Legislator Case Law & Legislation
2-11-35881/21 AI generated

2-11-35881/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-11-35881/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

SM (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata Määrata SM (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 193,23 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-11-35881/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: SM (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata Määrata SM (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 193,23 eurot,

Keywords

AI generated
bank resolution banking policy banking secrecy fraudulent bankruptcy bank guarantee claim event monitoring of bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-35881

Tsiviilasi

SM(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Võlgnik: SM(pankrotis, isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9,

Tallinn, e-post peeter.sepper@haldur.eu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada SM (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist.

2. SM (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata

alljärgnevalt:

XXX

3. Vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper SM (pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata SM (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 193,23 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 63,77 eurot, kokku 257 eurot.

5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta OÜ Kelvingi Õigusbüroo arvelduskontole nr

XXXXXXXX välja pankrotimenetluse kulude katteks JR’i poolt 21.10.2011

kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga XXXXXXXXXX, selgitusega „SM eest“

antud tagatis summas 1 300 eurot.

6. Algatada SM (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

7. Nimetada SM usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel TM (isikukood XXX).

8. Avaldada teade SM (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 31.10.2011 määrusega välja SM pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 09.03.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.

Pankrotihaldur esitas 20.02.2013 kohtule taotluse lõpetada SM (pankrotis) pankrotimenetlus

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.

Pankrotihalduri aruanne

1. Pankrotimenetluse käik

Harju Maakohtu 31.10.2011 kohtumäärusega kuulutati kell 14.00 välja SM pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.11.2011. Võlausaldajad üldkoosolekust osa ei

võtnud. 07.03.2012 kohtumäärusega jäeti pankrotitoimkond moodustamata.

Pankrotimenetluses esitati kolm nõuet kogusummas 4 667,72 eurot. 15.02.2012.a. toimus

nõuete kaitsmise koosolek, kus kaks jõustunud kohtuotsusel rajanevat nõuet loeti kaitsmiseta

tunnustatuks, kolmas nõue ja rahuldamisjärk tunnustati.

Halduri koostatud jaotusettepanekule vastuväiteid ei esitatud, Harju Maakohus kinnitas selle

09.03.2012. Kohtumäärus on jõustunud.

Pankrotimenetluse lõpetamise ja muude pankrotiseaduses sätestatud küsimuste otsustamiseks

kutsus haldur kokku kolm üldkoosolekut, millest kahest esimesest (august ja detsember 2012)

võlausaldajad osa ei võtnud, mistõttu ei olnud halduril pankrotiseadusest tulenevalt võimalik

vajalikke otsuseid vastu võtta.

2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Materiaalset vara pankrotimenetluses ei olnud. Pankrotivõlgnik töötab miinimumpalgaga

OÜ-s BTS. Töötasu laekub pangakontole, kuid kuna see moodustab miinimumpalga, siis

täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt arestimisele ei kuulu. Samuti ei kuulu

miinimumpalk pankrotivarasse laekuva raha arvestusse.

3. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta

3.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud.

3.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud.

3.3. Massikohustused

XXX

Massikohustused kokku

141,13

Märkus: Loetletud massikohustused täitis võlgniku eest pankrotihaldur, väljamakseid

pankrotivara arvelt ei tehtud.

3.4. Pankrotimenetluse kulud

a) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis summas 901,56 euro, s.h. tasu 616 eurot,

sotsiaalmaks 203,28 eurot ja kulude hüvitus 82,28 eurot.

b) Pankrotihalduri taotletav tasu 193,23 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 64,08 eurot.

4. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa

Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole.

5. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud.

6. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta

Pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei olnud, teistelt isikutelt vara saada ei ole.

7. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud.

8. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

XXX

9. Nõuded, millele võlgnik esitas kirjaliku vastuväite

Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.

10. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada.

Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust.

11. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused

11.1 Menetluskulusid ei olnud.

11.2. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused

• XXX

12. Maksejõuetuse tekkimise põhjus

Pankrotivõlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on varavastaste kuritegude sooritamine,

mille eest on teda korduvalt karistatud ning kohtuotsustega on kannatanutele välja mõistetud

kuriteoga tekitatud kahju.

13. Pankrotihaldurile tasu määramisest

Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna

pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja

arvestada analoogia alusel ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o. tunnitöö alusel,

lähtudes tunnitasust 70 eurot.

Pankrotihalduri töö arvestus on järgmine:

• Pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele

• Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku

registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara

nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine)

• Nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja

läbiviimine

(registreerimislehe,

protokolli

ja

tunnustatud

nõuete

nimekirja

koostamine)

• Pankades allkirjaõiguste ja internetipanga ning konto kasutuslimiidi vormistamine.

• Pankrotivõlgniku konsulteerimine pankrotimenetluse küsimustes

• Suhtlemine võlausaldaja, tööandja ja pankrotivõlgniku emaga

• Pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise

taotluse koostamine

• Võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine pankrotimenetluse

lõpetamise otsustamiseks ja usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemiseks kohtule

kohustustest vabastamise menetluseks

• Üldkoosoleku protokolli koostamine

• Taotluse koostamine pankrotimenetluse lõpetamiseks

Kokku töötunde 10,6, tunnitasu 70 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu

742 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 244,86 eurot.

Kuna pankrotimenetluses kuuluvad kõigepealt väljamaksmisele massikohustused, ajutise

halduri tasu ja kulutused kogusummas 1 042,69 eurot, siis faktiliselt jääb halduri tasuks koos

sotsiaalmaksuga 257,31 eurot.

Pankrotimenetluses on haldur katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas

141,13 eurot, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtumäärusega.

Haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas 901,56 eurot, halduri täidetud

massikohustused 141,13 eurot ja halduri tasu kogusummas 257 eurot, kõik kokku 1 300 eurot

palub haldur tasuda kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo.

Kohtu põhjendused

Pankrotimenetluse lõpetamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt

aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui

kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus

menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud

summa.

Pankrotihaldur Peeter Sepper on 20.02.2013 kohtule teatanud, et SM (pankrotis)

pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on

teinud 05.03.2013 ettepaneku väljaandes

Ametlikud Teadaanded SM (pankrotis)

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 200 eurot 10 päeva jooksul alates

ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul SM (pankrotis)

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid

ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SM (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 24.11.2011

toimus

võlausaldajate

esimene

üldkoosolek.

Pankrotimenetluses

on

kinnitatud

jaotusettepanek, mille kohaselt esitas pankrotimenetluses oma nõue kolm võlausaldajat,

nõuete kogusummaga 4 667,72 eurot. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda

kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et SM (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on süüdimõistmine varavastastes kuritegudes KarS § 199, 424 ja NPAS § 151

sätestatud alustel.

Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank

AS summas 4 444,72 eurot; Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu summas 162,11

eurot; Tallinna kohtutäitur Arvi Pink summas 60,89 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada SM (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

Pankrotimenetluse kulud

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2

arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

Haldur palub tasu määrata analoogia alusel tunnitasu arvestusega 10,6 töötunni eest

tunnitasuga 70 eurot kogusummas 742 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuivõrd

võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis taotleb haldur

töötasu kinnitamist kogusummas 257 eurot (koos sotsiaalmaksuga). Haldur palub

pankrotimenetluse kulud katta kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt, s.o ajutise halduri tasu ja

kulutused kogusummas 901,56 eurot, halduri täidetud massikohustused 141,13 eurot ja

halduri tasu kogusummas 257 eurot, kõik kokku 1 300 eurot.

Kohus leiab, et halduri taotletud tasu kogusummas 257 eurot (koos sotsiaalmaksuga) eurot on

mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.

Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks kokku koos

sotsiaalmaksuga 257 eurot. Lisaks eeltoodule on kohus 09.03.2012 määrusega kinnitanud

pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 141,13 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete

täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral

otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. JR on 21.10.2011

tasunud kohtu tagatiste kontole, viitenumbriga XXXXXXXXXX, selgitusega „SM eest“

pankrotimenetluse kulude katteks 1 300 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et

menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude,

s.h ajutise halduri ja halduri tasu ja kulutuste, katteks ning haldur on korraldanud

pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et ajutise halduri tasu ja kulutused kogusummas

901,56 eurot, halduri täidetud massikohustused 141,13 eurot ja halduri tasu kogusummas 257

eurot, kõik kokku 1 300 eurot tuleb katta nimetatud tagatiste arvelt.

Kohustustest vabastamise menetlus

SM on esitanud 04.10.2011 taotluse ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise

välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja palub

usaldusisikut mitte määrata.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus

kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt, s.o enne pankroti väljakuulutamist.

Asjaolu, et võlgnik on süüdi tunnistatud KarS §-des 199, 424 ja NPAS § 151 sätestatud

kuritegudes, ei ole vastavalt PankrS § 171 lg 2 p-le 1 takistuseks kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele. Muid PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid,

mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski

võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole.

Tulenevalt eelnevast tuleb SM kohustustest vabastamise menetlus algatada.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kirjaliku nõusoleku enda

usaldusisikuks määramiseks on kohtule esitanud TM. Asja materjalidest nähtuvalt on

võlausaldajate 12.02.2013 üldkoosolek nõustunud TM usaldusisikuks määramisega.

Tulenevalt sellest nimetab kohus SM usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Tatjana

Makarova.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja

menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda

otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik