2-12-22447/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2013.a Tallinnas kell 16.00 kohtukantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-12-22447

Tsiviilasi

ILhagi KÜ XXX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

230,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: IL(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hageja nõustaja: Aleksandr Gamazin (Juriidiline

büroo Aleksandr Gamazin; asukoht: Vaksali 19, 20308

Narva)

Kostja: KÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht: XXX)

Kostja esindaja: IB(XXX )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

13.03.2013 toimunud kohtuistungil, lihtmenetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt KÜ XXX hageja IL kasuks võlgnevus 230,60 (kakssada

kolmkümmend eurot ja 60 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud KÜ XXX kanda.

2. Mõista kostjalt KÜ XXX hageja IL kasuks menetluskuluna välja riigilõiv summas 63,91

eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

07.06.2012.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt

omandas hageja 14.01.2011.a korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Hageja ei nõustu KÜ

poolt esitatud arvel kajastuva sisseastumismaksu tasumise nõudega. Hageja selgitab, et ei ole

KÜ asutaja, seega ei peaks tema sisseastumismaksu KÜ-le tasuma. KÜ liikmeks saadakse

automaatselt korteriomandi ostmisel, liikmelisust ei mõjuta sisseastumismaksu tasumine.

Hageja on seisukohal, et nimetatud makse ei kuulu ka KÜ majandamiskulude hulka.

15.08.2012.a esitas hageja arvamuse kostja vastuväidete kohta, millest nähtuvalt on seisukohal,

et KÜ poolt nõutav sisseastumismaks ei tulene mitte ühestki seadusest, samuti ei ole tegemist

majandamiskuludega KÜS § 15ˡ lg 1 mõistes. 06.09.2012.a vastusest nähtuvalt on hageja

seisukohal, et ei oma mingit tähtsust, kas hageja oli KÜ põhikirjaga tutvunud. Kostja rikub

KÜS § 15ˡ lg 1 sätestatut, kuna antud norm loetleb ammendavalt need tasude liigid, mida KÜ

võib ühistu liikmetelt nõuda.

Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel KÜ-le tasutud 230,60 eurot (tasutud

ajavahemikul 02.2011.a kuni 11.2011.a).

Kostja vastuväited

02.07.2012.a hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja

vastuväidete kohaselt on arved hagejale esitatud KÜ XXX kinnitatud põhikirja alusel. Põhikirja

punkt 3.2.5 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma sisseastumismaksu juhatuse poolt

määratud suuruses ja tähtajaks. Kostja on seisukohal, et mitte ükski seadusandlik akt ei keela

korteriühistul omada täiendavaid sissetulekuallikaid. Kostja on seisukohal, et arved on esitatud

seaduslikul alusel. 17.08.2012.a esitatud vastusest nähtuvalt on kostja seisukohal, et hageja

arvamus selle kohta, et sisseastumismakseid pidid tasuma asutajad on ekslik. Sisseastumismaks

on sisseastujatele, mitte asutajatele. Kostja põhikirja punkt 3.2.5. puudutab mitte ainult

asutajaid, vaid kõiki ühistu liikmeid, s.h hagejat. Nimetatu nähtub põhikirja punktist 3.2.

„Ühistu liige on kohustatud” nime all.

Menetluse käik

05.02.2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimunud kohtuistungil jäid hageja ja

kostja eelnevalt kohtule kirjalikult esitatu juurde. Täiendavalt on kostja esitanud viite MTÜS §

24ˡ lg-le 3 ning selgitanud, et kande tegemisest on möödunud 2 aastat, seega on nõue aegunud.

Kuigi sõnastus „sisseastumismaks“ ei ole kostja hinnangul päris õige, kohustuvad seda siiski

tasuma kõik uued ühistu liikmed. Korteri müügi korral seda tagasi ei maksta. Kohus teatas

pooltele, et teeb otsuse teatavaks 04.04.2013.a. kell 16.00 kantselei kaudu ja lahend on

kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja

lahendamisel lähtunud TsMS § 405 lg 1 p 2, 3, 5 ja 6 kohaselt lihtmenetluse erisätetest. TsMS

§ 238 lg 1 p 1-2 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: tl 15-16 ja tl 74.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas

XXX (tl 3-4); 2) Tallinnas XXXelumaja haldab KÜ XXX; 3) hageja on KÜ XXX liige; 4)

hageja on tasunud KÜ-le perioodil 17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel

kajastuva sisseastumismaksu kogusummas 255,60 eurot (tl 5-14).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas KÜ poolt „sisseastumismaksu“ nõudmine

uutelt KÜ liikmetelt on seadusega kooskõlas; 2) kas hageja nõue on aegunud.

Hageja on tasunud KÜ-le perioodil 17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel

kajastuva „sisseastumismaksu“ kogusummas 255,60 eurot. Hageja palub kostjalt VÕS § 1028

alusel välja mõista summa 230,60 eurot.

Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus

on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 2 kohaselt loetakse

korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu

liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles,

et hageja on XXX asuva korteri nr 41 omanik (tl 3-4). Kohtule tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on arved hagejale esitatud KÜ XXX kinnitatud põhikirja alusel. Põhikirja punkt 3.2.5

sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma sisseastumismaksu (tl 40). Sisseastumismaksu

suuruse määramine on delegeeritud juhatusele (tl 49-50). Üldkoosoleku otsuse täitmiseks võttis

juhatus 19.09.2005.a protokolliga nr 10/05 vastu otsuse, millega määras sisseastumismaksu

suuruseks 4000 krooni (tl 49-50) ja 09.06.2011.a. otsuse, millega vähendas maksu suurust ja

kehtestas suuruseks 128 eurot (tl 51-52). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja

oma vastuväites tuginenud selgelt põhikirja p-le 3.2.5. Kohus asub seisukohale, et antud juhul

ei ole vaidlus mitte liikme osamaksu (KÜS § 7 lg 1) maksmise kohustuses, vaid uuele

ühistuliikmele põhikirja p-ga 3.2.5 ettenähtud iselaadse sisseastumismaksu tasumises.

Kohus asub seisukohale, et kostja sisseastumismaksu tasumise nõue ei põhine seaduslikul

alusel. KÜS § 5 lg-st 2 tulenevalt on liikmelisus korteriühistus seotud omandiõigusega

korteriomandile ega sõltu omaniku vabast valikust. Korteriomandi võõrandamise korral toimub

korteriühistu liikme vahetumine, mis ei sõltu samuti vara võõrandaja või omandaja tahtest ega

korteriühistu suvast. Kuna korteriomandi ostja saab korteriühistu liikmeks tahtest olenemata

seaduse alusel ja korteriühistul puudub uute liikmete vastuvõtmise osas otsustusvabadus, on

kostja poolt põhikirjaga sisseastumismaksu kehtestamine seaduse mõttega vastuolus.

Asjaolu, et kostja põhikiri näeb ette sissemaksu tasumise kohustuse ning põhikirja nimetatud

punkti ei ole seni vaidlustatud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise osas tähtsust. KÜS § 1

lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-s reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes

mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 7 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga

ette näha tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis

nr 2-07-26512 asunud seisukohale, et juhul, kui KÜ põhikirjasäte on vastuolus seaduses

sätestatuga, kohaldatakse sama lõike teise lause kohaselt ühistu ja liikme vahelistele

õigussuhtele seaduses sätestatut. Kostja on seisukohal, et tulenevalt MTÜS §-le 24¹ lg-le 3 on

antud juhul kande tegemisest möödunud 2 aastat, seega on nõue aegunud. Kohus ei nõustu

kostjaga, antud juhul tuleb kohaldada ühistu ja liikme vahelistele õigussuhtele seaduses

sätestatut, seega ei ole viide MTÜS §-le 24¹ lg-le 3 asjakohane. Hageja esitatud nõue ei ole

aegunud ka TsÜS § 151 lg 1 kohaselt. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt

hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on tasunud KÜ-le perioodil

17.02.2011 kuni 11.11.2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva sisseastumismaksu

kogusummas 255,60 eurot, hagiavalduse esitas hageja 07.06.2012.a, seega ei ole hageja nõue

ilmselgelt aegunud.

KÜS-s on määratletud ühistu vara tekkimise alused, mis ei näe ette vara moodustamist liikmeks

saamise maksu kehtestamise kaudu. KÜS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tekib korteriühistu vara

tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Kuna

seadus ei sätesta korteriühistu liikmeks saajale kohustust tasuda liikmekssaamise maksu,

puudub kostja sisseastumismaksu nõudel seaduslik alus. KÜS § 7 lg 1 alusel ühistu liikmetele

kohustuslike osamaksude alusel moodustatava osakapitali suurusele esitatud nõue (KÜS § 8 lg

1) arvestab ühistu jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku rahatagavaraga ja seetõttu puudub

täiendaval liikmekssaamise maksul ka praktiline põhjendatus.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt VÕS §

1028 lg 1 alusel hageja kasuks võlgnevus summas 230,60 eurot.

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi

hind 255,60 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud

menetluskulude kostjalt väljamõistmist.

Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse

menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 63,91

eurot ja õigusabikulud summas 440 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on riigilõiv kohtukuluks. Kohtule tsiviilasja toimikust ja esitatud

tõenditest nähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 63,91 eurot

(tl 17). Tsiviilasja hind oli antud juhul 230,60 eurot. RLS § 57 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilasjalt

hinnaga kuni 319,55 eurot tasuda riigilõivu 63,91 eurot, seega kuulub kostjalt hageja kasuks

kohtukuluna väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 63,91 eurot.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144: p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 230,60 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 320 eurot. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude

nimekirja, millest nähtuvalt on õigusabiks teostatud toimingud: 1) hagiavalduse koostamine ja

ettevalmistamine 2h x 60 eurot= 120 eurot; 2) 14.08.2012.a arvamuse ettevalmistamine ja

koostamine 1,3h x 60 eurot= 120 eurot; 3) 06.09.2012.a arvamuse ettevalmistamine ja

koostamine 2h x 60 eurot= 120 eurot; 4) 13.03.2013.a kohtuistungiks ettevalmistamine 2h x 60

eurot= 120 eurot. Õigusabikulusid tõendava dokumendina on hageja esitanud kohtule

kviitungid nr 16, 31, 38 ja 39 kogusummas 440 eurot, millise summa palub kostjalt

õigusabikuluna välja mõista. Seega hageja poolt nõutud õigusabikulu ületab lubatud

sissenõudmise piirmäära.

Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et

menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla

vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja

materjalidest lepingulise esindaja olemasolu hagiavalduse esitamisel hageja poolel, samas on

hageja esitanud õigusabikulusid (hagiavalduse koostamine) tõendava dokumendina kviitungi nr

31 lepingulisele esindajale tasutud arve kohta. TsMS § 363 lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat

esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2

sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning

õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui hagejat

esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge,

vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses

hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate

kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Toimikust ei nähtu, et hageja lepinguline

esindaja Aleksandr Gamazin, oleks esindanud hagejat hagiavalduse koostamisel, seega ei ole

põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine kviitungil nr 31 nähtuva summa s.o 120 euro

ulatuses. Lisaks on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud, mis seonduvad 13.03.2013.a

kohtuistungiga on kohtu hinnangul 2h/ summa 120 euro ulatuses põhjendamatud. Hageja

esindaja osales kohtuistungil keelelise barjääri tõttu nõustajana, seega õigusabikulud (kviitung

nr 16) summas 120 eurot hüvitamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on

õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus õigustatud 200 euro ulatuses. Hageja

poolt tasutud õigusabikulud on nimetatud summa ulatuses mõistlikud, kuna vastavad asja

keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta kostja kanda. Õigusabikulud summas

200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 63,91 eurot

ja õigusabikulud summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik