3-12-1481/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2013, Tartu

Haldusasja number

3-12-1481

Haldusasi

Aivar Viitkini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada kaebajale perioodil 29.10.2008-24.07.2009

vangla kauplusest ostetud toodete sisseostu- ja

müügihinnad ning välja arvutama hindade vahe

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.09.2012. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aivar Viitkini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aivar Viitkin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 06.09.2012. a määruse põhjendusi, täiendades

neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Viitkin esitas 11.05.2012 Tartu Vanglale taotluse, milles palus teabenõude korras

väljastada tema poolt perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade

nimekiri ja nende sisseostu- ning väljamüügi hinnad. Konkreetselt viitas taotleja veel teleri ja

veekeedukannu hinnale.

2. Tartu Vangla jättis 04.06.2012. a otsusega taotluse rahuldamata. A. Viitkin esitas

11.06.2012 Tartu Vanglale vaide.

3. Tartu Vangla 12.07.2012. a vaideotsusega rahuldati vaie osaliselt ja väljastati kaebajale

nimekiri kaebaja poolt perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade ja

nende sisseostuhindade kohta, sh teleri ja veekeedukannu sisseostuhindade kohta. Tartu

Vangla jättis taotluse rahuldamata osas, mis puudutas kaupade väljamüügi hindasid

põhjendusega, et on kaebajale iga ostu korral väljastanud ostutšeki, millest nähtub mh kauba

nimetus, kogus ja selle eest lõplikult tasutud rahasumma. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud

taotletava teabe teistkordselt saamise vajadust, siis vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 2

p-le 1 puudub alus väljastada A. Viitkini poolt sooritatud sisseostude väljamüügihindu

käsitlevat teavet talle teistkordselt.

4. A. Viitkin esitas 14.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla

kohustamist väljastada kaebajale perioodil 29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud

toodete sisseostu- ja müügihinnad, televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda tõendava

dokumendi koopia ning arvutada välja sisseostu- ja müügihindade vahe.

Kaebuses esitas A. Viitkin taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

5. Tartu Halduskohtu 06.09.2012. a määrusega jäeti A. Viitkini taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 3 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu

summas 15 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole mõistlik eraldi kohtumenetluse korras

läbi vaadata, kas vanglal on kohustus kaebaja poolt nõutud dokumentide väljastamiseks ning

vangla kaupluses müüdavate toodete sisseostu ja väljamüügi hindade vahe arvutamiseks.

Kohtu hinnangul on kaebajale asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kõnealuste dokumentide puudumine ei takista kaebajal

vanglale kahjunõuet esitamast, kuna kaebajal on võimalus taotleda sisseostu ja müügihindade

vahe hüvitamist. Samas on kaebaja kahjunõude rahuldamine vähetõenäoline, kuna

kohtupraktikas on jäetud analoogne kahjunõue rahuldamata, kuna Tartu Vangla kaupluse

juurdehindlus ei olnud ka enne 24.07.2009 juurdehindluse regulatsiooni kehtestamist

ebanormaalselt kõrge võrreldes hindandega väljaspool vanglat.

6. A. Viitkin esitas 20.09.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

06.09.2012. a määrus tühistada, kuna halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajale asjast

tulenev kasu oleks ebamõistlikult väike. Määruskaebuse kohaselt saab kaebaja tuua näite, kus

talle Tartu Vanglas müüdud 2000 kroonine televiisor maksis hulgifirmas vaid 700 krooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu

Halduskohtu 06.09.2012. a määruse põhjendusi tuleb täiendada.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et A. Viitkini vabastamine riigilõivu tasumise

kohustusest ei ole põhjendatud, kuna kaebajale asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike

võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.

9. Määruskaebuses on käesolevast asjast saadav kasu ekslikult seostatud võimaliku nõutava

kahjuhüvitise summa suurusega. Käesoleva kaebuse lahendamisest endast ei tõuseks

kaebajale mingit otsest varalist kasu. Samuti ei ole käesoleva kaebuse positiivselt

lahendamine eelduseks kahjunõude esitamisele, kuna kaebajal on võimalik esitada kohtule

kaebus vangla kaupluse sisseostu ja müügihindade vahe hüvitamiseks ka ilma konkreetset

kahjusummat määratlemata.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles osas, et kaebaja

kahjuhüvitamise nõude rahuldamine tulevikus on vähetõenäoline. Kaebaja saab kehtiva

kohtupraktika alusel kahjuhüvitisena nõuda vaid vangla kaupluse sisseostu- ja müügihinna

vahet juhul, kui see oli ebamõistlikult suur. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-11 on kinnitatud, et enne 24.07.2009 juurdehindluse

regulatsiooni kehtestamist vangistusseaduses oli Tartu Vangla kaupluses keskmiselt

17,99%-line juurdehindlus, millega ei ole rikutud vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-t 1.

Riigikohtu erikogu on 31.01.2013. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-12 märkinud, et iga

kauba kohta tuleb juurdehindlust arvestada eraldi, kuna selle kaudu tagatakse kinnipeetavale

reaalne võimalus osta kaupu. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses väitnud, et tema

poolt vaidlusalusel perioodil ostetud kõigi kaupade juurdehindlus oli ebamõistlikult suur.

Määruskaebuses on A. Viitkin väitnud üksnes seda, et tema arvates oli ostetud teler väljaspool

vanglat oluliselt odavam. Seega tuleks kahju hüvitamise kaebuses arvestada eraldi televiisori

juurdehindlust Tartu Vangla kaupluses. Ringkonnakohus rõhutab, et juurdehindluse suuruse

mõistlikkust või ebamõistlikkust arvestatakse ainult vangla kaupluse sisseostu- ja müügihinna

vahe järgi. Juurdehindluse protsendi hindamisel ei ole oluline see, kas sama televiisorit müüdi

kusagil mujal soodsama hinnaga. Olukord, kus televiisor Vestel maksis A. Viitkini väitel

kusagil hulgifirmas väidetavalt 700 krooni (määruskaebuses) või 900 krooni (kaebuses), ei

anna kaebajale kavatsetava kahjuhüvitamise nõude esitamiseks mingisugust alust, sest

kahjuhüvitist saaks ta eelviidatud kohtupraktika pinnalt nõuda vaid selle eest, et vangla poolt

kaupadele lisatud juurdehindluse määr oli ebamõistlikult suur. Kaebaja märgib halduskohtule

esitatud kaebuses, et vaidlusaluse teleri sisseostuhind oli 1694,91 krooni ning müügihind

2000 krooni. Seega ei ületa vaidlusaluse televiisori juurdehindlus käesoleval juhul 17,99 %

ega ka kehtiva VangS § 48 lg-s 1 kehtestatud lubatavat juurdehindluse määra 20%. Samuti on

vaidlusaluse televiisori juurdehindluse määr samas suurusjärgus juurdehindlusega, mille osas

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-11 on märgitud,

et 17,99 % juurdehindlust ei ole põhjust pidada põhjendamatult suureks.

Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust sekkuda sellesse, kust ja mis hinnaga vangla kaupa

sisse ostab.

11. Lisaks eelnevale leiab ringkonnakohus, et esitatud kohustamiskaebus on ka ilmselgelt

perspektiivitu. Kaebaja esitas halduskohtule esitatud kaebuses kolm kohustamisnõuet:

a) väljastada ajavahemikul 29.10.2008-24.07.2009 kaebajale müüdud kaupade sisseostu- ja

müügihinnad;

b) väljastada televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia;

c) arvutada välja nimetatud perioodi sisseostu- ja müügihindade vahe.

12. 11.05.2012 Tartu Vanglas registreeritud taotluses (teabenõudes) soovis A. Viitkin, et

perioodi kohta 29.10.2008-24.07.2009 väljastataks talle kõigi tema poolt ostetud kaupade

nimekiri koos sisseostu- ja müügihindadega, sh televiisori ja veekeedukannu hinnad. Taotlust

sellise info saamiseks on A. Viitkin põhjendanud sellega, et sellisel viisil oleks tal võimalik

välja arvestada juurdehindluse protsent ja summa, mida Tartu Vangla temalt ilma seadusliku

aluseta võttis. Sama nõuet kordas A. Viitkin ka 11.06.2012 Tartu Vanglale esitatud vaides.

Vastustaja 12.07.2012. a vaideotsusega väljastati kaebajale nimekiri tema poolt perioodil

29.10.2008-24.07.2009 vangla kauplusest ostetud kaupade ja nende sisseostuhindade kohta,

sh televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinnad. Seega puudub kaebajal õigus nõuda kohtu

kaudu samade kaupade nimekirjade ja sisseostuhindade uuesti väljastamist, mis talle

vaideotsuse lisana juba edastati. Kaupade müügihindade osas on vaideotsuses põhjendatult

märgitud, et see teave on kaebajale juba edastatud vangla kaupluse ostutšekkidel, mis

väljastati kinnipeetavale iga sooritatud ostu korral. Kuna 11.05.2012 taotlus on esitatud

teabenõudena, siis on vangla keeldumine kaupade müügihindade teistkordsest väljastamisest

avaliku teabe seaduse § 23 lg 2 p 1 alusel õiguspärane. Seetõttu puudub ka müügihindade osas

vanglal vajadus ja kohustus väljastada kaebajale sama informatsiooni teist korda Samuti on

toimiku materjalide põhjal võimalik teha järeldus, et kaebajale on ostetud kaupade müügihind

tegelikult teada, so tal on kaupade ostutšekid olemas. Nii näiteks kirjutab kaebaja 2012. a

juulis koostatud kaebuses, et vangla müüs talle 01.12.2008 teleri müügihinnaga 2000 krooni.

Eeltoodust tulenevalt oleks kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu kaebajale

ajavahemikul 29.10.2008-24.07.2009 müüdud kaupade sisseostu- ja müügihindade

väljastamise osas.

13. Kaebaja taotlus, et vastustaja väljastaks televiisori ja veekeedukannu sisseostuhinda

tõendava dokumendi koopia, on esmakordselt esitatud halduskohtule adresseeritud kaebuses,

kuna teleri ja veekeedukannu sisseostuhinnad selgusid alles vaideotsuse lisast. Seetõttu ei ole

kaebaja sisseostuhinda tõendava dokumendi koopia väljastamise nõude osas läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samuti ei sätesta ükski seadus vanglale kohustust sellise

dokumendi väljastamiseks kinnipeetavale. Eeltoodust tulenevalt oleks ringkonnakohtu

hinnangul ka selles osas kohustamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.

14. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla arvutaks välja tema poolt nimetatud

perioodil sooritatud ostude sisseostu- ja müügihindade vahe, kuna ükski õigusakt, sh avaliku

teabe seadus ei kohusta vanglat arvestama kinnipeetava jaoks välja kaupade sisseostu- ja

müügihindade vahet. Seda saab kaebaja ise soovi korral teha, võrreldes kaupade

sisseostuhindu, mis on esitatud vaideotsuse lisana, ja talle koos ostetud kaubaga antud

ostutšekkidel olevaid müügihindu. Nagu ka määruse p-s 13 toodud nõude puhul, on ka

käesolevas p-s käsitletav kohustamisnõue vangla vastu esitatud alles halduskohtule

adresseeritud kohustamiskaebuses, mistõttu on selle kohustamisnõude osas lisaks eelnevale

läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus.

15. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud A. Viitkini kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/