3-13-683/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

28. märts 2013. a, Tallinn

3-13-683

A.K. kaebus Finantsinspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks või

alternatiivnõudena kohustada Finantsinspektsiooni kaebaja 20.

märtsi 2013. a taotlust uuesti läbi vaatama

Kaebaja – A.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Martin

Männik

Vastustaja – Finantsinspektsioon

Kirjalik menetlus

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkon-

nakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. märtsi 2013. a kirjaga teatas Finantsinspektsioon, et on algatanud järelevalvemenetluse AS-i

Eesti Krediidipank nõukogu esimehe A.K. sobivuse hindamiseks.

2. A.K. esitas 20. märtsil 2013. a kirjaga nr 67 Finantsinspektsioonile taotluse Siim Tammeri

taandamiseks, paludes taandada Siim Tammer Finantsinspektsiooni poolt läbiviidavates

järelevalvemenetlustes ja haldusmenetlustes, mis on seotud AS-iga Eesti Krediidipank, Firmex In-

vesteeringud OÜ-ga ja/või AS-i Eesti Krediidipank nõukogu esimehe A.K.ga. Finantsinspektsioon

jättis 26. märtsi 2013. a otsusega A.K. taotluse rahuldamata.

3. A.K. esitas 27. märtsil 2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlustega esimese alternatiivina

teha Finantsinspektsioonile ettekirjutus taandada Siim Tammer Finantsinspektsiooni poolt

läbiviidavates järelevalvemenetlustes ja haldusmenetlustes, mis on kas otseselt või kaudselt seotud

A.K.ga ning teise alternatiivina teha Finantsinspektsioonile ettekirjutus otsustada uuesti A.K. 20.

märtsi 2013. aasta kirjaga nr 67 Finantsinspektsioonile esitatud taotlus. Kaebuse kohaselt rikub Siim

Tammeri taandamata jätmine kaebaja õigusi sõltumata haldusmenetluses tehtavast lõplikust

haldusaktist ning toob vältimatult kaasa

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.

Järelevalvemenetlust läbiviiv Siim Tammer on juba menetluse käigus ilmselgelt kaebaja suhtes ne-

gatiivselt meelestatud ning on isiklikus kaebajale saadetud e-kirjas ähvardanud alustada kaebaja suhtes

hagimenetlust seoses kaebaja poolt tema väidetava laimamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et A.K. kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1,

§ 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

5. Kaebuse taotluseks on teha Finantsinspektsioonile ettekirjutus taandada Siim Tammer Finants-

inspektsiooni poolt läbiviidavates „järelevalvemenetlustes ja haldusmenetlustes, mis on kas otseselt

või kaudselt seotud A.K.ga“ või alternatiivselt otsustada uuesti A.K. taotlus Siim

Tammeri taandamiseks.

6. Esiteks märgib kohus, et HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda

isik üksnes oma õiguse kaitseks ning teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse

pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. A.K. ei saa esitada oma nimel halduskohtule nõudeid, mis

seonduvad Finantsinspektsiooni poolt AS-i Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ suhtes

läbiviidavate haldusmenetlustega. Kohus peab kontrollima, kas A.K.l on Siim Tammeri taandamise

küsimuses kaebeõigus kaebajat isiklikult puudutavas haldusmenetluses (krediidiasutuse nõukogu

liikme tagasikutsumine). Kohus ei võta ja ei peagi käesolevas haldusasjas võtma lõplikku seisukohta,

kas A.K.l oleks kaebeõigus KAS § 50 ja § 104 lg 1 p 10 alusel krediidiasutusele tehtava ettekirjutuse

vaidlustamiseks. Kohus piirdub tõdemusega, et AS-i Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ

suhtes läbiviidavatesse haldusmenetlustesse sekkumine A.K. kaebuse alusel on ilmselgelt välistatud.

AS Eesti Krediidipank ja Firmex Investeeringud OÜ saavad oma nimel ise kohtusse pöörduda, kui nad

leiavad, et vastustaja rikub nende õigusi. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas A.K.l on kaebeõigus tema

kui krediidiasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise menetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks.

7. A.K. on praeguses asjas vaidlustanud menetlustoimingu, s.o ametniku taandamata jätmise.

Menetlustoimingu peale esitatud kaebuse puhul tuleb kaebeõiguse kindlakstegemisel lähtuda HKMS

§ 45 lg-st 3, mis sätestab: „Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata hal-

dusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja

õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.“

8. Kohus märgib, et HKMS § 45 lg 3 regulatsioon on täpsem ja ajaliselt hilisem kui HMS § 72 lg 2 ja

lg 3 p 3 regulatsioon, mis võimaldab esitada vaide haldusaktist eraldi ja ametniku taandamata jätmise

peale. HMS § 72 ei reguleeri kaebeõigust kohtumenetluses. Õigus esitada haldusorganile vaiet ja

õigus esitada halduskohtule kaebust ei pea olema täpselt kokkulangevad.

9. Kohus leiab, et haldusmenetlust läbiviiva ametniku taandamise eesmärgil esitatud kaebus on suu-

natud justnimelt menetluslike, mitte aga mittemenetluslike õiguste kaitseks. Kaebaja sooviks on, et

haldusmenetlus viidaks läbi ausalt ja erapooletult. Eesmärk on vältida sobivuskontrolli menetluses

kaebaja suhtes negatiivse haldusakti vastuvõtmist. Asjast ei nähtu mingeid mittemenetluslikke ning

sobivuskontrolli menetluse lõpptulemusena antavast haldusaktist sõltumatuid õigusi, mida praeguse

kaebusega soovitaks kaitsta.

10. Kohus on seisukohal, et Siim Tammeri taandamata jätmise toimingu õigusvastasus ei saa välti-

matult tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Ei ole võimalik sajaprotsendilise kindlusega

väita, et Finantsinspektsioon langetab igal juhul A.K. sobivuse küsimuses negatiivse otsuse. Kohus

märgib, et Siim Tammer ei ole praegusel juhul haldusakti vastuvõtja. Ehkki FIS § 33 lg 1 näeb ette ka

juhatuse otsuse ettevalmistamisel osaleva ametniku taandamise võimaluse, tuleb arvestada, et

Finantsinspektsiooni juhatus ei ole seotud Siim Tammeri seisukohtade ja ettepanekutega ning

langetab seaduse kohaselt otsuse iseseisvalt ja sõltumatult. Järelikult pole ametniku taandamata

jätmisega kaasnevalt menetluse lõpptulemus vääramatult ette teada. Kui Finantsinspektsioon langetab

A.K.

sobivuse

kohta

negatiivse

otsuse,

on

see

võimalik

vaidlustada

halduskohtus

tühistamiskaebusega.

11. Eelnev arutluskäik on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 2010. a kohtuotsuses

nr 3-3-1-56-10 väljendatud seisukohtadega, ehkki Riigikohtu otsuses tõlgendati HKMS-i eelmist

redaktsiooni.

12. Kohus vaatleb veel, kas kaebajale oleks põhjust soovitada keelamiskaebuse esitamist eesmärgiga

ennetada A.K. sobivuse kohta negatiivse otsuse tegemist. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et

tegelikult võib olla kaebaja eesmärgiks just sellist liiki kaebuse esitamine.

13. HKMS § 37 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti andmise

või toimingu tegemise keelamist. Keelamisnõude materiaalõiguslik alus tuleneb RVastS § 5 lg-st 1,

milles sätestatakse: "Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata

jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida

ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel." HKMS § 45 lg 1 näeb ette, et

keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või

teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu

hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-84-11 selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 järgi on

keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised:

esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste

rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada

(haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks

ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming

sooritatakse. RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski

erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. Erinevalt HKMS § 45 lg-st 1 ei sätestata

RVastS § 5 lg-s 1, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või

toiming sooritatakse. Muus osas ei ole RVastS § 5 lg-l 1 ja HKMS § 45 lg-l 1 sisulist erinevust.

14. Kohus leiab, et keelamiskaebus oleks praegusel juhul ennatlik, mistõttu puudub alus soovitada

kaebajal kaebust muuta. Halduskohus kontrollib, kas haldusorgan on oma tegevusega toime pannud

kaebaja õiguste rikkumise. Kohustamiskaebuse esitamise õigus tekib juhul, kui haldusorgan pole

kaebuse esitamise hetkeks sooritanud toimingut või andnud haldusakti, mida ta oleks pidanud andma

või on kaebajale väljendanud keeldumist selle tegemisest. Tavapäraselt kontrollib halduskohus

haldustegevuse õiguspärasust vaid järelkontrolli vormis, s.o pärast haldustoimingu tegemist

(Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsuse nr 3-3-1-28-11 p 37). Üldjuhul ei tohiks kohus

täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele

(Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse nr 3-3-1-15-12 p 49). Kehtiva

halduskohtumenetluse seadus-

tiku eelnõu seletuskirjas on öeldud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus, et

vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku otsust veel

tehtud.

15. Kohtu arvates ei viita miski sellele, et A.K. sobivuse kohta negatiivse otsuse vastuvõtmise järel ei

saaks isik, kelle õigusi otsus rikub, kaitsta oma õigusi tühistamiskaebusega negatiivse otsuse peale,

tuginedes mh taandamata jätmise õigusvastasusele. Tulevikus asetleidva õiguste rikkumise

ennetamise kaebuse saab esitada üksnes juhul, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik

kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on

pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kohus leiab, et

keelamiskaebus pole käesoleval juhul lubatav, kuna kaebajal on võimalik üldkorras, s.o pärast tema

õiguste rikkumist, kui see üldse toimub (oht pole ilmselge) esitada halduskohtule kaebus. Pole alust

arvata, et hilisem kohtumenetlus ei kõrvaldaks kaebuse rahuldamise korral täielikult õigusvastase

tegevuse tagajärgi.

16. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse ja kohtuotsuse täitmise raskendatuse probleemi ei saa tekkida,

puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Esialgse õiguskaitse taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa