2-12-52028/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2013.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-52028 Tsiviilasi

Hagi hind

AP´i hagi pankrotihalduri Ingrid Proos´i vastu nõude summas

15 105,27 eurot tunnustamiseks HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses

3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AP (ik XXX, elukoht XXX); Kostja HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Ingrid Proos (Nõmme tee 64, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa 76901). Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Tunnustada HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses APi nõuet summas 15 105,27 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.

3. Välja mõista kostjalt HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotihaldurilt Ingrid Proos´ilt hageja AP´i kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 250 eurot.

4. Välja mõista kostjalt HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotihaldurilt Ingrid Proos´ilt hageja AP´i kasuks viivis menetluskuludelt (250 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik AP esitas 10.12.2012.a. kohtule hagi pankrotihalduri Ingrid Proos´i vastu nõude summas

15 105,27 eurot tunnustamiseks HHK´a pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja teatas 15.01.2013.a. kohtule, et ei vaidle nõudele vastu. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, kus palub kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2484 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamisel summas 2484 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 1741 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõivust 250 eurot arvestades TsMS § 162 lg-s 5 sätestatut, mille kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata, kuivõrd käesolevast tsiviilasjast nähtuvalt ei ole tsiviilasjas esindajat hagejal olnud ning hageja ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, et hagejal oleks esindaja olnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tulenevalt TsMS §- st 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik