2-11-60482/41 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2013.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-60482

Tsiviilasi

E A hagi Swedbank Liising AS-i vastu lepingujärgse

kohustuse täitmise kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

1596 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E A (isikukood xxx, elukoht XXX)

Kostja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248,

asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn)

Kostja esindaja Külli R (XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

18.02.2013 toimunud kohtuistungil

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja E A 23.02.2013.a taotlus 18.02.2013.a kohtuistungi protokolli

parandamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja E A kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.10.2006 kostjaga Liisingulepingu nr XXX (edaspidi

leping). Leping lõppes 15.10.2011.a. Vastavalt lepingu punktile 14.1 saatis hageja kostjale

07.06.2009. a. avaldusega teate oma soovist kasutada ostueesõigust liisingueseme

omandamiseks. Kostja on hageja ostueesõigust liisingueseme omandamiseks aktsepteerinud

ning kinnitanud kirjalikult. Lepingus ei olnud sätestatud liisingueseme jääkmaksumuse

tasumise viis ja tähtpäev, millest lähtudes esitas hageja 18.07.2009. a. kostjale avaldusega

pakkumuse lepingu punktis 1.3 määratud jääksumma tasumiseks maksegraafikuna. Kostja

kinnitas hageja poolt pakkumuse kättesaamist ja vaikis 7 tööpäeva, mille alusel vastavalt

lepingu punktile 13.2 on loetud lepingu jääkmaksumuse tasumise viis määratletuks alates

28.07.2011.

Vastavalt lepingule ja hageja poolt kolm kuud ette saadetud ostueesõiguse kasutamise soovi

teatele ning pakkumusele kasutab hageja lepingu järgi liisingueseme omandamise õigust ja ei

ole kohustatud liisingueset tagastama vastavalt Võlaõigusseaduse § 363 lg 3. Eirates toimunud

lepingu muudatust, saatis 19.10.2011.a. kostja kirja, millega keeldus jääkmaksumuse osadena

tasumise võimaldamisest, viidates hageja “ebakorrektsele maksekäitumisele”. Leping ei sätesta

ega anna alust jääkmaksumuse osadena tasumise asjas põhineda lepingu kehtivuse jooksul

liisinguvõtja maksekäitumisele. Antud põhjendus ei vasta lepingule ja üldtingimustele, kus

puudub punkt ostueesõiguse tühistamise ja järelmaksugraafiku sõlmimise piirangu kohta, kui

liisinguvõtja on osamaksete tasumisel viivitanud või kui liisinguvõtja omab muid

liisingulepingu väliseid kohustusi. Kui lepingu kehtivuse ajal olid aset leidnud osamaksete

tasumise viivitused, siis selle eest on hageja tasunud vastavalt lepingule viiviseid ning on alati

täitnud oma kohustused liisinguandja poolt määratud tähtajaks.

Käesoleva lepingu sõlmimisel oli hageja eesmärgiks liisinguese omandamine, kuna tal on

paljulapseline perekond (1a, 3a ja 8a laps), kelle jaoks on transpordivahendi omamine

hädavajalik. Selle täideviimiseks on hageja viis aastat tasunud maksegraafikuna liisingueseme

hinnast osamakseid ning liisinguandja poolt määratud intressi makseid, pühendades sellele oma

tööd ja vahendeid. 05.10.2006. a. lepingu allakirjutamisel kostja esindaja KL lubas, et lepingu

lõppemisel liisinguese jääkmaksumuse tasumiseks hagejaga sõlmitakse maksegraafik, millele

põhinedes oli hageja nõus lepingule alla kirjutama. Vastavalt kostja ametliku kodulehe teabele

on lepingu lõppemisel kliendil võimalus lepingu pikendamisega tasuda jääkmaksumust

osadena. Hageja on pöördunud Swedbank Pirita kontoris telleri M. D poole, kes kinnitas

liisinguandja kodulehel olevat informatsiooni ning vastavalt panga korrale kirjutas hageja

14.10.2011. a. avalduse lepingu pikendamisega jääkmaksumuse tasumiseks osadena, mis sai

kinnitatud M. D allkirjaga. Alates 28.07.2011. a. toimunud lepingu muudatuse alusel oli kostja

lepingupoolena kohustatud lepingu lõppemisel sõlmima hagejaga maksegraafiku vastavalt

VÕS § 8 lg 1 ja 2.

17.10.2011.a. esitas kostja hagejale arve liisingueseme kogu jääkmaksumuse kohta,

maksetähtajaga 7 päeva, mis sai pikendatud 7 päeva võrra. Sellise nõude esitamine on

vastuolus seadusega, millest lähtudes peab lepingupool täitma lepingulist kohustust ja

arvestama hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastavalt Võlaõigusseaduse § 23 lg 1 p 4-le.

Lepingupool ei ole teinud hagejaga koostööd, mis võimaldaks hagejal alustada lepingust

tuleneva kohustuse täitmist ehk jääkmaksumuse tasumist osadena, mida nõuab VÕS § 23 lg 2.

Lepingu lõppemisel on hageja pöördunud kostja poole mitmekordsete avaldustega, esitades

õigustatud ja põhjendatud seisukohti, paludes lepingupoolelt jääkmaksumuse osadena tasumist,

mis vastab nii seadusele ja lepingule. Kostjaga läbirääkimise ning koostöö saavutamiseks esitas

hageja 23.11.2011.a. kostjale avalduse maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja 25.11.2011.a

vastuses ei arvestanud hageja õiguste ja huvidega ning väidab, et tal “ei ole selleks lepingulist

kohustust”. Hageja palub kohustada kostjat lepingujärgse kohustuse täitmiseks vastavalt poolte

vahel sõlmitud lepingule nr XXX ning toimunud lepingu muudatusel ehk sõlmida hagejaga

leping punktis 1.3 määratud jääksummas tasumiseks vastavalt hagiavalduse lisatud

maksegraafikule.

Vastavalt 20.03.2013 esitatud hagi eseme täpsustusele hageja palub kohtul mitte võtta arvesse

kostja poolt antud jääkmaksumuse tasumise ajavahemiku määramist, kuna kostja ei oma selle

määramiseks seaduslikku õigust vastavalt VÕS § 26 lg 7. Kohustus tasuda lepingu

jääkmaksumuse summa ühekordse arvega ei olnud liisingulepingus nr XXX sh lepingu lisana

olevas maksegraafikus kostjaga kokku lepitud ja määratud. Hageja leiab, et pärast 2011.a.

pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist jäi lahtiseks tingimuseks jääkmaksumuse osadena

tasumise ajavahemik. Tegu oli lahtise tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes. VÕS § 26 lg 5

alusel pidi selle tingimuse määrama kostja liisingu tähtaja lõpus. Kostja ei olnud antud

tingimust mõistliku ajavahemiku möödudes pärast liisingu tähtaega määranud. Seisuga 15

november 2011 pidi juba algama sõlmitud kokkuleppe osadena tasumise algus ning kuna kostja

ei olnud osadena tasumise ajavahemikku määranud, siis oli hageja saatnud mõistliku aja

möödumisel 23.11.2011 kostjale avalduse, määrates lahtise tingimuse e osadena tasumise

ajavahemikuks 36 kuud. Seisuga 15.03.2013 on möödunud 17 kuud ja hageja poolt on tasutud

on liisingulepingu nr XXX jääkmaksumuse osadena 1525 eurot. Vastavalt määratud lahtisele

tingimusele tasub hageja vastavalt liisingulepingule nr XXX alates 15.03.2013 19 kuu jooksul

3557 eurot e 187,21 eurot kuus.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt 05.10.2006

sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu tüüpi liisingulepingu. See tähendab, et hageja

soovis võtta liisingueseme kasutusse ja lepingu tähtaja saabumisel 15.10.2011 kohustus hageja

liisingueseme kostjale tagastama. Samas poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.1 kohaselt oli

hagejal liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu

osamaksete ja intressi täielikul tasumisel pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme

väljaostu eesõigus. Soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust on lepingu punkti 14.1

kohaselt liisinguvõtja kohustatud informeerima kirjalikult liisinguandjat hiljemalt 3 kuud enne

liisingulepingu tähtaja lõppemist.

Hageja kasutaski väljaostu eesõigust ning esitas selle kohta kostjale 30.06.2011 vastava

avalduse. 07.07.2011 saatis hageja kostjale e-kirja ning avalduse, milledes palub tühistada

hageja 30.06.2011 esitatud elektrooniline avaldus ning edastas kirja manusena uue avalduse

väljaostu eesõiguse kasutamise kohta. 18.07.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis

ära võlgnevuse suuruse ja palus võlgnevus koheselt tasuda. Samuti on kõnealuses e-kirjas

märgitud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta, eeldades, et hageja

soovib liisingueseme välja osta lepingu lõppemisel 2011. aasta oktoobris lepingu

jääksummaga. 18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada

tasuda väljaostu summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles

märkis, et poolte vahel sõlmitud lepingu lõpptähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb

hagejal otsustada, mida hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja

välja võimalused lepingu lõpetamiseks. Kuna lepingu tähtaeg saabus 15.10.2011, saatis kostja

17.10.2011 hagejale väljaostuarve, mida hageja kostjale tasunud ei ole. 19.10.2011 saatis kostja

hagejale e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole nõus liisingulepingut pikendama seoses eelneva

ebakorrektse maksekäitumise tõttu. Kostja palus hagejal teatada, kas hageja soovib tühistada

oma õiguse vara väljaostuks ning et kui hageja loobub vara väljaostust, siis tuleb liisinguese

viivitamatult tagastada. Hageja ei ole käesoleva ajani tasunud väljaostuarvet, mille

maksetähtaeg oli juba 24.10.2011 ega tagastanud liisingueset, seega ei ole hageja täitnud

kohaselt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega

seadusest ei tulene kostjale kohustust võimaldada väljaostuarve tasumist maksegraafiku alusel.

Antud juhul ei pidanud kostja maksegraafiku sõlmimist võimalikuks põhjusel, et hageja ei

olnud varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud. Hageja oli

lepinguliste kohustuste täitmisega võlgnevuses ka ajal, mil ta avaldas kostjale soovi vara

väljaostuks. 18.07.2011 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märgib, et 18.07.2011 seisuga

oli hageja võlgnevus kokku lausa 714,57 eurot. Selleks hetkeks oli võlapäevi kogunenud juba

94. Seega ei olnud kostja hinnangul hageja poolt täidetud eeldused lepingu pikendamiseks, s.o

maksegraafiku sõlmimiseks.

Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab ebaõigesti poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 13.2.

Nimelt märgib hageja hagiavalduses, et jääkmaksumuse tasumise viisi määramiseks saatis ta

kostjale 18.07.2009 avaldusega pakkumise tasuda jääkmaksumus sobiva maksegraafiku alusel

ja kuna kostja vaikis 7 tööpäeva, siis loeb hageja, et kostja on aktsepteerinud hageja poolt

esitatud avaldust. Kostja hageja seisukohtade ja tõlgendusega ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud

liisingulepingu punkt 13.1 sätestab, et kõik liisingulepingule tehtavad muudatused

vormistatakse kirjalikult. Punkti 13.2 kohaselt pooled võivad anda oma nõustumusi

liisingulepingu muutmiseks ka vaikimisi, kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva

kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on vaikimisi

aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda jääkmaksumus maksegraafiku alusel.

Liisingulepingu pikendamine on sedavõrd oluline lepingu muudatus, mida ei ole kindlasti

võimalik lugeda vaikimisi sõlmituks. Hageja ei ole isegi kunagi enne hagiavalduse esitamist

avaldanud, et ta soovib kohaldada liisingulepingu punkti 13.2. Lisaks sellele jääb kostjale

arusaamatuks, millistel tingimustel loeb siis hageja jääkmaksumuse tasumise viisi määratletuks

kui lepingu pooled ei ole ühtegi kokkulepe, s.h maksegraafikut sõlminud.

Kostja on seisukohal, et üks lepingu pool (eriti veel lepingulisi kohustusi ebakorrektselt täitnud

lepingu pool) ei saa sundida teist lepingu poolt sõlmima lepingu muudatusi või lisasid. Hageja

on ka ise hagiavalduses möönnud, et tema maksekäitumine on olnud ebakorrektne ning seetõttu

on ta tasunud kostjale ka viiviseid. Kostja ei ole kunagi teinud hagejale takistusi liisingueseme

väljaostuks. On tavapärane, et kui kasutusrendilepingu puhul avaldatakse soovi teostada

liisingueseme väljaostueesõigust, siis lepingu lõppedes väljastatakse väljaostuarve tasumise

tähtajaga 7 päeva. Väljaostuarve on kostja hagejale väljastanud, kuid hageja ei ole seda

tasunud. Kostja on seisukohal, et tal puudus ja puudub ka käesoleval ajal kohustus sõlmida

hagejaga väljaostuarve tasumiseks maksegraafik.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: 05.10.2006 on hageja ja kostja vahel

sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille alusel andis kostja hageja kasutusse sõiduauto Toyota

Corolla maksumusega koos käibemaksuga 16 656,96 eurot. Eelnimetatud liisinguleping lõppes

15.10.2011 ja liisingueseme Toyota Corolla jääkväärus oli liisingulepingu lõppemise ajal

5081,78 eurot koos käibemaksuga. Liisingulepingu punkti 14.1 kohaselt oli hagejal

liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete

ja intressi täielikul tasumisel pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu

eesõigus. Sama punkti teise lause kohaselt soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust

on liisinguvõtja kohustatud informeerima kirjalikult liisinguandjat hiljemalt 3 kuud enne

liisingulepingu tähtaja lõppemist. Hageja on kasutanud väljaostu eesõigust ning esitas selle

kohta kostjale 30.06.2011 vastava avalduse, kuid 07.07.2011 saatis hageja kostjale e-kirja ning

avalduse, milledes palus tühistada hageja 30.06.2011 esitatud elektrooniline avaldus.

18.07.2011 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märkis, et hagejal on liisingulepingust

tulenev võlgnevus summas 714,57 eurot ning palus hagejal võlgnevus kohe tasuda. Antud e-

kirjas on kostja kinnitanud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta.

18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada tasuda väljaostu

summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et poolte

vahel sõlmitud lepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb hagejal otsustada, mida

hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja välja võimalused

lepingu lõpetamiseks. 17.10.2011 saatis kostja hagejale liisingueseme väljaostu arve. Hageja ei

ole nimetud arvet tasunud. 19.10.2011 saatis kostja hagejale e-kirja milles märkis, et ei ole

nõus liisingulepingut pikendama hageja eelneva ebakorrektse maksekäitumise tõttu.

23.11.2011 saatis hageja kostjale avalduse liisingulepingust tuleneva maksegraafiku

sõlmimiseks, mille kohaselt palus temaga sõlmida liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks

maksegraafik vähemalt 36 kuu peale. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid

vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel

ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Hageja on seisukohal, et jääkmaksumuse tasumise viisi määramiseks on ta saatnud 18.07.2009

avaldusega pakkumuse tasuda jääkmaksumus sobiva maksegraafiku alusel, kostja sai

pakkumuse kätte, vaikis 7 tööpäeva ning sellega hageja loeb, et kostja on liisingulepingu punkt

13.2 kohaselt aktsepteerinud hageja poolt esitatud avaldust ning sellega on sõlmitud lepingu

muudatus. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja

poolt tehtud ettepanekut tasuda jääkmaksumus maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et hagejal on

olnud piisavat palju aega väljaostuarve tasumiseks, kuid hageja ei ole seda teinud ja hagejal

tuleb sõiduauto viivitamata kostjale tagastada.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et liisingueseme väljaostmise viis maksegraafiku alusel

on sõlmitud hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldusega ja kostja poolt hageja

ettepaneku vaikimise aktsepteerimisega.

Esiteks leiab kohus, et hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist

offerdiga VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 loetakse leping sõlmituks, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on

pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. Seega ofert peab sisaldama sellisel määral sõlmitava lepingu tingimusi, et

oferdiga nõustumise korral võiks lugeda lepingu sõlmituks vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 alates

oferdi aktseptimisest. Oferdi piisav määratletus tähendab lepingu oluliste tingimuste esitamist

viisil, mis võimaldaks vaidluse korral rahuldada sõlmitud lepingu täitmise nõuet kohtu poolt.

18.07.2011 hageja poolt kostja poolt saadetud avalduses märgib hageja, et kuna liisinguleping

nr 0141419L punkt 13 kohaselt on jääkmaksumus 4234,82 eurot ning jääkmaksumus on väga

suur, siis hageja avaldab soovi võimaldada tasuda nimetatud summa koostades jääksumma

kohta vastav järelmaksugraafik. Eelnimetatud avaldusest nähtub üksnes hageja soov tasuda

liisingueseme

jääkmaksumus

maksegraafiku

alusel

ja

ettepanek

kostjale

koostada

jääkmaksumuse tasumise kohta järelmaksugraafik. Nimetatud avalduses ei ole selgelt

määratletud kui pika perioodi jooksul ning kui suurte osamaksetega hageja soovib

liisingueseme jääkmaksumust tasuda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt

18.07.2011 edastatud avalduses ei ole piisavalt määratletud olulisi lepingutingimusi, mistõttu

kohtu hinnangul hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist mitte VÕS §

16 lg 1 tähenduses pakkumusega lepingu sõlmimiseks (oferdiga), vaid on tegemist

ettepanekuga alustada läbirääkimisi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kostja ei ole

hageja poolt esitatud avaldusele esitanud vastust mõistliku aja jooksul. Selles asemel on kostja

02.08.2011 saatnud hagejale kirja, milles on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja

liisingulepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 mistõttu tuleb hagejal otsustada, mida ta soovib

liisinguesemega edasi teha. Nimetatud kirjas on kostja poolt välja toodud kõik hageja

võimalused lõppemisel. Nimetatud kirjas ei ole märgitud, et hagejal oleks võimalus

jääkmaksumus tasuda maksegraafiku alusel.

Teiseks leiab kohus, et isegi kui käsitleda hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldust

VÕS § 9 lg 1 tähenduses offerdina lepingu sõlmimiseks, siis sellele vaatamata ei saa lugeda, et

kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda liisingueseme

jääkmaksusumus maksegraafiku alusel. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või

tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see

tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus-

või kutsealal kehtivatest tavadest. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkt 13.1. sätestab, et

kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. Liisingulepingu punkt

13.2. kohaselt pooled võivad anda oma nõustumusi liisingulepingu muutmiseks ka vaikimisi,

kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Kohus

leiab, et liisingulepingu pikendamine on sedavõrd oluline lepingu muudatus, mida ei saa lugeda

vaikimisi sõlmituks. Kostja on selgitanud, et liisinglepingu punkt 13.2 on sätestatud lepingus

selleks, et oleks võimalik muuta liisingulepingu vähemtähtsaid tingimusi (näiteks

kindlustuslepingu

originaaleksemplari

liisinguandjale

edastamise

tähtaja

muutmine,

liisingulepingu punktis 5.4 nimetatud kulu suuruse muutumine jne) lepingu lisasid sõlmimata.

Liisingulepingu pikendamine tähendab sisuliselt uue liisingulepingu sõlmimist, milles lepitakse

kokku maksegraafiku pikkus, igakuiste maksete suurus, intressi määr jne ning selliste

tingimuste kokkuleppimine ei saa toimuda vaikimisi. Lisaks sellele ei ole hageja enne kohtule

hagiavalduse esitamist kostjale avaldanud, et ta soovib kohaldada liisingulepingu punkti 13.2.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pärast liisingulepingu lõppemist on pooled sõlminud

liisingueseme jääkmaksumuse tasumise maksegraafiku kohta lahtiste tingimusega lepingu VÕS

§ 26 g 1 tähenduses. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet, et

hageja poolt liisingueseme jääkmaksumus kuulub tasumisele maksegraafiku alusel, mistõttu ei

saa olla ka nimetatud maksegraafiku tingimuste näol tegemist lahtiste tingimustega VÕS § 26

tähenduses. Asjaolu, et poole vahel puudub kokkulepe liisingueseme jääkmaksumuse tasumise

kohta maksegraafiku alusel kinnitab ka asjaolu, et kuigi hageja on hagiavaldusele lisanud enda

poolt koostatud liisinglepingu maksegraafiku liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks ning

selle graafiku kohaselt võttis hageja endale kohustuse tasuda alates 15.11.2011 kuni 15.12.2015

igakuiselt 101,64 eurot, siis pärast 04.11.2011 on hageja teinud esimese makse alles 11.03.2013

s.o. 1,5 aastat pärast liisinglepingu lõppemist. Järelikult ei loe ka hageja ise lepingut

nimetatud maksegraafiku alusel sõlmituks ning kehtivaks nn liisingulepingu pikendamist.

Kohus nõustub kostjaga, et üks lepingu pool ei saa sundida teist lepingu poolt sõlmima lepingu

muudatusi või lisasid. Asjaolu, et kostja ei ole pidanud võimalikuks hagejaga maksegraafikut

sõlmida kinnitab kostja poolt 19.10.2011 saadetud e-kiri, milles kostja esindaja märgib, et

seoses hageja eelneva ebakorrektse maksekäitumisega kostja ei ole nõus liisingulepingu

pikendamisega. Hageja poolt 07.06.2011, 08.07.2011 ja 23.11.2011 kostjale esitatud avaldustes

ei ole hageja kunagi taotlenud liisinglepingu pikendamist, vaid võimalust tasuda väljaostu arve

enam kui 4-aasta pikkuse maksegraafiku alusel. Liisingulepingu pikendamine tähendab aga

liisingulepingu lisa sõlmimist, st pikendatakse sõiduki kasutamise tähtaega, kuid selle eest

tuleb liisinguvõtjal tasuda liisinguandjale muuhulgas ka intressi. Kohus leiab, et kostjal puudus

lepingust ja seadusest tulenev kohustus sõlmida hagejaga maksegraafik jääkmaksumuse

tasumiseks. Hagiavaldusele lisatud maksegraafiku kohaselt soovib hageja tasuda liisingueseme

jääkmaksumuse 4 aasta jooksul. Olukorras, kus hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

liisinguleping 5 aastaks, ei saanud hageja eeldada, et kostja võimaldab tal tasuda liisingueseme

jääkväärtuse niivõrd pika maksegraafiku alusel. Vaidlust ei ole selles, et liisingulepingu

kehtimise ajal oli hagejal probleeme liisingumaksete tasumisega ning 18.juulil 2011 on kostja

teavitanud, et hagejal on võlgnevus summas 714,57 eurot ja võlapäevi 94. Kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et liisingu osamaksete viivitus ei saa olla seaduslikuks põhjenduseks

keelduda liisingu perioodi lõppemisel liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks maksegraafiku

alusel. Kuna oma funktsiooni poolest on liisinguleping siiski krediidileping, sest liisingusuhtes

osaleb liisinguandja reeglina finantseerijana, siis on ka liisinguandjal seadusest tulenev alus

otsustada millise liisinguvõtjaga sõlmida liisingulepingu pikendamise kokkulepe. Olukorras,

milles liisinguvõtja ei ole varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt

täinud, on liisinguandajal alus keelduda liisingulepingu pikendamisest

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus liisinguleping on lõppenud tähtaja saabumise

tulemusena. Hageja on küll avaldanud soovi liisinguese välja osta, kuid ei ole tasunud

väljaostuarvet, mille tasumise tähtaeg oli 24.10.2011.

Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kui hageja eesmärk lepingu sõlmimisel oli saada

liisingueseme omanikuks, siis oleks hageja võinud sõlmida kapitalirendi tüüpi liisingulepingu.

Hageja sõlmis kostjaga kasutusrendi tüüpi liisingulepingu, mille punktis 1.3 on sätestatud

maksumus, millega hagejal oli õigus pärast kõigi osamaksete tasumist ja liisinglepingu

lõppemist liisinguese omandada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine

23.02.2013.a

esitas

hageja

kohtule

taotluse

18.02.2013.a

kohtuistungi

protokolli

parandamiseks. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 53 lg 4 tuleb hageja taotlus

protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega.

Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt

mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot. Käesoleval juhul on hageja

esitanud kostja vastu lepingujärgsete kohustuste täimise nõue, mitte rahalise nõude ning mille

hinda ei ole võimalik määrata, siis on tegemist TsMS § 132 lg 1 mõistes mittevaralise nõudega

ning hagi hind on sellest tulenevalt 1595 eurot.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

käesoleval juhul hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik