Legislator Case Law & Legislation
2-09-27311/46 AI generated

2-09-27311/46 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 2-09-27311/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Marju Silvet esitas 08.06.2009 Tartu Maakohtule hagi Tea Juhani, Sünne Kirši ja Ivar Lepmetsa vastu isiklike õiguste kaitseks. Hagiavaldusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu 1 000 krooni tasumise kohta 08.06.2009. 25.02.2010 määrusega jättis kohus menetlusse võtmata ja tagastas hagi. Kohus märkis, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja sai nimetatud määruse kätte 28.02.2010, määruskaebust hageja määruse peale ei esitanud ning määrus jõustus 16.03.2010. 27.09.2012 esitas M. Silvet kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-09-27311 tasutud riigilõivu

Legislator headnote

AI generated

2-09-27311/46 · Tartu Ringkonnakohus: Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-34-12 (p 12) seisukohale, et TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Samas pidas Riigikohus vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud. Taotluse tähtaja ennistamiseks esitas Marju Silvet 30.10.2012, st hiljem kui kuue jooksul möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega ei ole tal õigust TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaja ennistamist taotleda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses nimetatud halb tervislik seisund ja erinevad kohtumenetlused ei ole erandlikud asjaolud, mis välistaksid TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamise. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus M. Silveti määruskaebuse rahuldamata.

Keywords

AI generated
status action previous legal status right to higher insurance cover authorization to sue suspension of insurance cover lack of entitlement
AI generated
2-08-76714/2
jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-76714/34 Tsiviilasi K AS hagi J K (registris G) vastu võla nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2009, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K AS (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja T Ilves (Julianus Inkasso OÜ, xxx)
2-25-10640/5
P.U esitas 3. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.B ja U.K vastu kahju väljamõistmiseks. 23. juuli 2025 määrusega edastas Tartu Maakohus asja lahendamiseks
2-08-15469/5
aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-15469 Tsiviilasi AOÜ hagi V H vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja edaspidise rikkumise ärahoidmiseks kohustamiseks Menetlustoiming Hageja nõude läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja AOÜ (registrikood xxx asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja J Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ ) Kostja V H (isikukood xxx, xxx) Kostja esindaja G Kull (isikukood xxx, xxx) RESOLUTSIOON Jätta AOÜ hagi V H vastu valduse rikkumise lõpetamise ja edaspidise rikkumise ärahoidmise kohustamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedpangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-15469, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
2-14-7244/24
17.02.2014 esitas M R Viru Maakohtule hagiavalduse Riigi Kinnisvara AS vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja üürilepingu pikendamiseks.
2-02-304/15
J.M. esitas 11.10.2002. a Ida-Viru maakohtule hagi O.I.i ja L. I.a vastu 838 084 krooni hüvitamise nõudes ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, põhjendusel, et on töötu ja kaotas kostjate õigusvastaste tegude tagajärjel oma vara ja raha (hagiavaldus 1). Hageja taotleb kostjatelt 793 800 krooni saamata jäänud palka (töötasu, 50% tulust), 16 248 krooni tasu valvamise (turvamise) eest, hagejale kuuluva vara (seadmete, seadmed viina valmistamiseks) tagastamist või rahalist hüvitust 18 000 krooni, moraalset kahju 10 000 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-09-27311 Tsiviilasi Marju Silveti hagi Tea Juhani, Sünne Kirši ja Ivar Lepmetsa vastu isiklike õiguste kaitseks. Riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamise taotlus. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 07. novembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marju Silveti määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju Silvet (isikukood: 45609152710) Vastustajad (kostjad): Tea Juhani, Sünne Kirš, Ivar Lepmets Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Maakohtu 07. novembri 2012 määruse resolutsiooni p-i 1 ja sõnastada see järgnevalt: „1. Jätta rahuldamata Marju Silveti avaldus riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamiseks.“

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 07. novembri 2012 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus Vabastada Marju Silvet riigilõivu, summas 25 eurot (kakskümmend viis eurot), riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD

1. Marju Silvet esitas 08.06.2009 Tartu Maakohtule hagi Tea Juhani, Sünne Kirši ja Ivar Lepmetsa vastu isiklike õiguste kaitseks. Hagiavaldusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu 1 000 krooni tasumise kohta 08.06.2009. 25.02.2010 määrusega jättis kohus menetlusse võtmata ja tagastas hagi. Kohus märkis, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja sai nimetatud määruse kätte 28.02.2010, määruskaebust hageja määruse peale ei esitanud ning määrus jõustus 16.03.2010. 27.09.2012 esitas M. Silvet kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-09-27311 tasutud riigilõivu

1 000 krooni tagastamiseks. 28.09.2012 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata. 30.10.2012 esitas M. Silvet kohtule taotluse riigilõivu tagastamise tähtaja ennistamiseks. MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 07. novembri 2012 määrusega M. Silveti riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamise taotluse menetluse võtmata ning tagastas selle. Määruse põhjenduste kohaselt ei vasta M. Silveti taotlus tähtaja ennistamiseks nõuetele – välja ei ole toodud mõjuvat põhjust tähtaja järgimata jätmiseks (TsMS § 67 lg 1) ega tasutud kautsjoni (TsMS § 142 lg 3, § 149 lg 2). Siiski ei pidanud kohus vajalikuks taotlust käiguta jätta, sest esineb alus jätta taotlus menetlusse võtmata selle nõuetekohasusest olenemata. 18.04.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-34-12 (p 12) leidis Riigikohus, et TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Samas pidas Riigikohus vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud. Arvestades, et hageja maksis riigilõivu 08.06.2009, oli riigilõivu tagastamise taotlemise viimane päev TsMS § 150 lg 6, § 62 lg 1, TsÜS § 136 lg 2, 8 alusel 02.01.2012 (31.12.2011 oli laupäev). Taotluse tähtaja ennistamiseks esitas M. Silvet 30.10.2012, st hiljem kui kuue kuu jooksul möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega ei ole tal õigust TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaja ennistamist taotleda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis välistaksid TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamise. Eeltoodut arvestades ei ole M. Silvetil võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning tema tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta menetlusse võtmata ja tagastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M. Silvet esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille taotleb riigilõivu tagastamise taotluse tähtaja ennistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on riigilõivu tagastamise tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks M. Silveti halb tervislik seisund. Arstitõendiga on tõendatud, et M. Silvet on viimastel aastatel olnud pidevalt haige (XXX), mistõttu tal on olnud üliraske mistahes kohtuasjadele keskenduda. Lisaks on tervis halvenenud erinevate kohtumenetluste tõttu (Tartu Maakohtu tsiviilasjad nr 2-09-1846, 2-11-39498). Pooleliolevas haldusasjas Maksuja Tolliameti vastu Tartu Halduskohtus on tema arvelduskonto ebaõigesti arestitud. M. Silveti väitel ta ei saanud taotleda riigilõivu tagastamist, kuna kartis, et Danske Bank arestib ka selle summa ja ta ei saa seda kätte. Lisaks on M. Silvet kriminaalasjas kannatanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb muuta Tartu Maakohtu 07. novembri 2012 määruse resolutsiooni p-i 1 ja sõnastada see järgnevalt: „1. Jätta rahuldamata Marju Silveti avaldus riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamiseks.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 07. novembri 2012 määrus muutmata.

5. TsMS § 66 alusel kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, siis ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja maksis riigilõivu 08.06.2009, seega oli riigilõivu tagastamise taotlemise viimane päev TsMS § 150 lg 6, § 62 lg 1, TsÜS § 136 lg 2, 8 alusel 02.01.2012 (31.12.2011 oli laupäev). TsMS § 67 lg 1 alusel kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

6. Asja materjalide kohaselt esitas M. Silvet maakohtule avalduse riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamiseks. Maakohus, saades M. Silvetilt tähtaja ennistamise avalduse, pidi võtma seisukoha selle kohta, kas möödalastud tähtaeg ennistada või mitte ennistada. Määruse põhjendustes ongi maakohus vastava seisukoha võtnud, kuid määruse resolutsiooni punktis 1 on ebaõigesti jätnud tähtaja ennistamise taotluse menetlusse võtmata ja tagastanud. Seetõttu ringkonnakohus muudab 2012 määruse resolutsiooni p-i 1 sõnastust ja jätab rahuldamata M. Silveti avalduse riigilõivu tagastamise taotlemise tähtaja ennistamiseks.

7. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-34-12 (p 12) seisukohale, et TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Samas pidas Riigikohus vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud. Taotluse tähtaja ennistamiseks esitas Marju Silvet 30.10.2012, st hiljem kui kuue jooksul möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega ei ole tal õigust TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaja ennistamist taotleda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses nimetatud halb tervislik seisund ja erinevad kohtumenetlused ei ole erandlikud asjaolud, mis välistaksid TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamise. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus M. Silveti määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus on 07. jaanuari 2013 määrusega andnud M. Silvetile menetlusabi ja vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, siis arvestades Tartu Maakohtu 07. jaanuari 2013 määruses märgitut, tuleb

M. Silvet TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu, summas 25 eurot (kakskümmend viis eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 68 lg 4 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalset/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson