3-13-50/30 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-50

Otsuse kuupäev

22. märts 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Aleksandr Molodkini (Molodkin) kaebus Tartu Vangla 16.

oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksandr Molodkin

Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksandr Molodkini kaebus Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta rahuldamata Aleksandr Molodkini kaebus

ülejäänud osas.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 22. aprillini 2013. Tartu

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses,

kui

apellatsioonkaebuses

ei

taotleta

selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Tartu Vangla määras 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 6-2/1649 Aleksandr Molodkinile

distsiplinaarkaristusena noomituse. Käskkirja kohaselt 21. septembril 2012 kella 08.10 ajal

eelvangistuse eluhoone kaheksandas sektsiooni kambris 2139 ei allunud A. Molodkin

vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele eemaldada narilt järelevalve teostamist

segavad esemed.

2. Kaebaja esitas 14. novembril 2012 vaide Tartu Vangla 16. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649

kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Tartu Vangla 13. detsembri 2012 vaideotsusega nr 1-11/478-1

rahuldamata.

3. 10. jaanuaril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Molodkini kaebus Tartu Vangla 16.

oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks.

4. Kaebaja esitas 25. veebruaril 2013 kohtule täiendava seisukoha ja taotluse Tartu Vanglalt

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja märkis, et vangla süüdistused distsiplinaarsüüteo

toimepanemises ning ebaõiglane karistus solvavad teda ning ta soovib sellega tekitatud

mittevaralise kahju rahas hüvitamist.

Vastuseks kohtu järelepärimisele vastas Tartu Vangla, et kaebaja ei ole nimetatud kahju hüvitamise

taotlusega vastustaja poole pöördunud.

5. Aleksandr

Molodkin

on

seisukohal,

et

talle

vaidlusaluse

käskkirjaga

määratud

distsiplinaarkaristus oli alusetu ja ebaõiglane.

16. oktoobri 2012 käskkirjas nr 6-2/1649 on märgitud, et kaebaja rikkus vangla sisekorraeeskirja

punkti 7.2.11. Kaebaja osutab, et punktis 7.2.11. ei ole märgitud midagi selle kohta, et nari

elementidel on keelatud pükste kuivatamine, kuna tegemist ei ole ei katte ega kardinaga. Kaebaja ei

riputanud pükse voodile eesmärgiga raskendada või takistada järelevalve teostamist.

Kaebaja põhjendab distsiplinaarkaristuse määramise alusetust ka asjaoluga, et vanglaametniku

korraldus ei olnud seaduslik ning piiras tema õigusi. Ametnik mõistis selgelt, et püksid ripuvad

kuivatamise eesmärgil, mitte mõnel muul põhjusel. Kaebaja märgib, et ametnik ei vastanud tema

palvele näidata teist kohta, kuhu oleks võimalik pükse kuivama riputada. Kaebaja on seisukohal, et

selline koht puudus, mistõttu oleks ta pidanud neid kas käes hoidma kuni nad ära kuivavad või

põrandale viskama. Selline tegevus oleks aga olnud alandav ja inimõigusi piirav.

Kaebaja on seisukohal, et ta käitus pükste kuivatamisel õigesti, kuna vanglas ei ole spetsiaalseid

seadmeid rõivaste kuivatamiseks.

6. Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja märgib, et jääb 13. detsembri 2012 otsuses nr 1-11/478-1 väljendatud seisukohtade

juurde.

Tartu Vangla on seisukohal, et vanglaametniku korraldus oli seaduslik. Vangistusseaduse § 67 p 1

kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele, st

korraldustele, mis on antud seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Kinnipeetav isik peab

vanglateenistuse ametniku korraldusele alluma olenemata oma enese arvamusest ja arusaamast, mis

tal korralduse suhtes tekib. Antud juhul ei olnud tegemist ilmselgelt tühise korraldusega, mistõttu

oli kaebaja kohustatud igal juhul vanglaametniku korraldusele alluma.

Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.11 reguleerib, milliseid esemeid ei ole lubatud kinnitada ega

kleepida kambri ehituselementidele ja muule vangla varale. Vastustaja märgib, et nari liigitub muu

vangla vara alla ning narile kinnitatud esemed liigituvad katete alla. Erinevate esemete kinnitamine

vangla varale on keelatud, kuna see takistab või raskendab järelevalve teostamist. Kaebaja

teistsugune arusaam seadusest, määrusest või korraldusest ei anna talle õigust jätta korraldus

täitmata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole pädev hindama, kas kuivatama asetatud püksid segasid

vanglateenistuse ametnikul järelevalve teostamist või mitte.

Vastustaja nõustub, et kodukorra punkt 7.2.11 ei keela pükste kuivatamist kambris ning et püksid ei

ole voodikate või kardin. Samas kaebajale antud korralduse seaduslikkus tulenes just nimetatud

kodukorra punktist.

Vastustaja märgib lisaks, et kaebaja väide kaebuses Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11

mitterikkumise kohta ei ole asjakohane. Kaebajat karistati vanglateenistuse ametniku seadusliku

korralduse täitmata jätmise eest ehk vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise alusel. Vastustaja osutab,

et kaebaja ei ole kordagi eitanud, et jättis vanglaametniku korralduse täitmata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et puudus koht, kus pükse kuivatada. Tartu Vangla osutab, et

alates novembrist 2010 kokkulepitud töökorralduse kohaselt on kinnipeetavatel lubatud oma

kambris kuivatada pestud pesu radiaatoritel, WC ukse peal, riidenagis, nari otstes (st päises ja

jalutsis) ning nari seinapoolse konstruktsiooni peal. Nari eesmisel konstruktsioonil ei tohi midagi

rippuda kuna see takistab läbi ukse vaateakna valvuritel kinnipeetavate üle järelevalve teostamist,

varjates vaadet naril toimuva eest.

Vastustaja hinnangul oli kaebajale teada kambris pesu kuivatamise kohta kehtestatud reeglid ning

nende täitmine ei olnud temale arusaamatu. Seda kinnitab asjaolu, et kaebajal ei ole olnud Tartu

Vanglas varasemaid ega hilisemaid distsiplinaarrikkumisi seoses pesu kuivatamisega.

Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebajal ei ole varasemalt olnud probleeme pesukuivatamise

korraldusest arusaamisega, siis on tema vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine

selgitatav ainult põhimõttelise keeldumisena antud korraldust täita, mis on käsitletav vastuhakuna.

Kinnipeetava selline käitumine on aga karistav, kuna see on otseselt seotud vanglas kehtestatud

distsipliini tagamisega.

Kohtu seisukoht

7. A. Molodkin esitas 25. veebruaril kaebusele täienduse, milles taotleb õigusvastase

distsiplinaarkaristuse määramisega kaebajale tekitaud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist.

Kohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud.

Vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või

vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu

Vangla 1. märtsi 2013 vastusest kohtu järelepärimisele ilmneb, et A. Molodkin ei ole kaebuse

täiendusena Tartu Halduskohtule esitatud kahju hüvitamise nõudega Tartu Vangla poole

pöördunud. Seega ei ole kaebajal õigust nimetatud nõuet halduskohtumenetluses esitada ning

kaebus tuleb selles osas tagastada.

8. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 21. septembril 2012 kell 8.10 Tartu Vangla eluhoones toimunud

loenduse ajal A. Molodkin ei täitnud vanglateenistuse ametniku korraldust eemaldada ülemise nari

külge riputatud riided.

Vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmist käsitati distsiplinaarrikkumisena ning A.

Molodkinile määrati selle eest karistusena noomitus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J.

Morozovi 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 6-2/1649.

9. Kaebaja hinnangul oli tema karistamine õigusvastane, kuna ta ei ole distsiplinaarrikkumist toime

pannud. Kaebaja ei pidanudki vanglateenistuse ametniku korraldusele alluma, sest korraldus ei

olnud seaduslik. Kaevatavas käskkirjas viidatud Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11 ei keela nari

elementide küljes riideid kuivatada. Tartu Vanglas ei ole kinnipeetavatele riiete kuivatamiseks

eraldi seadmeid. Vanglateenistuse ametnik ei osutanud, kuhu narilt eemaldatavad riided kuivama

panna. Seega ei olnud ametnik õigustatud nõudma riiete eemaldamist narilt.

10. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja distsiplinaarrikkumise ajal vahistatu.

Vangistusseaduse (VangS) § 4 kohaselt on vahistatu vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on

tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas

või arestimajas. Tulenevalt VangS § 90 lg-st 1 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele

vangistusseaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Seega kohalduvad

käesolevas asjas vangistusseaduse 2. peatüki 5. ja 7. jao sätted, mis reguleerivad kinnipeetava

distsiplinaarset mõjutamist ja kohustusi kinnipidamisasutuses. Vangistusseadus ei näe selles osas

ette vahistatute erinevat kohtlemist.

11. Kaevatava käskkirja kohaselt seisneb kaebajale etteheidetav tegu selles, et ta rikkus VangS § 67

p 1 tulenevat kohustust alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt 1. märtsi 2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06, 14. novembri

2012 otsus asjas nr 3-3-1-44-12), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla

õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2

loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on

HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinnipeetava

teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse

seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine

seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Seega on A. Molodkin vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarrikkumise koosseisu täitnud,

välja arvatud juhul, kui vanglateenistuse korraldus riided narilt eemaldada oli tühine ja tühisus oli

ilmselge. Vanglateenistuse ametniku korralduse õigusvastasus võib olla oluline kaebajale määratud

karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel.

12. Kaebaja väidete ja asja materjalide pinnal ei esine vangalaametniku korralduse suhtes

haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kohus nõustub vastustajaga, et

kaebajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav, täidetav

ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Seega oli korraldus täitmiseks

kohustuslik ja selle täitmata jätmisega pani A. Molodkin toime distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lg 1

ja § 67 p 1 järgi, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane.

13. A. Molodkini karistamist noomitusega on vastustaja põhjendanud sellega, et kaebaja on varem

toime pannud samalaadse rikkumise, millele järgnenud vestlus ei hoidnud kaebajat uue rikkumise

toimepanemisest. Vastustaja on hinnanud rikkumise kergeks rikkumiseks, mis otseselt ei ohusta

vangla julgeolekut. Sellise rikkumise eest kohaseks karistuseks võiks olla ka isiklike vahendite

arvel lisatoitlustamise keelamine, kuid selle karistuse rakendamine ei oleks otstarbekas, sest

kaebajal puudub vanglasisesel isikuarvel vaba raha vangla kauplusest toiduainete ostmiseks.

Kohtu hinnangul on karistuse määramisel arvestatud kaalutlused asjakohased arvestades vangistuse

täideviimise eesmärke. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud asja

otsustamiseks olulisi asjaolusid arvestamata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale määratud

karistus on proportsionaalne.

Riigikohus on märkinud 14. novembri 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-44-12: „käskkirjaga nr 4

määratud karistuse – noomituse – vähest raskust arvestades ei oleks ka korralduste õigusvastasuse

korral põhjust pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks.“ Kohtu hinnangul on toodud

seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Kaebaja karistamise tõttu kergeliigilise karistusega ei

oleks vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane isegi juhul, kui kaebajale

antud korraldus riiete eemaldamiseks narilt, osutuks õigusvastaseks.

14. Kohus märgib siiski, et distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal kehtinud Tartu Vangla

kodukorra p-le 7.2.11 tuginedes oli vanglateenistuse ametnik õigustatud nõudma narile kuivama

asetatud riiete eemaldamist. Nimetatud säte keelab kinnipeetavatel teha kambri ehituselementidele,

kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile

fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Kohus leiab, et sättes antud

loetelu ei ole ammendav ning keelatud on ka loeteolus nimetamata, kuid siiski vangla inventari

rikkuvate või järelevalve teostamist raskendavate esemete asetamine kambri sisustuselementidele.

Avatud loetelule viitab loetelu lõpetav jms. Samuti toetab kohtu seisukohta asjaolu, et vastupidine

tõlgendus looks vangla administratsioonile ebamõistliku kohustuse loetleda kodukorras kõik

võimalikud esemed ning vastavalt pidevalt täiendada kodukorda, raskendades sellega järelevalve

teostamist ja seega vangla julgeoleku tagamist üldisemalt.

15. Asja materjalide pinnalt ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oleks esinenud selliseid

minetusi, mille tõttu distsiplinaarmenetluse tulemusena kaebaja karistamine oleks õigusvastane. Ka

kaebaja ei ole selliste minetuste esinemist väitnud.

16. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 16. oktoobri 2012 käskkiri nr 6-2/1649 on

õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.

A. Molodkini kaebus Tartu Vangla 16. oktoobri 2012 käskkirja nr 6-2/1649 tühistamiseks jääb

rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik