3-13-75/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-13-75

Määruse kuupäev

10. aprill 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

menetleda kaebaja 17. detsembril 2012 esitatud vaiet ja

tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus

Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-13-

75. 2. Määruse ärakiri koos tõlkega vene keelde saata

kaebajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 14. jaanuaril 2013 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus, milles N.

Lilitškin palub kohustada vanglat võtma tema 17. detsembril 2012 esitatud vaie menetlusse ja

algatama selle suhtes menetlus vastavalt haldusmenetluse seaduse viiendale peatükile. Samuti palub

kaebaja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna vangla ei võtnud esitatud vaiet

menetlusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. märtsi 2012 määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta.

Kohus selgitas, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et vangla lõpetaks õigusvastase

tegevuse ja menetleks kaebaja 17. detsembril 2012 esitatud vaiet vaidemenetluses. Tulenevalt HKMS

§ 45 lg 4 asus kohus seisukohale, et vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev

vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus

on iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi, lahus vaidemenetluse esemest.

Kohus osutas, et kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata

õigusvastaselt on tal õigus pöörduda, otse kohtu poole. Kohtul on sel puhul kohustus hinnata vaide

tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma

kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et

vaidlustada kohtus konkreetset vangla haldusakti või toimingut, millega seoses 17. detsembri 2012

vaie oli vanglale esitatud.

Juhul, kui kaebaja jääb esialgselt esitatud nõude juurde, siis kohustas kohus kaebajat selgitama, kuidas

vaideotsus rikub tema subjektiivseid õigusi, eraldiseisvalt vangla haldusaktist või toimingust, mille

peale vaie esitati. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kaebuse puuduse kõrvaldamata jätmise korral

kaebus tagastatakse.

3. 10. aprillil 2013 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini avaldus puuduste kõrvaldamiseks

haldusasjas nr 3-13-75 esitatud kaebuses.

Avalduses jääb kaebaja endiselt seisukohale, et soovib vaidlustada tema vaide ebaseadusliku ja

põhjendamata menetlusse võtmata jätmise. Kaebaja taotleb, et Tartu Vanglat kohustataks võtma tema

vaided menetlusse. Kaebaja on analoogsed nõuded esitanud ka käesoleva aasta 8. märtsil, 18. märtsil,

19. märtsil, 20. märtsil ja 22. märtsil.

Kohtu seisukoht

4. Kohtule esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses ei soovinud kaebaja kaebust muuta ega

esitanud nõuet vangla konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega seoses 17.

detsembri 2012 vaie oli vanglale esitatud. Avalduses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks kuidas

vaidemenetluse toimingud või nende tegemata jätmine iseseisvalt kaebaja õigusi rikub.

Kaebaja nõudest kohustada Tartu Vanglat kaebaja vaiet menetlema järeldab kohus, et kaebaja peab ka

ise oma õigusi rikkuvaks eelkõige 17. detsembri 2012 vaidega vaidlustatud Tartu Vangla haldusakti või

toimingut. Vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine rikub kaebaja õigusi seetõttu, et kaebaja

vaidega taotletud eesmärk on jäänud saavutamata. Kohus jääb 22. märtsi 2013 määruses antud

selgituse juurde, et sellises olukorras on kohaseks kaebaja õiguste kaitse viisiks halduskohtule kaebuse

esitamine vaide eseme nõudes.

Kuna kaebaja ei ole põhjendanud kuidas vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi

iseseisvalt rikub ning nimetatud asjaolu ei ole ka kohtule äratuntav, siis on kaebaja jätnud kaebuse

puudused kõrvaldamata. Kaebuse nõue on jätkuvalt vastuolus halduskohtumenetluse (HKMS) § 45 lg-

ga 4.

5. Kohtule esitatud avalduses märgib kaebaja, et on analoogsed nõuded esitanud ka käesoleva aasta 8.

märtsil, 18. märtsil, 19. märtsil, 20. märtsil ja 22. märtsil.

Kohus jätab kaebaja märkuse tähelepanuta. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet seoses 8.

märtsil, 18. märtsil, 19. märtsil, 20. märtsil ja 22. märtsil esitatud avaldustega. Ka juhul, kui kaebaja

eesmärgiks on 8. märtsi, 18. märtsi, 19. märtsi, 20. märtsi ja 22. märtsi avaldustega seoses esitada

esialgses kaebuses tooduga samasisuline nõue, ei oleks kohtul määruse punktis 4. toodud põhjustel

alust selles nõudes kaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebuse vastuolu HKMS 45 lg 4 keeluga on kohtu hinnangul kaebuse sellise kvaliteediga puudus, mis

takistab asja menetlemist, sest kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses toodud nõude esitamiseks.

Seetõttu on kohus seisukohal, et N. Lilitškini kaebust ei ole esitatud kujul võimalik menetlusse võtta.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes HKMS § 121 lg 1 p-le 2 tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

7. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei

võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik