2-08-639/158 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-639

Tsiviilasi

OÜ Stoemrun hagi OÜ Rovertsen vastu 73 231,12 euro ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

73 231 eurot 12 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Rovertsen apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. märts 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Rovertsen (registrikood: 11120552),

esindajad Merike Veiber ja vandeadvokaat Margo Normann

Vastustaja (hageja): OÜ Stoemrun (registrikood: 11062895)

lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Rovertsen apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ

Rovertsen kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

VARASEM MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Stoemrun (hageja) esitas 12. veebruaril 2008 Tartu Maakohtule OÜ Rovertsen (kostja)

vastu hagi, nõudes töövõtulepingu ülesütlemise tõttu kostjalt kui tellijalt põhivõla

1 145 864,93 krooni, 29. juuniks 2009 sissenõutavaks muutunud viivise 302 958,76 krooni ning

ajavahemiku eest alates 30. juunist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras viivise väljamõistmist ja menetluskulude OÜ Rovertsen kanda jätmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.05.2006 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja

kohustus teostama kinnistul, asukohaga Kopli 11 Viljandi linn, kolmeteistkümne maja ehituse

vundamendid (sh mullatööd), seinad I korrusele, vahelaed, seinad II korrusele, katuselaed, rõdud,

terrassid. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma vastavalt tegelikule töö mahule.

Kokkuleppe järgi tuli töö anda üle ositi, töö üleandmise kohta koostati akt ja selle alusel arve.

Kostja kohustus tasuma iga osa eest vastava tööosa vastuvõtmisel. Kuigi kostja tööde

vastuvõtmist suuliselt aktsepteeris, ei kirjutanud ta aktidele alla. Seega on enamus akte kostja

poolt küll allkirjastamata, kuid osad arved on seejuures tasutud. Kostja tasus teostatud ehitustöö

eest kokku 1 305 414,25 krooni, kuid jättis tasumata 1 145 864,93 krooni.

2. Kostja OÜ Rovertsen vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on hageja nõue tasaarvelduse tulemusena lõppenud. Kuivõrd hageja poolt

teostatud tööd olid ebakvaliteetsed ning hageja ületas olulisel määral kokkulepitud tähtaegu,

taganes kostja lepingust ning alandas hinda. Hageja nõue sisaldab ka põhjendamatuid arveid

tööde eest, mida kostja ei teostanud ning kokkulepitud hinda ületavaid nõudeid.

Hageja on esitanud kostjale alusetult arveid 281 808 krooni ulatuses. Kostjal on lisaks hageja

suhtes leppetrahvi tasumise nõue vähemalt 465 000 krooni, mis põhineb poolte lepinguprojektide

vahetamise teel vahetatud tahteavaldustel.

Kostjal on hageja suhtes ka kahju hüvitamise nõuded. Esimene neist on regressinõue, mille

aluseks on kostjale esitatud leppetrahvi tasumise vältimiseks tehtud kulutused. Leppetrahvi

nõudmise kavatsusest teatas kostjale tema klient, kellel tekkis kostja suhtes leppetrahvi nõue

843 408 krooni tulenevalt kostjapoolsest hilinemisest kliendile eramu üleandmiseks, mis

omakorda oli tingitud hageja viivitusest tööde valmimisel ja üleandmisel. Kostja oli leppetrahvi

õigusest loobumise eest sunnitud kliendile andma kompensatsiooniks 450 000 krooni (soetama

nimetatud summa eest kliendile köögimööbli ja segistid).

Teine kahju hüvitamise nõue põhineb puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustel. Kostja on

tööde vastuvõtmisel avastatud puuduste kõrvaldamiseks kulutanud 585 353 krooni.

Kolmas kahju hüvitamise nõue põhineb puudustel töödes, mis ilmnesid käesoleva tsiviilasja

menetlemise käigus ning tekkisid hagejapoolse tegevuse tulemusena, mille käigus eirati

elementaarseid ehitusvõtteid ning kasutati odavamat materjali, mille kasutamine oli keelatud.

Viidatud varjatud puuduste kõrvaldamiseks on kostjal kulunud 631 209 krooni.

Neljas hageja vastu suunatud nõue põhineb kostja poolt kantud esmastes kulutustest pärast tööde

vastuvõtmist, mille eest on kostja 2006 detsembris esitanud arve 79 880 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal rahalise nõude tasaarveldamist võimaldavaid nõudeid kokku

2 493 250 krooni ulatuses.

Kostja taganes 13 majakarbi kohta sõlmitud lepingust lepingu olulise rikkumise tõttu hageja

poolt, kuivõrd veendus, et hageja ei ole võimeline 13 majakarpi aktsepteeritava kvaliteediga ja

tähtaegselt valmis ehitama. Hageja väide, justkui oleks kokku lepitud tööde ositi üleandmises, on

ebaõige. Lepingu projektidest selgub, et pooled leppisid kokku valmis töö üleandmises. Asjaolu,

et pooled on mingeid arveid tasunud, ei tähenda seda, et lepiti kokku tööde ositi vastuvõtmises.

Vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine oli

vaid kostjapoolne vastutulek tellijale, kuivõrd hagejal endal puudusid käibevahendid.

Kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud.

Tööde ülevaatuse käigus selgus, et puudustena märgitud tööd olid vaatamata kostja korduvatele

märkustele tegemata või ebakvaliteetselt tehtud. Puudused fikseeriti 07.11.2006 tööde ülevaatuse

protokollis. Kuivõrd töö ei olnud valmis ning tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, saatis kostja

13.11.2006, s.o 6 kalendripäeva pärast tööde ülevaatust, põhjendustega teate tööde

vastuvõtmisest keeldumise kohta.

Kuna parandustööde teostamine ei oleks andnud soovitud tulemust, asus kostja seisukohale, et

edasine töö parandamise nõudmine hagejalt ei anna soovitud tulemust ja on kostjale kahjulik.

Seisukohast teavitati ka hagejat 20.11.2006 e-kirjaga. Kostja kasutas VÕS § 100 lg 1 p-st 4 ja 5

tulenevat õigust hinna alandamiseks ja lepingust taganemiseks. Puudustega töö vastuvõtmise

kuupäevaks on 20.11.2006.

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. aprilli 2010 otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 1 145 864,93 krooni põhinõude katteks ja 29. juuniks 2009 sissenõutavaks

muutunud viivitusintressi summas 302 958,76 krooni ning alates 30. juunist 2009 kuni

põhinõude täitmiseni viivitusintressi seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest ja jättis

menetluskulud kostja kanda. OÜ Rovertsen esitas maakohtu otsuse peale 27.05.2010

apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja jätta menetluskulud

vastustaja kanda.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 07. veebruari 2011 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

OÜ Stoemrun esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus selle

tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.

5. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis oma 21. septembri 2011 otsusega nr 3-2-1-64-11

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes vaid otsuse õiguslikku põhjendust.

Riigikohus leidis, et maakohus ei ole hindamisel, kas kostja taganes lepingust või ütles selle üles,

kontrollinud, kas esinevad lepingust taganemise eeldused. Riigikohus nägi ette, et maakohus

peab selle kontrollimisel, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud, eelkõige hindama, kas

kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2012 otsusega hagi täielikult ja mõistis

OÜ-lt Rovertsen välja OÜ Stoemrun kasuks põhinõude 73 231,12 eurot, 29. juuniks 2009

sissenõutavaks muutunud viivitusintress 19 362,59 eurot ja alates 30. juunist 2009 kuni

põhinõude täitmiseni viivitusintress seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest, kuid

kokku viivitusintressi mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu ja hageja alustas tööd

ehitusobjektil. Pooled pidasid läbirääkimisi kirjaliku lepingu sõlmimiseks, kuid see jäi

sõlmimata, sest ei saavutatud kokkulepet lepingu tingimustes. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud,

et hageja rikkus oluliselt lepingut, siis puudub alus järelduseks, et kostja on lepingust kehtivalt

taganenud. Seega tuleb kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks

VÕS § 655 lg 1 järgi.

Kostja poolt esitatud hinnapakkumises ja hageja poolt esitatud hinnapakkumises on ühikuhinnad

määravas osas samad. Kuivõrd kostja ütles töövõtulepingu üles, siis oli hagejal võimalik

lõpetada ainult elumajade mullatööde ja vundamentide osa ning osaliselt seinte osa, järelikult

nimetatud ehitusjärkude piires oli hageja õigustatud tasu nõudma. Nii pole hageja eelarvet

ületanud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt kuivõrd kostjal ei olnud hagejale

esitada algselt kõigi 13 elumaja projektdokumentatsioone, siis ei saanud hageja esitada kõigi 13

maja hinnapakkumisi. Seega on õige hageja poolt märgitu, et hinnapakkumises sisalduvad

ühikuhinnad olid üldiseks aluseks kõigi elumajade ehitushinna määramisel olukorras, kus

kõikide elumajade täpsed ehitushinnad olid veel kokku leppimata. Eelnevast tulenevalt pooled

leppisid kokku, et hinnapakkumiste ühikuhinnad on töövõtulepingu osaks. Kuivõrd hageja esitas

hagi alusena ka asjaolu, et ta ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist

maksumust kostja poolt esitatud hinnapakkumises nimetatud summade osas, siis puuduvad

alused, millest saaks järeldada, et hagi tuleb rahuldamata jätta (tasaarvestada) osas, mis on

puutumuses väidetavalt ebavajalike või ebaõigest kaevetehnikast tekkinud mullatööde

mahtudega.

Kohus järeldas kostja seisukohtadest, et kuivõrd tööd, mille eest hageja tasu nõuab, olid kokku

lepitud ja ka teostatud, siis hagi mitterahuldamiseks alused puuduvad. Eelnevast järeldas kohus, et

poolte vahel oli kokkulepe tööde eest makstava tasu suuruse suhtes. Kuivõrd hageja ei ületanud

mullatööde

ja

vundamenditööde

kogusummalist

maksumust

kostja

poolt

esitatud

hinnapakkumises, siis puudub alus järeldada, et hageja nõue on alusetu. Kohus järeldas, et poolte

vahel oli kokkulepe, et töid tasustatakse vastavalt tehtud tööde mahtudele (mitte ületades

mullatööde

ja

vundamenditööde

kogusummalist

maksumust

kostja

poolt

esitatud

hinnapakkumises), seega oli poolte vahel kokkulepe tööde teostamiseks, mille eest hageja tasu

nõuab.

Kuigi tööde vastuvõtmine kostja poolt ei kuulu otseselt tõendamisesemesse, näitab tööde

vastuvõtmine kostja poolt tasu nõude alust ja suurust. Kostja vastuväidete kohaselt oli

vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine

vaid kostjapoolne vastutulek, sest hagejal endal puudusid käibevahendid. Kohus nõustus hageja

seisukohaga, mille kohaselt arvete tasumisest saab järeldada kostja poolt vastavate tööde

vastuvõtmist ka olukorras, kus vastavatele aktidele pole kostja esindaja alla kirjutanud. Kohus

nõustus hageja seisukohaga, mille kohaselt saab tööd vastuvõetuks lugeda hiljemalt hageja poolt

koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgnevalt esitatud kirjas märgitud kuupäeval

(06.11.2006), sest kostja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa teistsuguse järelduse. Hageja

poolt kostjale esitatud kordusaktide alusel arved on kostja hagejale piisavalt põhjendamata jätnud

tasumata.

Kokku nõuab hageja kostjalt põhinõudena:

(6093,69+3696,29+2338,13+10124,85+4524,67+5050,93+3049,85+3405,02+6313,25+4744,43+

9614,46+9922,09 +3720,73+632,73) 73 231,12 eurot.

OÜ EKE NORA direktori Anu Peetsi poolt esitatud tööde maksumuse arvestus tõendab kaudselt,

et hageja poolt nõutavad summad vastavad tööde maksumusele vaadeldaval ajaperioodil, sest

nimetatud arvestus on koostatud pooltevahelise lepingu mahtudest lähtudes.

Kostja on esitanud väite, et hageja rikkus oluliselt lepingut ning kostja taganes lepingust. Samuti

kostja väite kohaselt on ta hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise

nõuetega hageja vastu. Kohus leidis, et kostja poolt esitatu ei välista hagi rahuldamist hageja

poolt esitatud asjaolude alusel.

Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa

järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava leppetrahvi kokkuleppe. Pooled

leppetrahvis kokku ei leppinud. Kaks kostja kirja hagejale ei tõenda samuti leppetrahvi suurust ega

kokkulepet. Tunnistajana ülekuulatud M.V. ütluste kohaselt leppetrahvi kohaldamises vaidlust ei

olnud. Tunnistaja poolt pooltevahelise suhte asjaolude tõlgendus ütlusena ei ole piisav,

tuvastamaks määravas osas lepingulise suhte sisu. Kostja ei lükanud ümber hageja esitatut, et

mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel tulenesid kostjapoolsetest

asjaoludest (mh ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni (konstruktiivse osa jooniste) hilinemisega

(s.o pärast ehitustööde algust) esitamisest (seda tõendavad tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlused

ja kiri kostjale). Seega ehitusetappide ajagraafikutes oli küll esialgne kokkulepe ja protokoll nr 2

tõendab esialgse projektdokumentatsiooni üleandmist hagejale, kuid mh kostja tegevus, sh

dokumentatsiooni üleandmisega viivitamine ja täpsuste tegemine töövõtulepingu täitmisel, ei

võimaldanud hagejal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita.

Kuivõrd 01.06.2006 hinnapakkumises nimetatule lisaks teostas hageja ehitusprojektide

muudatustega kooskõlas töid, mis sisaldusid 25.08.2006 hinnapakkumises, siis kostjapoolsed

etteheited hagejale viivitamisega seoses on alusetud. Kostja poolt esitatud tõendina tema poolt

03.07.2006 hagejale saadetud lepinguprojektis olev kommentaar nr K95 ja 26.06.2006 kostja kiri

näitavad kostja huvi tähtaegadest kinnipidamise vastu, kuid ei välista kostjapoolsete minetuste

olemasolu.

Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa

järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tagatise andmisega

seonduvalt. Pooled ei leppinud kokku tagatise andmises. Kuivõrd hageja alustas kostja

heakskiidul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise

andmist käsitlevale regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi

rahuldamist. Seega kostja poolt õiguskaitsevahendina nimetatud ja kasutatud õigus keelduda

raha maksmise kohustusest kuni hageja poolt ehitustöödele tagatise andmiseni ei olnud

põhjendatud.

Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt väidetavatest tehtud tööde puudustest tingitud varalise

kahjuna puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt

tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud

ulatuses.

Kostja etteheited hagejale, et viimane on teinud mullatööde osas juurdekirjutusi, kasutanud

ebaõiget tehnilisi vahendeid, on ehitanud mullatööde osas projektile mittevastavalt,

st eemaldanud pinnast vajalikust suuremas ulatuses, ei ole hagi rahuldamist välistavad ning

hageja nõue ei ole nimetatud osas lõppenud tasaarvestusega.

Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber, kes viibis igapäevaselt ehitustööde teostamise

juures, andis mitmete vundamendisüvendite tühjaks kaevamiseks nõusoleku (tõendatud

tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlustega), siis puudus alus mullatööde mahu väidetava ületamise

osas kostjapoolsete vastuväidete arvestamiseks olukorras, kus hageja ei ületanud mullatööde ja

vundamenditööde kogusummalist maksumust.

Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite. Kohus leidis, et kuivõrd pärast

tagasitäidete teostamist hageja poolt paigaldati ehitusobjektil maakütteseadmeid, mis tingis

pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada hageja poolt tagasitäidete ebakvaliteetset

teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata, st lugeda nõue tasaarvestatuks.

16.11.2006 protokoll, millele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, ei tõenda tõsikindlalt

hageja töö ebakvaliteetsust, sest hageja esindaja ei kinnita nimetatud dokumendis, et hageja on

pinnase tihendamise teostamata jätnud. OÜ Movek Grupp kirjast ei nähtu konkreetselt hageja nii

ulatuslik tegevus, millele toetub kostja vertikaalplaneerimise väidetavast rikkumisest kahju

hüvitamise nõuet esitades. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt paigaldati maaküte pärast tema poolt

tehtud tööd.

Kostja esitas vastuväiteid seoses elumajade sokli ehitamiseks ebaõige materjali kasutamisega,

sokli ebaõige kõrgusega, vertikaalse soojustuse puhul ebaõige materjali kasutamisega, armatuuri

ebaõige kõrgusega, vundamendi sokli ebaõigete mõõtudega ja seinte (osade) puhul

ebakvaliteetsusega, arvete esitamisega tegemata tööde eest. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja

Tiit Veiber viibis igapäevaselt ehitusobjektil (tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlused),

ehitusjärelevalvet teostanud tunnistajana ülekuulatud E.K. „keskmiselt üle päeva“, siis kohus

järeldas, et hageja seisukoht on õige, et kostja oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris

neid. 02.04.2007 kokkulepe on sõlmitud kolmanda isiku ja kostja esindaja vahel, nimetatud

tõend ei välista hagi rahuldamist. Kvaliteedi küsimused lahendati hageja poolt parandusööde

käigus. Aktsepteerimata ja hagejale tagastatud aktid on osaliselt koostatud enne parandustööde

tegemist hageja poolt. Protokoll, kus on fikseeritud pärast hageja poolt tehtud parandustöid

07.11.2006 ülevaatuse käigus väidetavalt esinenud ehitustööde puudused, ei ole samuti hagi

rahuldamist välistav, sest nimetatud tõendi koostamisel ei ole osalenud hageja esindaja, mis

tagaks nimetatud protokolli usaldusväärsuse ja seostatavuse hageja võimaliku tegevuse või

tegevusetusega. Sama tuleb järeldada kostja poolt hagejale saadetud hinnavähenduste

kalkulatsioonides märgituga seoses.

Vundamendi sokliseinte isolatsiooni puhul väidetavalt ebaõigete vahtpolüstüreenplaatide

kasutamine hageja poolt ei leidnud kinnitust. Nähtuvalt kirjadest koosmõjus hageja

seisukohtadega, samuti OÜ Katuseekspert kirjas märgituga, on hageja poolt ehitamisel kasutatud

kohaseid plaate, kusjuures markeerimise erisused ei tähenda plaatide ehitusfüüsikalist

mittesobivust.

Estonian Building Invest OÜ kirja kohaselt on kostja seaduslik esindaja leidnud, et varasem

hinnapakkumine on tehtud madalatest hindadest lähtudes. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse

OÜ töötajate poolt koostatud arvamus ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide

kasutamise, arvamus eeldab lisatööde tegemist. Nähtuvalt nimetatud dokumendi punktist 3

leiavad arvamuse koostanud isikud, et ehituse käigus majade vundamentide vertikaalne soojustus

EPS-R (Routa) on asendatud EPS-80ga, millest viimane ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes

või veega küllastunud pinnastes (sh saviliivmoreen), kuna selle veeimavus on liiga suur, mistõttu

väheneb oluliselt soojapidavus. Erinevalt eelnevast leiab OÜ Katuseekspert, et EPS80 vana

markeering on EPS-R. Seega puudub alus sokliseinte isolatsiooni puutuvate vastuväidete osas

hagi mitterahuldamiseks vastuväidete ebapiisava tõendatuse tõttu.

Kohus leidis, et kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisest hageja poolt. Hageja poolt

teostatud töö ebakvaliteetsus ka pärast pooltevahelist nõusolekut soklid erinevalt algselt

kokkulepitust ehitada ei ole kostja poolt piisavat tõendamist leidnud.

Kostja 13.11.2006 kiri, millest nähtub kostja seisukoht, et tagasi saadetud aktidele puudustena

märgitud tööd olid tööde ülevaatamise seisuga (07.11.2006) tegemata või tehtud ebakvaliteetselt,

samuti kostja 20.11.2006 kiri (mis on käsitletav kostjapoolse ülesütlemisavaldusena) ei välista

samuti hagi rahuldamist, sest kirjad on koostatud kostja poolt vastustena hageja esindaja

seisukohtadele olukorras, kus poolte eriarvamuste hulk oli suhteliselt suur. Kostja ei lükanud

ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006 asja kohtuvälise lahenduse huvides

vastavalt poolte kokkuleppele ja aktidele kantud vastuväidetele täiendavaid töid, sh „painutati

armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille teostamiseni hageja

lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud“. Armatuurvarraste ebaõige kõrgus pärast hageja poolt

parandustööde tegemist on kostja poolt tõendamata. Kohus leidis, et OÜ Brom ehituspäeviku

väljavõtted, milles nimetatakse „eelmist ehitajat ja valesti ja vigadega tegemist“, ei tõenda

hagejapoolseid minetusi, sest OÜ Brom ei ole pädev hindaja ja seos hageja tegevuse või

tegevusetusega ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Brom teostas nende seinte (-osade)

uuesti ladumise, mille eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudus alus jätta hagi

nimetatud osas rahuldamata.

Kohus leidis, et kostja poolt esitatud pooltevaheline kirjavahetus, kolmanda isiku kiri, kostja

poolt allkirjastamata ehitustöödes võimalikke puudusi kirjeldavad aktid, teade, samuti

protokollid, millest nähtuvad ehitustöödes võimalikku parandamist vajavad detailid, samuti

kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe ning fotomaterjal ei tingi hagi rahuldamata jätmist.

Hageja teostas pärast kostja poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures

parandamistöid. Samuti puuduvad fotosid konkreetse aja ja kohaga (elumajaga) seostavad

piisavad tõendid. Tunnistaja E.K. i (omanikujärelvalve teostaja) 15.11.2009 antud ütlustest ei

nähtu konkreetselt, millise elumaja milline osa millisel viisil ei vasta kokkulepitule või

üldaktsepteeritule kvaliteedile.

Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja R.

P. ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt

juurdetoodud materjali kasutades.

Kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise tasaarvestuse ja

transpordiga ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja

tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda. Kohus leidis, et hageja ei

ole sisuliselt omaks võtnud, et pooltel oli kokkulepe Fibo plokkide ostmise ja tasaarveldamise

osas.

Tunnistaja R.K. andis ütlusi, mille kohaselt tema teostas mitmel korral tagasitäidet ja tunnistaja

L. S. andis ütlusi, mille kohaselt tema koos Tiit Veiberiga teostas tagasitäidet. Kostja leidis

pärast R.K. ülekuulamist, et R.K. võis tunnistusi andes tekkida huvide konflikt. Kostja esitas

täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest, mis tõendavad

kostja tõlgenduses, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise ja

puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja. Kohus leidis, et kuivõrd kostja esitas

vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete teostamise kui asjaolu, siis need

kaks asjaolu on vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad.

Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja konstruktsiooni

osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus). Hageja poolt esitatud

joonised hinnatuna kogumis tunnistajana ülekuulatud J.N. ütlustega võimaldavad järeldada, et

pooltevahelise koostöö käigus teostati ehitust viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja

taldmike valmimise. Seega ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö tegemine

kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetavate tegevuse või tegevusetusega.

Kohus leidis, et hagi rahuldamata jätmist ei tingi kostja poolt viidatud tema poolt kantud või

kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde puudustega.

Kostja poolt esitatud ehituspäevikute lehed on esitatud eesmärgiga hagejast erinevalt sisustada

pooltevahelise lepingu tingimusi. Asja sisulise lahendamisega seonduvalt puudus nimetatud

tõenditel väärtus, mis välistaks hagi rahuldamise.

V.P. müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi

järgi tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega. Hageja poolt esitatud kirjavahetus

muudab ebausaldusväärseks ka kostja poolt väidetud köögi paigaldamise maksumuse. Raha

ülekandmine ja kokkulepe, millega V.P. loobus kostjaga sõlmitud kinnisasja müügilepingust

taganemisest ning sellega seotud leppetrahvi nõude, suuruses 843 408 krooni, esitamisest

tingimusel, et kostja paigaldab tema eramusse köögimööblit ja sanitaartehnikat, ei tõenda kostjal

kahju tekkimist hagejast tulenevalt.

Hageja poolt ebapiisav ehitustööde dokumenteerimine ei ole hagi rahuldamist välistav, kuivõrd

hageja ei asunud lepingut täitma ilma kostja heakskiidu ja teadmisega asjaoludest.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). 29.06.2009 seisuga moodustub

seadusjärgne viivitusintress 302 958.76 krooni, s.o 19 362,59 eurot. Töö vastuvõtmisega (vastu

võetuks lugemisega) muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega

viivitusse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

7. OÜ Rovertsen esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 19. oktoobri

2012 otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele justkui lepingu lõpetamist tuleb pidada

apellandipoolseks ülesütlemisavalduseks ning seetõttu on kohaldanud vääralt VÕS § 655 lg-t 1.

Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas otsuse punktis 13 andnud juhise, et „juhul kui tegemist oli

lepingu ülesütlemisega, peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta tasu nõuab, olid lepingus

kokkulepitud, samuti nende tööde eest makstava tasu suurust“. Tähtis ei ole see, kas apellant on

need tööd ka vastu võtnud. Vastustaja ei ole tõendanud lepingu hinda ega ka seda, et tööd, mille

eest ta tasu nõuab, olid lepingus kokku lepitud. Maakohus ei ole põhjendanud, millistest

materiaalõiguslikest normidest lähtuvalt luges ta vastustaja tasunõude suuruse ja aluse

tõendatuks väidetava tööde vastuvõtmisega. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et tööd

on vastu võetud. Maakohus on lahendi tegemisel valesti kohaldanud VÕS § 637, § 638, § 643 ja

§ 644, kuivõrd nii lepingust taganemise ja ka ülesütlemise korral ei oma tähtsust, kas tellija on

tööd vastu võtnud või tuleb töö lugeda vastuvõetuks. Maakohus ei ole seejuures põhjendanud,

millistest materiaalõiguslikest normidest lähtuvalt saaks lepingu hinda ja tasunõude suuruse

õigsust ning alust tõendada tööde vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega ja seda ka veel

juhul, kui leping öeldakse üles VÕS § 655 lg 1 alusel. Maakohus ei ole hinnanud asjaolu, et

kuivõrd vastustaja tugineb jätkuvalt oma nõude põhjendamisel sellele, et tööd olid tema poolt

esitatud mahus teostatud ning apellant keeldus alusetult töid vastu võtmast, siis peab vastustaja

tõendama nii tööde teostamise kui ka selle, et väidetavalt teostatud tööd olid lepingukohased;

2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et taganemise eeldused ei olnud täidetud, leides, et vastustaja

ei ole lepingut rikkunud ja lepingu lõpetamist tuleb pidada ülesütlemisavalduseks. Lepingust

taganemise eeldused olid täidetud ning ta on tõendanud, et vastustaja rikkus oluliselt lepingut.

Vastustajapoolne oluline kohustuste rikkumine seisnes järgnevas: vastustaja viivitas kohustuse

täitmisega, ületades oluliselt lepinguga sätestatud tähtaegu; vastustaja ei suutnud tagada

elementaarset ehitustööde kvaliteeti; vastustaja viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks

selle andmisest; vastustaja rikkus kohustust ka sellega, et ei täitnud ehitusseaduse nõudeid.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ehitusetappide ajagraafikutes oli vaid esialgne kokkulepe

tähtaegade osas.

Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks vastustaja poolt kohtule esitatud tõenduslikku väärtust

mitteomava kirja ning jättis selle alusel sisuliselt hindamata apellandi olulise tähtsusega tõendi,

millest nähtub vastustaja kirjalik kinnitus selle kohta, et apellant on projektdokumentatsiooni

õigeaegselt vastustajale üle andnud. Samuti jättis maakohus sisuliselt hindamata olulise apellandi

tõendi, millest nähtub, et vastustaja on J. N. isikus 26.06.2006 allkirjaga kinnitanud, et OÜ

Rovertsen poolt on õigeaegselt üle antud OÜ Kuupmeeter insener A. Lehtla poolt koostatud

projektdokumentatsioon 13 elamu vundamentide ehituseks.

Maakohus on jätnud arvestamata, et vastustaja vabanenuks VÕS § 641 lg 3 järgi vastutusest

lepingu tähtaja rikkumise eest üksnes siis, kui ta oleks tõendanud, et ta on apellandi poolt

esitatud vundamentide projektdokumentatsiooni piisavust ja täielikkust piisavalt kontrollinud ja

esinenud puudustest apellanti teavitanud.

Maakohtu järeldus, et vastustaja esitatud tõenditest tuleneb, et apellandi poolt täpsustuste

tegemine töövõtulepingu täitmisel ei võimaldanud vastustajal lepingut esialgsete tähtaegade osas

täita, ei põhine loogilisel mõtlemisel –tõenditena esitatud dokumendid on esitatud vastustajale

enne seda, kui tähtaegade kokkulepe poolte vahel üldse sõlmiti.

Maakohtu järeldus – justkui saaks kahe hinnapakkumise võrdlemise teel välistada vastustaja

vastutuse lepingu tähtaegade rikkumise eest ning lugeda sellega apellandi etteheited vastustajale

alusetuteks – on samuti sügavalt arusaamatu, kuivõrd hinnapakkumistega ega nende

võrdlemisega ei ole võimalik tööde teostamist tuvastada.

Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas ja millised tunnistajana üle kuulatud vastustaja seadusliku

esindaja J. N. ütlused tõendavad seda, et mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised

töövõtulepingu täitmisel tulenesid apellandi poolsetest asjaoludest – seda olukorras, kus

J. N. on ise töövõtusuhtes olles kirjalikult kinnitanud, et vundamentide joonised on õigeaegselt

kätte saadud. Kuivõrd ehitusprojekt ja selle muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult

EhS § 18 alusel, siis ei ole tunnistaja ütlustega võimalik projekti muudatusi tõendada.

Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS §-s 102 sätestatu, mille kohaselt peab võlgnik

võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse

täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Vastustaja töövõtjana pidi

olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine ning kõik vastustaja poolt

kohtumenetlusse kestel esitatud väited – justkui oleksid viivitused tulenenud apellandipoolsetest

asjaoludest, sh väidetavast projektdokumentatsiooni hilinemisest – on alusetud ja ainetud ning

maakohus ei olekski pidanud sellekohastele vastustaja väidetele ja tõenditele tähelepanu

pöörama.

Maakohus on jätnud arvestamata apellandi väite, et poolte vahel puudus kokkulepe

projektdokumentatsiooni üleandmise tähtaegade osas ning luges selle apellandi väite

põhjendamatult ja ebaõigesti vastuoluliseks.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellandi enda kohustuseks on tõendada, et vastustaja poolt

tähtaegade ületamise osas puuduvad apellandil omapoolsed minetused. Apellant kui tellija peab

tõendama üksnes rikkumise fakti ning vastustaja kui töövõtja peab tõendama, et rikkumine on

vabandatav;

3) on maakohus jätnud sisuliselt hindamata apellandi väited selle kohta, et vastustaja rikkus

oluliselt lepingut sellega, et ei suutnud tagada elementaarset ehitustööde kvaliteeti. Maakohus on

jätnud arvestamata apellandi poolt esitatud tõendi, millega vastustaja on ise kirjalikult omaks

võtnud selle, et ta ei ole teostanud elementaarseimat pinnasetihendamist. Maakohus on apellandi

poolt esitatud tõendi, s.o protokoll, kus on omanikujärelvalve osavõtul fikseeritud 07.11.2006

ülevaatuse käigus esinenud ehitustööde puudused, jätnud sisuliselt hindamata ja arvestamata,

lugedes selle ebausaldusväärseks tõendiks. Samuti on jäetud apellandi poolt esitatud 35 fotot

koos iga foto juurde märgitud detailse puuduste kirjeldustega jäetud sisuliselt hindamata.

Maakohus on jätnud apellandi ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe ebaõigesti arvestamata.

Maakohus on apellandi poolt esitatud OÜ Brom ehituspäeviku jätnud sisuliselt hindamata,

rikkudes olulisel määral TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse

nõuet. Maakohus on apellandi kirjade osas, millest nähtuvad taganemise alused, ebaõigesti

leidnud, et „nendes sisalduva informatsiooni tõenduslik väärtus ei ole absoluutne“ ning jätnud

need tõendid sisuliselt hindamata. Maakohus on apellandi poolt esitatud hinnavähenduse

kalkulatsioonid jätnud sisuliselt hindamata, põhjendades seda ebaõigesti sellega, et tõend ei ole

usaldusväärne, sest tõendi koostamisel ei osalenud vastustaja esindaja. Maakohus on otsuse

tegemisel jätnud täiesti tähelepanuta ja hindamata apellandi taotlusel ülekuulatud tunnistajate

ütlused, millega apellant tõendab olulist lepingurikkumist vastustaja poolt. Maakohus on jätnud

hindamata asjaolu, et vastustaja on seadust rikkudes jätnud kaetud tööd omanikujärelvalvele

ülevaatamiseks esitamata.

Maakohus on ebaõigesti lugenud kõik kvaliteediküsimused lahendatuks vaid asjaoluga, et

vastustaja pärast apellandi poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures

parandamistöid üldse teostas. Kuivõrd töö parandamine ebaõnnestus, siis tuli apellant

automaatselt lepingut oluliselt rikkunuks lugeda. VÕS § 642 lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste

rikkumisest tulenevalt. Seega apellant ei pea tõendama seda, et hageja tegevuse või tegevusetuse

tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega nagu maakohus oma otsuses

ebaõigesti märkinud;

4) on maakohus jätnud sisuliselt hindamata apellandi väited ja tõendid selle kohta, et vastustaja

rikkus oluliselt lepingut sellega, et viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks selle

andmisest. Apellant oli õigustatud lepingust taganema ka selle tõttu, et vastustaja ei täitnud oma

kohustust tagatise andmise osas. Lisaks lepingule oli apellandil õigus tagatist nõuda ka EhS § 29

lg 3 alusel. Maakohus on pangagarantii tagatiseks andmise kirjaliku kokkuleppe ja seda

kokkulepet hilisemalt sisuliselt kinnitava vastustaja kirja osas teinud arusaamatuid ja

dokumentide sisule mittevastavaid järeldusi ning leidnud, et tagatise osas puudus poolte vahel

kokkulepe;

5) on maakohus pärast lepingust taganemist avastatud vundamendisoklite varjatud puuduste osas

jätnud sisuliselt hindamata apellandi tõendid ja väited või hinnanud neid selekteerivalt ja

tõendite sisuga vastuoluliselt. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi tõendid ja

väited ehitaja teise eksimuse – maa-alustes konstruktsioonides vale soojustusmaterjali

kasutamise – suhtes ning on tõlgendanud mitmeid tõendeid meelevaldselt ja vastuoluliselt

tõendite sisuga;

6) on maakohus jätnud ebaõigesti apellandi poolt kantud puuduste parandamise kulude suurust ja

kandmist kinnitavad tõendid arvestamata. Maakohus on jätnud hindamata apellandi poolt

esitatud kahjude kandmist tõendavad kuluarved ja jätnud ebaõigesti arvestamata ka

parandustööde tegemist tõendavad ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid. Maakohus on asunud

ekslikule ja põhjendamata seisukohale, justkui maaküttetorustikke paigaldatakse ka elamute

alusesse ja vahetult vundamendi kõrval olevasse pinnasesse;

7) on maakohus jätnud hindamata asjaolu, et vastustaja ei ole tõendanud oma väiteid üleantu

väärtuse kohta. Üleantu väärtuse tõendamatuse tõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Maakohus oleks pidanud asja lahendama taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj), kuivõrd

apellant tugines lepingu lõpetamisel vastustaja poolsele olulisele lepingurikkumisele. Maakohus

on jätnud tähelepanuta kõik apellandi poolt esitatud taganemisega seotud asjaolud ja väited,

sh apellandi 10.09.2012 kirjalikud seisukohad üleantu väärtuse leidmise osas tervikuna.

Maakohus on jätnud hindamata apellandi väite, et vastustaja ei ole tõendanud, et tema poolt

nimetatud üleantu väärtus 2 817 441,93 kr on kokkulepitud töö hind. Maakohus on jätnud

hindamata asjaolu, et vastustaja ei ole tõendanud, et üleantu väärtuseks on EKE Nora OÜ poolt

avaldatud summa 3 352 654,11 krooni ning EKE Nora OÜ arvamust ei saa käsitleda üleantu

väärtuse hindamisena;

8) on maakohus jätnud arvestamata ja sisuliselt hindamata apellandi poolt esitatud asjaolud ja

tõendid vastustaja arvetes sisalduvate nn juurdekirjutuste kohta. Seonduvalt uue sokli

lahendusega on maakohus jätnud täiesti tähelepanuta apellandi väite, et apellant aktsepteeris uut

lahendust tingimusel, et sokli hind on 5 000 krooni iga maja kohta odavam. Maakohus on jätnud

sisuliselt hindamata apellandi poolt esitatud asjaolud ja tõendid selle kohta, et vastustajal ei

olnud õigust küsida tasu mullatööde eelarvet ületava osa eest. Maakohtu seisukoht, et

hinnapakkumist ei saanud esitada projektdokumentatsiooni puudumise tõttu, on põhjendamatu ja

vastuolus apellandi esitatud tõenditega. Ehitustööde aluseks oli kümnele elamule koostatud

03.06.2006 hinnapakkumine, mitte ühe elamu kohta 25.08.2006 koostatud hinnapakkumine.

Maakohus ei ole millegagi põhjendanud, miks ta on arvamusel, et töövõtulepingu väidetav

ülesütlemine (apellant on seisukohal, et ta taganes lepingust) muudab apellandi seisukohad

siduva eelarvega mittepuutumuses olevaks ja hagi rahuldamist välistavaks. Maakohus on jätnud

täiesti tähelepanuta apellandi väite, et vastustaja omaksvõtust tulenevalt tuleks vastustaja nõue

jätta rahuldamata vähemalt 96 608 krooni võrra. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata kõik

apellandi väited ja tõendid selle kohta, et apellant ei pea tasuma seinteosade (enamjaolt lahtiste

plokkidega 1. rida) eest, mis täielikult ebaõnnestusid. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata

kõik apellandi väited ja tõendid selle kohta, et apellant ei pea tasuma liiva eest, mille vastustaja

sai apellandilt ning on tõlgendanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt. Maakohus on jätnud

põhjendamatult

tähelepanuta

ja

hindamata

ka

muud

juurdekirjutused,

kogusummas

17 181 krooni;

9) on apellant esitanud ettepaneku üleantu väärtuse leidmiseks, mille osas maakohus ei ole

seisukohta võtnud. Põhikohustuste tasaarvestamise korral on vastustaja kohustuse suurus

apellandi ees 664 268 krooni (1 671 577-1 007 309 ) – s.o apellandi poolt vastustajale makstud

ülemäärane tasu, millele tuleks juurde liita kasumisumma, mida vastustaja on saanud. Kuivõrd

vastustajapoolne saadud raha tagastamise kohustus ületab oluliselt üleantu väärtust, siis on

vastustaja haginõue alusetu;

10) on maakohus jätnud tähtaja ületamisest tuleneva 450 000 kr suuruse kahjunõude osas tõendid

sisuliselt hindamata ning leidnud ebaõigesti, et kahju olemasolu ei ole tõendatud. Vastustaja oli

tekitanud lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses oleva olukorra, kus enamuste töödega, mis

oleks pidanud tema poolt ehitatuna valmis olema juba 2007 jaanuaris ja veebruari alguses, sai

alustada alles 2007 aprillikuus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellant ei ole tõendanud

kahju olemasolu. Kahju tekkimise seisukohalt ei ole määrava tähtsusega kulutuste kandmine,

veel vähem kulutuste eest soetatud mööbli paigaldamine, vaid kahju suuruse ning kahju

hüvitamise kohustuse kindlaksmääramise võimalus ja selle tõendatus. Antud juhul on esitanud

V. P. sõlmitud kokkuleppe, mille alusel on võimalik tuvastada ka kahju olemasolu ja suurus.

Maakohus on, vaatamata korduvale rõhutamisele apellandi poolt, jätnud ikkagi täiesti

tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et apellant on esitanud tõendid, mis tõendavad kahju suurust

ja ka kandmist 150 000 kr ulatuses;

11) on maakohus ebaõigesti leidnud, et pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud. Maakohus ei

ole põhjendanud, miks ei ole vastastikune nõustumus ja leppetrahvi suurus tuvastatavad, kui

apellant on esitanud tõendid, et apellandi 03.07.2006 esitatud pakkumusele kohaldada

leppetrahvi 2 000 kr päevas on vastustaja vastanud 12.07.2006 nõustumusega. Kokkulepe on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning on üheselt mõistetav;

12) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme ka muudele

apellandi kahju hüvitamise tasaarvestamise nõuetele hinnangut andes, sh vertikaalplaneerimise

rikkumisega seotud kahju osas ja Fibo 5 plokkide tasaarvestamata osas.

8. OÜ Stoemrun vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 19. oktoobri 2012 otsuse muutmata jätmist. Apellatsioonimenetluse kulud palub

vastustaja jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti leidnud, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus oluliselt

lepingut, siis puudub alus järelduseks, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Ja seega tuleb

kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi;

2) on kohus õigesti tuvastanud, et viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel

tulenesid kostjapoolsetest asjaoludest, kuna kostja viivitas konstruktiivse osa jooniste

esitamisega pärast tööde alustamist ja täpsustuste töövõtulepingu täitmiseks ei võimaldanud

hagejal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita.

Ebaõige on kostja tõlgendus, et vastustaja oleks vabanenud vastutusest väidetava lepingu tähtaja

rikkumise eest üksnes VÕS § 641 lg 3 eelduste esinemisel. VÕS § 641 lg 3 ei reguleeri töö

lepingutingimustele mittevastavust seoses tähtaja rikkumisega, vaid reguleerib juhtumeid, kus

töövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus on põhjustatud tellija

juhistest, tellija poolt töö läbiviimiseks muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku poolt

läbiviidud puudulikest eeltöödest.

Asjaolu, et kostja kui professionaalne ehitusettevõtja, kelle esindaja viibis igapäevaselt objektil,

ei saanud eelduslikult aru, et konstruktiivsete lahenduste viibimine ja nende muutmine põhjustab

tähtaja viibimist, on mitteusutav.

Kostja ei ole tõendanud, kuidas hageja poolt teostatud tööde valmimine ca 10-päevase

hilinemisega on põhjustanud olulise lepingu rikkumise, samuti väidetava kahju (V. P. );

3) on õige maakohtu poolt tuvastatu, et kostja esitatud protokoll ei ole usaldusväärne ning

fotodel puudub seos konkreetse koha ja ajaga. Kohus on õigesti tuvastanud, et kostja ja

kolmanda isiku vaheline kokkulepe ja mitteusaldusväärne kostja poolt koostatud protokoll ei

tõenda, et elamu Kopli 11 vundamendisokkel oli ebakvaliteetne. Õige on kohtu poolne hinnang,

et OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtted ei saa tõendada hagejapoolseid kostja poolt väidetud

minetusi, sest Brom OÜ ei ole selleks pädev hindaja ja seos hageja tegevuse või tegevusetusega

ei ole piisav. Samuti ei ole kostja tõendanud, et OÜ Brom teostas just nende seinte ehituse, mille

eest esitatud nõue on vaidluse esemeks.

Õige on kohtu hinnang, et kostja 13.11.2006 kiri, millest nähtub kostja seisukoht, et

tagasisaadetud aktidele puudustena märgitud tööd olid tööde ülevaatamise seisuga (07.11.2006)

tegemata või tehtud ebakvaliteetselt, samuti kostja kiri 20.11.2006 ei tõenda, et teostatud tööd

olid mittekvaliteetselt teostatud. Kohus on õigesti leidnud, et selline poolte kirjavahetuses

sisalduva informatsiooni, kus pooled on eriarvamusel, tõenduslik väärtus ei ole absoluutne;

4) on kohus õigesti leidnud, et kuivõrd hageja alustas kostja heakskiidul ehitustöid ilma

kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise andmist käsitlevale

regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi rahuldamist. EhS § 29

lg-le 3 viitamine ei ole asjakohane, kuivõrd antud säte reguleerib tagatise nõudmise õigust enne

ehitamise algust. Kostja hakkas hageja käest nõudma tagatist alles pärast seda, kui kostja oli oma

käitumisega (teise töövõtja võtmine, pakkumus väiksema mahus lepingu sõlmimiseks)

avaldanud, et ta ei soovi lepingu jätkamist. Isegi kui järeldada, et pooltel oleks olnud selline

kokkulepe, siis VÕS § 116 lg-st 5 tulenevalt ei või kahjustatud lepingupool sel viisil lepingust

taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud,

moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Samuti tulenevalt kostja

tahteavaldusest lepingu lõpetamiseks ei tulene otseselt, et kostja oleks soovinud hagejaga

lepingut lõpetada hageja poolt soovitu mitteandmisega;

5) on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepe tööde eest makstava tasu

suuruse osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled lähtusid

tööde tegelikust mahust. Kuivõrd hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde

kogusummalist maksumust hinnapakkumises, mille kostja esitas kohtule, siis puudub alus

järeldada, et hageja nõue on alusetu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooltel oli

kokkuleppe, mille kohaselt uue sokli lahenduse hind on 5 000 krooni iga maja kohta odavam;

6) on kohus õigesti leidnud, et kuigi tööde vastuvõtmine kostja poolt ei kuulu otseselt

tõendamisesemesse, näitab kostja poolt tööde vastuvõtmine või tööde vastuvõetuks lugemine

tasu nõude alust ja suurust. Kostja ise on oma seisukohtades ja seletustes avaldanud, et töö, mille

eest hageja tasu nõuab, oli kokku lepitud ja teostatud, v.a mullatööde osas, mis olid puutumuses

kogu elamu aluse pinnase väljakaevamisega. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli töö

vastuvõtmisest keeldumise õigus ja et väidetavalt töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna

kostja ei ole tõendanud oma väiteid lepingutingimuste mittevastavuse osas, siis saab järeldada, et

need on lepingukohaselt teostatud.

Kohus on õigesti tuvastanud, et aktides esitatud vastuvõtmata tööd saab lugeda kostja poolt

vastuvõetuks hiljemalt hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgneval

esitatud kirjas märgitud kuupäeval (06.11.2006) VÕS § 638 alusel ja lähtuvalt kostja poolt

esitatud avaldustest, hinnavähendustest võib järeldada, et ka kostja ise on tööd vastu võtnud,

vastasel juhul ei oleks kostjal olnud alust esitada hinnaalandust (hinnavähendust) ega

tasaarvestusnõudeid. Kostja väide, et ta ei teadnud, mis on hinnaalandamise tagajärjed, on

asjakohatu;

7) on asjakohatu apellandi etteheide maakohtule, et maakohus ei ole tuvastanud üleantu väärtust.

Kuna kohus tuvastas, et tegemist ei ole lepingust taganemisega, ei pidanudki kohus hindama

üleantud väärtuse tõendatust;

8) on kohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt kantud

kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest. Samuti ei ole kostja tõendanud reaalse

kahju olemasolu, mis oli kostja tõendamiskoormis. Kostja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja

poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja poolt

nimetatud ulatuses. Õige on kohtu järeldus, et kostja poolt esitatud tõendid tõendavad kostja

poolt kulutuste kandmist, kuid ei seo tõendites märgitut hagejaga. Kuna kohus on antud

hinnangu andnud, tuues eelnevas lauses välja ka muud kostja poolt nimetatud kuludokumendid,

siis eelduslikult hindas kohus ka nimetatud dokumente. Kostja poolt esitatud kuludokumendid ei

tõenda väidetavat hagejapoolset lepingu rikkumist;

9) on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja on esitanud oma vastuväited hageja teostatud

tagasitäidete ja tihendamise kohta vastuoluliselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et töö on

teostatud puudustega või teostamata. Kohus on õigesti tuvastanud, et liiva ja kruusa

juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja R. P. ütlustest

nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud

materjali kasutades. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on talle esitanud liiva eest arveid rohkem

kui 10 626 krooni eest, seega kostja tasaarveldusnõue summas 60 757 krooni on alusetu;

10) ei ole apellant tõendanud kahju olemasolu ega selle suurust. Kohus on õigesti tõendeid

hinnates tuvastanud, et V. P. müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt

esitatud dokumentaalse tõendi järgi ka tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega.

Kostja ja kolmanda isiku vahelisest lepingust tulenevalt oli kolmandal isikul õigus nõuda

leppetrahvi vaid juhul, kui ta taganeb lepingust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi muutus

sissenõutavaks.

Puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel, kuna alates

11.08.2006 teostas järgneva etappi tööd uus töövõtja, millest tulenevalt tööde valmimine

(sh lõpptähtaeg) ei hilinenud hagejast tulenevalt. See, kui kostja ütles lepingu hagejale üles ja

võetud uus töövõtja ei sobinud, ei ole hagejast tulenev. Samuti hageja ei näinud ega pidanud ette

nägema rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal sellist kahju tekkimist (VÕS

§ 127 lg 3). Kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud tekkida võivast kahjust ja sellisest kahju

ulatusest;

11) on leppetrahvi nõue alusetu, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet leppetrahvi kohaldamises

ega selle suuruses. Töövõtulepingu projektides märgitud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada,

et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastavad kokkulepped, sh leppetrahvi osas, ka

vastastikune nõustumine ei ole tuvastatav. Kaks kostja kirja hagejale ei tõenda samuti

leppetrahvi suurust ega kokkulepet;

12) on kohus õigesti tuvastanud, et OÜ Movek Grupp kirjast ei nähtu konkreetselt hageja nii

ulatuslik tegevus, millele toetub kostja vertikaalplaneerimise väidetavast rikkumisest kahju

hüvitamise nõuet esitades. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt paigaldati maaküte pärast tema poolt

tehtud tööd. Seega maakütteseadmete paigaldamisest tulenevalt ei välista hagi rahuldamist

vertikaalplaneerimisega, rikutud pinnase taastamise kulutustega seotud kostja arved ja

tagasitäidete kvaliteetsuse kontrollimisega seoses esitatud Viljandi Veevärgi arve, sest tõendatud

ei ole hageja tegevus, mille tulemusena pidi kostja kulutusi kandma. Samuti on kohus õigesti

tuvastanud, et kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise

tasaarvestuse ja transpordiga ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole

tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

19. oktoobri 2012 otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele.

10. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks eelkõige see, kas kostja on kehtivalt lepingust

taganenud või ei ole lepingust taganemise eeldused täidetud ning seetõttu ei ole ka kostja

kehtivalt lepingust taganenud ja asi tuleb lahendada lähtuvalt VÕS § 655 lg-s 1 sätestatust.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 järgi

lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele.

Seadus ei sätesta taganemisavaldusele vorminõuet, samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust

taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele

ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et ta tahab lepingut ühepoolselt lõpetada, ning tahteavaldus

peab olema selge.

Kostja väite kohaselt on ta lepingust taganenud ning lepingust taganemise avalduseks on kostja

20. novembri 2006 e-kiri hagejale (X kd tl 95; VII kd tl 207). Hageja vastuväite järgi ei ole

kostja talle teatanud oma tahtest leping lõpetada, vaid soovi rakendada oma õigust hinna

alandamiseks (X kd tl 79-80).

Nähtuvalt kostja poolt viidatud e-kirjast ei tulene sellest tema tahteavaldust lepingust

taganemiseks, vaid kostja on teatanud hagejale, et ta rakendab oma õigust hinna alandamiseks.

Kostja 20. novembri 2006 e-kiri hagejale ei ole käsitletav ka kostjapoolse ülesütlemisavaldusena

VÕS § 655 lg 1 mõttes. Lepingu ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 alusel on vajalik vastavasisulise

tahteavalduse tegemine töövõtjale. Ülesütlemisavalduse vorminõuet seadus ette ei näe, samuti ei

seaduses sätestatud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid

see, et teisele poolele ilmneks lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu ühepoolseks

lõpetamiseks, kuid kostja 20. novembri 2006 e-kirjast sellist kostja tahet ei tulene.

Samuti ei tulene lepingust taganemise (või lepingu ülesütlemise) soovi kostja e-kirja viimasest

lausest, mille kohaselt „Ühtlasi teatame Teile, lisaks eilsele telefonivestlusele väljaspool tööaega

ja tellija teadmata Teie esindajate objektil viibimine, ilma OÜ Rovertsen esindajaga

kooskõlastamata, ei ole enam lubatud.“ Nimetatud lause viitab pigem sellele, et pooltevaheline

leping oli juba enne e-kirja saatmist lõppenud (või lõpetatud), kuid 20. novembri 2006 e-kirjast

ei tulene selgesõnaliselt kostja tahe lepingut ühepoolselt lõpetada.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõlmitud oli suuline töövõtuleping, mille kohaselt

hageja kohustus ehitama kinnistul, asukohaga Kopli tn 11 Viljandi, 13 maja ehitamise vastavalt

kokkulepitud ehitustööde loetelule ning kostja kohustus tasuma hagejale kokkulepitud

ehitustööde eest. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et poolte kokkulepe hõlmas

vundamenditöid ja 13 majakarbi ehitust. Poolte vahel on vaidlus lepingutingimuste üle.

VÕS § 21 lg 1 kohaselt pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele

on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus.

Pooled on vahetanud korduvalt lepinguprojekte (II kd tl 137-233), s.o pakkumusi, pakkumuste

tagasilükkamisi ja uusi pakkumusi, kuid nad ei ole jõudnud kirjaliku lepingu sõlmimiseni. Kuna

poolte vahel vahetatud lepinguprojektid sisaldavad olulisi muudatusi, siis ei kohaldu asjas VÕS

§ 21 lg 2, mille kohaselt pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on

nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatusega nõus; sel juhul

on lepingu sisuks pakkumise tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui

pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet.

Hageja seisukoha kohaselt ütles kostja lepingu üles 22. augusti 2006 e-kirjaga (II kd tl 225),

milles kostja saatis hagejale pakkumuse sõlmida leping 13 maja vundamentide ehituseks, kuigi

esialgne suuline töövõtuleping hõlmas ka 13 majakarbi ehitust. Samuti tugineb hageja siinkohal

kostja faktilisele käitumisele, mis seisnes selles, et alates augustist 2006 oli objektil hagejalt

tellitud II etapi töid (s.o 13 maja esimese ja teise korruse seinte ladumine) tegemas kolmas isik,

kellega kostja oli sõlminud vastava lepingu (VII kd tl 133). Ringkonnakohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostja ütles lepingu hagejaga üles augustis 2006, võttes suuliselt

töövõtulepinguga kokkulepitud töid tegema kolmanda isiku ja tehes hagejale ettepaneku sõlmida

kirjalik töövõtuleping väiksemas mahus, kui oli sõlmitud suuline töövõtuleping.

12. Tuvastamaks, kas kostja ütles augustis 2006 töövõtulepingu üles või taganes lepingust, tuleb

kontrollida, kas sel ajal olid täidetud lepingust taganemise eeldused ning seetõttu oli kostja

kehtivalt lepingust taganenud või tuleb asi lahendada lähtuvalt VÕS § 655 lg-s 1 sätestatust,

s.o sellest, et kostja ütles töövõtulepingu üles.

Kostja väite kohaselt olid täidetud lepingust taganemise eeldused ning hagejapoolne oluline

kohustuste rikkumine seisnes selles, et 1) hageja viivitas kohustuse täitmisega, ületades oluliselt

lepinguga sätestatud tähtaegu; 2) hageja ei suutnud tagada elementaarset ehitustööde kvaliteeti;

3) hageja viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks selle andmisest; 4) hageja ei täitnud

ehitusseaduse nõudeid.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt tuleb lepingust taganemise puhul hinnata, kas hageja oli kostja poolt

lepingu

lõpetamise

ajaks

lepingust

tulenevat

kohustust

oluliselt

rikkunud

(oluline

lepingurikkumine).

Ringkonnakohus leiab, et augustis 2006, mil kostja väidetavalt taganes lepingust, ei olnud

lepingust taganemise eeldused täidetud. Asja materjalide hulgas on ehitusetappide ajagraafikud

(II kd tl 237-249), mis on allkirjastatud hageja poolt, ning kostja väitel rikkus hageja lepingu

täitmisel oluliselt selles märgitud tähtaegu. Nähtuvalt ehitusetappide ajagraafikust ning

arvestades kostja poolt lepingu lõpetamist augustis 2006, saab tähtaegade rikkumisest rääkida

vaid I etapi tööde (vundamenditööde) puhul. I korruse seinte valmimise tähtajad oli alates

06.09.2006 ning selleks ajaks oli leping juba lõpetatud. Ehitusetappide ajagraafiku kohaselt pidid

I etapi ehitustööd (s.o vundamenditööd) olema valmis Kopli 11 elamu puhul 19.07.2006, Järve

35 elamu puhul 21.07.2006, Kopli 5 elamu puhul 24.07.2006, Järve 37 elamu puhul 26.07.2006,

Järve 27 elamu puhul 31.07.2006, Kopli 3 elamu puhul 31.07.2006, Järve 31 elamu puhul

02.08.2006, Kopli 9 elamu puhul 14.08.2006, Järve 29 elamu puhul 15.08.2006, Kopli 1 elamu

puhul 17.08.2006, Kopli 7 elamu puhul 20.08.2006, Männi 10 elamu puhul 18.08.2006, Järve 33

elamu puhul 20.08.2006.

13. Töövõtja töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral tuleb eristada töövõtja

vastutust töövõtulepingu täitmata jätmise ja täitmisega viivitamise puhul ning töövõtja vastutust

lepingutingimustele mittevastava töö tegemise puhul. Töövõtulepingu täitmata jätmisega,

sh täitmise viivitamisega on tegemist juhul, kui töövõtulepingu täitmist ei toimu üldse ehk kui

töövõtja jätab täitmata mõne töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse.

Asja materjalide hulgas olevatest tõenditest ei nähtu see, et kostja oleks viivitanud lepingu

täitmisega ja kui viivitas, siis millisel ajavahemikul, ning kas oli tegemist sellise olulise

lepingurikkumisega, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks. Juhul, kui töövõtja täidab

töövõtulepingust tulenevad kohustused enne, kui tellija lepingust taganeb, kujutab temapoolne

töövõtulepingu rikkumine endast täitmisega viivitamist ja sellisel juhul on tellija

õiguskaitsevahendiks viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Antud asjas olevatest tõenditest nähtub, et hageja on enne kostja poolt lepingu lõpetamist

lepingut täitnud ning ei ole viivitanud selle täitmisega selles ulatuses, mis kujutaks endast olulist

lepingurikkumist. Nimetatud asjaolu tõendab ka kostja enda käitumine. 15. augusti 2006

koosoleku protokollist (III kd tl 66-67) nähtub, et sellest võtsid osa hageja ja kostja ning arutelu

all oli vundamentide ehitus. Protokolli kohaselt seisuga 15.08.2006 pidi valmis olema

9 vundamenti ning protokollis fikseeriti, millised tööd olid tehtud ja milliseid oli vaja veel teha.

21.08.2006 toimus samuti poolte osavõtul koosolek (III kd tl 68), ning selles anti hagejale

tähtaeg protokollis märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on kostja käitumine olnud

vastuoluline, sest 22. augusti 2006 e-kirjaga (II kd tl 225) saatis ta hagejale pakkumuse sõlmida

leping 13 maja vundamentide ehituseks ning samal kuupäeval esitas ka hagejale leppetrahvi

nõude koos arvestusega vaheetappide ehitustööde ületamise aja kohta (II kd tl 235, 236).

Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kostja 26.06.2006 märgukiri hagejale (III kd

tl 64) ja apellandi poolt esitatud lepinguprojektis olev kommentaar K95 (II kd tl 201). Nimetatud

tõendid kinnitavad pigem asjaolu, et tellija ja töövõtja suulise töövõtulepingu sõlmimisel ei

suutnud kokku leppida selles, mis tähtpäevaks peaks olema töö tehtud, ning töö valmimise

lõpptähtpäev oligi ka kirjaliku lepingu sõlmimisel vaidluse esemeks.

Asjakohane ei ole apellandi viide VÕS § 641 lg-le 3 seoses sellega, et hageja vabaneks lepingu

tähtaja rikkumise eest üksnes siis, kui ta oleks tõendanud, et ta on kostja poolt esitatud

vundamentide projektdokumentatsiooni piisavust ja täielikkust kontrollinud ning esinenud

puudustest kostjat teavitanud. VÕS § 641 lg-st 3 tuleneb töövõtja vastutusest vabanemise alus,

kui on tegemist töö lepingutingimustele mittevastavusega, mitte aga väidetava lepingu täitmise

tähtaja rikkumisega.

Lähtudes eeltoodust ei saa olla kostjapoolsele lepingu lõpetamisele augustis 2006 aluseks

väidetav hagejapoolne lepingu rikkumine, mis seisnes lepinguga sätestatud tähtaegade olulises

ületamises.

Kuna ei ole tuvastatav hagejapoolne lepingu oluline rikkumine seoses tähtaegade ületamisega,

siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta hageja väidete suhtes, mille kohaselt kuna

projektdokumentatsiooni muudeti jooksvalt kogu ehituse kestel, siis ei kehtinud hageja poolt

kostjale saadetud esialgsed etapi tähtajad.

14. Kostja väitel oli ta õigustatud taganema lepingust seetõttu, et hageja ei suutnud tagada

elementaarset ehitustööde kvaliteeti ja ei täitnud ehitusseaduse nõudeid, s.o kostja on tuginenud

töö lepingutingimustele mittevastavusele.

Töö vastavust lepingutingimustele reguleerib VÕS § 641. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et

kostja poolt lepingu lõpetamise ajal augustis 2006 oleks esinenud VÕS § 641 lg-s 2 nimetatud

alus, mis annaks põhjust asuda seisukohale, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele.

Samuti ei ole kostja arvestanud sellega, et tellija peamine õiguskaitsevahend töövõtjapoolse

lepingu nõuetekohase täitmata jätmise puhul on lepingu täitmise nõue (VÕS § 646). Tellija võib

töövõtulepingust taganeda juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist

lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Antud juhul augustis 2006 ei ole tuvastatav

hagejapoolne selline lepingutingimuste rikkumine, mis oleks olnud oluline VÕS § 116 lg 2

tähenduses.

Asjaolu, kas kostja oli või ei olnud õigustatud lepingust taganema augustis 2006, ei ole

tuvastatav protokolliga, milles on omanikujärelvalve osavõtul fikseeritud 07.11.2006 ülevaatuse

käigus esinenud ehitustööde puudused (III kd tl 84-93), samuti kostja poolt esitatud 35 fotoga

(IV kd tl 218-235- kuupäeva ei ole võimalik tuvastada) ja OÜ-u Brom ehituspäevikuga (VII kd

tl 161-167).

15. Kostjapoolse lepingust taganemise aluseks ei ole asjaolu, et hageja keeldus tagatise

andmisest.

Tagatise andmise kokkulepet ei tõenda 05.09.2006 koosoleku protokoll (III kd tl 69). Lisaks

sellele, et kostja oli lepingu juba lõpetanud augustis 2006, ei tulene koosoleku protokollist ka

hageja nõustumus tagatise andmiseks. Protokolli punktis 1 on märgitud, et „Rovertsen teeb teate,

et ei jõudnud OÜ Stoemrun-iga ehitus lepinguni“ ning punkti 6 kohaselt „Panga garantii lepingu

lisaks“. Protokolli viidatud punktidest ei selgu, millise lepingu lisaks peaks olema pangagarantii

ning samuti ka see, kes annab ja kui suures summas. Asjaolu, et ehitusseaduse § 29 lg 3 annab

ehitise omanikule õiguse nõuda ettevõtjalt tagatist enne ehitamise algust, ei tõenda seda, et antud

juhul oleksid pooled enne ehitise algust (või lepingu kehtivuse ajal) kokku leppinud tagatises.

Ebaõige on kostja seisukoht, et lepingust taganemisele annab aluse asjaolu, et hageja rikkus

ehitusseaduse nõudeid dokumenteerimise osas. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest võib olla

töövõtjapoolne dokumenteerimiskohustuse mittetäitmine lepingu rikkumine, kuid antud juhul ei

nähtu, et hageja oleks rikkunud ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise kohustust,

mis oleks andnud hagejale aluse lepingust taganeda. Asja materjalidest (V kd tl 175-187; IV kd

tl 156-159, 174-175; VII kd tl 94, 101-108, 115, 141, 145, 153) nähtub, et ehituspäevikud anti

üle E. K. ja ülejäänud dokumentatsioon T. Veiberile.

Lähtudes eeltoodust kostja ei taganenud augustis 2006 lepingust, vaid lõpetas lepingu VÕS

§ 655 lg 1 kohaselt.

16. VÕS § 655 lg 1 järgi kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis

või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult

omandada.

VÕS § 655 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab,

olid lepingus kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurus.

Siinkohal on asjakohatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et üleantu väärtuse mittetõendatuse

tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. VÕS § 655 lg 1 kohaldamine ei nõua üleantu

väärtuse tõendamist.

Õige on maakohtu seisukoht, et kuna kostja ütles lepingu üles ning hageja oli suulist

töövõtulepingut suutnud täita ainult osaliselt (s.o elamute mullatööde ja vundamentide osa ning

osaliselt seinte osa), siis on hageja õigustatud nõudma tasu tööde eest, mis ta oli jõudnud teha

lepingu ülesütlemise ajaks. Poolte poolt kokkulepitud ja hageja poolt teostatud tööd nähtuvad

vastavast loetelust (VI kd tl 209-222); tööde üleandmise aktidest (II kd tl 14-59, III kd tl 70-80);

aktide alusel esitatud arvetest (II kd tl 62-94); kaetud tööde aktidest (V kd tl 175-187);

ehituspäevikute väljavõtetest (IV kd tl 156-159, 174-176, VII kd tl 101-108, tl 115, tl 94, tl 153);

esitatud plaanidest, juhistest ja joonistest (III kd tl 65, tl 111, tl 115; IV kd tl 30, tl 32, tl 39-43, tl

44-49, tl 53-56, tl 154-155, tl 179-180; VI kd tl 223-229, tl 234-237; VII kd tl 22-57); koosoleku

protokollidest (III kd tl 66-69, IV kd tl 31-32, tl 37-38); etapi tööde graafikust (II kd tl 237-249);

tunnistaja J.N. ütlustest (VII kd tl 138-141). Hinnates viidatud tõendeid kogumis, saab asuda

seisukohale, et hageja ehitas kõikidel majadel valmis vundamendid ja mõnel majal alustati ka

seinte ehitust, vundamendi ehituse käigus teostati Kopli 1 ja Kopli 9 postide ehitus Columbia

kividest ning Kopli 7 puhul ehitati vundament Fibo 5 plokkidest, samuti teostati pinnase

tihendamine.

Samuti on õige maakohtu seisukoht lepingujärgse tasu maksmise suuruses. Ringkonnakohus

nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega (kohtuotsuse kohtu põhjendused lk-l 9-10) ning

ei korda neid. Ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud kostja seisukoht, et hageja oleks pidanud

tõendama üleantu väärtust ning ta ei saa oma nõude esitamisel lähtuda tema poolt kostjale

esitatud ning kostja poolt tasumata arvete summaga. Hageja on esitanud tasu nõude, lähtudes

lepingus kokkulepitud ja tema poolt teostatud tööde mahust ning kokkulepitud tasu suurusest ja

ta ei pidanud nõude esitamisel aluseks võtma üleantu väärtuse.

Kuna tõendamise esemesse ei kuulu üleantu väärtus, siis ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses

esitatud väide seoses sellega, et EKE Nora OÜ arvamust ei saa käsitleda üleantu väärtuse

hindamisena.

Maakohus on õigesti ehitustööde kvaliteediga seonduvaid asjaolusid käsitlenud mitte lepingust

taganemise kontekstis, vaid kahjunõudega seoses, ning apellandi väide, et maakohus rikkus

sellega menetlusõigusnormi ja materiaalõigusnormi, on väär. Nähtuvalt asja materjalidest on

kostja märkinud väidetavad puudused töös 11.09.2006 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele

(III kd tl 70-80). Lähtudes aktidel märgitud kuupäevast ei saanud nendes fikseeritud väidetavad

puudused olla aluseks lepingu lõpetamisele augustis 2006.

Kõige eeltoodu alusel on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagejal on kostja vastu

töövõtulepingust tulenev tasu nõue 73 231,12 eurot.

Arvestades seda, et kostja on põhinõude täitmisega viivituses, on maakohus õigesti välja

mõistnud VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise.

17. Kostja seisukoha kohaselt on maakohus menetlusnorme rikkudes ja materiaalõigust

ebaõigesti kohaldades jätnud arvestamata ja hindamata kostja vastuväited seoses arvetes

sisalduvate nn juurdekirjutustega. Siinkohal on kostja välja toonud juurdekirjutused seoses

sellega, et: 1) soklite osas oli hinnakokkulepe väiksem hageja poolt märgitust, 2) hageja küsis

tasu mullatööde eelarvet ületavas osas; 3) hageja küsis tasu töö eest, mida ta ei ole teinud, ning

materjali eest, millise sai kostjalt.

Kuna hageja teostas lepingus kokkulepitud töid ning tasu nõue ei ületa kogusummas lepingus

kokkulepitut, siis ei ole kostja väited arvetel esinevate nn juurdekirjutuste kohta hagi

rahuldamata jätmise aluseks. Samuti on ebaõige kostja väide, et maakohus on jätnud hindamata

tema vastuväited, sest maakohus on kostja vastavaid vastuväiteid hinnanud.

Tõendatud ei ole kostja väide, et pooled leppisid kokku soklikooriku allahindluses.

OÜ-u Rovertsen juhatus on 06.07.2006 koosolekul otsustanud ja teavitanud sellest ka hagejat, et

on nõus soklikooriku asendamisega Columbia kiviga, kui soklikoorik on iga maja kohta 5 000

krooni odavam (III kd tl 113). Selline juhatuse otsus ei ole käsitletav pooltevahelise

kokkuleppena soklikooriku hinna muutmiseks.

Tõendamata on apellandi väide, et hageja poolt esitatud arvetes sisaldub tasu mullatööde eelarvet

ületavas osas ning tasu töö eest, mida hageja ei ole teinud, ning materjali eest, millise sai kostjalt.

Tunnistaja R. P. ütlustest (VIII kd tl 31) ja OÜ Riksil On Kopp Ees kirjast (VII kd tl 58) nähtub,

et ehitusalune krunt oli kruusa sisalduva pinnasega, mistõttu piisavalt kvaliteetseks ehitamiseks

tuli välja kaevata kogu ehitatava elamu ehitusalune pinnas. Maakohus on asunud õigesti

seisukohale, et kuna kostja seaduslik esindaja T. Veiber viibis igapäevaselt ehitustööde

teostamise juures ja andis mitmete vundamendisüvendite tühjaks kaevamiseks nõusoleku

(tõendatud tunnistaja J. N. ütlustega – VII kd tl 138-141), siis toimus mullatööde mahu väidetav

osaline ületamine kostja nõusolekul, kusjuures tasu nõudes ei ole hageja ületanud mullatööde ja

vundamenditööde kogusummalist maksumust.

Tunnistaja R. P. ütlustest nähtuvalt teostati tagasitäidet kohapeal olnud ning kostja poolt

juurdetoodud materjali kasutades. Lähtudes tunnistaja ütlustest saab asuda seisukohale, et hageja

poolt esitatud arvetel ei kajastu kostja poolt toodud materjali maksumus, s.o hageja ei nõua tasu

materjali eest, mida sai kostjalt.

18. Kostja vastuväite kohaselt on ta tasaarvestanud hageja nõude enda leppetrahvi ja kahju

hüvitamise nõudega hageja vastu.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel puudub kokkulepe leppetrahvi osas ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Alusetu on apellandi väide, et kokkulepe leppetrahvi kohaldamise osas on saavutatud

elektronposti teel. Siinkohal tugineb apellant pooltevahelisele lepinguprojektide vahetamisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et apellant ei saa leppetrahvi osas kokkuleppe

sõlmimisel tugineda töövõtulepingu projektidele ning ei korda maakohtu vastavaid põhjendusi.

Kostja kirja hagejale (II kd tl 235-236) leppetrahvi nõudes ei tõenda seda, et poolte vahel oleks

kokkulepe leppetrahvi kohta sõlmitud.

19. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Sama paragrahvi lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja

töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja

nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Tulenevalt viidatud sätetest on tellija peamine õiguskaitsevahend eelkõige lepingutingimustele

mittevastava töö parandamine ja kui see ei õnnestu, siis võib tellija ise töö parandada või lasta

seda teha ja nõuda töövõtjalt tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Nähtuvalt asjas olevatest 11.09.2006 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest (III kd tl 70-80) on

kostja märkinud puudused töös. Hageja väite kohaselt ta kõrvaldas puudused töös, kuid kostja

vastuväite järgi oli hageja poolt tehtud töö endiselt puudustega. Maakohus on siinkohal õigesti

jaganud tõendamiskoormise, leides, et ainuüksi kostja enda poolt 07.11.2006 koostatud tööde

ülevaatuse protokoll (III kd tl 84-93) ei tõenda seda, et hageja ei kõrvaldanud puudusi ning töö

oli endiselt puudustega, sest hageja on sellele väitele vastu vaielnud ning leidnud, et tema poolt

olid kõik puudused kõrvaldatud.

Samas ei ole kostja nõudnud hagejalt VÕS § 646 lg 1 kohaselt mõistlike kulutuste hüvitamist,

vaid on esitanud kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 järgi.

20. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kahju hüvitamise nõude ning apellandi väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamisele.

Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega tellijale tekitatud kahju hüvitamisel omavad

VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 töövõtja kahju hüvitamise kohustuse piiramisel olulist tähendust. Ka

Riigikohus on antud asjas tehtud lahendi (lahend nr 3-2-1-64-11) punktis 13 asunud seisukohale,

et „Hageja nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb anda hinnang ka kostja väidete, et ta on hageja

nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Seejuures tuleb

hinnata, kas on täidetud eeldused selleks, et kostja saaks nõuda hagejalt kahju hüvitamist, mh

tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga.“

21. Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel § 127 lg-te 2 ja 3 alusel tuleb silmas pidada, et

lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel töövõtja vastutust ettenägeva VÕS § 641 jj

esmane eesmärk on tagada, et tellija saaks tema poolt makstavale tasule vastava väärtusega

vastusoorituse lepingutingimustele vastava töö näol. Töövõtja vastutust lepingutingimustele

mittevastava asja üleandmise eest ettenägevate VÕS-i sätete eesmärk on seega eelkõige tagada

nn tellija ekvivalentsihuvi rahuldamine, st tellija omandatud töö väärtus vastaks selle eest

töövõtjale makstud tasule. Kahju hüvitamise nõude esitamise korral on seega tellijale kahju

hüvitamise peamine eesmärk kompenseerida tellijale töö puudustest tingitud asja väärtuse

vähenemine. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on seetõttu eelkõige puudusteta ja

puudustega töövõtulepingu eseme väärtuste vahe, mille suurus võrdub eelduslikult puuduste

kõrvaldamise kuludega, samuti kuulub hüvitamisele kahju, mis puuduste tõttu tekib muudele,

puudusteta töö osadele.

22. Kostja väitel tekkis tal kahju 450 000 krooni seetõttu, et kuna hageja rikkus lepingut ja

seetõttu kostja taganes lepingust, siis elamud ei valminud tähtajaks ning sellest tulenevalt oli

kostja

sunnitud

sõlmima

kolmanda

isikuga

kompromissilepingu,

mille

summa

oli

450 000 krooni. Samuti oleks VÕS § 127 lg 2 kohaselt hageja vastutus sellise kahju eest küsitav

juba seetõttu, et antud juhul ei ole alust väita, et pooltevahelise suulise töövõtulepingu

eesmärgiks oli kaitsta kostjat kolmandate isikute polt esitatud nõuete eest.

23. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja tegevusega ei ole kostjal tekkinud kahju Fibo

plokkide ostmisega ja transpordiga (III kd tl 185-186; 188-190). Hageja on vastu vaielnud, et

poolte vahel oleks olnud kokkulepe Fibo plokkide ostmises ja tasaarvestuses.

24. OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtetest (VII kd tl 161-167) nähtub, et ehitaja on lammutanud

eelmise ehitaja poolt laotud esimese plokirea mitmel majal augustis-oktoober 2006,

s.o lammutamine on toimunud ajal, mil hageja kõrvaldas kostja poolt aktidele märgitud puudusi.

Seetõttu on arusaamatu, miks ei andnud kostja hagejale võimaluse väidetava puuduse

kõrvaldamiseks. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuna kostja on esitanud tekitatud kahju

hüvitamise vastuväite ning hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks on eelkõige puudusteta ja

puudustega töövõtulepingu eseme väärtuste vahe, mille suurus võrdub eelduslikult puuduste

kõrvaldamise kuludega. OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtted ei tõenda kahju suurust.

25. Hüvitamisele kuuluva kahju suurust ei tõenda kostja poolt hagejale esitatud hinnavähenduse

kalkulatsioonid (III kd tl 97-110). Viidatud tõend oleks asjakohane, kui kostja oleks esitanud tasu

vähendamise nõude, kuid antud asjas ei ole kostja sellist nõuet esitanud.

Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt tuli hageja lugeda automaatselt lepingut rikkunuks

seetõttu, et töö parandamine ebaõnnestus. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma

väidet, et hagejapoolne töö parandamine ebaõnnestus (hageja on sellele vastu vaielnud).

Ainuüksi kostja enda poolt 07.11.2006 koostatud tööde ülevaatuse protokoll (III kd tl 84-93) ei

tõenda seda, et hageja ei kõrvaldanud puudusi ning töö oli endiselt puudustega. Samuti ei tõenda

nimetatud asjaolu kostja 13.11.2006 e-kiri hagejale (III kd tl 94), kostja 01.12.2006 kiri hagejale

hinna vähendamise kohta (III kd tl 97-100) kostja ja M.S. 02.04.2007 kokkulepe (III kd tl 116),

16.11.2006 protokoll (III kd tl 123) jt apellandi poolt apellatsioonkaebuse punktis 2.2.12.

viidatud tõendid.

26. Apellandi väite kohaselt on maakohus jätnud hindamata kostja väited pärast lepingust

taganemist avastatud vundamendisoklite varjatud puuduste kohta või hinnanud neid

selekteerivalt ja tõendite sisuga vastuoluliselt. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi

tõendid ja väited ehitaja teise eksimuse – maa-alustes konstruktsioonides vale soojustusmaterjali

kasutamise – suhtes.

Maakohus on võtnud seisukoha apellandi poolt väidetavalt esinenud varjatud puuduste osas ning

andnud hinnangu ka asjas olevatele vastavatele tõenditele (otsuse lk 14-15). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid.

Siinkohal on apellant vaidlustanud Estonian Building Invest OÜ kirja kui tõendi vastuvõtmist

maakohtu poolt ning peab seda mitteusaldusväärseks.

Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja vaidlusaluse kirja esitanud koos oma vastusega

maakohtule (X kd tl 74-93). Kuna tegemist on asjakohase tõendiga, siis on maakohus õigustatult

selle vastu võtnud. Asjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tegemist oleks

mitteusaldusväärse tõendiga.

27. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja väited hageja teostatud tagasitäidete ja

tihendamise kohta on vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi vastavate

seisukohtadega (otsuse lk 13-14) ning ei korda neid. Asjaolu, et ka kostja ise või tema poolt

tellitud kolmas isik teostas tagasitäidet või tihendamist, ei välista seda, et hageja töövõtjana

teostas tagasitäidet ja tihendamist lepinguga kokkulepitud ulatuses. Kostja poolt täiendavalt

teostatud tagasitäide või tihendamine oli seoses tehnilise ruumi tagasitäitega, tehnorajatiste

paigaldamisega jms. Nähtuvalt asjas olevatest tõenditest (tunnistaja R. P. ütlused – VIII kd tl 31-

32; tunnistaja L. S. ütlused – VII kd tl 173; tunnistaja R. K. ütlused – VII kd tl 175; 2006

masinate rent, kaevetööde teenus, frontlaaduri teenus, pinnase teisaldus, kopp-laaduri tee, vee

vedu jm – III kd tl 124-125, 185-187, VII kd tl 209) on kostja ja kolmanda isiku poolt tagasitäite

ja tihendamisega seotud tööd tehtud enne kostja poolt hagejale puuduste kohta töös väite

esitamist.

Alusetu on kostja nõue ka vertikaalplaneerimistöödega seotud kahju hüvitamiseks ning

maakohus on õigesti jätnud selle rahuldamata. Siinkohal ei korda ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi.

28. Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja eelmisele apellatsioonkaebusele vastates märkis,

et ta kaevas eramute Järve 35 ja Järve 37 osas ainult kraave, siis on tegemist omaksvõtuga, et

mullatööde arved kogusummas 96 608 krooni on esitatud alusetult.

Hageja vastuväite kohaselt oli ta ekslikult vastuses apellatsioonkaebuses märkinud, et Järve 35 ja

Järve 37 osas ei teostatud kogu ehitatava elamu aluse pinna tühjaks kaevamist. Tegelikult jäi

hageja oma hagiavalduse juurde, mille kohta oli maakohtu poolt tehtud hagi rahuldav otsus.

Ringkonnakohus leiab, et hagejapoolset eksimist vastuses eelmisele apellatsioonkaebusele ei saa

vaadelda temapoolset faktilise asjaolu omaksvõtuna.

29. Tartu Maakohtu 13. septembri 2012 määrusega on õigesti jäetud rahuldamata kostja avalduse

kohtuniku taandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt taandamise avalduses esitatud

asjaolud ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses ning ei ole seetõttu TsMS § 23 p 7

kohaselt taandamise aluseks.

Asjaolust, kas apellandi protokolli parandamise taotlus jäeti kohtuniku poolt õigesti rahuldamata

või mitte, ei olene asjas tehtava kohtulahendi õigsus ning seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi

seda, kas kohtunik oleks pidanud protokolli viima sisse kostja poolt soovitud parandused.

30. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mis on

esitatud seoses 1) kostja poolt projektdokumentatsiooni üleandmisega hagejale; 2) tööde

vastuvõtmisega kostja poolt; 3) sellega, et tunnistaja E.K. i ülekuulamisel rikkus maakohus

menetlusõiguse normi; 4) hageja on jätnud kaetud tööd omanikujärelvalvele ülevaatamiseks

esitamata, sest tegemist on asja lahendamise seisukohalt asjakohatute väidetega.

31. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson