2-13-14761/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-14761

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2013.a Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-14761 Tsiviilasi SIA OT avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja SIA OT(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, elektronpost menetlus@redbaltic.com) Puudutatud isik LGCK RESOLUTSIOON

1. Võtta SIA OTavaldus menetlusse.

2. Jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-13-14761, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. SIA OT(avaldaja) esitas 02.04.2013 maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

2. 23.07.2012 Läti Vabariigi Ogre maakonnakohus tegi otsuse asjas nr C24125412, millega rahuldas avaldaja hagi tagamise avalduse ja arestiti LGCK rahalised vahendid ja vallasvara LVL 86 294.77 ulatuses ja nõudeõigused maksete saamiseks kolmandate isikute käest ning rahalised vahendid krediidiasutustes ja teistes finantsasutustes LVL

86 294.77 ulatuses.

Maakohtu põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

4. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab TsMS-is sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

5. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüssel I määrus) artikli 32 kohaselt on määruse kohaldamisel otsus igasugune liikmesriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. Määruse osundatud artiklis 32 peetakse silmas n-ö inter partes lahendeid, st enne lahendi tegemist on pooltele antud võimalus menetluses sisuliselt osaleda ning avaldada kohtule oma seisukohti asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Brüssel I määrus ei kohaldu hagi tagamise lahenditele (Euroopa Kohtu 21. mai 1980 otsus asjas nr C-125/79: Bernard Denilauler v SNC Couchet Frères, p 18). Esitatud asjaoludel ei ole Läti Vabariigi kohus enne hagi tagamise otsustamist puudutatud isikut ära kuulanud ega võimaldanud esitada seisukohti ajutiste kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse osas. Brüssel I määruse alusel välja antud tunnistuse p-s 4.4 ei ole märgitud menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäeva.

6. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks 23.07.2012 Läti Vabariigi Ogre maakonnakohtu otsust hagi tagamise kohta Brüssel I määruse alusel tunnustada, kuna tegemist ei ole määruse 32. artikli kohase lahendiga. Brüssel I määruse artikkel 54 kohase tõendi olemasolu ei oma eelnimetatud asjaoludel õiguslikku tähtsust. Kohus jätab avalduse rahuldamata.

2-13-14761

7. Kohus selgitab, et Läti Vabariigi kohtus arutusel oleva tsiviilasjaga seoses võib avaldaja Brüsseli I määruse artiklile 31 tuginedes taotleda ka Eesti kohtult ajutiste kaitsemeetmete rakendamist. Sisuliselt sama võimaldab TsMS § 382 lg 3, mille esimese lause kohaselt saab vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse.

8. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda.

9. TsMS § 623 lg 7 tulenevalt toimetatakse määrus, millega avaldus jäetakse rahuldamata, kätte sissenõudjale. TsMS § 625 lg 1 kohaselt võib määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata, esitada määruskaebuse sissenõudja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik