2-13-6888/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-6888

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. aprill 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-6888

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Madis Hanni vastu

1477,83 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1752,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks (registrikood 11906650;

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Alar Kondratjev,

e-post inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Madis Hanni (isikukood 39105202752; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Madis Hanni vastu osaliselt.

2. Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 1433 (üks tuhat nelisada

kolmkümmend kolm) eurot ja 10 senti, millest 1017,50 eurot on tagastamata

krediidisumma, 73,29 eurot järelmaksuintress, 4,02 eurot krediidiintress, 31,95 eurot

võla sissenõudmisega seotud kulud ja 306,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

31.01.2013 seisuga.

3. Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis 27% aastas

tagastamata krediidisummalt 1017,50 eurot alates 01.02.2013 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 711,16 eurot.

4. Jätta menetluskulud 97% ulatuses Madis Hanni kanda ja 3% ulatuses

OÜ Kaupmehe Järelmaks kanda.

5. Välja mõista Madis Hannilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud 213

(kakssada kolmteist) eurot ja 40 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

OÜ Kaupmehe Järelmaks võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Madis Hanni võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

2(4)

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks (hageja) hagi Madis Hanni (kostja)

vastu 1477,83 euro (tagastamata krediidisumma 1017,50 eurot, järelmaksuintress 73,29 eurot,

krediidiintress 4,02 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 306,34 eurot) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel

07.07.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1105055/10ta rikkumisest.

2. Kohus kohustas kostjat 21.02.2013 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 26-27). Kohus hoiatas, et

kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

isiklikult allkirja vastu üleandmisega 28.02.2013 (tl 29). Kostja, kellele kohus määras kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

5. Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopia

07.07.2011

järelmaksulepingust nr 1105055/10ta ja selle maksegraafikust koos lepingu üldtingimustega,

17.08.2011, 13.09.2011 ja 19.10.2011 võlateatistest, 16.11.2011 lepingu ülesütlemise hoiatusest,

21.12.2011 lepingu ülesütlemise avaldusest ning hageja hinnakirjadest (tl 8-19).

6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale krediiti andes oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 34 tähenduses (07.07.2011 redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 76,68 eurot. Hagist nähtub, et võla

sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu,

mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale.

Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite,

töö ja ajakulu maksumust.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab,

on tühine. Järelmaksulepingu nr 1105055/10ta üldtingimuste p 7.5 (tl 11) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud

kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega

seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast

3(4)

(tl 18) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu

ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1105055/10ta

nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad

kasutada

krediidiandja

hinnakirjas

kehtestatud

hindasid.

Eelnevast

tuleneb,

et

järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt

postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav.

Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe

lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike

teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale.

Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda

krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja

järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisavalduste

maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 31,95 eurot (5 × 6,39)

võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

7. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 402,

§ 415 lg 1, § 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

tagastamata

krediidisumma

1017,50 eurot,

krediidiintress

4,02 eurot,

järelmaksuintress

73,29 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 31,95 eurot, 31.01.2013 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 306,34 eurot ja lisanduv viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt

1017,50 eurot alates 01.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte

enam kui 711,16 eurot.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, jätab menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.

10. Hageja taotleb kostjalt menetluskuludena riigilõivu 175 euro ning Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 euro

väljamõistmist.

11. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu

ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

4(4)

suuremad

TsMS

§ 175

lg 4

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud

hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja

mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas

asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 45 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 220 eurot (175 + 45).

12. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks

välja 97% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 213,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik