3-12-2313/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2313

Haldusasi

U.R.e kaebus AS Ühisteenused 25.07.2012 viivistasuotsuse

nr 0053015690 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti

5.10.2012 käskkirja nr 72467 tühistamiseks ning tasutud

viivistasu

hüvitamiseks

koos

seadusest

tulenevate

intressidega

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: U.R.

Vastustaja 1: AS Ühisteenused

Esindaja: Vandeadvokaat Paavo Paal

Vastustaja 2: Tallinna Transpordiamet

Esindaja: Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 3. mail 2013.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.07.2012 kell 21:18 koostati viivistasu otsus nr 0053015690 mootorsõidukile Ford

registreerimismärgiga nr XXX XXX Aia tn 18, kuna parkimistasu oli maksmata.

2. 18.09.2012 esitas U.R. viivistasu otsusele nr 0053015690 vaide, mis jäeti Tallinna

Transpordiameti 5.10.2012 käskkirjaga nr 72467 rahuldamata.

3. 4.11.2012 esitas U.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 25.07.2012

viivistasuotsuse nr 0053015690 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiameti 5.10.2012

käskkirja nr 72467 tühistamiseks ning tasutud viivistasu hüvitamiseks koos seadusest

tulenevate intressidega.

4. 19.11.2012 määrusega võttis kohus U.R. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS

Ühisteenused ja Tallinna Transpordiameti ning viis läbi eelmenetluse. 23.01.2013 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele

lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada AS Ühisteenused 25.07.2012 viivistasuotsuse nr 0053015690 ja

Tallinna Transpordiameti 5.10.2012 käskkirja nr 72467 ning tasutud viivistasu hüvitada

koos seadusest tulenevate intressidega.

6. Kaebaja selgitab, et Tallinna Transpordiamet (edaspidi TTA) avaldas 30.08.2012

www.ametlikudteadaanded.ee teate, et kuna kaebaja kasutuses olev sõiduk XXX XXX (tl 22)

oli pargitud parkimistasu maksmata 25.07.2012 aadressil Aia tn 18, on kaebajale määratud

viivistasu otsusega (edaspidi VTO) viivistasu 31 € (tl 6). Kaebaja tuvastas sõiduki

kindalaekast seepeale VTO esimese eksemplari (tl 6). Kaebaja ei tea, kes sel päeval tema

kasutuses olevat sõidukit tegelikult kasutas. Küll aga leiab kaebaja, et vaidlustatud VTO ja

TTA käskkiri ei ole õiguspärased. Kaebaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

6.1. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dele 54-56 ning märgib, et

viivistasu otsusest ei selgu mitmed VTO tegemise faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis

omasid menetluses olulist tähendust.

Esiteks leiab kaebaja, et VTO-l ei ole märgitud täpset parkimiskohta, mis on aga olulise

tähtsusega. Kaebaja viitab asjaolule, et mitmetes omavalitsusüksustes asub Aia tn, samuti

sellele, et Aia tn ümber on erinevaid parkimisvõimalusi sh erafirma opereeritavad

parkimiskohad. Aia tn 18 hoones ei ole füüsiliselt võimalik parkida.

TTA käskkirjas esitatud selgitus, et parkimisjärelevalve teostaja märgib VTO-le lähima

teadaoleva või nähtav aadressi, ei ole kooskõlas HMS §-ga 55 ja on antud juhul ilmselgelt

ekslik (hoones ei ole füüsiliselt võimalik parkida) ja ebapiisav (isegi, kui oletada, et

parkimisjärelevalvet teostav ametiisik pidas tegelikult silmas VTO-sse märgitud aadressina

vaid lähimat nähtavat aadressi, siis ei selgu, kas parkimine leidis aset hoone ees, taga või

kõrval. Kui parkimine leidis aset maja ees, siis ei selgu, kas erafirma opereeritavatel

parkimiskohtadel või avalikul tasulisel parkimiskohal või hoopis mujal (haljasalal või muus

paigas). Kui Aia tn 18 maja kõrval, siis seal on parkimine ja peatumine keelatud, mille

menetlemiseks puudub parkimisjärelevalve teostajal pädevus. Alusetu on TTA käskkirjas olev

mõtteline konstruktsioon, et kuivõrd VTO koostatakse ainult juhul, kui sõiduk pargib avalikul

tasulisel parkimisalal, siis VTO koostamise fakt iseenesest tõendabki, et antud juhul parkis

sõiduk XXX XXX Tallinnas Aia tn 18 linnale kuuluval avalikul tasulisel parkimisalal.

6.2. VTO-st ei selgu, kas VTO koostati 25.07.2012 kell 21:18 või parkimine (parkimistasu

maksmata) tuvastati eespool nimetatud kuupäeval ja kellaajal. Kuna Liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 188 lg 4 p 4 kohaselt tuleb VTO-sse märkida otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, siis

võib mõistuslikult eeldada, et VTO-s märgitud aeg on VTO koostamise aeg (tl 6). Eelnevast

arutluskäigust tulenevalt ei ole VTO-sse märgitud, mis kuupäeval tuvastati parkimine

(parkimistasu maksmata). Viimane omab menetluses olulist tähendust, kuna varasemalt oli

Tallinnas Aia tn 18 hoone esisel avalikul parkimisalal parkimine 2 tundi tasuta.

6.3. Kolmandaks on kaebuse esitaja viidanud AS Ühisteenused volituste ebaselgusele ning

asjaolule, et VTO-lt ei nähtu VTO koostaja töösuhte iseloomu.

Kaebaja lisab, et TTA käskkirjas pole viidet, kus on võimalik Tallinna Linnavalitsuse ja AS

Ühisteenused vahelise parkimisjärelevalvet korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga tutvuda

ning samuti ei saanud kaebaja TTA käskkirjast selgust Anne Vaun töösuhte iseloomu ja

volituste kehtivuse osas, selle asemel TTA lihtsalt tembeldas kaebaja kahtlused alusetuks.

Samas kaebaja leiab, et kui Anne Vaun`il puudub kehtiv tööleping AS-ga Ühisteenused või

tema tööülesandeks ei ole parkimisjärelevalve korraldamine või tal puuduvad volitused AS

Ühisteenused nimel koostada Tallinna LV nimel VTO-sid, siis on tema koostatud VTO

õigustühine.

6.4. Kaebaja leiab, et VTO-le märgitud vaidlustamise kord ei ole selge ning tekitab segadust.

6.5. LS § 188 lg 3 kohaselt koostatakse VTO 3 eksemplaris, millest kolmas eksemplar

toimetatakse 5 päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale e-posti

aadressile, mille on sama §-i lõikes 2 nimetatud isik teatanud liiklus-, liikluskindlustus- või

rahvastikuregistrile. Tallinna Linnavalitsus väidab käskkirjas 05.10.2012 nr 72467, et kuna

liiklusregister ei sisalda e-posti aadresse, liikluskindlustusregistril puudub valmidus e-posti

aadresside ristkasutuseks ning rahvastikuregistris oli VTO koostamise hetkel e-posti aadress

määratlemata, ei olnud kaebaja e-posti aadress Tallinna Linnavalitsusele teada. Kaebaja

hinnangul pole Tallinna Linnavalitsuse väljatoodud argumendid infosüsteemide puuduliku

funktsionaalsuse kohta piisavaks aluseks jätta täitmata LS § 188 lg 3 sätestatud kohustus. Kui

liikluskindlustusregistriga ei toimi e-posti aadresside ristkasutus, siis oli Tallinna

Linnavalitusel võimalik teha andmebaasi volitatud töötlejale sellekohane päring. Eeltoodule

tuginedes leiab kaebaja, et ekslik on Tallinna Linnavalitsuse väide, et nad on kasutanud kõiki

liiklusseadusest ja maksukorralduse seadusest tulenevaid maksukohustuslase teavitamise

võimalusi (eriti arvestades asjaolu, et neil on olnud kaebajaga ühes varasemas menetluses

kirjavahetus ja nad on kaebajale saatnud ka varem e-kirju).

6.6. Kaebaja viitab, et Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 22.02.2011 määrusega nr 12

vastu võetud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 p 43

ning märgib, et Tallinnas Aia tn 18 asuva hoone ees asuval platsil asub märk asub märk 578a

„Tasuline parkimine“ koos lisateatetahvliga „VANALINN“, aga puudub märgiga 575a, 575b

või märgiga 575c tähistatud parkla. Seega, ei ole Tallinnas Aia tn 18 esisel platsil asuv märk

varustatud määruses nõutud teise märgiga ja seetõttu kehtetu.

Määruse § 11 lg 1 p 7 kohaselt näitab mõjualamärk 387 „Parkimisala” parkimiseks määratud

mõjuala, mille lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp”. Mõjualamärk 387 tähendab ainult

parkimiseks määratud mõjuala, samas kui osutusmärk 578a tähistab märgiga 575a, 575b või

575c tähistatud parklas tasulist parkimist vastavalt osutusmärgile 578a kantud infole. Määruse

§ 11 lg 1 p 7 definitsioonist ning § 15 lg 43 definitsioonist tulenevalt ei funktsioneeri märk

578a koostoimes mõjualamärgiga 387 vaid koostoimes märkidega 575a, 575b või 575c.

Eeltoodule tuginedes ei pea paika TTA 05.10.2012 käskkirjas nr 72467 esitatud väide, et kui

parkimise tsooni sissesõiduteedel on osutusmärk 578a koos mõjualamärgiga 387, siis on kogu

parkimiseks määratud mõjualal parkimine tasuline. Osutusmärk 578a tähistab märgiga 575a,

575b või 575c tähistatud parklas tasulist parkimist. Kuna Aia tn 18 esisel platsil on küll märk

578a (koos lisateatetahvliga „VANALINN“), aga puudub märgiga 575a, 575b või 575c

tähistatud parkla (tl 6), siis tulenevalt märgi 578a definitsioonist (vt määruse § 15 p 43) ei ole

tasulise parkimise ala tähistatud vastavalt määrusele. Eeltoodud arutluskäigu alusel on ekslik

05.10.2012 käskkirjas nr 72467 esitatud väide: „Kuivõrd mõjualamärk 387 paikneb avaliku

tasulise parkimisala alguses ning märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorralduse kogu

alal ja osutusmärk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline parkimine, ei ole

vajalik mõjualamärgi 387 paigutamine Aia tn 18 parklasse. Parkimistasu tasumise kohustuse

tekitavad seega mõjualamärk 387, osutusmärk 578a, LS § 187 lg 1 ja Tallinna Linnavolikogu

30.01.2003 määrus nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ omavahelises koosmõjus“, sest

osutusmärk 578a ei osuta sellele, et terve märgiga 387 tähistatud parkimiseks määratud ala on

tasuline, vaid osutusmärk 578a tähistab märgiga 575a, 575b või 575c tähistatud parklas

tasulist parkimist.

Lisaks eeltoodule on vale veel ka TTA 05.10.2012 käskkirjas nr 72467 esitatud väide

„Osutusmärgid 578a paiknevad koos mõjualamärgiga 387 avaliku tasulise parkimisala alguses

ja …/“, sest tegelikkuses ei ole märk 578a koos märgiga 387 vähemalt Rannamäe teelt Väike

Rannavärava teele sõites ja ka Mere puiesteelt Kanuti tänavale sõites. Kaebaja on nõus, et ta

ei saanud teada, mis marsruuti kasutati sõitmisel. Samas seisneb kaebaja seisukoht selles, et

Tallinnas Aia tn 18 esisel avalik tasuline parkimisala ei ole määruses nõutud märkidega

varustatud ja paika ei pea ka TTA 05.10.2012 käskkirjas nr 72467 kaebaja vaide peale

esitatud väide.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

7. Vastustaja Tallinna Transpordiamet leiab, et määratud viivistasu otsus on seaduslik ning

kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

7.1. Vaidlustatud viivistasu otsus on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja on kooskõlas LS §-

s 187-189 sätestatuga.

7.2. LS § 187 lõike 3 kohaselt võib kohalik omavalitsus parkimisjärelevalve teostamise,

parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise, viivistasu kolmanda eksemplari

edastamise ja viivistasu otsuse sundtäitmiseks esitamise halduslepingu alusel üle anda

eraõiguslikule juriidilisele isikule. 23.02.2011 sõlmisid Tallinna Linn ( Tallinna Transpordiameti

kaudu) ja AS Ühisteenused ja AS EMT halduslepingu „Tallinna parkimise operaatorteenus 2011-

2014“. Nimetatud halduslepingu alusel osaleb AS Ühisteenused menetluses oma töötaja kaudu,

kellele laienevad LS-s ametiisiku kohta käivad sätted. Eeltoodut arvestades on AS Ühisteenused

töötajatel õigus määrata viivistasu otsuseid parkimistasu maksmata jätmise korral ning viivistasu

otsus vastab HMS §-s 54 sätestatud pädevusnõudele. Viivistasu otsuses on LS § 188 lg 4 p 3

kohaselt märgitud eraõigusliku juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed, aga ka

eraõigusliku juriidilise isiku töötaja nimi. Kas viivistasu otsuse määranud Anne Vaus on AS

Ühisteenused töötaja saab kinnitada tema tööandja vastuses kaebusele.

7.3. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega ja väidetega viivistasu otsuse tegemise koha osas. LS

§ 188 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse viivistasu otsusesse otsuse tegemise koht, kuupäev ja

kellaaeg. LS ei sätesta, et viivistasu otsuses tuleks märkida kohaliku omavalitsuse nimi, kus

viivistasu otsus määrati. LS § 187 lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma

määrusega tasulise parkimisala. Tallinna avalik tasuline valveta parkimisala on kehtestatud

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Parkides sõiduki

Tallinna tasulisel parkimisalal võib mõistlikult eeldada, et Tallinna tasuline parkimisala hõlmab

endas Tallinnas asuvaid tänavaid, teid jt parkimiskohti, mitte aga mõne teise kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil asuvaid tänavaid, teid või parkimiskohti ning kindlasti ei olnud võimalik

parkida hoones aadressil Aia tn 18. Kuivõrd seaduses on sätestatud nõue märkida viivistasu otsuses

otsuse tegemise koht, siis selleks kohaks on ka sõiduki parkimise koht (viivistasu otsus määratakse

sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest).

Vaidlust ei ole selles, et sõiduk Ford reg märk XXX XXX oli viivistasu otsuse määramise ajal

pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja

määras parkimiskohaks Aia tn 18. Sisuliselt on seda möönnud ka kaebaja kaebuse punktis 6.

7.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega viivistasu otsuse tegemise kuupäeva osas. Viivistasu

otsuses tuleb LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt märkida otsuse tegemise kuupäev ja kellaeg. Viivistasu

otsuses on märgitud otsuse tegemise kuupäevaks 25.07.2012 ja kellaajaks 21:18. Seega on

seaduses sätestatud nõue täidetud.

LS § 188 lg 1 sätestab alused, millal parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu otsuse.

Nimetatud sätte mõtte ja sisu kohaselt teeb ametnik viivistasu määramise otsuse

parkimisjärelevalve teostamise ajal. Parkimisjärelevalve teostamise eesmärgiks on kontrollida, kas

sõiduki parkimisel avalikul tasulisel parkimisalal on parkimistasu makstud või on see tasumata.

Seega parkimisjärelevalve käigus kontrollitakse, kas sõiduki parkimisel on parkimistasu makstud

või mitte, kui parkimistasu on maksmata, teeb parkimiskontrolör viivistasu määramise otsuse ehk

siis viivistasu määramise otsus tehakse vahetult pärast pargitud sõiduki eest parkimistasu

maksmata jätmise tuvastamist. Parkimistasu maksmata jätmise tuvastamine on õiguslikuks aluseks

viivistasu otsuse määramisele.

13.07.2012 muudeti parkimiskorraldust Aia tn 18 ees asuvas avalikus tasulises parklas, kus

eemaldati liikluskorraldusvahendid, mis lubasid tasuta parkimist 2 h. Viivistasu otsus koostati

sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata jätmise eest 25.07.2012 ehk siis pärast seda, kui

liikluskorraldust oli parklas muudetud.

7.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega viivistasu otsuse vaidlustamise osas. Viivistasu otsuses

on märgitud LS §-s 188 lg 4 p 12 sätestatud otsuse vaidlustamise tingimused. LS § 189 lg 2

kohaselt võib LS § 188 lõikes 2 nimetatud isik, kes leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema

õigusi, pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse halduskohtusse. Viivistasu

otsuses on need vaidlustamise võimalused nimetatud - isikul on õigus esitada vaie Tallinna

Linnavalitsusse või kaebus halduskohtusse. Seega ei ole viivistasu otsuses vaidlustamise

võimaluste osas midagi segast. LS ei keela selgitada otsuses vaide esitamise erinevaid viise. Nii on

otsuses selgitatud, et vaide saab esitada elektrooniliselt veebiaadressil www.parkimine.ee või

esitada see AS-le Ühisteenused aadressil Viru väljak 4/6 või Tartu mnt 80j. Loomulikult saab vaide

esitaja viia/saata vaide ka Tallinna Linnavalitsusse. Tallinna Linavalitsusele nimetatud aadressidel

esitatud vaided sisestatakse Tallinna parkimiskorralduse andmekogusse ja menetletakse

parkimiskorralduse andmekogus. Tallinna Linnavalitsuse 30. mai 2012 määruse nr 21 „Tallinna

parkimiskorralduse andmekogu põhimäärus“ § 4 kohaselt peetakse andmekogu infotehnoloogilise

andmekoguna

elektrooniliselt

ning

andmete

töötlemisel

kasutatakse

automatiseeritud

andmetöötlust. Nimetatu tähendab seda, et kõik esitatud vaided, sõltumata nende esitamise viisist

menetletakse Tallinna parkimiskorralduse andmekogus elektrooniliselt. Kaebuse esitaja ei ole

esitanud väidet, et tema poolt esitatud vaie jäi menetlemata põhjusel, et viivistasu otsuses on

toodud erinevad võimalused vaide esitamiseks Tallinna Linnavalitsusele või et tal oli raskusi vaide

esitamisega Tallinna Linnavalitsusele. Vastustaja on seisukohal, et viivistasu otsuses nimetatud

erinevad võimalused vaide esitamiseks Tallinna Linnavalitsusele ei piira isikute õigusi ning ei ole

ka eksitavad.

7.6. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et viivistasu otsus vastab LS § 188 lõikes 4 sätestatud

nõuetele.

7.7. Viivistasu otsuse kolmas eksemplar toimetatakse mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või

kasutajale elektronposti aadressile, mille on LS §-s 188 lõikes 2 nimetanud isik teatanud

liiklusregistrile, liikluskindlustusregistrile või rahvastikuregistrile. Kui sõiduki või selle haagise

omaniku või vastutava kasutaja elektronposti aadress ei ole teada, kohaldatakse viivistasu otsuse

kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut. Vaidlustatud vaideotsuses on

vastustaja andnud viivistasu otsuse 3 eksemplari kättetoimetamise osas piisava seletuse ning jääb

selle juurde ning ei pea vajalikuks seda üle korrata.

7.8. Vastustaja ei nõustu kaebuse punktis 6 toodud seisukohaga, mille kohaselt Tallinnas Aia tn 18

esisel asuv märk ei ole varustatud määruses nõutud märgiga ja on seetõttu kehtetu.

LS § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik

liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Sama nõue kehtib ka

tasulise parkimise korraldamisel avalikul tasulisel parkimisalal. Tallinna avalikku tasulisse

parkimisalasse jääv Aia tn 18 esine plats (parkla) on tähistatud liiklusmärgiga 578a „Tasuline

parkimine“ koos lisatahvliga „Vanalinn“.

Tallinna Linnavolikogu on oma määrusega nr 9 kehtestanud avaliku tasulise parkimisala ning

linnavalitsus on tasulise parkimisala mõjualamärkidega 387 „Parkimisala“, mis asuvad tasulise

parkimisala alguses, tähistanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lg 1 kohaselt kehtestab

märk 38 märgil näidatud liikluskorra kogu alal. Mõjualamärk 387 „Parkimisala“ koos

osutusmärgiga 578a asuvad tasulise parkimisala alguses ning teavitavad parkijaid, et alal on

kehtestatud tasuline parkimine.

Aia tn 18 ees asuv plats asub Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal ning on täiendavalt tähistatud

(täiendav teave) osutusmärgiga 578a. Märk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline

parkimine kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Kuivõrd mõjualamärk 387 paikneb

avaliku tasulise parkimisala alguses ja ning märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorralduse

kogu alal ja osutusmärk 578a osutab, et märgiga 387 tähistatud alal on tasuline parkimine, ei ole

vajalik mõjualamärgi 387 täiendav paigaldamine Aia tn 18 esisel platsil. Vastustaja on seisukohal,

et mõjuala märkide dubleerimine ei ole on liiklusseaduse mõttes nõutav.

Vastustaja on seisukohal, et ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt peavad olema Aia tn 18

esisel platsil koos märgiga 578a ka märgid 575a, 575b või 575c ning nende märkide puudumisel

on paigaldatud märk 578a koos lisateatetahvliga „Vanalinn“ kehtetu. Asjaolu, et parkimise

korraldaja ei ole platsile paigaldanud märki 575a, 575b või 575c ei tähenda, et sõidukid ei tohi

platsil parkida või et see ei kohusta parkimisel parkimistasu maksma.

7.9 Kaebuses toodud väited ei anna alust põhjendatud vaideotsuse (tl 9 pöördel - 11) tühistamiseks.

Vaideotsuses on põhjalikult analüüsitud määratud viivistasu otsust ning vaides esitatud põhjendusi

ning puudub vajadus nende ülekordamiseks käesolevas vastuses.

8. Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et määratud viivistasu otsus on seaduslik ning kaebuses

toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

8.1. AS Ühisteenused on vastustajana seisukohal, et vaidlustatud viivistasu otsusele märgitud

parkimise asukoht „Aia tn 18“ on piisavalt täpne ja arusaadav ning kaebuse vastupidised väited ei

ole põhjendatud. Tegemist on tavapäraselt kasutatava formuleeringuga. AS Ühisteenused esitab

kohtule samuti viivistasu koostamise ajal tehtud fotod mootorsõidukist registreerimismärgiga XXX

XXX (tl 42-46).

8.2. Viivistasu otsusele nr VTO 0053015690 märgitud kellaaeg 21:18 tähistab nii aega, mil

tuvastati parkimine ilma parkimistasu maksmata kui ka aega millal koostati kõnealune viivistasu

otsus.

8.3.

AS

Ühisteenused

kordab

Tallinna

Transpordiameti

poolt

toodud

seisukohti

parkimisjärelevalve teostamise pädevuse suhtes. Täiendavalt märgib AS Ühisteenused, et

käesolevas menetluses tähendust omava viivistasu määras ja vastavasisulise otsuse koostas AS-i

Ühisteenused töötaja Anne Vaus. Selle tõendamiseks on lisatud AS-i Ühisteenused juhatuse

liikme kinnitus selle kohta, et Anne Vaus on AS-i Ühisteenused töötaja ja tema töökohustuste

hulka kuulub parkimisjärelevalve teostamine ja viivistasu määramine (tl 47-48).

8.4. Vaidlustamisviidet ning VTO kolmandat eksemplari puudutavas osas kordab AS Ühisteenused

sisuliselt Tallinna Transpordiameti seisukohti, leides, et kaebaja väited on alusetud ega tingi VTO

tühistamist.

8.5. Alusetud on kaebaja väited, et Aia tn 18 annavad liikluskorraldusmärgid õiguse parkida ilma

parkimistasu maksmata.

Tallinna linnas on avalik tasuline parkimisala määratletud õigustloova aktiga, Tallinna

Linnavolikogu määrusega, mis on ettenähtud korras avaldatud nii Tallinna linna veebilehel kui ka

Tallinna linnavalitsuse kantselei kaudu.

Sellele lisaks on Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala sissesõidud ja väljasõidud tähistatud

liikluskorraldusvahenditega,

mis

teavitavad

tasulisest

parkimisest.

Sellekohased

liikluskorraldusvahendid on paigaldatud ka parkimisala sees. Kaebaja poolt viidatud

liikluskorraldusvahend näitab selgelt, et tegemist on Tallinna linna avaliku tasulise parkimisalaga,

täpsemalt tsooniga VANALINN. Arusaamatuks jääb siinkohal kaebaja väide, justkui täiendava

märgi puudumine muudaks olemasoleva märgi kehtetuks ( ja selle tagajärjel tühistaks ka kohustuse

tasuda parkimisel parkimistasu).

8.6. AS Ühisteenused palub kaebajalt välja mõista AS Ühisteenused poolt kantud kulutused

õigusabile. Dokumente, mis näitaks menetluskulude suurust ja nende kandmist, kohtule esitatud ei

ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

10. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

10.1. 25.07.2012 kell 21:18 on koostatud AS Ühisteenused töötaja Anne Vausi poolt sõidukile

Ford registreerimismärgiga nr XXX XXX viivistasuotsus nr 0053015690 (edaspidi ka

vaidlustatud VTO), kuna parkimistasu on maksmata (tl 6).

10.2. Sõiduk Ford registreerimismärgiga nr XXX XXX parkis 25.07.2012 kell 21:18 Aia tn

18 (Kalev Spa) esises parklas parkimistasu maksmata. Kohus leiab, et eeltoodu on tõendatud

kaebaja enda seletuste ning AS Ühisteenused poolt edastatud fotode (tl 42-46) alusel. Kaebaja

ei ole kordagi väitnud, et ta oleks parkimistasu tasunud või, et seda oleks teinud keegi teine.

Veelgi enam, kaebaja väidab, et ta ei tea üldse, kes tema sõidukit 25.07.2012 kasutas. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et nimetatud sõiduk VTO-s märgitud ajal so

25.07.2012 kell 21:18 kohtu poolt viidatud kohas ei oleks parkinud, oleks tema valdusest

väljunud õigusvastaselt või ettenähtud parkimistasu oleks tasutud.

10.3. Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki Ford registreerimismärgiga nr XXX XXX

vastutavaks kasutajaks on U.R. (vt registreerimistunnistus tl 22 pöördel).

10.4. Kohus loeb tõendatuks, et U.R. on tasunud 11.09.2012 Tallinna Linnakantselei

Finantsteenistuse kontole 10220077496019 31 eurot (tl 23).

10.5. Vaidlust ei ole selles, et Ametlikes Teadaannetes avaldati 30.08.2012 teade vaidlustatud

VTO tegemise kohta ning, et VTO-s märgitud viivistasu tuleb U. R.l tasuda 14 päeva jooksul

(tl 6). Vaidlust ei ole, et U.R.ele ei toimetatud VTO kolmandat eksemplari kätte e-posti teel.

10.6. Samuti on tõendatud, et U. R. vaidlustas VTO Tallinna Transpordiametis (edaspidi

TTA) vaide korras, kes oma 5.10.2012 käskkirjaga nr 72467 jättis vaide rahuldamata.

11. Kohus käsitleb nii vaidlustatud haldusaktis kui ka selle suhtes tehtud vaideotsuses

avaldatud seisukohti edaspidi enamuses vaidlusalustes küsimustes ja analüüsib nende

õiguspärasust koos, kuna seda on oma kaebuses nii teinud ka kaebaja.

11.1. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlustatud VTO ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56 sätestatud nõuetele, kuna sellest ei selgu mitmed

VTO tegemise faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Esiteks viitab kaebaja täpse parkimiskoha puudumisele. Kohus nõustub vastustajatega ja leiab, et

LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt märgitakse viivistasu otsusesse otsuse tegemise koht, kuupäev ja

kellaaeg. LS ei sätesta, et viivistasu otsuses tuleks märkida kohaliku omavalitsuse nimi, kus

viivistasu otsus määrati. LS § 187 lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma

määrusega tasulise parkimisala. Vaidlustatud VTO tegemise ajal oli Tallinna avalik tasuline

valveta parkimisala kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu

kehtestamine“. Parkides sõiduki Tallinna tasulisel parkimisalal võib mõistlikult eeldada, et Tallinna

tasuline parkimisala hõlmab endas Tallinnas asuvaid tänavaid, teid jt parkimiskohti. Kohus on

seisukohal, et VTO-le ei ole võimalik märkida konkreetset parkimiskohta (näiteks selle täpseid

geograafilisi koordinaate), kus sõiduk pargib – sellist nõuet ei tulene ka liiklusseadusest ega teistest

õigusaktidest. VTO pealdisest nähtub, et viivistasu on määratud Tallinna Linnavalitsuse nimel“ LS

§ 188 lg 4 sätestab, millised andmed tuleb VTO-le märkida. Kohtule ei nähtu, et viidatud sätte

vastu oleks eksitud sellises ulatuses, et haldusakt tuleks tunnistada kehtetuks. Isegi, kui asuda

seisukohale, et viivistasu otsusel puudub viide selle tegemise kohale linna osas, oleks see

vormiviga, mis ei muuda haldusakti kehtetuks vastavalt HMS § 58. Kohus märgib, et käesolevas

asjas ei ole ka sisulist vaidlust, et parkimistasu maksmata parkimine toimus Tallinnas.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et AS Ühisteenused fotografeerib üldjuhul kõik sõidukid,

millele ta VTO koostab, seega on võimalik pärast vaadata sõiduki täpset asukohta ning seda on ka

käesoleval juhul tehtud. Ei ole mõeldav, et AS Ühisteenused peaks ilma objektiivsetest asjaoludest

tuleneva erilise vajaduseta hakkama viivistasuotsuses kirjeldama auto täpset parkimiskohta. Selline

ei ole ka seaduse mõte. Järelikult on kaebaja vastavad väited VTO puudulikkuse ja TTA käskkirja

nr 72467 õigusvastasuse kohta põhjendamatud.

11.2. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega viivistasu otsuse tegemise kuupäeva ja kellaja osas.

Viivistasu otsuses tuleb LS § 188 lg 4 p 4 kohaselt märkida otsuse tegemise kuupäev ja kellaeg.

Viivistasu otsuses on märgitud otsuse tegemise kuupäevaks 25.07.2012 ja kellaajaks 21:18. Seega

on seaduses sätestatud nõue täidetud. Samuti on üldteada asjaolu, et viivistasuotsuse tegemise koht,

kuupäev ning kellaaeg on reeglina samad ajaga, mil toimub parkimine parkimistasu maksmata.

Kohus nõustub Tallinna Transpordiameti seisukohaga, et LS § 188 lg 1 sätestab alused, millal

parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu otsuse. Nimetatud sätte mõtte ja sisu kohaselt

teeb ametnik viivistasu määramise otsuse parkimisjärelevalve teostamise ajal. Parkimisjärelevalve

teostamise eesmärgiks on kontrollida, kas sõiduki parkimisel avalikul tasulisel parkimisalal on

parkimistasu makstud või on see tasumata. Seega parkimisjärelevalve käigus kontrollitakse, kas

sõiduki parkimisel on parkimistasu makstud või mitte. Juhul, kui parkimistasu on maksmata, teeb

parkimiskontrolör viivistasu määramise otsuse ehk siis viivistasu määramise otsus tehakse vahetult

pärast pargitud sõiduki eest parkimistasu maksmata jätmise tuvastamist. Parkimistasu maksmata

jätmise tuvastamine on õiguslikuks aluseks viivistasu otsuse määramisele.

Kohus leiab, et asjakohatu on ka kaebaja väide, et varasemalt oli Tallinnas Aia tn 18 hoone esisel

avalikul parkimisalal võimalik parkida 2 tundi tasuta, kuna kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud

VTO tegemise ajal oli tal õigus parkida 2 tundi tasuta. Tallinna Transpordiamet omakorda toob

välja, et alates 13.07.2012 sellist korda seal enam ei kehtinud ja seda väidet ei ole kaebaja

vaidlustanud ega ümber lükanud.

11.3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et AS Ühisteenused volitused VTO-d koostada oleks

ebaselged ning, et kuna VTO-l märgitud töötaja töösuhte iseloomu ei nähtu, siis tuleks VTO

tühistada. Kohus märgib, et VTO kohustuslikud andmed sätestab seadus ning kaebaja väidetud

andmeid VTO-l olema ei pea. LS § 188 lg 4 p 1-3 sätestavad, et viivistasu otsusesse märgitakse

otsuse koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; selle asutuse nimetus, kelle

nimel otsus tehakse, ja kontaktandmed; kui otsuse on teinud eraõigusliku juriidilise isiku töötaja,

siis eraõigusliku juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed. Kõik eelpool nimetatud

andmed on vaidlustatud VTO-l olemas ning seetõttu on kaebaja väited VTO mittevastavuse suhtes

HMS §-dele 54-56 alusetud. Seejuures ei ole kaebaja konkreetselt viidanud, millist HMS §-des

54-56 toodud nõuet on kaebaja arvates rikutud. Kaebaja esitab üksnes paljasõnalisi ja otsitud

seisukohti, mis võiksid olla tema arvates VTO tühistamise aluseks.

Kaebaja on siinkohal tõstatanud küsimuse, et vaidlustatud TTA käskkirjast oleks vastavad andmed

pidanud selguma. Kohus leiab, et vaidlustatud TTA käskkirjas on piisava põhjalikkuse selgitatud,

et õigus parkimistasu maksmise kontrollimine ning viivistasu määramine üle anda tuleneb LS §

187 lg 3 ning, et Tallinna Linnavalitsus on andnud viivistasu määramise halduslepinguga üle AS-le

Ühisteenused, kes osaleb menetluses oma töötaja kaudu. Kohus leiab, et Tallinna Transpordiamet

ei pidanud lisama konkreetset viidet halduslepingule, kuna vastav leping on avalikult kättesaadav

Tallinna linna kodulehel õigusaktide registrist, kust leiab „Halduslepingu "Tallinna parkimise

operaatorteenus 2011-2014" projekti heakskiitmine ja volituste andmine Andres Harjole.“

Kohus märgib, et käskkirja vaidlustusest ei nähtu, et kaebaja oleks kahtluse alla seadnud, et Anne

Vaun ei ole AS Ühisteenused töötaja. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt tõstatanud volitusnormi

küsimuse. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebajale on vastatud, kust tuleneb vastav

volitusnorm.

Kohtumenetluses on AS Ühisteenused juhatuse liikme kinnitusega tõendatud AS Ühisteenused ja

Anne Vaumi vaheline töösuhe (vt tl 47-48), mistõttu on alusetu kaebaja seisukoht, et VTO võiks

olla selle puudumise tõttu õigustühine.

11.4. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide nagu oleks vaidlustatud VTO-l märgitud vaidlustamise

kord ebaselge ning seetõttu tuleks VTO tühistada ei ole põhjendatud.

Kohus nõustub siinkohal täielikult vastustaja Tallinna Transpordiameti poolt esitatud

seisukohtadega (käesoleva otsuse p 7.5) ning vaidlustatud käskkirjas toodud seisukohtadega (tl 11

pöördel) ning ei hakka neid lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 üle

kordama.

11.5. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Transpordiameti väljatoodud argumendid

infosüsteemide puudulikkuse osas ei ole piisavaks aluseks jätta täitmata LS § 188 lg 3

sätestatud kohustus ning väide, et nad on kastutanud ära kõik võimalused kolmanda

eksemplari kättetoimetamiseks kaebajale on ekslik.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks VTO tegemise ajaks teatanud oma e-posti aadressi

liiklusregistrile, liikluskindlustusregistrile või rahvastikuregistrile. Seetõttu leiab kohus, et

kaebaja väited LS § 188 lg 3 sätestatud kohustuste rikkumise kohta on alusetud juhul, kui

kaebaja mõtles selle all seda, et talle oleks tulnud VTO kolmas eksemplar kätte toimetada e-

posti teel nagu võib aru saada täpsustatud kaebuse punktist 5 (tl 21).

LS § 188 lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks

eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki

juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge

nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul

mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse

registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud

viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema

elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse

seaduse 4. peatükis sätestatut pärast seda, kui viivistasu ei ole laekunud mootorsõiduki juhile

või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle haagise külge kinnitatud

viivistasu otsuses märgitud tähtajaks.

MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole

sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Käesoleval juhul on viivistasu otsust püütud

kaebuse esitajale kätte toimetada esiteks posti teel. MKS § 54 lg 1 kohaselt Eestis elavale

füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma

aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle

teadaoleval aadressil. Kuna kaebajale ei õnnestunud posti teel VTO kolmandat eksemplari

kätte toimetada, siis on TTA, lähtudes MKS § 55, avaldanud vaidlusaluse VTO resolutiivosa

Ametlikes Teadannetes 30.08.2012 (tl 22). Isegi kui asuda seisukohale, et viimane toiming

oleks õigusvastane ning vastustaja oleks pidanud üritama kaebajale veelkord VTO kolmandat

eksemplari kätte toimetada näiteks posti teel, siis antud juhul ei oma see tähtsust, kuna see ei

riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Samuti ei ole see vaidlustatud VTO tühistamise aluseks.

Kaebaja on VTO-st teada saanud, ta sai esitada VTO peale vaide, mille TTA lahendas ning

mille järel kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega ei ole antud juhul kuidagi

rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole ka kaebuses täpsustanud ega välja toonud, mida ta antud

väitega soovib saavutada. Vaidlustatud VTO tühistamise aluseks saavad olla üksnes seaduses

sätestatud tingimused ehk kui kohus tuvastaks asjaolu, millisel juhul ei oleks VTO tegemine

olnud seaduspärane. Samuti ei saa antud väide olla TTA käskkirja nr 72467 tühistamise aluseks.

Kohus märgib eraldi, et vaidlustatud käskkirjas on kaebuse esitajale põhjalikult selgitatud,

kuidas toimub VTO kolmanda eksemplari kättetoimetamine (tl 11).

11.6. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 22.02.2011

määrusega nr 12 vastu võetud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ § 15 p 43 sõnastusest tuleneb, et üksnes juhul, kui märgid 578a „Tasuline

parkimine“ koos lisateatetahvliga „Vanalinn“ esinevad koos märgiga 575a, 575b või 575c on

märgistusnõuded täidetud ning vastasel juhul ei ole tasulise parkimise ala vastavalt nõuetele

tähistatud. Eeltoodust teeb kaebaja kohtu arvates eksliku järelduse, et Aia tn 18 esisel platsil

olev märgistus ei vasta määruses toodud nõuetele.

Samuti ei ole õige kaebaja seisukoht „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele“ § 11 lg 1 p 7 ja § 15 p 43 tõlgendamisest selliselt, et märk 578a ei funktsioneeri

koostoimes mõjualamärgiga 387 vaid koostoimes märkidega 575a, 575b või 575c ning

eeltoodule tuginedes ei pea paika TTA 05.10.2012 käskkirjas nr 72467 esitatud sellekohased

väited.

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 p 43 sätestab, et

märk 578a „Tasuline parkimine” osutab, et märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja

märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas

on mingis piirkonnas tasuline parkimine vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud

ajavahemikul. Märgi 578a kasutamisel täiendava teabena märgiga 387 „Parkimisala”

tähistatud tasulisel parkimisalal osutab tasulise parkimise piirkonna lõpule märk 397

„Parkimisala lõpp”.

Sama määruse § 11 lg 1 p 7 kohaselt näitab märk 387 „Parkimisala” parkimiseks määratud

mõjuala. Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp.”

Määruse § 10 lg 1-4 sätestavad järgmist: (1) märk 38 kehtestab märgil näidatud liikluskorra

kogu alal.(2) Märk 39 lõpetab märgiga 38 kehtestatud liikluskorra. (3) Kui alale on pandud

märgil 38 kujutatud märgile vasturääkivaid märke, tuleb vastaval teelõigul järgida

vasturääkivate märkide nõudeid. (4) Mõjualamärgi allosale võib olla kantud teksti või tahvlite

sümboleid.

Kaebaja enda poolt esitatud fotol on olemas märk 578a koos lisatahvliga „Vanalinn“ (tl 6),

samas märki 387 ei peagi olema kõrvuti koos märgiga 578a, kuna märk 387 on mõjualamärk,

mis peab olema paigutatud mõjuala algusesse. Ka ei pea olema märk 578a koos märgiga

575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla,” kuna parkimiskohad

võivad asuda ka väljaspool märke 575a, 575b, või 575c. Viidatud tõlgendust toetab ka

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 p 43 teine lause, mis

viitab märgi 578a kasutamisele täiendava teabena märgile 387 „Parkimisala.“

Kohus nõustub sellega, et eelpool viidatud määruse p 43 ainult grammatilisel tõlgendamisel

võiks jõuda järeldusele, et märk 578a peab esinema koos märkidega 575a, 575b, või 575c

kuna märkidele viitamisel on kasutatud sõna „ja.“ Samas ei saa õigusaktides sisalduvate

normide tõlgendamisel lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest vaid kasutada tuleb ka

teisi tõlgendusmeetodeid nagu süstemaatiline ja normi eesmärgipõhine tõlgendamine, mille

tulemusena võib määrusest käesoleval juhul aru saada, et tasuline parkimisala tuleb tähistada

esiteks mõjualamärgiga 387, mis siis peab paiknema mõjuala alguses ning vastava

osutusmärgiga, milleks on märk 578a koos vastava lisateabega. Samuti võib lisada vajaduse

korral märgi 575a, 575b, või 575c, kuid nende lisamata jätmine ei muuda kindlasti kehtetuks

märkide 387 ja 578a koosmõju.

Kohus märgib, et kaebaja ei ole välja toonud, et parkimise korraldus ei oleks vaidlusaluses

kohas olnud arusaadav seoses sellega, et alale oleks paigutatud märgile 578a vasturääkivaid

märke. Kaebaja on küll viidanud kaebuses, et Aia tn 18 ees asuvad ka erafirma opereeritavad

parkimiskohad, kuid ei ole väitnud, et ei oleks arusaadav, millised parkimiskohad kuuluvad

linnale ja millised erafirmale. Samuti ei ole tegelikult vaidlust asjaolu üle, et kaebaja auto ei

olnud pargitud erafirma opereeritud parkimiskohale.

Eeltoodust tulenevalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et TTA käskkiri on õigusvastane, kuna

ei toeta kaebaja käsitlust eelpool viidatud märkide tähendusest.

12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et LS § 187 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma

avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab

mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.

Vaidlustatud VTO tegemise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003

määrusega nr 9 oli kehtestatud tasuline parkimisala. Määruse p 5.2 kohaselt kesklinna

avalikus tasulises parkimisalas asuv: 5.2.1 vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon, mis on

piiritletud Toompuiestee – Kaarli puiestee- Vabaduse väljaku – Pärnu maantee – Viru väljaku

– Mere puiestee ja Rannamäe teega.

Eeltoodust nähtub, et Aia tn 18 asub kesklinna avalikus tasulises parkimisalas tsoonis

„Vanalinn“. Kohus leiab, et nii vastustaja vastusest, kui ka kaebusest võib aru saada, et

käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Aia tn 18 kuulub Tallinna Linnavolikogu 30.

jaanuari 2003 määrusega nr 9 kesklinna avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsooni alla.

Samuti on käesolevas asjas tuvastatud, et viivistasu on määratud sõiduki parkimise eest

Tallinnas Aia tn 18 hoone ees Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal, seega kohas, mis

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkti 5.2

järgi kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse tsooni vanalinn.

Kesklinna vanalinna tasulise parkimise tsooni parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui

terviku kasutamisega parkimisalana. Sellese alasse sisenemisest ja sealt väljumisest

teavitamiseks on kasutatud liiklusseaduse § 6 alusel kehtestatud määruse nr 12 kohaselt

mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine). Määruse nr 12

kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp).

Kaebaja on väitnud, et märki 578a koos märgiga 387 ei ole vähemalt Rannamäe teelt Väike

Rannavärava teele sõites ja ka Mere puiesteelt Kanuti tänavale sõites. Samas kinnitas kaebaja,

et tema 25.07.2012 autot ei kasutanud, mistõttu ei ole kaebaja poolt viidatud seisukoht

oluline, kuna kaebaja ei saanud sel juhul ka teada, kust kaudu auto Aia tn sõitis. See ei oma

antud asjas ka tähtsust, kuna Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt

väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärgiga

578a (tasuline parkimine). Seega jääb kogu Tallinna kesklinn avaliku tasulise parkimise ala sh

vanalinna tsoon koos Aia tänavaga, tasulise parkimise mõjuala piirkonda, mis tähendab, et

Aia tn 18 hoone ees parkimine on linnavolikogu määruse järgi tasuline ja seal parkides tuli

tasuda Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p-s 6.3.1 ettenähtud

parkimistasu. Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala

sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja

nõutav. Eeltoodut toetab ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5.4. teine

lause, mille kohaselt avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad tänavad kuuluvad tasulisse

parkimisalasse täies mahus.

LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht maksma parkimistasu enne

või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja

kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei

ole kehtestanud pikemat tähtaega.

LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud

mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks

võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõidukil oli parkimiskellal

märgitud aeg 19:45 (tl 44). Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 5.5.2. kohaselt

on mootorsõidukite tasulise parkimise aeg avalikus tasulises parkimisalas kesklinnas asuvas

vanalinna valveta tasulises parkimise tsoonis 24 tundi ehk kogu ööpäeva. Seega tekkis

parkimistasu maksmise kohustus käesoleval juhul nähtuvalt asjaoludest alates 20:00.

Kontrollimise hetkel 25.07.2012 kell 21:18 parkimistasu makstud ei olnud.

LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse

kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega

on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või

4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punkti

9.1.1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui

parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Seega oli AS-l Ühisteenused

õigus teha kaebajale viivistasu otsus.

Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks.

13. Kuna vaidlustatud viivistasu otsus on õiguspärane ning kehtiv, siis puudub alus

vaideotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu vaideotsuses toodud

seisukohtadega ning TTA põhjendustega, ei muuda seda õigusvastaseks. Kohus leiab

kokkuvõtvalt, et vaideotsus vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele ja tühistamisele ei kuulu.

14. Kuna puudub alus viivistasu otsuse tühistamiseks, siis tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja

nõue TTA kohustamiseks kaebaja poolt tasutud viivistasu hüvitamiseks.

15. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustajad ei ole kohtule esitanud taotlust oma

kohtukulude väljamõistmiseks koos vastavate kuludokumentidega. Kantud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

Daimar Liiv

Kohtunik

/Allkirjastatud digitaalselt/