Legislator Case Law & Legislation
3-12-1450/40 AI generated

3-12-1450/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-1450/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nikolai Lilitškin esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Tartu Vangla 15. N. Lilitškin esitas 11. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-12-1450/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Vangla 15. N. Lilitškin esitas 11. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks.

Keywords

AI generated
communication with defense counsel revocation of allocated number numbered account appointment of counsel Nigerian asylum application bait pricing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-1450

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. novembri 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2012. a määrus

muutmata.

2. Jätta taotlus dokumentide asja juurde võtmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Tartu Vangla 15.

septembri 2011. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata.

2. N. Lilitškin esitas 11. juulil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks.

Menetluse käigus esitas kaebaja ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 22. novembri 2012. a määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata.

Määruse kohaselt on kaebaja rikkunud pärast kohtueelses menetluses lahendi saamist HKMS

§ 47 lg-s 2 ja riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebuse esitamise

tähtaega. Kaebaja sai taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte 19. septembril 2011 ja sellest

hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Õige ei ole seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas

kulgema ajast, kui kontaktisik otsuse sisu 18. juunil 2012 tutvustas. Otsuses oli märgitud

vaidlustamisviide, lisaks oli see märgitud numbritega, millest pidi kaebaja aru saama

sõltumata oma emakeelest. Kaebaja on esitanud kohtutele väga palju kaebusi ja on seega

teadlik, et pärast kohtueelse menetluse läbimist on kohtusse pöördumiseks ette nähtud kindel

tähtaeg. Rohkem kui üheksakuuline tähtaja rikkumine ei ole kuidagi põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. N. Lilitškini määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse

kohaselt ei ole kaebajal tutvustatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust.

Samuti viidatakse määruskaebuses erinevatele rahvusvahelistele õigusaktidele.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses märgitakse

muuhulgas, et ei ole usutav, et kaebaja ei saanud vangla otsusest aru, kuna samal ajal oli ta

teises küsimuses pärast hüvitisenõude rahuldamata jätmist pöördunud kohtusse tähtaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja väide, et talle vangla otsust vene keeles ei

tutvustatud, ei ole tähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saa kaebetähtaega lugeda alates

sellest, kui kaebaja väitel talle otsust tutvustati. Põhiseaduse §-st 6, haldusmenetluse seaduse §

20 lg-st 1 ning keeleseaduse § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt kuulus kaebaja taotlus

lahendamisele eesti keeles. HKMS § 47 lg 2 ja riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 2 tulenevalt

hakkas kaebetähtaeg kulgema omakorda vaidlustatud otsuse teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja kui pikalt vangistuses viibinud ning

korduvalt vangla tegevust vaidlustanud isik pidi olema teadlik kaebetähtaegadest. Lisaks

olnuks kaebajal võimalik kasutada vangla otsuse tõlkimisel vanglaametnike abi. Sellele, et

kaebaja esitatud põhjendus ei ole usutav, viitab ka Tartu Vangla poolt väljatoodu, et

orienteeruvalt samal ajal, kui kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse käesolevas asjas, on ta

suutnud esitada kaebuse teises asjas.

8. Kaebaja poolt tehtud viited rahvusvahelistele aktidele ei ole kas asjakohased või ei keela

kuidagi halduskohtumenetluses kaebetähtaegade kehtestamist.

9. Määruskaebuses esitatud dokumentide väljanõudmise taotlus jääb rahuldamata. Esiteks ei

ole kaebaja põhjendanud, miks nende dokumentide väljanõudmine asjas vajalik on. Teiseks

on asjas tähtsust omavas küsimustes juba piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus ei pea

täiendavate tõendite kogumist asjas vajalikuks.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene