2-12-53980/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-53980

Kohtuasi

BIGBANK AS hagi VP ja AV vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress

Rüütli 23, Tartu 51006)

Hageja

esindaja

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee)

Kostja I VP(isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Kostja II AV(isikukood XXX; aadress XXX; e-post

XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Istungimenetlus

Istungi toimumise aeg

27.03.2013

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada BIGBANK AS-i ja VP vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud:

1) hageja on kohtule esitanud hagi kostjate vastu 7 629,10 euro ja

lisanduva viivise solidaarseks

2) sissenõudmiseks.

2. Kostja VP tunnistab tingimusteta:

1) hageja nõuet summas 7 978,40 eurot, mis moodustub alljärgnevatest

summadest:

i. 5 240,28 eurot tagastamata krediidisumma,

ii. 1 411,47 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

iii. 1 088,71 eurot viivis kompromissilepingu sõlmimise, st

27.03.2013.a. seisuga,

iv. 52,63 eurot lepingu sõlmimise tasu,

v. 185,31 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud.

2) kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas

308,37 eurot, millest 95,87 eurot on hageja õigusabikulud ja 212,50

eurot on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

3. Kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendab hageja

punktis märgitud viivise nõuet 30% võrra ehk 762,1 euroni.

4. Hageja ning kostja on kokku leppinud kostja võla tasumises maksegraafiku

alusel, tasudes lepingust tuleneva võlgnevuse summas 7 651,79 eurot ja lepingu

punktis 2.2. nimetatud menetluskulud summas 308,37 eurot, kokku 7 960,16

eurot hageja arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Pank, märkides viitenumbriks

206045399512 alljärgnevalt:

i. tasudes alates 2013.a maikuust kuni 2014.a. märtsikuuni

igakuiselt hiljemalt 12. kuupäevaks 100 eurot.

ii. Tasudes võla jäägi hiljemalt 12.aprilliks 2014.a ühekordse

maksena.

5. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 5 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on

maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva,

on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda

kõigi lepingu punktis 5 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks

kostjalt, kohtutäituri poole.

6. Juhul, kui kostja rikub punktis 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab

punktis 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja jätkab punktis

2.1 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist

tavapärases korras.

7. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0666%

tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni.

2. Kohus kinnitab, et menetluskulud jäävad kostja VP kanda kompromissis kokku

lepitud ulatuses.

3. Lõpetada menetlus BIGBANK AS hagis VP vastu võlgnevuse nõudes. Jätkata

menetlust BIGBANK AS hagis AV vastu võlgnevuse nõudes.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada BIGBANK AS-i arveldusarvele pool

menetluses

tasutud

riigilõivust,

so

212,50

eurot,

arveldusarve

nr

XXXXXXXXXXXSEB Pank, märkides selgituseks „lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-12-

53980, riigilõivu osaline tagastamine“.

5. BIGBANK AS tasus riigilõivu summas 425,00 eurot Rahandusministeeriumi

arveldusarvele kuupäeval 14.12.2012 selgitusega „Harju Maakohus, riigilõiv VP ja

AV vastu esitatud hagiavalduse eest; 0604539/95kt-1“, maksja/saaja konto nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

päeva

jooksul

Tallinna

Ringkonnakohtusse Harju Maakohtu kaudu alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS hagi VP ja AV vastu võlgnevuse nõudes.

27.03.2013. a esitasid BIGBANK AS ja VP kohtule kompromissilepingu.

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on osaliselt

seaduslik, ei ole osaliselt vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub

rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja

menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus ei kinnitab kompromissilepingus olevat

lepingupunkti 2.2 teises lauses sätestatud tingimust. Lepingupunktis 2.2 on hageja ja kostja

pannud paika menetluskulud, mille VP kannab hagejale. Arusaamatuks jääb teises lauses

sätestatu, mille kohaselt kohustub VP kandma menetluskulusid, mis ei ole 27.03.2013

sõlmitud kompromissilepingus nimetatud. Sellise puntki kinnitamisel võib tekkida olukord,

kus hagejal tekib õigus nõuda VP menetluskulusid, mis ei ole seotud käesoleva tsiviilasja

menetlemisega. Seetõttu ei ole põhjendatud ka lepingupunktis 2.2 teises lauses sätestatud

tingimuse kinnitamine.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole

loobunud edasikaebamise õigusest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt

kannab kostja hageja menetluskulud kompromissis kokkulepitud osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik