2-12-25888/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2013.a Tallinnas kell 15.00 kohtukantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-12-25888

Tsiviilasi

Raha24

OÜ

hagi

JL

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

290,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Raha24 OÜ (registrikood: 11306564; asukoht

Ahtri 6a, 10151 TALLINN)

Hageja esindaja: Darbi-Julia T (e-post: XXX )

Kostja: JL(isikukood: XX, elukoht XXX, e-post: XXX )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue 11,31 (üksteist eurot ja 31 senti) euro ulatuses.

3. Välja mõista kostjalt JL hageja Raha24 OÜ kasuks võlgnevus 278,71 (kakssada

seitsekümmend kaheksa eurot ja 71 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 96,1 % ulatuses kostja kanda ja 3,9 % ulatuses hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostja esitas 10.07.2009 Raha24 OÜ (hageja) veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu

laenutaotluse 191,73 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks. Hageja rahuldas kostja taotluse,

sõlmis kostjaga laenulepingu nr: XXX ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o.

10.07.2009) kostja Sampo panga arveldusarvele nr: XXXXXXXXXXXXX tarbimislaenu

summas 191,73 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks sooritanud ühe makse summas 69,79 eurot

– 08.08.2009. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata ülejäänud

laenusumma koos intressiga hiljemalt 08.10.2009. Hageja väljastas kostjale 14.09.2009

kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava

tähtaja kuni 21.09.2009. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

Hageja palub kostjalt välja mõista 290,02 eurot s.h põhiosa 127,82 eurot, intress 11,76 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 139,13 eurot ning võla sissenõudmiseks tehtud kulu summas

11,31 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

02.01.2013 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt selgitab kostja, et Krediidiinfo

maksehäireregistris kajastus võlgnevus perioodil 08.09.2009 kuni 07.11.2011 põhjusel, et

õigeaegselt jäi hagejale tasumata kaks osamakset summas 69,79 eurot. Alates 07.11.2011 ei

nähtu Krediidiinfo andmetel enam kohustusi hageja ees.

Menetluse käik

Raha24 OÜ esitas 04.07.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

295,47 euro saamiseks ning menetluskulu 45,00 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 11.07.2012

võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.09.2012. Võlgnik JL esitas 28.09.2012

nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti

24.10.2012 kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

TsMS § 486 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 20.11.2012 kohtumäärusega kohustati hagejat TsMS

§ 487 lg 1alusel esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning

tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 04.12.2012

kohtule nõuetekohase hagiavalduse, 10.12.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse.

12.03.2013 kohtumäärusega teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-12-25888 TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks

kuni 20. märtsini 2013 ning teatas, et teeb lahendi teatavaks 08. aprill 2013 kell 15.00.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. kostja esitas 10.07.2009 Raha24 OÜ (hageja) veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu

laenutaotluse 191,73 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks;

2. hageja sõlmis kostjaga laenulepingu nr: XXX ning väljastas taotluse esitamise

kuupäeval

(s.o

10.07.2009)

kostja

Sampo

panga

arveldusarvele

nr:

XXXXXXXXXXXXX tarbimislaenu summas 191,73 eurot maksetähtajaga 08.10.2009

(tl 29);

3. kostja rikkus lepingulist kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete

tasumisega võlgnevusse;

4. hageja väljastas kostjale 14.09.2009 kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning

andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 21.09.2009 (tl 30).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr XXX summas 191,73 eurot,

tagastamise lõpptähtajaga 08.10.2009. Kostja kohustus lisaks laenu põhiosale tasuma intressi

17,64 eurot. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi maksetähtajaga

09.08.2009, 08.09.2009 ja 08.10.2009 kolme võrdse osamaksuna (põhinõue 3 x 63,91eurot +

intress 3 x 5,88 eurot= 209,37 eurot, tl 27). Seega tuleneb kohustus lepingust. Kohus selgitab,

et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt

oli laenuleping sõlmitud interneti teel, seega kasutati lepingu sõlmimisel sidevahendi abi.

Laenulepingu sõlmimist tarbijaga sidevahendi abil reguleeris 10.07.2009, s.o raha kostjale

ülekandmise ajal VÕS § 410. Kohus on seisukohal, et antud juhul kohalduvad krediidilepingu

sätted, siinjuures tuleb arvestada VÕS § 621 sätestatud arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise

erisusi. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus lepingu

sõlmimise fakti osas.

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine. Kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingu

põhiosa summa 127,82 euro tasumist.

Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta ka

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Kostja kohustus vastavalt laenulepingule

tasuma lisaks laenu põhiosale intressi 17,64 eurot, mis jaotati võrdselt tasumisele kuuluvate

osamaksete vahel. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vastuväiteid intressi

suurusele esitanud. Kohus asub seisukohale, et intress summas 11,76 eurot tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Hageja on esitanud viivisnõude 139,13 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

laenulepingu üldtingimuste punkti 11.12 kohaselt pooled kokku leppinud, et kostja kohustub

laenumaksetega viivitamise korral tasumata põhiosalt ning meeldetuletustasult viivist 0,75%

päevas (tl 21-27). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja vähendanud viivist põhinõude

summani, s.t määrani 0,08% päevas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 asunud

seisukohale, et juhul, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et

kostja rikkus maksekohustust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on viivise arvestamise aluseks

olevad andmed ja arvutuskäik õige, seega tuleb sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas

139,13 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Laenulepingu

üldtingimuste p-s 7.4 on osapooled kokku leppinud, et juhul, kui klient on laenu

tagasimaksmisega viivituses kuus või enam päeva, teavitab Raha24 OÜ klienti viivitusest ning

tagasimakse tähtajast. Viivituse meeldetuletustasu on fikseeritud hinnakirjas ning see lisatakse

vastava kirja väljastamise hetkel võlgnetavale summale. Hageja selgitustest nähtuvalt sisaldab

meeldetuletustasu võla menetlemise kulusid, m.h meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise

ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid.

Asjas vaidlust selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja

kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja väidetud

laenulepingut on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kui laenuandja tüüptingimusi. VÕS § 35

lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole

suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja lepingu interneti vahendusel. Kohus asub seisukohale, et kostja ja

hageja vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud, tegemist on tüüptingimustel

sõlmitud lepinguga. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS

§-is 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 62ˡ lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus

sõlmitud lepingute tingimused, s.h tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on

võimalik need salvestada ja taasesitada.

Kohtule nähtuvalt on tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui

lepinguosale esitanud selge viite ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada,

samas puudub poolte vahel vaidlus nimetatud asjaolus, seega asub kohus seisukohale, et antud

juhul on täidetud VÕS § 37 loetletud eeldused ja tüüptingimused on lepingu osaks. VÕS § 42

lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele.

Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või

selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Kuna hageja tugineb nõude alusena

tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks otsustama

tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 asunud

seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on

õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on

selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingutingimus, mille kohaselt kostja kohustub üldtingimuste p-s 7.4 kohaselt hageja nõudel

tasuma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu on tühine, sest vaatamata kiirlaenu

andmise lihtsustatud korrale on nimetatud lepingupunktis kostja kahjuks oluliselt kõrvale

kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus asub seisukohale, et meeldetuletustasu

summas 11,31 eurot tuleb kostjalt jätta hageja kasuks välja mõistmata.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtule selgitanud, et alates 07.11.2011 ei nähtu

Krediidiinfost kostja kohustusi hageja ees. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Kohus on 12.03.2013 kohtumääruses selgitanud, et kostja kohustub oma

vastuväiteid tõendama ning andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja kuni 20.03.2013. Kostja

ei ole kohtule esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus Raha24 OÜ hagi JL vastu osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevuse 278,71 eurot.

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid

poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 96,1 % ulatuses kostja kanda

ja 3,9 % ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik