2-11-41005/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-41005

Tsiviilasi

OÜ Roburink hagi KÜ Linda 1 vastu üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1595 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. aprilli 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Roburink apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

5. märts 2013.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

OÜ

Roburink

(RK:

10611746);

lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova

Vastustaja (kostja): KÜ Linda 1 (RK: 80180424),

lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2012.a otsus muutmata ja

OÜ Roburink apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Roburink kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Roburink (hageja) esitas kohtusse hagi KÜ Linda 1 (kostja) vastu korteriühistu

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Narvas Linda 1 asuva mitteeluruumi omanik ja KÜ Linda 1

liige. KÜ Linda 1 juhatus rikkus 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel KÜS § 15

lg-t 2. Hagejale ei antud enne koosolekut võimalust tutvuda 2011.a majandusaasta kava

projektiga, 2010.a bilansiga ja 2010.a majandusaasta aruandega. Hageja ei saanud näha

trepikodadesse pandud infot, kuna tal on eraldi sissepääs Linda 1 hoonesse ning hageja ei

kasuta trepikodasid. Kostja üldkoosoleku toimumisest hagejalt eraldi ei informeerinud.

Sellega rikkus kostja TsÜS § 32 tulenevat heas usus käitumise kohustust. Hageja sai

üldkoosoleku toimumisest juhuslikult teada päev varem ja osales koosolekul, kus talle sõna ei

antud.

Samuti on rikutud KÜS § 15 lg 2 tulenevat hageja õigust informatsioonile, kuna kostja ei

andnud hagejale 2 nädalat enne koosoleku toimumist võimalust majandustegevuse aastakava

aruteluga tutvumiseks. 2. juuni 2011 üldkoosoleku otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1

sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

2. KÜ Linda 1 kostjana hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata, kuna puudub alus

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Kostja vastuväidete kohaselt ei rikkunud korteriühistu KÜS § 15 lg 2, MTÜS § 20 lg 5 ja 36

lg 2 sätestatud nõudeid. 2. juuni 2011 üldkoosolekust võttis osa 37 liiget, sh hageja, mis viitab

sellele, et KÜ liikmed olid teadlikud üldkoosoleku kokkukutsumisest ning üldkoosoleku

toimumise ajast ja kohast.

Kostja kinnitab, et korteriühistu Linda 1 juhatuse liige Jelena Bondarenko esitas 16. mail

2011

vastavalt

seadusele

ja

põhikirjale

üldkoosoleku

kokkukutsumise

teate,

majandustegevuse aastakava projekti koos 2010.a aruande ja bilansiga ning audiitori

aruandega igale korteriühistu liikmele kuuluvasse postkasti. Ka hagejale edastati dokumendid

16. mail 2011 tema postkasti.

KÜ Linda 1 põhikirja punkt 6.4 kohaselt riputatakse teated üldkoosoleku kutsumise kohta

elamu trepikodade infotahvlile. Kostja edastab hageja postkasti igakuiselt kommunaalteenuste

arveid. Hageja ei ole pöördunud kostja poole saamaks infot teistsugusel viisil kui trepikoja

infotahvlile ülespanduna ja dokumente teistsugusel viisil kui postkasti panduna.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 2. aprilli 2012 otsusega OÜ Roburink hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas korteriühistu juhatus on täitnud

KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 loetletud korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni

andmise kohustust. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu

liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle

projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus

aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui

mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori

järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Nimetatud sätetest tuleneb, et korteriühistu

juhatusel on loetletud dokumentide esitamise näol korteriühistu tegevust kajastava

informatsiooni andmise kohustus.

Kohus ei tuvastanud, et 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KÜS § 15 lg-s 2

ja MTÜS § 36 lg-s 2 sätestatud nõudeid. TSMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta

täielikult rahuldamata.

Tunnistaja N.V. kinnitas kohtuistungil, et info üldkoosoleku toimumise kohta pannakse üles

elamu trepikodadesse ning tema pani isiklikult juhatuse liikme palvel hageja OÜ Roburink

postkasti

kaks

nädalat

enne

üldkoosolekut

üldkoosoleku

kokkukutsumise

teate,

majandustegevuse aastakava projekti koos aruandega. Tema neid dokumente ei lugenud, kuid

talle esitatud dokumentidega ta tutvus ja kinnitas, et tegemist oli üldkoosoleku toimumiseks

ettevalmistatud materjalidega. Lisaks kinnitas tunnistaja, et ta abistab juhatust pannes

äriühingute postkasti igakuuliselt kommunaalteenuste arveid. Nimetatud tunnistaja ütlustega

on tõendatud, et hagejale esitati kostja poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud

dokumendid õigeaegselt. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et ta ei saa näha

trepikodadesse pandud infot. Hageja väide, et tal on eraldi sissepääs Linda 1 hoonesse ning ta

ei kasuta trepikoda ja ei saa seetõttu tutvuda ülespandud infoga, on paljasõnaline ja

tõendamata. Korteriühistu põhikirja p-i 6.4 kohaselt riputatakse teated üldkoosoleku

kutsumise kohta elamu trepikodade infotahvlile. Tunnistaja sõnul on hageja postkast

neljandas trepikojas, sinna pannakse igakuiselt kommunaalteenuste arveid, mistõttu ei ole

usutav, et hageja trepikotta ülespandud infotahvlilt infot ei lugenud ja enda postkastist

materjale õigeaegselt kätte ei saanud.

Hageja lepinguline esindaja on kinnitanud, et ta viibis isiklikult 2. juuni 2011 üldkoosolekul

kuid liikmete vastuseisu tõttu ta lahkus üldkoosolekult. Nimelt ei aktsepteerinud teised

korteriühistu liikmed tema arvamust üldkoosoleku pädevuse puudumise osas. Seega kohus ei

tuvastanud, et üldkoosolekul arutatavad küsimused olid hagejale teadmata ja üldkoosoleku

materjalid ühistu liikmetele tutvumiseks esitamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Roburink esitas Viru Maakohtu 2. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses toodud põhjenduste kohaselt:

1) tuvastas kohus ebaõigesti, et 2. juuni 2011 üldkoosoleku kokku kutsumisel ei rikkunud

vastustaja üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning täitis KÜS § 15 lg 2 nõuded. Kohus on

ebaõigesti tõlgendanud tunnistaja N. V. ütlusi ja tegi ebaõige järelduse sellest, et kui apellandi

postkast on neljandas trepikojas, siis sai apellant infotahvlile pandud informatsiooni lugeda.

Apellandi postkast asub hoopis hoone fassaadil, apellandi ruumidesse sissepääsu kõrval.

Mainitud asjaolu täpsustamiseks oleks vajalik tunnistaja uuesti üle kuulata;

2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kui apellant ilmus 2. juuni 2011 üldkoosolekule ja esitas

seal oma eriarvamuse, siis ta oli teadlik üldkoosolekul arutavatest küsimustest. Apellant ilmus

üldkoosolekule, kuna ta sai üldkoosoleku päevast ja päevakorrast teada juhuslikult 1. juunil

2011 ühe teise koosoleku osaleja jutust;

3) käitus vastustaja pahatahtlikult. Vastustaja oli teadlik, et apellant ei või trepikotta pandud

infot näha, kuid ei teavitanud apellanti 1 üldkoosoleku kutsumisest eraldi kutsega või sellest,

et trepikotta on koosoleku kutse pandud. Vastustaja rikkus sellega TsÜS §-st 32 tulenevat

heas usus käitumise kohustust;

4) võinuks juhatus apellandile vahetult 2. juuni 2011 üldkoosolekul väljastada nõutavad

dokumendid ühistu tegevuse koha ning kutsuda uus koosolek kokku 15 päeva pärast;

5) sai apellant enne 13. detsembri 2011 üldkoosolekut dokumendid alles 5. detsembril 2011.

Kuna apellandi arvamusel sisaldas juhatuse aruanne ebausutavaid andmeid ning koostatud

kava ei vastanud KÜS § 15 nõuetele, tegi apellant juhatusele 11. detsembril 2011 kirjaliku

järelepärimise. Üldkoosolekul ei lubatud apellandil esineda ja järelepärimisele ei vastatud.

Vastustaja rikkus sellega TsÜS § 32;

6) kitsendab vastustaja pidevalt apellandi õigust informatsioonile juhatuse tegevuse kohta.

See ei võimalda apellandil veenduda aruandes näidatud andmete õigsuses juhatuse tegevuse

kohta. Esitatud kava aga ei anna selget arusaamist majandustegevuse kuludest ja tuludest ning

ühistu liikmete maksekohustusest;

7) apellant palus korraldada asjas kohtuistung ja istungil vande all ära kuulata tunnistajana

OÜ Roburink juhatuse liige Tatjana Solomina. Tunnistaja ei saanud maakohtu istungil

osaleda, kuna tema ema vajas pärast insulti abi arstiga suhtlemisel.

5. KÜ Linda 1 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellandi väited postkasti asukohast ja teadete lugemise võimatusest paljasõnalised ja

põhjendamatud. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas apellandi postkast asub neljandas

trepikojas või maja välisseinal, kuna vastustaja kinnituse ja tunnistaja N. V. ütluste kohaselt

esitati apellandile vastustaja poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud dokumendid

õigeaegselt apellandile kuuluvasse postkasti;

2) ei ole apellant suutnud tõendada oma väiteid, et ta ei saanud enne koosolekut materjalidega

tutvuda. Maakohus on tuvastanud ja tunnistaja tõendanud, et apellandile esitati vastustaja

poolt üldkoosoleku toimumiseks ettevalmistatud dokumendid õigeaegselt;

3) on arusaamatu apellandi väide, et vastustaja oli teadlik sellest, et apellandil puudub

võimalust tutvuda infoga trepikojas. Apellant teadis, et vastavalt KÜ Linda 1 põhikirja

punktile 6.4 riputatakse teated üldkoosoleku kutsumise kohta elamu trepikodade infotahvlile,

kuid ei ole kunagi pöördunud vastustaja poole probleemiga, et ta ei saa näha trepikodadesse

pandud infot;

4) on asjakohatud apellandi väited 13. detsembril 2011 toimunud korteriühistu Linda 1

üldkoosoleku kohta. Viru Maakohtu menetluses on apellandi hagi vastustaja vastu

korteriühistu Linda 1 13. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks (tsiviilasi nr 2-

12-10344). Vastavalt TsMS § 9 lõikele 3 ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne,

kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Seega tuleb apellandi väited 13. detsembri 2012 üldkoosoleku kohta tuleb

jätta tähelepanuta;

6) tuleks apellandi taotlus tunnistaja N. Solomina ülekuulamiseks jätta rahuldamata. Kohus

andis menetlusosalistele piisavalt aega oma väidete, põhjenduste ja tõendite esitamiseks.

Apellandil oli võimalus taotleda tunnistajate ülekuulamisest esimese astme kohtus, kuid

apellant seda ei teinud. Samuti ei ole apellant põhjendanud nimetatud taotluse esitamata

jätmise põhjust esimese astme kohtus. Väide, et tunnistaja ema oli haige, on tõendamata.

OÜ Roburink juhatuse liige T. Solomina tunnistajana ülekuulamine vande all ei ole vajalik ja

mõistlik, kuna ei taga tsiviilasja kiiret ja õiget lahendust. Apellandi seisukohast ja taotlusest

jääb vastustajale arusaamatuks, millised asjaolud, mis põhjendavad apellandi nõudeid ja

vastuväiteid, soovib apellant tõendada tunnistajate ütlustega. Lisaks selle on ebaselge, kas

tunnistajatele on üldse teada mingid asjas tähtsust omavad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu

ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule tõendite

ebaõige hindamise, s.o tunnistaja ütluste ebaõige tõlgendamise, osas.

Maakohtu 12.03.2012.a istungi protokollist (t lk 70-71) nähtuvalt on tunnistaja N.V. andnud

ütlusi selle kohta, et KÜ Linda 1 kojamehena töötades viis ta dokumente korteriühistu

liikmete postkastidesse. Tunnistaja ütluste kohaselt palus Jelena Bondarenko (KÜ Linda 1

juhatuse liige) viia tal Roburinki postkasti dokumente 2 nädalat enne koosolekut. Tunnistaja

kinnitas, et dokumentide hulgas olid kutse, plaan ja aruanne, mille tunnistaja pani hageja

postkasti. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas maakohus tunnistajale küsimuse ka

hageja postkasti asukoha kohta. Tunnistaja vastas, et tema ise elab 3. [trepikojas], aga

Roburink asub 4.

8. Hagi on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tunnistaja ütluste näol esitas kostja

tõendi, millest nähtub, et kostja (korteriühistu) edastas üldkoosoleku kokkukutsumiseks

vajaliku kutse jm dokumendid nõuetekohaselt, paigutades need liikmete postkastidesse.

Tunnistaja kinnitas sõnaselgelt, et ta pani kutse ja dokumendid ka hageja, s.o OÜ Roburink,

postkasti.

Hageja (apellant) ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tema postkasti kutset ega

dokumente tegelikkuses ei laekunud. Samuti ei ole hageja lükanud ümber kostja esitatud

tõendi (tunnistaja ütluste) usaldusväärsust. Soovides tugineda tunnistaja ütluste ebaõigsusele

pidanuks hageja esitama sellekohased väited viivitamatult juba asja menetlemisel maakohtus.

Kolleegium leiab, et maakohus asus asjas esitatud tõendeid analüüsides põhjendatult

seisukohale, et korteriühistu 02.06.2011.a üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti selleks

ettenähtud korda ja puudus alus tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus.

9. Hageja (apellant) ei esitanud esimese astme kohtu menetluses väidet, et tema postkast ei

asu maja trepikojas koos teiste postkastidega. Samuti ei esitanud hageja maakohtu istungil

vastuväiteid tunnistaja ütlustele oma postkasti paiknemise kohta. Asjaolule, et tema postkast

paikneb teistest postkastidest eraldi maja välisseinal, tugines hageja (apellant) esmakordselt

ringkonnakohtu menetluses. Apellant ei põhistanud, miks ta nimetatud asjaolu juba esimese

astme kohtu menetluses esile ei toonud. Samas ei vaidlustanud vastustaja ringkonnakohtu

istungil, et OÜ Roburink postkast paikneb väljaspool trepikoda, s.o hoone välisseinal.

Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu arvestades ei ole alust tuvastada

maakohtu poolset menetlusnormi rikkumist või materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist,

mis oleks võinud kaasa tuua asjas ebaõige lahendi tegemise. Kolleegium jääb eelpool

väljendatud seisukohale, et kostja KÜ Linda 1 on täitnud käesolevas asjas temal lasuvat

tõendamiskoormist,

s.o

esitanud

piisavad

tõendid

selle

kohta,

et

üldkoosoleku

kokkukutsumisel järgiti kehtestatud nõudeid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et koosoleku

kutsed ja muud dokumendid edastati ühistu põhikirjas ettenähtud viisi(de)l kõigile ühistu

liikmetele. Seega on õige vastustaja seisukoht, et OÜ Roburink postkasti täpne asukoht ei

oma asja lahendamisel tähtsust ja see ei anna alust tuvastada üldkoosoleku kokkukutsumise

korra rikkumist.

10. Kuna korteriühistu 02.06.2011.a üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole

kinnitust leidnud, siis puudub kolleegiumi arvates vajadus hinnata apellandi ülejäänud väiteid

selle kohta, kuidas sai ta enda väitel teavet koosoleku toimumisest ja päevakorrast ning kuidas

toimub apellandi ja korteriühistu vaheline suhtlemine.

Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et korteriühistu (kostja) käitub pahatahtlikult,

kui ei edasta apellandile eraldi teateid koosolekute toimumise kohta. Käesolevas asjas ei ole

vaidlust, et KÜ Linda 1 põhikirja p 6.4 kohaselt tuleb teated üldkoosoleku kokkukutsumise

kohta riputada elamu trepikodade infotahvlitele. Seega põhikirjast ei tulene korteriühistu

kohustust edastada teateid igale korteriühistu liikmele eraldi. Kostja on siiski kinnitanud, et

lisaks infotahvlitele väljapanemisele edastatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teated ka

ühistu liikmete postkastidesse. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ka 02.06.2011.a

üldkoosoleku kutse edastati hageja postkasti.

Kolleegium märgib, et TsÜS §-des 32 ja 138 sätestatud heas usus tegutsemise kohustus on

vastastikune, s.o mitte üksnes korteriühistul ei ole kohustust käituda oma liikmete suhtes

heauskselt, vaid ka liikmel on kohustus tegutseda heas usus suhetes korteriühistuga. Seega

juhul, kui hageja leidis, et ühistu põhikirjas ettenähtud üldkoosolekute kokkukutsumise kord

ei taga talle võimalust infot õigeaegselt saada, siis tulnuks tal taotleda korteriühistult kutsete

jm dokumentide temale edastamist muul viisil. Samas, arvestades kostja poolt esiletoodut,

mille kohaselt kutsed edastati ja edastatakse liikmetele ühtlasi postkastidesse, on

ringkonnakohtu arvates ühistu liikmel piisavalt võimalusi saada teavet korteriühistu

üldkoosolekute toimumise kohta.

11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited seoses korteriühistu 13.12.2011.a

üldkoosolekuga, kuna need ei seondu käesoleva vaidluse lahendamisega.

12. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt on mittetulundusühingu liikmetel õigus saada ühingu juhatuselt

vajalikku teavet mittetulundusühingu, sh korteriühistu (KÜS § 1 lg 2), juhtimise kohta. KÜS §

15 sätestab ka täpsemad korteriühistu juhatuse kohustused ühistu majandustegevuse aastakava

ja majandusaasta aruande koostamisel ning liikmetele tutvumiseks esitamisel.

Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud nõuet kostja kohustamiseks dokumentide ja/või

informatsiooni esitamiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust võtta seisukohta selles, kas

kostja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hagejale kui korteriühistu liikmele teabe

andmisel.

13. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/