijuhtidele, kes on parkinud linna maal, kuid maksnud eksikombel

Europark Estonia OÜ-le (tl 14).

Liikluskorralduse ebaselgusele viitab ka asjaolu, et tänaseks on Tallinna Linnavalitsus

muutnud parkla liikluskorraldust (vt tl 14).

5.3. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkt

5.2.1. kohaselt on vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon piiritletud Toompuiestee-Kaarli

puiestee-Vabaduse väljaku- Pärnu maantee- Viru väljaku- Mere puiestee ja Rannamäe teega.

Kaebaja on seiskohal, et ainult nimetatud määruse alusel ei saa määrata viivistasu otsust, kui

konkreetses kohas puuduvad tasulise parkimisala tähistavad märgid.

Vanalinna kõik parkalterritooriumid ei ole ainult kohaliku omavalitsuse käsutuses, vaid seal

on mitmeid eraparklaid ja seetõttu, ei saa parkija orienteeruda, millise parklaga on tegemist,

kui ei ole üheselt mõistetavaid liikluskorraldusvahendeid. Liikluskorraldus peab olema

liiklejale üheselt mõistetav, mida ei võimalda lähtumine katastriüksuse sihtotstarbest, mille

teadmist või kerge vaevaga kontrollimist ei saa liiklejalt eeldada.

5.4. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Arvestades olukorda, kus vastustaja on ise tekitanud

liikluskorraldusega segadust tekitava olukorra ja kaebajal puudus tahtlus tasu maksmata

parkida (tasuti valele parkla operaatorile), on kaebaja arvamusel, et viivistasu otsus ning

vaideotsus ei ole proportsionaalne ja kohane.

5.5. HMS § 83 lg 1 kohaselt vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust. Kaebaja on vaidemenetluses esitanud põhjendused ja selgitused,

miks tuleks viivistasu otsus tühistada. Seda eelkõige põhjusel, et liikluskorraldus parklas oli

ebaselge ja kaebajal puudus tahtlus parkimise eest tasumata jätta. Vaideotsuses on jäetud

kaalutlemata otstarbekuse printsiip.

5.6. Kaebaja palub vastustajatelt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

6. Vastustaja Tallinna Transpordiamet leiab, et määratud viivistasu otsus on seaduslik ning

kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Viivistasu otsus vastab liiklusseaduses

(LS) §-des 187-189 sätestatud nõuetele. Tallinna Transpordiamet märgib järgmist:

6.1. Ekslik on kaebaja väide, et liikluskorraldus Aia tn 18 parklas on ebaselge ja ei ole üheselt

mõistetav, kuivõrd parkla oli viivistasu otsuse määramise ajal tähistatud ainult ühteliiki

liikluskorraldusvahenditega, mis juhendas parkimistasu maksmist Europark Estonia OÜ-le

LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik

liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Sama nõue kehtib ka

tasulise parkimise korraldamisel avalikul tasulisel parkimisalal.

Asjas puudub vaidlus, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse jääv Aia tn 18 esine plats

(parkla) oli viivistasu määramise ajal tähistatud liiklusmärgiga 578a „Tasuline parkimine“ koos

juhatusmärgiga „Vanalinn“. Seda asjaolu on ka kaebaja oma kaebuses kinnitanud. Samal ajal on

eraparkla tähistatud liikluskorraldusvahenditega, mis piiritleb ja eristab eraparkla Tallinna tasulisest

parkimisalast.

Tallinna Linnavolikogu on oma määrusega nr 9 kehtestanud avaliku tasulise parkimisala ning

linnavalitsus on tasulise parkimisala mõjualamärkidega 387 „Parkimisala“, mis asuvad tasulise

parkimisala alguses, tähistanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lg 1 kohaselt kehtestab

märk 38 märgil näidatud liikluskorra kogu alal. Mõjualamärk 387 „Parkimisala“ koos

osutusmärgiga 578a asuvad tasulise parkimisala alguses ning teavitavad parkijaid, et alal on

kehtestatud tasuline parkimine.

Aia tn 18 ees asuv plats asub Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning on täiendavalt tähistatud

(täiendav teave) osutusmärgiga 578a. Märk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline

parkimine kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Kuivõrd mõjualamärk 387 paikneb

avaliku tasulise parkimisala alguses ja ning märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorralduse

kogu alal ja osutusmärk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline parkimine.

6.2. Kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla väide, mille kohaselt liikluskorraldusvahendi juures,

mis viitab tasulisele parkimisalale puudub viide, et tegemist on vanalinna tasulise parkimisalaga.

Aia tn 18 parkla on tähistatud liiklusmärgiga 578a „Tasuline parkimine“ koos juhatusmärgiga

„Vanalinn“, seega on parkijal piisavalt informatsiooni, et parkimiskoht asub Tallinna avalikul

tasulisel parkimisalal vanalinna parkimistsoonis.

6.3. Ekslik on ka kaebaja väide, et tänaseks on Tallinna linn muutnud parklas liikluskorraldust selle

ebaselguse tõttu. Parkimiskorraldust muudeti parklas alastes 13.juulist 2012, kui maha võeti

parklas liiklusmärk, mis lubas parkimiskellaga tasuta parkida 2 h (märk 873c). Seega muudeti

parkimiskorraldust parklas enne vaidlustatud viivistasu otsuse määramist. 2012 oktoobri lõpus

paigaldati Aia nt 18 parklas täiendav liiklusmärk 578a koos juhatusmärgiga „vanalinn“, mida ei saa

lugeda liikluskorralduse muutmiseks parklas.

6.4. Ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega ka selles osas, et kuivõrd parkimise eest oli tasutud on

viivistasu määramine ebaõiglane. Viivistasu määramise alused on toodud LS § 188 lg-s 1.

Parkimiskontrolör määras viivistasu otsuse põhjusel, et Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal

parkimisel oli parkimistasu maksmata. Asjaolu, et parkimise eest maksti ekslikult eraparkla

operaatorile (Europark Estonia OÜ-le) ei anna alust hinnata parkimiskontrolöri tegevust viivistasu

otsuse määramisel ebaõiglaseks ja ebaseaduslikuks. Parkija peab parkimisel jälgima ja järgima

liikluskorraldusvahendeid, seda enam, et kaebuses toodud väidete kohaselt on Tallinnas mitmeid

eraparklaid. Parkimistasu maksmisel peab parkija järgima hoolsuskohustust, ning tasuma

parkimisel parkla omanikule, kus ta sõidukit faktilisel pargib.

6.5. Antud haldusakt (viivistasu otsus) on kohane ja vajalik ning proportsionaalne. Viivistasu

määramise aluseks oli asjaolu, et parkimisel oli jäetud parkimistasu maksmata.

6.6. Kaebuses toodud väited ei anna alust põhjendatud vaideotsuse (käskkiri nr 73032)

tühistamiseks. Vaideotsuses on põhjalikult analüüsitud määratud viivistasu otsust ning vaides

esitatud põhjendusi ning puudub vajadus nende ülekordamiseks käesolevas vastuses.

6.7. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

7. Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et määratud viivistasu otsus on seaduslik ning kaebuses

toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

7.1. Vastustaja AS Ühisteenused kordab sisuliselt Tallinna Transpordiameti seisukohti märkides

täpsustavalt, et Estonia Kalev Spa ees olevad ja linna avalikust tasulisest parkimisalast välja jäävad

parkimiskohad olid ja on tähistatud Europark Estonia OÜ liikluskorraldusvahenditega.

Seega oli antud piirkonnas parkimisala liikluskorraldus selline, mille alusel liikleja oleks pidanud

kohapeal parkimise korraldusega tutvudes aru saama, kas ta pargib avalikus tasulises parkimisalas

või mitte.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebuse esitaja poolt oli pargitud mootorsõiduk avalikul

tasulisel parkimiskohal Aia tn 18 ilma, et oleks parkimise eest tasutud, palub AS Ühisteenused jätta

kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

9.1. 02.10.2012 kell 20:55 on koostatud AS Ühisteenused töötaja Anne Vaus poolt

mootorsõidukile Honda, registreerimismärgiga xxx xxx viivistasuotsus nr 0053016581

(edaspidi ka vaidlustatud VTO), kuna parkimistasu on maksmata (tl 6).

9.2. Sõiduk Honda, registreerimismärgiga xxx xxx parkis 02.10.2012 kell 20:55 Aia tn 18

(Kalev Spa) esises parklas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal Tallinna linnale

parkimistasu maksmata. Kohus leiab, et eeltoodu on tõendatud kaebaja enda seletuste ning AS

Ühisteenused poolt edastatud fotode (tl 38-42) alusel. Kaebaja tasus parkimistasu Europark

Estonia OÜ-le, kuid ei parkinud Europark Estonia OÜ hallatavatel parkimiskohtadel (vt

vaideotsus tl 12 ning kaebaja seletus tl 3).

9.3. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et sõiduki Honda, registreerimismärgiga xxx xxx

vastutavaks kasutajaks on I.S. (vt registreerimistunnistus tl 59).

9.4. Samuti on tõendatud, et I.S. vaidlustas VTO Tallinna Transpordiametis (edaspidi TTA)

vaide korras. Tallinna Transpordiamet jättis oma 26.10.2012 käskkirjaga nr 73032 vaide

rahuldamata (tl 10-12).

9.5. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja sooviks oli vaidlustada 02.10.2012

VTO nr 0053016581, kuigi kaebaja ning kohus on ekslikult märkinud menetluse käigus VTO

kuupäevaks vaideotsuse kuupäeva ehk 26.10.2012.

10. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile Honda,

registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 02.10.2012 kell 20:55 Aia tn 18 parklas

viivistasuotsus arvestades, et kaebaja tasus ekslikult parkimistasu Europark Estonia OÜ-le

ning kaebaja arvates ei olnud liikluskorraldusvahendid piisavalt selged, et aru saada, et

tegemist on Tallinna linna avaliku tasulise parkimisalaga.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et liikluskorraldusvahend, liiklusmärk on käsitletav tavapärase

haldusaktina, millele kohaldub täies mahus haldusmenetluse seadus (HMS). Kohus leaib, et

käesoleval juhul ei ole siiski vaidluse all liiklusmärgid ise, vaid nendega edastatava info

(parkimiskorraldus Aia tn 18 Tallinnas) arusaadavus.

Liiklusmärkide õiguslik staatus on õigusteoorias ebaselge, kuid kohus märgib, et ta kaldub

pigem toetama Saksa haldusõiguses viimasel ajal toetavat (kuid ka mitte üldiselt

aktsepteeritud) seisukohta, et liiklusmärkide puhul on tegemist ilmselt erilises vormis halduse

üldkorraldusega (vt. Helmut Maurer, Haldusõigus. Üldosa lk 132-134). Samas võib

liiklusmärki käsitleda ka üldaktina (määrusena) ja sellisel juhul ei oleks see reeglina üldse

halduskohtus vaidlustatav.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või

suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint,

tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Sama paragrahvi p 30 kohaselt

on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat

liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Haldusmenetluse seadust kohaldatakse

liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele, mitte liikluskorraldusvahendite või märkide

suhtes. Küll aga on kaebajal õigus selles, et liikluskorraldusvahendid sh liiklusmärgid peavad

olema paigaldatud selliselt, et need oleks tavapärase tähelepanu puhul arusaadavad ning

isikutele oleks nendega määratud liikluskorraldus selge. Vastav nõue on tuletatav LS §-st 6.

Mõjualamärgi puhul, mis on tasulise parkimise ala puhul määravaks, tuleneb vastav nõue ka

Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 22.02.2011 määrusega nr 12 vastu võetud

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (Määrus nr 12) § 10 lg 1-4,

mis sätestavad järgmist: (1) märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorra kogu alal. (2)

Märk 39 lõpetab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra. (3) Kui alale on pandud märgil 38

kujutatud märgile vasturääkivaid märke, tuleb vastaval teelõigul järgida vasturääkivate

märkide nõudeid. (4) Mõjualamärgi allosale võib olla kantud teksti või tahvlite sümboleid.

12. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja väide, et liikluskorraldus Aia tn 18 parklas

ei ole üheselt mõistetav, ei ole põhjendatud. Kaebaja on kaebuses kinnitanud ning selle

tõendamiseks esitanud kohtule ka foto (tl 13), et Aia tn 18 parkla keskel asus

liikluskorraldusvahend, mis viitab tasulise parkimise alale, kuid kaebaja teeb sellest eksliku

järelduse, et puudus viide, et tegemist oleks tsooniga „Vanalinn.“ Kaebaja nimelt leiab, et

märgi „Tasuline parkimine“ juurde oli lisatud pruuni taustaga märk „Vanalinn,“ mida ei saa

käsitleda vanalinna parkimise tsoonina, kuna pruuni tausta ja valge kirjaga märk tähistab

vaatamisväärsusi, muinsuskaitseala või looduskaitseala lähtudes Määruse nr 12 § 17 p 2 ja 3.

Kohus märgib, et Määruse nr 12 § 17 lg 1 p 2 sätestab järgmist: märgid 62 „Eelviidad”

näitavad sõidusuundi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märkidel 62 võib olla tee

numbreid, osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest,

teeninduskohamärkide sümboleid ja teisi ametlikult kinnitatud sümboleid. Arv märgi allosas

näitab kaugust ristmikuni. Kui teelõigule on pandud mõni keelumärk, võib märk 62 näidata ka

ümbersõiduteed. Ning p 3 kohaselt võib olla märkidel 63 „Suunaviidad” osutusmärke ja teisi

liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid, teisi

ametlikult kinnitatud sümboleid ja embleeme. Märgid 631 kuni 633 näitavad sõidusuundi ja

kaugusi asulate või teiste sihtpunktide juurde. Märk 634 näitab sõidusuunda ja kaugust

turismiobjektide (turistidele huvi pakkuvate vaatamisväärsuste, muinsuskaitse, looduskaitse

või muude objektide) juurde. Märk 635 näitab sõidusuunda ja kaugust avalikult kasutatavat

erateed mööda eravalduse juurde. Märk 636 näitab sõidusuunda ja kaugust juriidilise isiku

(asutuse) juurde. Märk 637 näitab jalgratturi ja jalakäija teekonna suunda ja kaugust

sihtpunktini.

Seega ei tähenda kaebaja poolt viidatud pruunil taustal valge kirjaga märk „Vanalinn,“ mitte

üksnes vaatamisväärsusi, muinsuskaitseala või looduskaitseala, vaid koosmõjus märkidega

578a ja 387 tähistab sõidukorra iseärasust ehk tasulist parkimist ning näitas kohtu arvates

selgelt, et tegemist on vanalinna parkimise tsooniga. Ei Liiklusseadusest ega Määrusest nr 12

tulene nõuet, et vastava parkimistsooni märk ei tohiks olla tähistatud valge kirjaga pruunil

taustal märgitud märgiga.

Nimelt sätestab Määruse nr 12 § 10 lg 4, et mõjualamärgi allosale võib olla kantud teksti või

tahvlite sümboleid. Määruse nr 12 § 15 p 43 kohaselt märk 578a „Tasuline parkimine”

osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või

märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas on mingis piirkonnas tasuline

parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel

täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise

parkimise piirkonna lõpule märk 397 „Parkimisala lõpp”.

Kohus leiab, et koos märgiga 578a „Tasuline parkimine“ võib kasutada koos täiendavat teksti

või tahvlite sümboleid. Antud juhul ongi kasutatud koos märgiga 578a „Tasuline parkimine“

teabetahvlit tekstiga „Vanalinn.“ Sellest pidi kaebaja aru saama, et tegemist on Tallinna

linnale kuuluva tasulise parkimise alaga tsooniga vanalinn.

Eeltooduga sh kaebaja enda seletustega ning esitatud tõendiga (tl 13) on ümber lükatud ka

kaebaja väide nagu oleks Aia tn 18 parkla vaidlustatud viivistasuotsuse tegemise ajal olnud

tähistatud ainult ühte liiki liikluskorraldusvahenditega, mis juhendab parkimise eest tasumist

Europark Estonia OÜ-le.

13. Kaebaja leidis veel, et olukorras, kus liikluskorraldus ei ole üheselt selge ei ole õiglane

määrata viivistasu otsust, seda veel eriti olukorras, kus kaebaja tasus parkimise eest Europark

Estonia OÜ-le.

Kohus selgitab, et viivistasu otsuse tegemine ei ole kaalutlusotsus, millisel juhul saaks

kaaluda näiteks õigluse argumenti ning proportsionaalsuse ja kohasuse põhimõtet. Samuti ei

ole tegemist karistusliku iseloomuga otsusega, vaid tegemist on maksuga.

LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne

või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei

ole kehtestanud pikemat tähtaega.

LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud

mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks

võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõidukil oli parkimiskellal

märgitud aeg 20:00 (tl 42). Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5.5.2. kohaselt

on mootorsõidukite tasulise parkimise aeg avalikus tasulises parkimisalas kesklinnas asuvas

vanalinna valveta tasulises parkimise tsoonis ööpäevaringselt. Seega tekkis parkimistasu

maksmise kohustus alates 20:15. Kontrollimise hetkel 02.10.2012 kell 20:55 parkimistasu

Tallinna linnale makstud ei olnud.

LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse

kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või

4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkti

9.1.1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui

parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust

asjaolu üle, et kaebaja ei olnud maksnud parkimistasu Tallinna linnale. Seega oli AS-l

Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus.

14. Liikluskorralduse ebaselguse tõendamiseks esitas kaebuse esitaja kohtule viited

ajaleheartiklitele ajalehest „Postimees“ ning viitas asjaolule, et liikluskorraldust on Aia tn

parklas tänaseks päevaks muudetud.

Kohus leiab, et kaebaja poolt viidatud ajaleheartiklid, kus avaldatakse arvamust, et

parkimiskorraldus ei ole piisavalt selge, ei muuda käesolevas asjas vaidlustatud

viivistasuotsust õigusvastaseks. Seejuures tuleb ka kaebaja enda poolt viidatud artiklitest

välja, et Europark Estonia OÜ-le kuuluvad parkimiskohad on üksnes Kalev Spa hoone ees

ühel real. Sellele viitavad ka vastavatel liiklusmärkidel olevad nooled ja kohtu hinnangul pidi

märkide tähelepanelikul vaatlemisel isik aru saama, millised parkimiskohad on Europark

Estonia OÜ hallatavad ja millised asuvad linna maal. Kohtu arvates on erinevate

parkimisalade olemasolu selgelt nähtav ka tl 13 asuval fotol. Samuti nähtub nii artiklist kui

viidatud fotolt, et parkla keskel asub liiklusmärk 578a koos lisatahvliga „Vanalinn“ (vt

http://www.tallinnapostimees.ee/1013652/segane-parkimiskorraldus-toob-linnale-raha-sisse ).

Asjaolu, et alale paigaldati täiendavad liiklusmärgid peale käesolevas asjas vaidlustatud

viivistasuotsuse

tegemist

(vt

http://www.tallinnapostimees.ee/1023988/kalev-spa-esine-

parkla-sai-korraliku-tahistuse/ ) ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Nimelt hindab

kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 158 lg 2 teisele lausele

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Kohus leidis eelpool, et liikluskorraldus Aia tn 18 parklas 02.10.2012 ei olnud nii ebaselge, et

ei oleks olnud võimalik parkimisalal asuvate liiklusmärkide tähelepanelikul jälgimisel aru

saada, milline on parkimise kord, mistõttu ei anna kaebuses esitatud väited ka alust

vaidlustatud viivistasuotsuse tühistamiseks.

15. Kohus nõustub kaebajaga selles, et viivistasuotsust ei saanud määrata üksnes vaidlustatud

viivistasuotsuse tegemise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9

alusel, kui puuduvad vastavad liiklusmärgid. Samas ei ole käesoleval juhul sellise olukorraga

tegemist, kuna eelpool on tuvastatud, et Aia tn 18 parklas vastav märk nr 578a koos

lisatahvliga „Vanalinn“ ka asus. Seda on kaebaja läbivalt ka oma kaebuses kinnitanud. Samuti

ei ole kaebaja kordagi väitnud, et vanalinna tasulise parkimise alale sisenedes puuduksid

vastavad märgid.

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 kehtestatud tasuline parkimisala. p 5.2

kohaselt kesklinna avalikus tasulises parkimisalas asuv: 5.2.1 vanalinna valveta tasulise

parkimise tsoon, mis on piiritletud Toompuiestee – Kaarli puiestee- Vabaduse väljaku –

Pärnu maantee – Viru väljaku – Mere puiestee ja Rannamäe teega.

Seega nähtub eeltoodust, et Aia tn 18 asub kesklinna avalikus tasulises parkimisalas tsoonis

Vanalinn. Kohus leiab, et nii vastustaja vastusest, kui ka kaebusest võib aru saada, et

käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Aia tn 18 kuulub Tallinna Linnavolikogu

30.01.2003 määrusega nr 9 kesklinna avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsooni alla.

Samuti on käesolevas asjas tuvastatud, et viivistasu on määratud sõiduki parkimise eest

Tallinnas Aia tn 18 hoone ees Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal, seega kohas, mis

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkti 5.2

järgi kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse tsooni vanalinn.

Kesklinna vanalinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui

terviku kasutamisega parkimisalana. Sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest

teavitamiseks on kasutatud Määruse nr 12 kohaselt mõjualamärke 387 ja 397 koos

osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Määruse nr 12 kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387

(parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp).

Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on

üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Seega

jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise parkimise ala sh vanalinna tsoon koos Aia

tänavaga, tasulise parkimise mõjuala piirkonda, mis tähendab, et Aia tn 18 hoone ees

parkimine on linnavolikogu määruse järgi tasuline ja seal parkides tuli tasuda Tallinna

Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p-s 6.3.1 ettenähtud parkimistasu. Kuivõrd

mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava

või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Eeltoodut

toetab ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5.4. teine lause, mille kohaselt

avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies

mahus.

Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks.

16. Kuna vaidlustatud viivistasu otsus on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub alus ka

vaideotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu vaideotsuses toodud

seisukohtadega ning TTA põhjendustega, ei muuda seda õigusvastaseks. Kohus ei nõustu

kaebajaga, et vaideotsus tuleks tühistada, kuna selles on kaalumata otstarbekuse printsiip.

Nagu kohus juba eelpool märkis, et ole viivistasuotsuse tegemine kaalutlusotsus, vaid see

tehakse kindalte tingimuste esinemisel (vt käesoleva otsuse p 13), millest tulenevalt ei tulnud

vaideotsuse tegemisel ka kaaluda viivistasu otsuse otstarbekust, proportsioaanlust ning

kohasust. TTA sai vaideotsuse tegemisel kontrollida üknses seda, kas vaidlustatud

viivistasutosuse tegemiseks esinesid seaduses sätestatud alused või mitte. Seda on TTA ka

teinud. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vaideotsus vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ning

tühistamisele ei kuulu.

17. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik soovi korral ekslikult makstud parkimistasu

alusetu rikastumise sätete alusel selle saajalt tagasi nõuda.

18. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule esitanud taotlust

kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik