2-12-4898/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2013.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-12-4898

Tsiviilasi

M G hagi J S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

291,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M G (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sirle

Kalma (Advokaadibüroo G & Co, Rävala pst 5,

10143 Tallinn, e-post sirle@g.ee)

Kostja: J S (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

06.03.2013 toimunud kohtuistungil, lihtmenetlus

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

02.02.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja tellis 06.05.2009.a. OÜ-lt

CO-OP M piirdeaia XXXasuvate maatükkide XXX, XXX, XXX, XXX, XXX omavaheliseks

eraldamiseks. Aia kogu pikkuseks arvestati 97,3 jm, mille maksumus oli 50 110 krooni

(3195,79 eurot) ning juurde lisandus käibemaks 18 %, kogumaksumus oli 59 000 krooni.

Tööde lõppkuupäev oli 06.06.2009.a. Ehitustööde üleandmis-vastuvõtmis akt nr 09/11

vormistati 29.05.2009.a. Hageja maksis 50 000 krooni ehk 3188 eurot sularahas 02.06.2009.a.,

käibemaksu osa maksis XXXkinnistu omanik otse OÜ CO-OP M´le. Ühe jm hinnaks kujuneb

38,75 eurot/ jm (59000 krooni : 97,3 krooni/jm = 606,37 krooni/jm; ümberarvestatuna

eurodesse: 606,37 krooni/jm: 15,6466 ≈ 38,75 eurot/ jm). XXX ja XXX vahelise kinnistu

piirdeaia pikkus on 15,05 m. Seega selle hinnaks on 15,05 m x 38,75 eurot/ jm ≈ 583,19 eurot,

millest pool on hageja ja pool on kostja kanda. Seega peab kostja hüvitama hagejale 291,60

eurot (583,19: 2 ≈ 291,60).

Peale piirdeaia kasutuselevõttu 29.05.2009.a. hakkas hageja pidama naabritega läbirääkimisi

piirdeaia osalisest maksmisest. Käesolevaks ajaks on tasunud oma osa XXX (691,48 eurot), kes

maksis otse hagejale ja XXX(421,26 eurot), kes maksis raha otse töövõtjale. Tänaseni on

maksmata XXX kinnistu omanikul (691,48 eurot) ja XXX kinnistu omanikul ehk kostjal

(291,60 eurot).

Hageja nõuab kostjalt piirdeaia püstitamiskulu proportsionaalset hüvitamist kolmel

alternatiivsel õiguslikul alusel: asjaõigusliku kulutuste hüvitamise nõudena, alusetu rikastumise

nõudena ja käsundita asjaajamise kulu hüvitamise nõudena. Kostja keeldumine nõude

rahuldamisest on ebaseaduslik ja pahauskne. Hageja palub kostjalt välja mõista 291,60 eurot ja

jätta menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

12.04.2012 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja

vastuväidete kohaselt hageja väidab, et hakkas alates 29.05.2009 pidama naabritega

läbirääkimisi piirdeaia osalisest väljamaksmisest. Kostja antud asjaolu ei tunnista ning hageja

pole kostja poole pöördunud ei enne ega peale 2009 aastat. Esimese kirjaliku nõude sai kostja

alles 14.07.2011.

Kostja leiab, et tagantjärele ei tohi esitada arvet tööde eest, millest naabrit ei teavitatud ja

millele ta pole andnud nõusolekut - ei tehtud töödele, ei täitmiskvaliteedile ega summale.

Samuti oleks tulnud tehtavatele töödele võtta vähemalt kolm pakkumist erinevatest firmadest.

Hagiavalduse kohaselt aadressil XXXasuva krundi omanik maksis Co-Op M otse koos

käibemaksuga (18%). Lepingu summa: 50 110 + 18% KM = 59 129,80 EEK. Tuleb välja, et

Väike Kaare 16 omanik maksis 9 019,80 ЕЕК (576,47). Kuid hagiavalduses öeldakse, et XXX

maksis hagejale 421,26 €, mis on võrdne summaga 6 591,29 ЕЕК. Kostja kahtleb ka esitatud

arve ehtsuses, kuna esitatud tšekil pole kviitungi numbrit. Tšeki koostamisel pole järgitud

seadusi - firmast pole peale nime mingisuguseid andmeid. Pole mingit tõestust selle kohta, et

aadressil XXX asuva krundi omanik oleks ehituse eest midagi maksnud. Hageja viitab AÕS

151 lg 1, kuid seal on kirjutatud vaid heaperemehelikust hoolitsusest vara eest, kuid mitte

nõudest jagada ühe poole mingi objekti ehitamiseks kulunud summa naabritega, kusjuures

objekti ehitamise on üks pool algatanud ise, ilma sellest teisi teavitamata. Igal krundil on oma

ehitusprojekt, kus on näidatud, milline piirdeaed olema peab.

Vastavalt Viimsi Vallavalitsusest saadud vastusele XXX asuva maja projekti osas peab

piirdeaed asuma krundi territooriumil, kui maja projekti juurde kuuluv aed on kohustuslik,

tuleb omanikul see ehitada vastavalt projektile oma territooriumile omavahendite eest.

Menetluse käik

06.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja loobus piirdeaia

maksumuse ja hageja poolt piirdeaia rajamise eest tasutud summa kohta esitatud vastuväidetest.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel lähtunud TsMS §

405 lg 1 p 2, 3, 5 ja 6 kohaselt lihtmenetluse erisätetest.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab kinnistut XXX, XXX; 2)

kostja omab kinnistut XXX, XXX; 3) hageja on tellinud OÜ-lt CO-OÜ M piirdeaia

XXXasuvate kinnistute XXX, XXX, XXX, XXX ja XXXomavaheliseks eraldamises, aia

kogupikkuseks arvestati 97,3 jm. 4) XXX ja XXX vahelise kinnistu piirdeaia pikkus on 15,05

m, 5) XXX ja Väike Kaare 16 kinnistu vahele on paigaldatud roheline võrkaed, 6) hageja on

tasunud XXX ja XXX vahelise kinnistu piirdeaia rajamise eest 583,19 eurot. Kuna kumbki

pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud

tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus selle üle kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama hagejale kuuluva

XXX ja kostjale kuuluva XXX vahelise kinnistu piirdeaia rajamise maksumusest pool, st 291,

60 eurot. Hageja leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt piirdeaia püstitamiskulu hüvitamist

kolmel alternatiivselt alusel: asjaõigusliku kulutuste hüvitamise nõudena, alusetu rikastumise

nõudena ja käsundita asjaajamise kulu hüvitamise nõudena.

Nõude esimese õigusliku alusena hageja tugineb AÕS § 72 lg 5, § 75, § 151 lg 1 koostoimes

TsÜS § 4 ja § 138 lg. Kohus ei nõustud hageja seisukohaga, et tal on asjaõigusliku kulutuste

hüvitamise nõudena õiguslik alus nõuda kostjalt hageja poolt piirdeaia rajamise maksumuse

hüvitamist. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri,

heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja

kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud

asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik

ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. AÕS § 72 lg 5

sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad

üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike

õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa

suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et eelnimetatud AÕS sätted reguleerivad

piirirajatise kasutamist ja selle korrashoiu kulude kandmist. Eelnimetatud sätted ei reguleeri

piirirajatise rajamiseks tehtud kulutuste kandmist, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda

kostjalt eelnimetatud sätete alusel piirdeaia rajamise kulutuse hüvitamist.

Teise õigusliku alusena hageja tugineb VÕS § 1023 alusel käsundita asjaajamisel tehtud

kulutuste hüvitamisele. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu

hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja

nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võib kulutuste tegemist või kohustuste võtmist

pidada vajalikuks. Käsundita asjaajamise esmasteks eeldusteks VÕS § 1018 lg 1 järgi see, et

kui isik teeb midagi teise isiku, s.o soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud

õiguse tegu teha või kohustanud seda tegu tegema, soodustatu kiidab asjaajamise heaks,

asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või on asjaajamine

avalikes huvides oluline. Hageja leiab, et ta on teinud oma kulutustega piirdeaia ning kulutuste

tegemine oli mõistlikult vajalik arvestades kostja kasu ja avalikku huvi. Hageja on seisukohal,

et kulutuste tegemine vastab kostja ja avalikule huvidele, sest vastavalt Viimsi valla heakorra

eeskirja § 5 lg-s 1 sätestatule on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud heakorra tagamisel

hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva

kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning tulenevalt Viimsi Valla heakorra eeskirjast

ja projekteerimistingimustes sätestatule on piirdeaia olemasolu kinnistute omanikele

kohustuslik. Samuti hageja leiab, et elamukruntide piirdeaiaga rajamise kohustus tuleb tavast

(TsÜS § 2 lg 1).

Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Viimsi Valla heakorra eeskirjade § 5 lg-st tuleneb üksnes

kinnistu omaniku kohustus tagada temale kuuluva kinnistu ja kinnistu piirdeaia heakord ning

rakendada meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, küll aga ei

tulene nimetatud õigusaktist kinnistu omaniku kohustust piirata temale kuuluvat kinnistut

piirdeaiaga. Hageja on kohtule esitanud XXX, XXX suhtes kuni 23.detsember 2004

kehtestatud projekteerimistingimused, mille punkt 14 kohaselt on ette nähud piirdeaed:

Looduslik piire-vabakujuline piirdehekk koos võrk-või puitkonstruktsioonis piiretega, metall-

või puitpostidel, Hmax= 1,5 (tlk 187-89). Seega on tõendamist leidnud, et kinnistu asukohaga

XXX, XXX suhtes kuni 23. detsember 2004 kehtinud projekteerimistingimuste kohaselt oli

piirdeaia rajamine kohustuslik. Hageja väidete kohaselt antud projekteerimistingimused

kehtisid kuni ehitusloa väljastamiseni. Antud asjaolu kostja ei ole vaidlustanud. Samas ei ole

leidnud tõendamist hageja väide, et Viimsi Vallas on piirdeaia rajamine kõigile kinnistu

omanikele kohustuslik. Ehitusregistri 20.06.2012 väljavõttest nähtuvalt kostjale kuuluvale

XXX kinnistule ei ole väljastatud projekteerimistingimusi ega ehitusluba (tlk 108). Viimsi valla

Ehitusameti juhataja JK 09. mai 2012 e-kirjast nähtuvalt Viimsi vallas piirete lahendus peab

olema kajastatud elamu ehitusprojektis, piirete rajamine ei ole kohustuslik (tlk 58). Seega ei ole

leidnud tõendamist, et XXX, XXX kinnistule oleks kunagi olnud või oleks käesoleval hetkel

kohustuslik piirdeaia rajamine.

Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et piirdeaia rajamise kohustus tuleneb tavast TsÜS

§ 2 lg 1 alusel. Hageja on esitanud väljavõtte Nõmme linnaosa 07. märtsi 2008 lehest Nõmme

Sõnumid, milles avaldatud artikli kohaselt saavad krundiomanikud piirdeaia korda teha ning

pärast 1. juulit 2008 edastab linnaosavalitsus märgukirjale reageerimata jätnud kinnistute

omanike aadressid munitsipaalpolitseile, kes menetleb heakorranõuete rikkumisi edasi ning

vastavalt seaduses ettenähtud korrale määrab ka karistuse (tlk 17). Kohus leiab, et

eelnimetatud artiklist võib järeldada, et Tallinnas Nõmme linnaosas on kohustuslik

elamukruntide piiramine piirdeaiaga, mis ei tähenda, et selline kohustus kehtiks Eesti

Vabariigi territooriumi kõikide elamukruntide osaks. Kohus leiab, et tavaks võib pidada

tiheasustusega aladel, eelkõige linnades, elamukruntide eraldamist piirdeaiaga, kuid kohtu

hinnangul ei ole Eestis väljakujunenud tava, et kõik elamukruntide omanikud oleksid

kohustatud rajama piirdeaia oma kinnistule. Sellise kohustuse võib kehtestada kohalik

omavalitsus. Käesoleval juhul aga tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Viimsi Valla

õigusaktidega oleks kehtestatud üleüldine kohustus eraldada kõik kinnistud piirdeaiaga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt XXX ja XXX

kinnistule piirdeaia rajamine oleks olnud kostja või avalikes huvides. Asjaolu, et hagejale

kuuluva XXX kinnistu suhtes kuni 23. detsember 2004 kehtinud projekteerimistingimuste

kohaselt oli kohuslik piirdeaia rajamine, ei tähenda seda, et hageja oleks rajanud piirdeaia

avalikes huvides.

VÕS § 1018 lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe

tegutseda teise isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul piirdeaia rajamisel

puudus hagejal tahe rajada piirdeaed kostja kasuks. Vastavalt XXX kinnistu suhtes kuni 23.

detsember 2004 kehtinud projekteerimistingimustele oli kinnistu omanik kohustatud rajama

XXX kinnistule piirdeaia. Sellest tulenevalt XXX ja XXX kinnistu vahele piirdeaia rajamisel

täitis hageja enda kohustust ja tegutses enda huvides, mitte kostja huvides. Asjaolu, et hageja

tegutses piirdeaia rajamisel enda huvides kinnitab asjaolu, et enne piirdeaia rajamist pole

hageja kordagi kostjaga piirdeaia rajamise asjus ühendust võtnud. Hagiavaldusest nähtuvalt

alles pärast piirdeaia kasutuselevõttu 25.09.2009 hakkas hageja pidama läbirääkimisi piirdeaia

osalisest maksmisest. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja esimese nõudmise temal maksta

piirdeaia eest alles 14.07.2011. 06. märtsil 2013 toimunud kohtuistungil on hageja väitnud, et ta

ei võtnud kostjaga ühendust kuna ta ei teadnud kus kostja elab. Kohus ei pea antud hageja

selgitust usutavaks. Hageja on käesoleva hagi kohtusse pöördumisel suutnud välja selgitada

kostja elukoha, mistõttu kohus leiab, et soovi korral oleks hageja saanud ka enne piirdeaia

rajamist kostja elukoha või kontaktandmed välja selgitada. Lisaks sellele märgib kohus, et 2

aastat pärast piirdeaia rajamist kostja vastu piirdeaia maksumuse hüvitise nõude esitamisel ei

ole hageja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138). Käesoleval

juhu kostjal ei ole olnud võimalust kaasa rääkida millist piirdeaeda rajada, kontrollida piirdeaia

rajamise täitmise kvaliteeti, otsustada piirdeaia rajamise maksumuse üle.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtud samuti, et kostja oleks hageja poolt piirdeaia rajamise

heaks kiitnud VÕS § 1018 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale

vastuväiteid hageja poolt piirdeaia rajamisele ei tähenda, et kostja oleks piirdeaia rajamise

heaks kiitnud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjale kuuluvale XXX kinnistule ei ole

väljastatud projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Vaidlust pole, et antud kinnistu ei ole

hoonestatud ja ehitustegevust seal ei toimu. Asjaolu, et XXX kinnistu naabrid on rajanud oma

kinnistutele piirdeaiad ei tähenda, et kostja oleks nende piirdeaedade rajamise heaks kiitnud

VÕS § 1018 lg 2 tähenduses. Vastavalt Viimsi valla Ehitusameti juhataja JK’i 9. märtsi 2012 e-

kirjale peab piirete lahendus olema kajastatud elamu ehitusprojektis (tlk 58). Vastavalt Viimsi

valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile 4.5 piiret on

keelatud rajada väljas poole krundi piiri ja korterelamu ümber, v.a juhul kui see määratakse

detailplaneeringuga. Eeltoodust tulenevalt võib iga kinnistu omanik rajada oma krundi piirile

sellise piirdeaia, mis vastab ehitusprojektile. Seni kuni kinnistu omanik täidab ehitusloas ja

Viimsi valla üldistes ehitustingimustes sätestatud nõudeid ei ole kohtu hinnangul

naaberkinnistu omanikel õiguslikku alust piirdeaia rajamisele vastuväidet esitamiseks.

Kolmanda õigusliku alusena hageja tugineb VÕS § 1028 lg 1 ja § 1041 alusel kostja poolt

aluseta rikastumisele. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega

kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu

kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Sisuliselt on kohustatud

isik teise isiku poolt toimunud kohustuse täitmise korral rikastunud üksnes selliste kulutuste

ulatuses, mille ta pidanuks isikliku täitmise korral ise kandma. Kohus on eelnevalt leidnud, et

käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluvale XXX, XXX kinnistule

oleks kunagi olnud või oleks käesoleval hetkel kohustuslik piirdeaia rajamine. Seega ei ole

kostjal kohustust XXX kinnistule piirdeaia rajamiseks, millest tulenevalt ei ole hageja täitnud

kostja kohustust piirdeaia rajamiseks. Kuivõrd kostjal ei ole kohustust piirdeaia rajamiseks ja

selleks kulutuste kandmiseks, siis ei saa kostja olla hageja arvel rikastunud hageja poolt

piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste ulatuses.

VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib

nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on

seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud

ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Hageja väidab, et piirdeaia püstitamine

tõstab kinnisasja hinda ning on muutunud naaberkinnistute ühisomandiks. Seega on hageja

poolt piirdeaia püstitamine kostjale ka kasulik ja vajalik. Kostja omandas oma kinnisasja juurde

nüüdseks kuuluva olulise osa ehk rikastus hageja arvel. Kohus leiab, et pole leidnud

tõendamist, et kostjale kuuluva XXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15,05 m pikkuse

piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste võrra suurenenud. Vaidlust pole, et kostjale kuuluv XXX

kinnistu ei ole hoonestatud ja kostja antud kinnistut ei kasuta. 06. märtsil 2003 toimunud

kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tal ei ole praegu plaanis midagi XXX kinnistule ehitama

hakata. Isegi kui kostjale kuuluva XXX kinnistu väärtus oleks hageja poolt 15,05 m pikkuse

piirdeaia rajamisega suurenenud, siis seoses sellega, et antud kinnistu ei ole hoonestatud ja

kostja kinnistut ei kasuta, ei ole hageja poolt piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused kostjale

käesoleval ajal kasulikud. Piirdeaia rajamiseks tehtud kulutuste kasulikkusest võiks rääkida

kohtu hinnangul alles siis, kui kostja hakkaks sellele kinnistule ehitama ja võtaks kinnistu

kasutusele.

Vastavalt Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile

4.5 piiret on keelatud rajada väljas poole krundi piiri ja korterelamu ümber, v.a juhul kui see

määratakse detailplaneeringuga. Vastavalt XXX kinnistu võrkaia kontrollmõõdistus joonisele

on hageja poolt piirdeaed rajatud osaliselt kostjale kuuluvale XXX kinnistule (tlk 151) , mis on

vastuolus Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehitus põhimõtted punktis

4.5 sätestatuga, mille kohaselt piiret on keelatud rajada väljapoole oma krundi piiri. VÕS §

1042 2 p 4 sätestab, et kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

nõudeõigust kui kulutuste tegemine oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Isegi kui

hageja poolt piirdeaia rajamisega oleks kostja kinnistu väärtus tõusnud ja hageja poolt piirdeaia

rajamiseks tehtud kulutused oleks kostjale kasulikud, puuduks hagejal VÕS § 1042 lg 2 p 4

alusel nende kulutuste hüvitamise nõue, sest vastavalt Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted punktile 4.5. on piirdeaia rajamine väljas poole oma

krundi piiri sh. kostja kinnistule, keelatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi

hind 291,60 eurot.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

käesoleval juhul hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik