2-12-37884/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-37884

Tsiviilasi

AA hagi MA vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AA(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja MA(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 05.12.2012 ja 03.04.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada

AA(isikukood

XXX)

ja

MA(isikukood

XXX)

vahel

Tartu

Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

3. Jätta MA abielu ajal kantud perekonnanimi A .

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel Tartu Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu,

mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte kooselu lõppes juulis 2008, kui hageja asus elama

Luksemburgi. Hageja on seisukohal, et kooselu taastamine ja abielu säilitamine ei ole võimalik

ning hageja soovib abielu lahutada. Hageja esitas 20.03.2013 kohtule taotluse, mille kohaselt

ta jääb oma hagiavalduse juurde ja hagiavalduses toodud asjaolud ei ole muutunud.

Kostja seisukoht

Kostja on nõus abielu lahutusega, kuna pooled on püüdnud abielu probleemidega tegeleda

vahelduva eduga kõik viimased aastad ja käesolevaks ajaks on selge, et abielu jätkamise

perspektiivi enam ei ole. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et poolte kooselu lõppes juulis

2008, kui hageja asus elama Luksemburgi. Hageja asus sinna elama, et seal töötada, kuid

samuti elas ta ka Eestis pere juures. Poolte abielusuhted kestsid kuni 2012 aasta esimese

pooleni, mil soetati ja sisustati ka uus ühine kodu kogu perele. Poolte abielust on sündinud

kaks last alaealist last - MA XXX ja EBA XXX.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud 05.12.2012 kohtustungil ära hageja ja kostja ning 03.04.2013 kohtuistungil

ära kostja ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2

kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse

abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Käesoleval

juhul on hagejal Eesti kodakondsus ja ta elab alates juulist 2008 Luksemburgi

Suurhertsogiriigis. Kostjal on Eesti kodakondsus ja elab Eesti Vabariigis. Seega kuulub

kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval

juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on lõppenud ning

abielusuhete taastamine ei ole reaalne. Hageja on kohtule 20.03.2013 saadetud taotluses

kinnitanud, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ja hagiavalduses toodud asjaolud ei ole

muutunud. Kostja on abielulahutusega nõus. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et poolte

abielusuhted lõppesid 2008 aastal.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei

ole, kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei

esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks ning 03.04.2013 toimunud

kohtuistungil soovib kostja jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi A .

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik