2-10-26367/51 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-26367

Tsiviilasi

Juhani Jaegeri hagi OÜ Multimeediakeskus vastu vara

ebaseaduslikust

valdusest

väljamõistmiseks,

fonogrammitootja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja

kahju välja mõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2 762 eurot 57 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juhani Jaegeri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Juhani Jaeger (isikukood: XXX), esindaja

Harri Paabo

Vastustaja (kostja): OÜ Multimeediakeskus (registrikood:

10839712), esindaja Meelis Leis

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse

osas, milles jäeti rahuldamata Juhani Jaegeri hagi OÜ

Multimeediakeskus

vastu

fonogrammitootja

õiguste

rikkumise lõpetamiseks ja kahju välja mõistmiseks.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada OÜ-d

Multimeediakeskus hoiduma tulevikus tema valduses

(omandis) olevate ansambli „Vinland“ CD albumite

üldsusele

levitamisest

ning

välja

mõista

OÜ-lt

Multimeediakeskus Juhani Jaegeri kasuks 83,09 eurot.

Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsus

muutmata.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„2.1.

Rahuldada

Juhani

Jaegeri

hagi

OÜ

Multimeediakeskus vastu vara ebaseaduslikust valdusest

väljamõistmiseks, fonogrammitootja õiguste rikkumise

lõpetamiseks ja kahju välja mõistmiseks osaliselt.

2.2. Jätta rahuldamata Juhani Jaegeri hagi OÜ

Multimeediakeskus vastu vara ebaseaduslikust valdusest

väljamõistmiseks.

2.3. Kohustada

OÜ-d Multimeediakeskus hoiduma

tulevikus tema valduses (omandis) olevate ansambli

„Vinland“ CD albumite üldsusele levitamisest.

2.4. Välja mõista OÜ-lt Multimeediakeskus Juhani

Jaegeri kasuks 83,09 eurot (kaheksakümmend kolm eurot

9 senti).“

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

66,70% ulatuses OÜ Multimeediakeskus kanda ja 33,30%

ulatuses Juhani Jaegeri kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Juhani Jaeger (hageja) esitas maakohtule hagi OÜ Multimeediakeskus (kostja) vastu, milles

taotles välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest 280 ansambli Vinland CD-albumit,

kohustades need hagejale üle andma hiljemalt 3 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast

arvates, kohustada kostjat lõpetama ansambli Vinland CD-de levitamine ja välja mõista kostjalt

hageja kasuks CD ebaseadusliku levitamisega tekitatud kahju summas 428,20 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. novembril 2005 lepingu, mille pealkirjastasid

fonogrammide ainulitsentsi ning albumi tootmislepinguna. Nimetatud lepingu p 3.1. kohaselt

seadsid lepingupooled ühiseks eesmärgiks toota võimalikult kasulikul ja kõrget kvaliteeti tagaval

viisil hageja poolt loodud ning süstematiseeritud fonogrammidest 1000 eksemplari albumit ning

turustada need suurimat kasu andval viisil. Lepingu p 10.1.1. kohaselt leppisid pooled kokku

kasumi jagamises võrdsetes osades ja p 13.1. järgi leping kehtis kuni 31. maini 2007. Lepingu

kehtivuse tähtaja lõppemise ajaks saadud kasumi summast poole, s.o 1 365,78 krooni, kandis

kostja hageja pangakontole. Lepingu lõppemise päeval oli müümata 560 albumit, kostja ei ole

nõustunud lepingu lõppemise ajaks müümata jäänud ja tema valduses olevaid albumeid hagejaga

jagama. Hagejale teadaolevalt jätkab kostja käesoleval ajal albumite müüki, kuigi lepinguline

alus nimetatud tegevuseks on ära langenud seoses lepingu tähtaja möödumisega 31. mail 2007.

Hageja leidis, et lepingul on ühise eesmärgi ja sellele lepingupoolte panuste tegemisega

kaasaaitamise tõttu seltsingulepingu õiguslik iseloom VÕS § 580 kohaselt. Lepingupoolte

panuste tegemise tulemusena toodeti 1000 ansambli Vinland albumit, mis VÕS § 589 lg 1 ja 2

kohaselt kujutasid endast hageja ja kostja ühisomandiks olevat seltsinguvara. Seltsing lõppes

31. mail 2007 VÕS § 596 lg 1 p 6 kohaselt tähtaja lõppemisega. Seltsingu lõppemisel pidanuks

VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimuma seltsinguvara jaotamine hageja ja kostja vahel, kuid kostja

keeldub sellest. Kuna albumid on alates seltsingu lõppemise päevast kostja ebaseaduslikus

valduses ja kostja keeldub neid hagejale üle andmast, siis palus hageja need kostjalt välja nõuda.

Seltsingu lõppemisel toimus seltsingu likvideerimismenetlus, kuna kostja on seltsingu lõppedes

koostanud ja hagejale esitanud VÕS §-s 591 ette nähtud seltsingu tegevusaruande, milles on ära

näidanud albumite tootmis- ja kirjastuskulud, turustamisest saadud tulu, samuti kasumi ning selle

jaotamise ettepaneku.

Juhindudes AutÕS § 70 lg 1 p-st 3, § 817 lg 1 p-st 2 ja VÕS §-st 1055 ning poolte vahel sõlmitud

lepingust, leidis hageja, et levitamisõigus on fonogrammitootjale kuuluv õigus, mis oli vastavalt

lepingule tähtajaliselt kostja kasutuses. Nimetatud tähtaeg möödus 31.05.2007. AutÕS § 817 lg 1

p 3 ja VÕS §-de 1037 ja 1039 kohaselt võib fonogrammitootja kui autoriõigusega kaasneva

õiguse omaja nõuda autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel

saadu väljaandmist. Pärast lepingu lõppemist kostjale jäänud 280 albumi suhtes puudus kostjal

õigus nende levitamiseks, kuna vastav õigus lõppes koos lepingu lõppemisega. Kostja

tegevusega ei ole loodud iseseisvat uut autoriõigusega kaitstavat teost. Autoriõigusega

kaasnevate õiguste objekt on iga üksik CD-album eraldi, millest tulenevalt tuleb arvestada ka

hageja õigust keelata albumite levitamine samuti iga üksiku albumi kaupa eraldi.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.11.2005 töövõtulepingu, mille resultaadiks oli

ansambli Vinland albumi tootmine ning millele ei saa omistada seltsingulepingu tähendust.

Tavalisest töövõtust eristas lepingut fonogrammitootja ainulitsentsi tingimus, mis andis ainult

kostjale õiguse toota fonogrammidest CD-plaat ning andis ainult kostjale õiguse levitada albumi

eksemplare üldsusele. Seejuures leppisid pooled kokku, et litsentsitasu kujuneb albumite

levitamisest saadavast kasumist ning moodustab hageja huvides 50% kasumist. Hageja on oma

kasumiosa ja seega litsentsitasu kätte saanud, kinnitades ja tõendades seda ka hagiavalduses.

Kostja toodetud ansambli Vinland 1000 plaati (esmatiraaž) on kostja omand. Kuni 31.05.2007

oli kostja huvides reserveeritud ainuõigus levitada toodetud plaati. Hageja poolt laulude loomine

ja valik, esitajate leidmine ja fonogrammi tootmine olid albumi tootmislepingu eeldus, mitte

lepingu täitmise tulemus. Pärast 31.05.2007 avanes hagejal endal võimalus toota samade

fonogrammidega sama või sarnast albumit ning seda oma äranägemise järgi levitada või müüa

samade fonogrammide kasutusõigust teistele plaadifirmadele ehk siis kokkuvõtvalt langes ära

fonogrammitootja ainuõiguse andmisest tingitud keeld toimetada levimuusikaturul sama

materjaliga paralleelselt.

Seltsingulepingu käsitlus on väär ka põhjusel, et hageja ei teinud mitte ühtegi rahalist panust

ansambli Vinland CD-albumi tootmis- ja turustustegevusse (reklaamikampaania, trükised).

Hageja panus oli fonogrammide kasutamiseks õiguse andmine kostjale ning selle panuse eest sai

ka hageja kokku lepitud tasu (ainulitsentsitasu), lisaks 40 tasuta albumit. Antud juhul toodeti

helifonogrammidega sisustatud CD-plaat (täideti töövõtulepingu töövõtu osa), kostja andis

hagejale tasuta CD eksemplarid, korraldas meediakampaania CD tutvustamiseks, levitas

toodetud plaate ning maksis hagejale litsentsitasu. Lepingu täitmise raames seltsingu juhtimist ei

toimunud, poolte õigused ja kohustused tulenesid lepingust.

Lepingu lõppemisel 31.05.2007 ei toimunud likvideerimismenetlust, nagu VÕS § 600 lg-s 1 ette

nähakse. Kostja esitas hagejale aruande, sest see oli kostja lepinguline kohustus anda aru ja

näidata, kuidas kujuneb hageja litsentsitasu. Litsentsitasu arvestus lepiti poolte vahel kokku

albumite turustamisest saadavast kasumist 50% ning mingit abstraktse seltsingu kasumit pole

mitte keegi kunagi jaganud.

Kostja tegevuse tulemusel on loodud uus autoriõigusega kaitstud teos – ansambli Vinland CD

(1000 tk), mille suhtes tekkisid kostjal eraldi autoriõigused. Kuivõrd kostja poolt oli

loodud/toodetud uus teoste kogum, ei saa AutÕS tuleneva kaitserežiimi tõttu mitte keegi

dikteerida, kuidas kostja peaks välja antud teoste kogumit levitama lepingu lõppemise järel.

Mingeid tingimusi ettenägevalt juhuks, kui ei suudeta esmatiraaži läbi müüa, lepingus kokku

lepitud pole. Kuna kõik tootmiskulud on kandnud kostja, lisaks autori litsentsitasu (salvestusloa

tasu), ning vaadeldava lepingu järgi oli olemas ainulitsents fonogrammitootjalt, on selge, et

albumi esmatiraaž on kostja omand. Autor on oma tasu saanud salvestusloa tasu koosseisus, st et

kogu partii, 1000 tk, pealt on NBC kogunud Eesti Autorite Ühingu kaudu autorile makstava tasu

albumi väljaandjalt ehk siis kostjalt ning pärast vahendustasu mahaarvamist on see tasu ka

autorile välja makstud. Seetõttu on need 1000 albumit õiguspäraselt tsiviilkäibes ning nende

müüki ei saa autor enam takistada. Hageja on kostjalt lepingu lõppemise järel 29.11.2007 arve

alusel ostnud 46 CD-d. Seega on hageja tunnustanud üheselt kostja levitusõigust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2012 otsusega J. Jaegeri hagi OÜ Multimeediakeskus

vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks, fonogrammitootja õiguste rikkumise

lõpetamiseks ja kahju välja mõistmiseks, rahuldamata.

Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et poolte

vahel 07. novembril 2007 sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga ainulitsentsi

klausliga, kuna lepingul on kindlapiiriline ja objektiivselt mõõdetav tulemus ansambli Vinland

1000 CD plaadi näol. Kohtu seisukohta kinnitab lepingu p 2, kus hageja fonogrammitootjana on

kinnitanud, et fonogrammitootja tegutseb teoste autorite ja esitajate esindajana lepingu

tähenduses ning kinnitab teoste esitajatega selliseid kokkuleppeid, mis välistavad teoste esitajate

või

neid

kollektiivselt

esindavate

organisatsioonide

tasunõuded

Metronomi

suhtes.

Fonogrammitootjal on Metronomile fonogrammi ainukasutusõiguse andmiseks kõik õigused ja

vajalikud kooskõlastused nii autoritelt kui ka esitajatelt ning ei esine ühtegi takistust lepingu

alusel fonogrammi (Masteri) ainukasutusõiguse andmiseks.

Samuti nähtub lepingu p-st 7.2, et fonogrammitootja ehk hageja annab lepingu alusel

Metronomile tasu eest tähtajaliseks kasutuseks üle järgmised ainuõigused: õigus fonogrammi

reprodutseerida, toota album pealkirjaga „Vinland“ ning seda avalikult esitleda, õigus levitada

albumi eksemplare üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel, õigus

kasutada nime Vinland lepingust tulenevas tegevuses ja sellega ülesseatud eesmärkide

saavutamiseks.

Kostja kohustuseks oli vastavalt lepingu p-dele 4.1 ja 4.5 toota album või korraldada selle

tootmine ning albumi esmatiraaži tootmise või selle korraldamisega seotud kulude, sealhulgas

kulud NCB-ga, kandmine. Hageja andis kostjale ainulitsentsi fonogrammidest CD-plaadi

tootmiseks. Eeltoodu nähtub üheselt ka lepingu pealkirjast ning albumi infokaardilt.

Kohus asus seisukohale, et lepingupoolte ühiseks tahteks oli toota album „Vinland“ eesmärgiga

teha hageja ja teiste autorite looming avalikkusele kättesaadavaks.

VÕS § 368 sätestab litsentsilepingu mõiste, mille kohaselt litsentsilepinguga annab üks isik

(litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid

õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma

selle eest tasu (litsentsitasu).

VÕS § 370 lg 2 kohaselt ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada

intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja

litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.

Lepingu p-st 10.1.1 nähtuvalt oli litsentsitasu maksmine kokkulepitud selliselt, et Metronom

kohustus fonogrammitootjale tasuma albumi esmatiraaži müügitulu ja tootmiskulude vahest

50%, s.o esmatiraaži kasumist pool vastava aruande ja fonogrammitootja arve alusel.

Eesti Autorite Ühingu NCB osakonna juhataja kirjast nähtub, et Eesti Autorite Ühingu arve

nr 511150 alusel kogutud autoritasud on kõigile CD-l kasutatud teoste autoritele välja makstud

juunis 2006 korralise poolaasta jaotuse raames. Seega on kostja poolt lepingu p-s 10.1.1

nimetatud kohustused täidetud.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtuleping kui konkreetse tulemuse

saavutamisele suunatud leping ning vaidlusaluse lepingu tulemusena valmis ansambli Vinland

plaat.

Kohus leidis, et hageja tuginemine seltsingulepingu sätetele ei ole asjakohane. Hageja tahe oli

anda välja ansambli Vinland CD, ta sõlmis kostjaga lepingu, mis pealkirjastati „Fonogrammide

ainulitsentsi ning albumi tootmisleping“. Hageja kui fonogrammitootja kohustuseks oli vastavalt

lepingu p-le 4 anda kostjale albumi tootmiseks vajalikud allikmaterjalid, kostja kohustuseks oli

albumi tootmine finantseerida ning maksta hagejale lepingus kokkulepitud tasud ja

autorilitsentsitasu. Vaidlusaluses lepingus on pooled kokku leppinud vastastikustes sooritustes.

Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise

eesmärgi saavutamisele. Seega puudub antud juhul seltsingulepingu üks olulisemaid tunnuseid

VÕS § 580 mõttes, ühine eesmärk ning seltsingulepingu regulatsioon antud juhul kohaldamisele

ei kuulu.

Kohus oli seisukohal, et vastavalt AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 on kostja tegevuse tulemusena

loodud iseseisev teos, ansambli Vinland CD-plaat, mille omandiõigus vastavalt lepingu

p-dele 4.2.2 ja 10.1.2 kuulub 1000 eksemplari osas kostjale. Album on oma kujunduse ja

fonogrammide süstematiseeritud esituse tõttu teoste kogum AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 mõtte

kohaselt. Omandiõiguse objektideks saavad olla teoste eksemplarid, mitte teosed kui sellised,

seega tekkis kostjal omandiõigus 1000 tk CD osas, mitte aga hageja loomingule. Kohtus ei

leidnud tõendamist, et kostja oleks pärast lepingu lõppemist 31.05.2007 tootnud veel plaate.

Kuna kostjale kuulub esmatiraaži osas 1000 CD eksemplarile omandiõigus, siis ei ole tegemist

ebaseadusliku valdusega ning hageja nõue ansambli Vinland CD välja mõistmiseks AÕS § 80

järgi kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb jätta rahuldamata.

31.05.2007 kehtinud AutÕS § 62 lg 4 sätestas, et pärast autoriõigusega kaasnevate õiguste

objekti esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa majanduspiirkonna lepinguga

ühinenud riigis õiguste omaja poolt või tema nõusolekul lõpeb käesolevas peatükis ettenähtud

õigus levitamisele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib Euroopa Liidu liikmesriigis

või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada õiguste omaja

nõusolekuta ja tasu maksmata.

Kosjale kuulub esmatiraaži 1000 tk CD plaadile omandiõigus. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei

nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud mingites täiendavates tingimustes juhuks, kui CD

plaatide esmatiraaži ei suudeta läbi müüa. Lepingu lõppemisel 31.05.2007 lõppes kostjal ka

ainulitsents ning CD-plaatide tootmisõigus. Kuid kuna kostjale kuulub esmatiraažile

omandiõigus (1000 tk), siis jäi kostjale õigus levitada esmatiraažist müümata plaate. Seega

vastavalt AutÕS § 62 lg-le 4 ei vaja kostja alates 01.06.2007 selleks täiendavat litsentsi

fonogrammitootjalt.

Kostja on hagejale väljastanud 29.11.2007 arve-saatelehe nr 17/M summas 3 256,80 krooni,

millest nähtuvalt on kostja hagejale müünud 46 ansambli Vinland CD-plaati. Hageja on arve

vastu võtnud ja seda aktsepteerinud. Seega on hageja ka ise tunnustanud CD-plaatide omanikuna

kostjat ja kostja levitamisõigust.

Kohus leidis, et kuna kostjal tekkis esmatiraaži 1000 CD-plaadile omandiõigus ning sellest

tulenevalt ka levitamisõigus, siis ei ole VÕS § 1043 sätestatud koosseis täidetud ning hageja

kahjunõue kostja vastu summas 89,03 eurot tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J. Jaeger esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud nii esimeses

kui ka teises kohtuastmes vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei esine lepingus ega poolte tegelikus käitumises töövõtusuhtele omaseid rolle, tegevusi ega

tulemusi. Lähtudes töövõtulepingu definitsioonist, pidanuks kostja korraldama hagejale

1000 albumi valmistamise, hageja aga maksma kostjale selle eest tasu. Kohus on tuvastanud, et

kostja valmistas albumid endale. Hagejale ta neid töövõtu tulemusena üle andnud ei ole. Kostja

asus hoopis albumeid realiseerima (tasuta jagama ja müüma). Kostja ei ole hagejalt albumite

valmistamise eest raha küsinud ega hageja seda kostjale maksnud. Pooltevaheline leping ei

sisalda vastastikuseid sooritusi nõudvaid kohustusi. Eranditult kõik lepingus sisalduvad

kohustused on suunatud mitte hagejalt kostjale ja vastupidi, vaid kolmandate isikute vastu

eesmärgiga saavutada võimalikult suur kasum;

2) on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oma olemuselt seltsingleping. Käesolevas tsiviilasjas

on piisavat tõendamist leidnud, et hageja ja kostja on kokku leppinud ühise lõppeesmärgi

(võimalikult suure kasumi teenimine ja jagamine) nimel tegutsemises ja oma tegudega reaalselt

kaasa aidanud eelmärgiks seatud ühise eesmärgi saavutamisele rahaliste ja/või mitterahaliste

panuste tegemisega. Hageja panusteks on olnud fonogrammide tegemine ja seltsingu poolt

kasumi tootmise eesmärgil tootmiseks andmine (lepingu p 4.2.), litsentsi andmine fonogrammide

(ühise tegutsemise perioodil) reprodutseerimiseks, albumi tootmiseks, avalikuks esitlemiseks ja

levitamiseks (lepingu p 7.2.), albumi kujunduse loomise korraldamine ja selle kulude katmine

(lepingu p 4.1.), albumi lõpliku kujunduse trükiste üleandmine (lepingu p 4.2.2.), albumi

esitluskontsertide toimumise tagamine (lepingu p 5.3.), albumite esitluskampaania kava ja

kampaania üksikasjade ühisaruteludel

osalemine (lepingu p 5.4. ja 9.1.), albumi

promokampaaniates osalemine (lepingu p 9.2.) ning infovahetuse korraldamine (lepingu p 9.3.).

Kostja panusteks on olnud albumi tootmise korraldamine (lepingu p 4.1.), albumi tootmiskulude

kandmine (lepingu p 4.5.), albumi Eesti meedias levitamine (lepingu p 5.1.), albumite

esitluskampaania kava ja kampaania üksikasjade ühisaruteludel osalemine (lepingu p 5.4.),

albumite turustamise korraldamine (lepingu p 6.1.), hagejale ühise tegutsemise tulemusena

saadud kasumi kujunemisest aru andmine (lepingu p 10.4.) ning kasumi jagamine (lepingu

p 10.1.). Seega esinevad kokkulepetes ja poolte tegelikus käitumises seltsingusuhtele omaseid

rollid ja tegevused;

3) on ekslikult leitud, nagu oleksid hageja poolt kostjalt väljanõutavad albumid kostja omandis.

Kui poolte vaheline õigussuhe kvalifitseerida töövõtuna, nagu seda on teinud kohus, on kõik

1000 kostja poolt toodetud albumit valminud hageja tellimusel ning pidid saama valmimise järel

VÕS § 636 lg 1 kohaselt hageja kui tellija omandiks. Juhul, kui pooltevaheline õigussuhe

kvalifitseerida seltsinguna, mis on hageja põhiseisukoht, siis tekkis hageja omandiõigus kostjalt

väljanõutavatele plaatidele seltsinguvara jagamise järgselt;

4) on ekslikult leitud, nagu oleks kostja korraldusel toodetud ansambli Vinland CD-album

iseseisev autoriõiguse objekt. Vaidlusalune CD-album ei ole iseseisev autoriõiguse objekt, sest

selle loomisel puudub ühegi isiku, sealhulgas kostja, piisav intellektuaalne panus, mis on AutÕS

§ 4 lg 2 kohaselt teose tekkimise eeltingimus;

5) on ekslikult leitud, nagu ei oleks omandiõiguse olemasolul asjale, millele on salvestatud autori

teosed (fonogrammitootja loal toodetud albumid) vajalik nende levitamiseks autori (hageja)

kehtivat luba (litsentsi). Apellandi arvates ei ole kohus mõistnud, et asjaõigusel ja autoriõigusel

on oluliselt erinevad reguleerimisobjektid, mis tähendab seda, et autoriõiguse sätted ei saa juba

põhimõtteliselt olla aluseks asja omandiõiguse tuvastamisel ja asjaõiguse sätted ei saa juba

põhimõtteliselt olla kohaldatavad autoriõiguste rikkumise tuvastamisel. Maakohtu seiskoht, mille

kohaselt tekkis kostjale albumite levitamisõigus selle tõttu, et ta oli toodetud albumite omanik,

on otseses vastuolus AutÕS § 70 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt fonogrammitootjal on õigus lubada

ja keelata fonogrammide levitamist. Reprodutseerimis- ja levitamisõigus on erinevad ning

iseseisvad autoriõigused, millest kummagi kasutamiseks vajavad teised isikud õiguse omaja

(käesoleval juhul hageja kui fonogrammitootja) poolt antud luba (litsentsi). Hageja poolt antud

õigus toota fonogrammidest 1000 albumit ei saa tähendada samal ajal ka luba nende müümiseks

ajalise piiranguta, sest levitamisõigus lõppes lepingus märgitud tähtaja saabumisega;

6) on ekslikult tõlgendatud AutÕS § 62 lg-t 4. Albumite läbi müümata jäämise puhuks

tingimuste mittemääratlemine on mõistlikult seletatav üksnes sellega, et pooled eeldasid juba

lepingut sõlmides, et juhul, kui osa albumeid jääb läbi müümata, on tegemist seltsinguvaraga,

mis tuleb seltsingu lõppemisel jagada seaduse kohaselt, mis eraldi kokkulepet ei vaja. Kohus on

ekslikult samastanud albumite väljaandmisel makstavad autoritasud fonogrammitootja tasudega

ja lugenud seetõttu ka põhjendamatult autoritele tasu maksmisega täidetuks albumite tootja

kohustuse maksta tasu fonogrammitootjale. Autoritasu maksmise kohustus tuleneb teose loonud

isiku õigusest saada tulu oma teose kasutamise eest teiste isikute poolt AutÕS § 13 lg 1 alusel.

Nordic Copyright Bureau (NBC) tasu on autoritasu alaliik, mis kuulub tasumisele juhul, kui

fonogrammid reprodutseeritakse (antud juhul toodetakse fonogrammidest albumeid) tiraažiga

vähemalt 1000 eksemplari. Väiksema tiraaži väljaandmisel või fonogrammide salvestamisel

muul otstarbel nimetatud tasu maksta ei tule. Eesti Autorite Ühinguga liitunud autorite nimel

kogub seda tasu just see ühing. Autoritasu maksmine autoritele ei vabasta fonogrammi kasutajat

fonogrammitootjale tasu maksmise kohustusest. Teoste autoritele tasu maksmine kostja poolt

kinnitab üksnes asjaolu, et viimane on kandnud albumi tootmiskulude kandmist (mille üle

käesolevas tsiviilasjas on vaidlus puudunud) ka selles osas.

5. OÜ Multimeediakeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude täielikult

apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on arusaamatu apellandi arvamus, et lepingus ega poolte tegelikus käitumises ei esine

töövõtusuhtele omaseid rolle, tegevusi ega tulemusi. Maakohus on õigesti põhjendanud, et

lepingul töövõtulepingu tunnused ning töövõtulepingu tingimustena on vastustaja lepingut

läbivalt mõistnud;

2) ei ole tegemist seltsingulepinguga. Apellant ei ole tõendanud, et seltsingust,

seltsingulepingust, seltsinglaste varast on lepingu sõlmimisel juttu olnud. Apellant on

väärarvamusel, et litsentsitasu kokkulepitud arvestusmetoodika ja sõna „kasum“ kasutus muudab

töövõtulepingu seltsingulepinguks. Ka levitustegevuse kooskõlastus ei muuda lepingut

seltsingulepinguks, sest nagu maakohus õigesti märgib, ei kohustu seltsinglased vastastikusteks

sooritusteks ning seega puudus lepingul seltsingulepingu üks olulisemaid tunnuseid VÕS § 580

mõttes;

3) oli vastustaja rahaliste vahendite eest otseselt toodetud ansambli Vinland CD 1000-40=960

ühikut ja levitusest järele jäänud laojääk vastustaja omand;

4) on vastustaja seos ansambli Vinland objektiivselt tajutava resultaadiga oluliselt suurem kui see

lepingust nähtub. Lisaks AutÕS § 4 lg 3 p-de 22 ja 23 kohaselt tekkinud vastustaja autoriõigusele

CD osas on vastustaja lepinguväliselt osalenud fonogrammide loomisel. Vastustaja juhatuse liige

Asko-Romé Altsoo on helirežissöörina salvestanud CD-l olevad fonogrammid, seega on

vastustaja otseselt juhatuse liikme kaudu osalenud lugude helipildi, objektiivselt tajutava vormi

loomisel. Võib väita, et salvestusprotsessi käigus esitaja juhendamine on käsitletav teose

arranžeerimisena ehk seadmisena, mis kajastub lõppresultaadis ja arranžeerimisest tekivad

omakorda AutÕS-iga kaitstud õigused. Vähetähtis pole seegi, et CD salvestus toimus vastustaja

salvestustehnikaga;

5) on maakohus üheselt põhjendanud, miks ei saa eraldi teosena käsitletava autoriõiguse objekti

levitus olla ebaseaduslik. Maakohus on leidnud, et pole tõendatud vastustaja poolt pärast lepingu

lõppemist täiendava CD tiraaži tootmist. Vastustaja kinnitab jätkuvalt, et polegi ansambli

Vinland plaate tootnud, selleks puudub esiteks fonogrammitootja ja autori nõusolek (litsents)

ning teiseks, märksa olulisem takistus – puudub äratuntav ostjaskonna huvi ansambli Vinland

CD suhtes. Kord juba litsentseeritud toote tiraaž ning selle levitus ei saa olla ebaseaduslik AutÕS

§ 4 lg 3 p-de 22 ja 23 alusel tekkinud eraldi teose CD tõttu. Kui see eeldus ei kehtiks, muutuksid

mõttetuks kõik nn copyright´i kirjed CD ketastel ja CD ümbristel. Kuigi (c) tähistab

rahvusvaheliselt tootja õigusi ning Eesti AutÕS-ist selle tähise tähendust ei leia, on ometi AutÕS

§ 4 lg 3 p-de 22 ja 23 kaudu (c) sisustatav ja praktiliselt iga Eestis väljaantava toote puhul võib

sellise tähise tootelt leida, ka konkreetselt CD-lt Vinland. Vastustaja ei nõustu apellandi

arutlusega, et hageja poolt antud õigus toota fonogrammidest 1000 albumit ei saa tähendada

samal ajal ka luba nende müümiseks ajalise piiranguta, sest levitamisõigus lõppes lepingus

märgitud tähtaja saabumisega;

6) on maakohus õigesti tõlgendanud AutÕS § 62 lg-t 4. Maakohus on tõesti jätnud selgelt

eristamata autorihonorari ja lepingukohase litsentsitasu. Litsentsitasu on apellant kätte saanud ja

vaidlus selles osas puudub ning seetõttu pole maakohtu otsus autorihonorari ja fonogrammitootja

honorari mitteeristamise tõttu lõppastmes väär. Maakohus ei saanudki analüüsida hageja väiteid

litsentsitasu mittesaamise küsimuses, kuivõrd sellist nõuet menetluses pole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 12. novembri 2012 otsuse osas, milles jäeti rahuldamata J. Jaegeri hagi

OÜ Multimeediakeskus vastu fonogrammitootja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju välja

mõistmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab OÜ-d

Multimeediakeskus hoiduma tulevikus tema valduses (omandis) olevate ansambli „Vinland“ CD

albumite üldsusele levitamisest ning mõistab välja OÜ-lt Multimeediakeskus J. Jaegeri kasuks

83,09 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

7. Eelkõige on menetlusosaliste vahel vaidlus 07.11.2005 sõlmitud lepingu õigusliku

kvalifikatsiooni üle. Hageja seisukoha kohaselt on poolte vahel 07.11.2005 sõlmitud leping (I kd

tl 5-11) VÕS § 580 lg-s 1 sätestatud seltsinguleping. Kostja ei ole hagejaga nõustunud ning tema

vastuväite kohaselt on 07.11.2005 sõlmitud leping töövõtuleping ainulitsentsi klausliga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 07.11.2005 sõlmitud leping ei ole seltsinguleping, ning

ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega.

Pooled sõlmisid 07. novembril 2005 lepingu, mis on pealkirjastatud kui „Fonogrammide

ainulitsentsi- ning albumi tootmisleping“. Lepingu punkt 3.1. järgi on „Lepingu eesmärgiks toota

pooltele võimalikult kasulikul ja kõrget kvaliteeti tagaval viisil fonogrammitootja poolt loodud

ning süstematiseeritud fonogrammidest album, anda välja album esmatiraažiga 1000 eksemplari,

tutvustada

albumit

spetsiaalselt

esitluskontsertidel,

mille

eelduseks

on

koostöö

kontserdikorraldajaga nii kontsertide kui ka albumi avalik reklaam kokkuleppelises mahus,

turustada albumit pooltele suuremat kasu andval viisil lepingus sätestatud tingimustel ning

sätestada albumi turustamisest saadava kasumi jagamise tingimused. Album toodetakse

fonogrammidest lepingu punktis 2.1. kirjeldatud järjekorras.“ Lepingu punkti 3.2. kohaselt

„Lepingu esemeks on suhted, mis tekivad poolte tegevusest lepingu punktis 3.1. toodud

eesmärkide saavutamiseks.“

Lepingu punktis 3.1. märgitud eesmärki võib käsitleda hageja ja kostja ühise eesmärgina, kuid

samas välistab pooltevahelise suhte kvalifitseerimise seltsingulepinguna see, et lepingu eri

punktidest tulenevad lepingupoolte kohustused vastastikusteks sooritusteks (näit punktid 7.2.;

10), kuid seltsingulepingu puhul peaksid olema sooritused suunatud vaid ühise eesmärgi

saavutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks, kas on tegemist seltsingulepinguga või

mitte, ei saa lähtuda ainult lepingu eesmärgist, vaid hinnata tuleb lepingut kui tervikut ning

lepingut tervikuna tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et poolte vahel oli 07. novembril 2005

sõlmitud seltsinguleping.

8. Õige on apellandi väide, et poolte vahel 07. novembril 2005 sõlmitud leping ei ole vaadeldav

töövõtulepinguna ainulitsentsi klausliga. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on

kvalifitseeritav mitte töövõtulepinguna, vaid käsunduslepinguna. Lisaks käsunduslepingule

sisaldab 07.novembri 2005 leping ka litsentsilepingut, s.o vaidlusaluses lepingus on koos

käsundusleping ja litsentsileping.

Töövõtulepingu mõistest lähtuvalt (VÕS § 635 lg 1) on töövõtuleping teenuse osutamise leping,

mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse

saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Nähtuvalt 07. novembri 2005 lepingu eesmärgist ja esemest

(lepingu punkt 3), samuti teistest lepingu sätetest, ei ole leping suunatud töö tulemusele, vaid

teenuste osutamisele kui protsessile.

Siinkohal on õige apellandi väide, et juhul, kui oleks tegemist töövõtulepinguga, siis saaks olla

tulemuseks 1000 albumi valmistamine, millised peaks kostja üle andma hagejale ja hageja

maksma selle eest kostjale tasu. Vaidlusalusest lepingust aga sellist kokkulepet ei tulene.

Lepingu sätetest nähtuvalt on sellel pigem käsunduslepingu tunnused (VÕS § 619), mille puhul

teenuse osutamiseks kohustatud isiku poolt võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine kui

protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute korrektne läbiviimine.

Lähtudes eeltoodust tuleb pooltevaheline vaidlus lahendada lähtudes VÕS-is käsunduslepingu

kohta sätestatust.

9. Hagiavalduses nähtuvalt on hageja esitanud nõude välja mõista kostja ebaseaduslikust

valdusest 280 ansambli „Vinland“ CD albumit.

Hagi õiguslikuks aluseks on AÕS § 80 lg 1 ning nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et

ta on 280 CD albumi omanik ja need on kostja ebaseaduslikus valduses.

Kostja vastuväite kohaselt on tema CD albumite omanik.

Pooltevahelise lepinguga ei ole reguleeritud CD albumite omandiõiguse küsimus. Lepingu punkti

4.5. kohaselt kannab kostja kõik albumi esmatiraaži toomise või selle korraldamisega seotud

kulud. Asjas oleva arve-saatelehega 2580 (I kd tl 45) ja arvega nr 20050414 (I kd tl 47) on

tõendatud, et kostja kandis kulud seoses albumi esmatiraaži toomisega, s.o ostis CD karbid koos

sisuga, kiletas ja pakendas need, samuti tasus CD ümbriste eest. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib

vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab valduse üle omandajale ja nad on

kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Antud juhul on ansambli „Vinland“ CD

albumid üle antud kostja valdusse ning hagejal ei ole olnud vaidlusaluste CD valdust, seega ei

ole hagejal tekkinud omandit CD-dele AÕS § 92 lg 1 alusel.

Samuti ei ole tekkinud hagejal omandit vaidlusalustele CD-dele käsunduslepingut reguleerivate

sätete alusel. VÕS § 626 lg 1 alusel käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta

seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai, mida

ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul on küll CD-de tootmine toimunud käsundi

täitmise raamides, kuid samas on kostja CD-de tootmisel tegutsenud enda (mitte hageja) nimel ja

ka CD-de eest tasumine on toimunud kostja (mitte hageja) raha eest. Seega ei kohaldu VÕS

§ 626 lg-s 1 sätestatud väljaandmiskohus ja ka VÕS-i käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi

ei kuulu hageja nõue 280 ansambli „Vinland“ CD albumi väljaandmiseks rahuldamisele.

10. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat lõpetama ansambli „Vinland“ CD albumite

levitamine.

Hageja seisukoha järgi ei tohtinud kostja pärast lepingu lõppemist 31.05.2007 enam müüa

albumeid, sest levitamisõigus on fonogrammitootjale kuuluv õigus, mis oli kostja kasutuses

ainult lepingus märgitud tähtajal.

Kostja vastuväite kohaselt on 1000 CD plaati toodetud lepingust tuleneva litsentsi alusel ja

seetõttu on tal õigus neid ka müüa.

07. novembri 2005 lepingu punkti 7.2. kohaselt „Fonogrammitootja annab lepingu alusel

Metronomile tasu eest tähtajaliseks kasutamiseks üle järgmised ainuõigused: 7.2.1. õigus

fonogrammi reprodutseerida, toota album pealkirjaga „Vinland“ ning seda avalikult esitleda;

7.2.2. õigus levitada albumi eksemplare üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse

üleandmise teel.“

AutÕS § 70 lg 1 järgi on fonogrammitootjal ainuõigus lubada või keelata fonogrammi otsene või

kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes

viisil (punkt 1) ning fonogrammi levitamine üldsusele (punkt 3).

Nähtuvalt 07. novembri 2005 lepingu p-st 7.2. ning 7.2.1. ja 7.2.2. on hageja

fonogrammitootjana andnud kostjale õiguse tähtajaliselt lepingu kehtivuse ajaks, s.o kuni

31.05.2007, fonogrammi reprodutseerida ja toota album ning levitada albumi eksemplare

üldsusele.

Lähtudes lepingu viidatud punktidest on õige hageja väide, et kostja õigus levitada albumit

üldsusele oli lõppenud lepingu lõppemisega 31.05.2007 ning albumi edasise levitamisega rikub

kostja hageja kui fonogrammitootja seaduses sätestatud õigusi.

11. AutÕS § 817 lg 1 p-i 2 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja

teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas

nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja

edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055.

VÕS § 1055 lg 3 p 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega

kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda

rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse

rikkumise eesmärgil.

Kuna kostjal puudub hageja kui fonogrammitootja luba pärast 31.05.2007 levitada CD albumi

pealkirjaga „Vinland“ eksemplare üldsusele, kuid kostja on seda teinud vaatamata loa

puudumisele, siis on kostja õigusvastaselt rikkunud hageja kui fonogrammitootja õigusi ning

VÕS § 1055 lg 3 p 1 kohaselt tuleb kostjat kohustada hoiduma tulevikus ansambli „Vinland“ CD

albumite üldsusele levitamisest.

Kostja väite kohaselt on ainetu hageja nõue kohustada kostjat lõpetama ansambli „Vinland“

CD-de levitamise, sest seda ei toimu. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on siiski pärast

lepingu lõppemist 31.05.2007 albumit levitanud, siis on õigustatud kohustada kostjat hoiduma

tulevikus albumi levitamisest.

Antud juhul ei kohaldu asjas AutÕS § 62 lg 4, sest vaidlus puudutab autoriõigusega kaasneva

õiguse objekti esmamüüki.

12. Siinkohal on ebaõige kostja seisukoht, et tema tegevuse tulemusena on loodud uus AutÕS

sätetega kaitstav teos – ansambli „Vinland“ CD (1000 tk), mille suhtes tekkisid kostjal eraldi

autoriõigused.

Vastavalt AutÕS § 4 lg-le 2 loetakse teoseks käesoleva seaduse tähenduses mis tahes originaalset

tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses

objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi

tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu

tulemus.

Antud juhul ei vasta kostja poolt albumi tootmine AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatud teose tunnustele.

Album ei ole kostja enda intellektuaalse loomingu tulemus.

13. Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks ansambli

„Vinland“ CD-de ebaseadusliku levitamisega tekitatud kahju summas 83,09 eurot (II kd tl 110),

mis seisneb selles, et kostja on pärast lepingu lõppemist müünud 13 CD (ühe müügihind 100

krooni) kogusummas 1 300 krooni, s.o 83,09 eurot.

Kostja seisukoha järgi oli tal pärast lepingu lõppemist õigus ansambli „Vinland“ CD-sid levitada,

ta müüs oma toodet ja seetõttu ei ole ka hagejal mingit kahju tekkinud.

Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et kuna hageja ostis pärast lepingu lõppemist

kostjalt ansambli „Vinland“ CD-sid, siis on hageja ise tunnistanud kostja õigust neid levitada.

Hageja poolt ansambli „Vinland“ CD-de ostmine kostjalt pigem tõendab seda, et hageja pidas

kostjat CD-de omanikuks, kuid ei tõenda seda, et hageja oli nõus kostja poolt CD-de

levitamisega üldsusele.

Kuigi hageja on nõudnud kahju väljamõistmist, on ta hagiavalduses õigusliku alusena märkinud

AutÕS § 817 lg 3 ning VÕS § 1037 ja 1039. Seega on arusaadav, et hageja nõuab 83,09 eurot

mitte tekitatud kahjuna, vaid alusetu rikastumise sätete järgi.

AutÕS § 817 lg 3 alusel võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas teose või

autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist

vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.

Vastavalt VÕS § 1037 lg-le 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või

valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või

muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse.

Hageja poolt esitatud andmetest nähtuvalt on kostja levitanud albumit pealkirjaga „Vinland“

06.09.2007 (2 tk), 11.09.2007 (9 tk), 13.12.2007 (1 tk) ja 31. märts 2008 (1 tk), kokku summas

83,09 eurot (II kd tl 55, 84, 87, 90). Kostja on hagile esitanud maakohtus aegumise vastuväite.

Arvestades rikkumise algusaega (06.09.2007) ja hagi esitamist 02.06.2010 ei ole hageja poolt

esitatud alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud. Kostja ei ole summa suuruse osas hageja

nõuet vaidlustanud ning ringkonnakohus rahuldab nõue ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks

83,09 eurot.

14. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (kahe nõude osas rahuldataks, ühe nõude osas

jääb rahuldamata), siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 66,70%

ulatuses kostja kanda ja 33,30% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud maakohtus tuleb samuti

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66,70% ulatuses kostja kanda ja 33,30% ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson