2-12-24859/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2013.a Tallinnas kell 14.00 kohtukantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-12-24859

Tsiviilasi

Swedbank

AS-i

hagi

MU

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1611,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Hageja esindaja: Kerly K (e-post: XXX )

Kostja: MU (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt MU hageja Swedbank AS kasuks võlgnevus 2669.28 (kaks

tuhat kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja 28 senti) eurot.

3. Välja mõista kostjalt MU hageja Swedbank AS kasuks viivised protsendina

põhinõudest alates hagi esitamisest (27.06.2012) kuni põhinõude (1611.86 euro)

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud MU kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

20.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX summas 47 740.00 krooni

intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014. Kostja jäi lepingu

laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.02.2010. Alates

01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 31

üksteisele järgneva intressi maksega. 29.05.2012 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise

kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.06.2012 ja hoiatusega juhul kui kostja

võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega

ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks.

14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2 669.28 eurot s.h. põhiosa 1 611.86 eurot, intress 879.71

eurot ajavahemiku 01.02.2010-14.06.2012 eest ja põhiosa viivis 174.93 eurot ajavahemiku

01.03.2010-08.10.2012), lepingutasu summas 2.56 eurot ning lepingutasult arvestatud viivis

summas 0.22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

27.12.2012 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt soovib kostja seoses raske majandusliku

olukorraga tasumisele kuuluva võlasumma vähendamist 1000 euroni ning kinnitab, et on

valmis tasuma kogu summa 100 euro suuruste kuumaksetena. Samuti soovib intressi (26%)

olulist vähendamist, arvestades võlasumma vähendamise soovi. Kostja selgitab, et sõlmis algse

laenulepingu 45 000 krooni (2 876 euro) maksmiseks ning on tasunud 2000 eurot, kuid nõue on

jätkuvalt peaaegu põhinõude suurune. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Menetluse käik

Swedbank AS esitas 27.06.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2549,80 euro saamiseks ning menetluskulu 48,36 euro hüvitamiseks. Kohus koostas

5.07.2012 makseettepaneku, mis on võlgnikule samal kuupäeval saadetud, kuid võlgnik ei ole

kohtule maksettepaneku kättesaamist kinnitanud. Võlgnik MU esitas 20.07.2012 nõudele

vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti

05.09.2012 kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses

TsMS § 486 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtumäärusega kohustati hagejat TsMS

§ 487 lg 1alusel esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning

tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 08.10.2012

kohtule nõuetekohase hagiavalduse, 30.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse.

22.02.2013 kohtumäärusega teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-12-24859 TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks

kuni 15. märtsini 2013 ning teatas, et teeb lahendi teatavaks 28. märtsil 2013. a kell 14.00.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. 20.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX summas 47 740.00 krooni

intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014 (tl 33-39);

2. kostja rikkus lepingulist kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete

tasumisega võlgnevusse;

3. alates 01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles

viivituses 31 üksteisele järgneva intressi maksega (tl 40-44);

4. 29.05.2012 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev

võlgnevus hiljemalt 13.06.2012, samas hoiatas kostjat, et juhul kui kostja võlgnevust

nimetatud tähtajaks ei tasu, öeldakse leping seoses võlgnevusega üles (tl 45);

5. 14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl 45).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr XXX summas 47 740.00 krooni

intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014. Kostja kohustus

tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval (tl 33-39). Seega tuleneb

kohustus lepingutest. Kohus selgitab, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki

võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus lepingu

sõlmimise fakti osas.

VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jäi kostja lepingu laenusumma ja intressi

tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Alates 01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies

ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 31 üksteisele järgneva intressi maksega (tl 40-44),

seega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Kohus selgitab, et antud juhul kohustus kostja sooritama

tagasimakseid koos intressimaksetega, seega tuleb osamakseteks VÕS § 416 lg 1 tähenduses

lugeda vastavalt maksetähtajal tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa

tervikuna. Üldtingimuste p 14 alusel on pangal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda

kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ja laenusaaja ei tasu võlgnevust ka pärast kahe

nädala möödumist peale pangalt vastavasisulise nõude saamist (tl 36). Krediidiandja

ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata

jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohtule nähtuvalt saatis hageja kostjale 29.05.2012

lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.06.2012. Samas

hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustutata, öeldakse leping

seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses

võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl 45). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise

esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Kohus

asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingu põhiosa summa 1 611.86

euro tasumist. Laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1 on osapooled kokku leppinud, et

laenusumma laenusaaja kasutusse andmisel võtab pank lepingu põhitingimustes sätestatud

lepingutasu arvelduskontolt maha (tl 34), kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud

nõudma kostjalt lepingutasu summas 2.56 euro tasumist.

Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega

tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on

sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra

arvutamise

täpsema

korra

rahandusminister

Euroopa

Liidu

nõuetest

lähtudes.

Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 26% (tl 33).

Kohtule nähtub lepinguline kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas

30.740%). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga. Kohus asub

seisukohale, et intress ajavahemiku 01.02.2010-14.06.2012 eest summas 879.71 eurot tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on esitanud viivisnõude 174,93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012 eest ning

lepingutasult arvestatud viivisnõude summas 0.22 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel

lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti.

Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta

võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud

juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kohus asub seisukohale, et

viivis 174.93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012 eest ning lepingutasult arvestatud

viivis summas 0.22 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 486 lg

2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seoses raske majandusliku olukorraga palunud

tasumisele kuuluva võlasumma vähendamist 1000 euroni. Samuti on kostja soovinud intressi

(26%) vähendamist. Kostja on kohtule selgitanud, et sõlmis algse laenulepingu 45 000 krooni

(2 876 euro) maksmiseks ning on tasunud 2000 eurot. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja ei ole kohtule esitanud oma vastuväidete tõendamiseks

tõendeid.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja selgitanud, et tal on võimalik võlgnevus

tasuda 100 eurot suuruste osamaksetena. Kohus selgitab kostjale, et võlgnevuse tasumine

maksegraafiku alusel toimub kostja ja hageja omavahelise kokkuleppe korral. Hageja kasuks

väljamõistetud summade täitmisküsimusega tegeleb kohtutäitur.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus Swedbank AS hagi MUvastu ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 2 669.28 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise protsendina

põhinõudelt (1 611.86 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik