Legislator Case Law & Legislation
2-09-8552/19 AI generated

2-09-8552/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-8552/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurpdes, mille ulatuses võlausaldaja ei Vabastada Rein Vaiksaar KKAS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest päras

Legislator headnote

AI generated

2-09-8552/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurpdes, mille ulatuses võlausaldaja ei Vabastada Rein Vaiksaar KKAS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest päras

Keywords

AI generated
bank account information banking law attachment of bank accounts fraudulent bankruptcy bank resolution shadow banking
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-8552

Tsiviilasi

KKAS (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KKAS (pankrotis, registrikood XXX) lõpparuanne halduri poolt

esitatud kujul ja lõpetada KKAS (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa eurpdes, mille ulatuses võlausaldaja ei

ole raha saanud:

Võlausaldaja Tunnustatud nõue Nõude osa, mille eest ei ole raha saadud

XXX

3. Vabastada Rein Vaiksaar KKAS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest päras

KKAS-i (pankrotis) likvideerimist ja kustutamist äriregistrist.

4. Määrata KKAS (pankrotis, registrikood XXX) dokumentide hoidjaks SS

(isikukood XXX, elukoht XXX).

5. Määrata pankrotihaldur Rein Vaiksaare töötasuks vastavalt pankrotitoimkonna

otsusele 23 855,51 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada viiskümmend viis

eurot ja 51 senti) ja halduri poolt pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste

katteks 12 935,03 (kaksteist tuhat üheksasada kolmkümmend viis eurot ja 03

senti).

6. Avaldada määruse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus edastada menetlusosalistele ja Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada

määruskaebuse

Harju

Maakohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 24.07.2009 välja KKAS pankroti ja ja nimetas pankrotihalduriks

Rein Vaiksaare. Pankrotihaldur esitas 11.03.2013 kohtule kinnitamiseks lõpparuande KKAS

(pankrotis) pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes

Ametlikud Teadaanded 11.03.2013. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole.

Haldur palub kohtul kinnitada KKAS (pankrotis) lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus,

anda pankrotimenetluse dokumendid SS vastutavale hoiule ning pärast KKAS (pankrotis)

likvideerimist ja äriregistrist kustutamist vabastada Rein Vaiksaar KKAS (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest. Samuti esitas pankrotihaldur kohtule taotluse määrata

pankrotihaldur Rein Vaiksaare töötasuks vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusele

23 855,51 eurot ja tehtud vajalikeks kulutusteks 12 935,03 eurot. Nimetatud summad on koos

maksudega.

Pankrotihaldur on kohtule esitanud kinnitamiseks alljärgneva lõpparuande:

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Kinnisasi, registriosa nr XXX- korteriomand XXX– hinnaga 28 000 eurot;

Kinnisasi, registriosa nr XXX – tootmishoonete maa XXX– hinnaga 30 000 eurot;

Kinnisasi, registriosa nr XXX – elamumaa XXX– hinnaga 300 000 EEK (19 173,49 eurot);

Kinnisasi, registriosa nr XXX –korteriomand XXX- hinnaga 90 000 EEK (5 752,05 eurot);

Kinnisasi, registriosa nr XXX – korteriomand XXX– hinnaga 351 000 EEK (22 432,99

eurot);

kinnisasi, registriosa nr XXX – tootmismaa XXX– hinnaga 510 000 EEK (32 594,94

eurot);

Kinnisasi, registriosa nr XXX, XXX, hinnaga 6 300 eurot;

Kinnisasi, registriosa nr XXX – väikeelamumaa XXX– hinnaga 31 000 eurot,

Nõue T OÜ vastu müüdud hinnaga 6 400 eurot;

SÕ AS aktsiad müüdud hinnaga 50 000 EEK (3 195,58 eurot);

Nõue ST(XXX) vastu on müüdud hinnaga 640,00 eurot;

Nõue GL vastu on müüdud hinnaga 10 000 eurot;

14.02.2013 laekus pesasse halduri poolt esitatud nõudeavalduse alusel IS (pankrotis)

menetlusest II jrk jaotis summas 27 504,90 eurot.

Menetluse alustamisel laekus pesasse halduri poolt esitatud nõude alusel 507 000 EEK (32

403,21 eurot), pangaintress 286,59 eurot. Kokku on menetluse kestel laekunud pesasse raha

kogusummas 255 683,75 eurot.

2. Andmed Pankrotiseaduse § 146 alusel tehtud väljamaksete kohta

Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud

väljamaksed järgmises järjekorras:

1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. Antud menetluses sel

õiguslikul alusel nõudeid ei ole esitatud.

2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis. Võlgnik on juriidiline isik, kellel

puuduvad ülalpeetavad.

3) massikohustused kokku 21 147,57 EUR, nendest:

•

XXX

•

Halduri tasu koos maksudega 18 311,64 (kinnitatud toimkonna otsusega 03.12.12)

ja 5 543,87 (toimkonna otsus 22.02.13), kokku halduri tasu 23 855,51

•

Halduri poolt tehtud vajalikud kulutused 12 380,36 (koos maksudega, kinnitatud

toimkonna 03.12.12 otsusega). Kuna menetlus on veninud oodatust ca 4 kuu võrra pikemaks,

siis on lisandunud täiendavat kulu summas 554,67 EUR, seega kokku halduri tehtud vajalikud

kulutused 12 935,03 EUR (554,67 + 12 380,36).

•

Pankrotitoimkonna töötasud 1774,20 (netosummas).

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(EUR)

I järk

Tallinna Äripanga AS 89 554,75

II järk

Tallinna Äripanga AS 4 705,76

RL664,83

Maksu- ja Tolliamet 186,98

OÜ DL 14 678,24

BT OÜ 2 783,98

BG AS 37 054,00

Danske Bank A/S Eesti filiaal 218,15

DC Inc. 43 588,05

OÜ TA 1,27

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (EUR)

•

Kinnisasi, registriosa nr XXX- korteriomand XXX– müüdud hinnaga 28 000 eurot

•

Kinnisasi, registriosa nr XXX – tootmishoonete maa XXX– müüdud hinnaga 30 000

eurot,

•

Kinnisasi, registriosa nr XXX – elamumaa XXX– müüdud hinnaga 300 000 EEK (19

173,49 eurot),

•

Kinnisasi, registriosa nr XXX –korteriomand XXX- müüdud hinnaga 90 000 EEK (5

752,05 eurot),

•

Kinnisasi, registriosa nr XXX – korteriomand XXX– müüdud hinnaga 351 000 EEK

(22 432,99 eurot)

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Kuna pankrotivara asus suures osas väljaspool Tallinna linna, siis kontrollis haldur

regulaarselt vara seisukorda, külastades kinnisvaraobjekte ning suheldes korteriühistute ja

haldusteenust osutavate ettevõtetega. Valve organiseerimine, vara hooldus (lumekoristus

talvel, muruhooldus suvel, pisiremont jms).

8. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

(EUR)

Võlausaldaja Tunnustatud nõue

Nõude osa, mille eest ei ole raha

saanud

XXX

*I ja II jrk nõuded kokku

9. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada

Selles menetluses haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse ka esitada.

10. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

Selles asjas kohtukulusid ei ole. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutused on kirjas

p. 2 4.

Kooskõlas Pankrotiseaduse § 162 lg 3 haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti,

kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Haldur esitas 02.11.2011

Põhja Politseiprefektuurile kuriteokaebuse. Põhja PP 11.11.2011 teatisega jäeti

kriminaalmenetlus algatamata. 24.07.2012 esitati uus kuriteokaebus kriminaalmenetluse

algatamiseks, mis jäeti Põhja PP 26.07.2012 kirjaga algatamata. Haldur selle vastusega ei

nõustunud ja pöördus kaebusega Riigiprokuratuuri, kelle 04.09.2012 määrusega jäeti kaebus

rahuldamata. Haldur vaidlustas nimetatud määruse Tallinna Ringkonnakohtus, kelle

25.10.2012 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Nimetatud määrus on lõplik ega kuulu

edasikaebamisele. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei saa haldur väita, et maksejõuetuse

põhjustas kuriteo tunnustega tegu.

Küll aga asub haldur seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise oluliseks põhjuseks oli raske

juhtimisviga. Põhiosa ettevõtte tegevusest oli seotud laenude vahendamisega. Suure osa

tehingupartneritest moodustasid ettevõtted, nt RP, AS O , AS M , AS A , OÜ RH, O T . Teise

olulise osa moodustavad laenu saajana füüsilised isikud, suurimad laenu saajad olid AT ja IS.

30.06.2009 seisuga oli ISl aenuvõlgnevus 47 429 000 EEK ja AT laenuvõlgnevus 44 904 352

EEK. Alates 01.07.2002 on KKAS-i ainuaktsionär SS. Alates 14.08.1997 oli SSainus KKAS-i

juhatuse liige ja isik, kes sõlmis ettevõtte esindajana tehinguid. Laenu andmise hetkel olid

lühiajalised kohustused 141 919 963 EEK ning käibevara rahas 11 831 150 EEK ning

lühiajalisi nõuded 12 674 259 EEK. Lühiajalised kohustused ületasid käibevara viis ja pool

korda.

Kuna laenu andmise hetkeks oli ettevõttel suure osa saadud laenude maksetähtaeg juba

saabunud, siis ettevõtte poolt makstavatele intressidele lisanduksid viivised. Saadud laenude

keskmiseks intressimääraks võib lugeda 7,5% aastas. Arvestuslik viivis jäi vahemikku 20%-

180% aastas. Mis teeb keskmiseks viiviseks hinnanguliselt 45% aastas. Seega saadud laenude

kulu ehk hind nimetatud kuupäeva seisuga 52,5%. Antud olukorras laenu andmine, mida anti

10% aastas on ettevõttele otseselt kahjulik, kuna antud laenudelt saadav oli kuluga võrreldes

ligi viis korda väiksem. Kusjuures välja antud tagatiseta laenu intress ei võta küllaldaselt

arvesse küllaldaselt riski, mis tekib hilisema sissenõudmisega. Seega finantsiliselt oli

tegemist kahjulike tehingutega, arvestamata seejuures hilisemaid sissenõudmisega seotud

riske. Teiseks seostub tehingute kahjulikkus lühiajalise maksevõime olulise vähenemisega.

Suures ulatuses isikule laenu andmine finantsiliselt kahjulikel tingimustel, sh ajal, kui isiku

enda kohustused kolmandate isikute ees on täitmata, on käsitletav põhjendamatu soodustuse

andmisena. Audiitori hinnangul IS 31.03.2008 sõlmitud laenulepingu ja AT 31.12.2008

sõlmitud laenulepingu alusel laenu andmine tõi kaasa ettevõtte maksevõime olulise

vähenemise. SS tegevus KKAS-i juhatuse liikmena eelnimetatud lepingute sõlmimisel on

käsitletav põhjendamatu soodustuse andmisena, mis oluliselt vähendas KK AS-i

maksevõimet.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande

kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise määrusega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib

kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud

nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja

kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või

muu ajaolu.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub

kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud

võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande

kinnitamata jätmisele. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei

ole kuriteo tunnustega tegu vaid raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust kuulub KKAS

(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

KKAS (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha

saamata järgmiselt: Tallinna Äripanga AS I ja II järgu nõuded kokku 912 443,64 eurot; RL

63 246,82 eurot; Maksu- ja Tolliamet 17 240,32 eurot; DP OÜ 1 392 732,95 eurot; BT OÜ

264 478,75 eurot; BG AS 3 514 525,98 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal 21 282,86

eurot; DC Inc. 4 133 504,16 eurot; Turvateenistus A OÜ 150,84 eurot.

Lõpparuandest nähtub, et võlgnik ei ole nimetatud nõuetele vastuväidet esitanud. Seega on

käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.

KKAS (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur teostanud kõik pankrotiseaduses ettenähtud

menetlustoimingud. Müümata pankrotivara ei ole. Haldur on teate lõpparuandega tutvumise ja

vastuväite esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded

11.03.2013. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitanud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et KKAS (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne

kuulub kinnitamisele ja vastavalt PankrS § 157 p-le 5 KKAS (pankrotis) pankrotimenetlus

lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2

arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu

tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast

lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri

kutseoskusi. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1

kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri

kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse.

Kohus on seisukohal, et halduri töötasu summas 23 855,51 eurot kinnitamine koos maksudega

on piisavalt põhjendatud ja mõistlik arvestades KKAS (pankrotis) pankrotivara suurust ning

kooskõlas PankrS § 65¹ sätestatud piirmääraga. Nimetatud summa vastab pankrotihalduri

poolt tehtud töö mahule, keerukusele ja kutseoskustele. Haldur on nõuetekohaselt läbi viinud

kogu pankrotimenetluse. Samuti on halduri kulutused summas 12 935,03 eurot mõistlikud,

põhjendatud ning vajalikud. Pankrotitoimkond on 03.12.2012 ja 22.02.2013 otsustega

kinnitanud haldur tasu suuruseks 23 855,51 eurot. Vastuväiteid halduri tasule ega kulutustele

kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ning halduri töö mahtu, keerukust ja halduri

kutseoskusi arvestades peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks 23 855,51 eurot.

Lõpparuandest nähtuvalt on pankrotihaldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete

täitmiseks kulutusi kokku summas 12 935,03 eurot. Pankrotitoimkonna 03.12.2012 koosolek

on halduri tehtud kulutused summas 12 935,03 eurot vajalikeks tunnistanud, heaks kiitnud

ning kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et halduri tehtud kulutused summas

12 935,03 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb haldurile hüvitada.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt võlausaldajate 21.09.2012 üldkoosoleku otsusele tuleb

pankrotimenetluse lõppedes juriidilisest isikust võlgnik KKAS (pankrotis) lõpetada.

Käesolevas asjas on haldur täitnud oma ülesanded, välja arvatud võlgniku kustutamine

registrist, mistõttu kohus rahuldab halduri taotluse vabastada KKAS (pankrotis) Rein

Vaiksaar pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku likvideerimise ja registrist kustutamise

kohustuse täitmist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku

dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Kohus leiab, et KKAS (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele

anda SS vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik