2-12-24743/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

kohtukantselei

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-12-24743

3190 eurot

Tsiviilasi

IS

hagi

AS

Ä

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

ning

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: IS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Carri

Ginter

(Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post

carri.ginter@sorainen.com)

Kostja: ASÄ(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Ants Nõmper (Raidla,

Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2,

Tallinn, e-post ants.nomper@rln.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01.2013

Istungil osalenud isikud

hageja esindaja vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Kädi

Sacik-Korn, kostja esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada ASÄ omal kulul avaldama hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul

käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest Ä võrguväljaandes ja

paberkandjal artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“

esitatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse järgmises sõnastuses:

„Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut

mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a) „ S on

pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate

pidudega seonduvad hiigelarved kinni maksta.

b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“.

Need väited on valed“.

3. Kohustada ASÄ avaldama resolutsiooni punktis 2 nimetatud teade ajalehe

Äripäev veebiväljaandes kestvusega kolm tööpäeva ja paberväljaandes 15.

leheküljel ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas (s.o 15. lehekülje

vasakpoolses veerus kõige alumise artiklina) ja sama kirja suurusega.

4. Mõista välja ASÄ mittevaralise kahju hüvitisena 2000 (kaks tuhat) eurot IS

kasuks.

5. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 30% ulatuses IS kanda ja 70% ulatuses ASÄ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

ISesitas 25.06.2012 kohtule hagi ASÄ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks. 27.02.2013 esitas hageja nõude täpsustuse. Hagiavalduse

ning selle täpsustuse kohaselt kuulub hageja Eesti Reformierakonda ja on Riigikogu liige

alates 2003.a kuni käesoleva ajani. 17.08.2011 ilmus Äripäeva võrguväljaandes ja

paberkandjal artikkel „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ Artiklis

avaldas kostja vähemalt neli faktiväidet, mis sisaldasid eraldi ja koosmõjus ebaõigeid

andmeid. Nendeks faktiväideteks on: 1) „Hiljem vaatan, et P mõis on saanud EAS kaudu

Euroopa Regionaalarengu Fondilt arenduseks üle 10 miljoni krooni.“ 2) „ S ise on aga varem

ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal

laseb kinni maksta hiigelarveid.“ 3) „Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk

üle 7000 krooni.“ Eelnevad faktiväited on ebaõiged ning nende avaldamisega teotati hageja au

ja väärikust.

Kostja on tõenäoliselt tuginedes teistele ajakirjandusväljaannetele väitnud, et hageja on

korraldanud Muhus mitmeid suurejoonelisi pidusid. Lisaks on kostja väitnud, et hageja laskis

väidetavate pidudega seonduvaid hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. Ainuüksi asjaolu,

et kostja avaldatu võis põhineda kolmanda isiku informatsioonil ei tõenda vaidlustatud

andmete vastavust tegelikkusele ja ei vabasta kostjat kohustusest tõendada esitatud

faktiväidete õigsust. Hageja on korraldanud üksnes ühe heategevusliku ürituse, kus osales üle

300 inimese hageja valimispiirkonnast. Eesmärgiks oli korraldada midagi südamlikku

valijatele, kelle hageja kutsus avalikult lehe ja raadio kaudu tasuta üritusele. Kulud kanti

kuluhüvitistest, mis on muu hulgas mõeldud ka kohtumisteks valijatega. Seega ei ole õige

väide, et hageja on korraldanud Muhus mitmeid pidusid ning nende pidude hiigelarved on

maksumaksjad poolt kinni makstud.

Kostja on väitnud, et maksumaksja tasub iga kuu hageja autoliisingu eest 448 eurot ehk üle

7000 krooni. Hageja ei ole mitte ühtegi autoliisingu arvet kunagi Riigikogule esinduskuluna

esitanud. Samuti ei kasuta hageja ühtegi Riigikogu poolt liisingulepingu alusel ostetud autot.

Nimetatud valeväite avaldamine on hageja isiku suunas eriti kahjustav arvestades asjaolu, et

kuluhüvitiste vähendamise või koguni ärakaotamise poolt seismine on olnud tema oluliseks

avalikult teadaolevaks positsiooniks. Hageja ei ole oma käitumisega andnud kostjale mingit

põhjust luua hagejast sõnamurdliku silmakirjateenri avalikku kuvandit. Arvestades asjaolu, et

hageja on poliitik ja Riigikogu liige, pidi kostja olema teadlik, et tema suhtes sellise kuvandi

loomine ja selliste valeväidete avaldamine kahjustab hagejat eriti intensiivselt. Kostja on

hageja õigusi rikkunud eelkõige ajakirjaniku isikliku solvumise tõttu. Seejuures kuritarvitasid

kostja ja ajakirjanik nende kasutada olevat infokanalit ja avalikku usaldust IS kahjuks. Kostja

artiklis luuakse IS mulje, kui isikust, kes teostab oma ambitsioone riigi raha toel ning kelle

suured kulutused hüvitatakse maksumaksja rahade eest. Samuti, kui isikust, kes on

silmakirjalik ja räägib ühelt kuluhüvitiste kaotamisest, kuid samas kasutab kuluhüvitisi oma

autoliisingu eest maksmiseks ja seda suures summas. Kostja poolt hageja isiksusest

kujundatud prototüüp on solvav, väärikust alandav ning vastuolus hageja tõekspidamistega.

Hageja on korduvalt avalikult välja öelnud, et ta ei pea õigeks riigikogulaste erinevate kulude

hüvitamist, kuna see toimub maksumaksja arvelt. Hageja on ühtlasi avaldanud arvamust, et

kuluhüvitised tuleks kaotada, sest riigikogulane ei tohiks olla eristaatuses. Kostjal puudus

igasugune takistus väite paikapidavust hagejaga kooskõlastada.

Artikli ülesehitusest on tajutav, et ajakirjanik oli isiklikult solvunud faktist, et P mõisa

territooriumile pääsemiseks tuleb maksta. Oma solvumise väljaelamiseks on ajakirjanik

püüdnud teadlikult luua hagejast negatiivset kujundit ja jätta muljet, et raha küsimine

sissepääsu ees on kas õigusvastane või vähemalt sügavalt ebaeetiline. Kuivõrd avaldatud

informatsioon ei ole tõene, hagejat ei ole artikli ilmumisega seonduvalt ära kuulatud, toimetus

ei ole kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust ning hagejale ei ole antud

võimalust vastulauseks ega kommenteerimiseks, siis on ilmselgelt rikutud ka muuhulgas Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi reegleid.

Ajakirjaniku soovi kirjutada ilmselt kallutatud ja pahatahtlik artikkel näitab ka fakt, et

ajakirjanik mainis küll valijatele korraldatud üritusele väidetavalt kulunud maksumaksja raha

ja lõi sellega hagejast negatiivse kujundi, kuid jättis mainimata, et samal üritusel tegid

inimesed omakorda vabatahtlikke annetusi, mille tulemusena koguti üheskoos kümneid

tuhandeid kroone saarel elavate laste muusikahariduse toetuseks. Lisaks väitis ajakirjanik, et

kolme inimese sissepääsu eest tuleb maksta 9 eurot, kuid jättis mainimata, et olemas on ka

lastesoodustus. Ajakirjanik möönis küll, et sama raha saab kasutada restoranist söögi ostmisel,

kuid sidus selle kohe väitega, et restoranist sellel kellaajal enam süüa ei saa. Samas jättis

ajakirjanik mainimata, et raha on ja oli võimalik kasutada ka väravas ja mõisas olevas

kaupluses müüdavate erinevate toodete ostmisel ettemaksuna. Vastupidi – ajakirjanik

süvendab valekujundit, et raha eest midagi pärast kella 16 saada ei ole võimalik, rõhutades

„Et siis kolme inimese eest maksta 9 eurot, et minna parki jalutama, tutvuda eesti ajalooga,

vaadata kaunilt renoveeritud mõisahooneid ning pääseda ehk ka mere äärde?“ Artikli

teadlikku kallutatust ja ajakirjaniku vaenulikkust hageja suhtes peegeldab ka artikli

sõnakasutus „ S suhtumine “iga mats minu koduõuele ei tule”“, mis omakorda loob hagejast

inimestesse üleoleva suhtumisega isiku kuvandi, kes kasutaks selliseid väljendeid inimeste

suhtes. Jällegi sidus ajakirjanik selle fraasi EL abifondidest saadud rahadega, kuid jättis

mainimata, et toetused moodustavad mitte rohkem, kui 10% kogu investeeringust. Seda fakti

oleks

olnud

võimalik

hagejaga

ilmselgelt

täpsustada

ja

vastava

kallutatud

ja

kättemaksuhõngulise väärtushinnangu oleks saanud jätta esitamata. Hageja ei ole mingilgi

määral andnud kostjale põhjust sellekohaseks kriitikaks. Lisaks taandas kostja ajakirjanik

konflikti, mis põhines tema ja P mõisa opereeriva juriidilise isiku vahelisel (õigus)suhtel,

hageja isikule ja tema tööle poliitikuna.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat avaldama hiljemalt 15 kalendripäeva

jooksul käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumisest Ä võrguväljaandes ja paberkandjal

artiklis „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ esitatud ebaõigeid andmeid

ümberlükkava avalduse järgnevas sõnastuses: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas

maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele

mittevastavad väited:

a) „ S on pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate

pidudega seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta.

b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“.

Need väited on valed“.

Selleks, et tagada ebaõigete andmete proportsionaalne ümberlükkamine, palub hageja

kohustada ASÄ avaldama eespool nimetatud väidete ümberlükkav teade ajalehe Ä

võrguväljaande esilehel kestvusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel,

s.o Äripäeva logo all vähemalt tähemärgi suuruses 14 punkti tuleb avaldada teade „Ä lükkab

ümber IS kohta avaldatud ebaõiged faktiväited [viide lk numbrile]“ ja ebaõigeid andmeid

ümberlükkav tekst tuleb avaldada kohtu poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu

määratud lehekülje vasakul pool mitte madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures

kirjas kui 17.08.2011 lehes avaldatud tekst ebaõigete andmetega. Samuti palub hageja keelata

eespool nimetatud teate avaldamise kommenteerimise ja linkide lisamise võimalus ning Imre

St või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava

teatega samaaegne avaldamine. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS

§ 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitis au teotamise eest õiglase ja mõistliku summa

määramisega kohtu äranägemisel.

11.03.2013 esitas hageja kohtule taotluse osaliselt hagist loobumiseks. Hageja loobus EAS

saadud toetustega seotud väite ümberlükkamise nõudest. Kohus on selles osas hagist

loobumise vastu võtnud 20.03.2013 määrusega.

Kostja vastuväited

Kostja võtab hagi õigeks ühe vaidlusaluse väite osas, nimelt nõustub kostja hagiga selles osas,

milles nõutakse ebaõigete väite „Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle

7000 krooni“ ümberlükkamist. Kostja nõustub otsuse täitmise korraga selliselt, et kostjal on

kohustus eespool nimetatud ebaõige väide ümber lükata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, avaldades sellekohase informatsiooni ajalehe Ä paberlehe „Kommentaar“

rubriigis leheküljel 15 ning võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli

avaldatud ebaõige väide. Kostja ei eksinud selles, et hageja liisib sõiduautot ja tasub selle eest

448 eurot ehk üle 7000 krooni kuus. Kostja eksis selles, et neid liisingumakseid tasub

maksumaksja. Kuivõrd tegemist oli ajalehe 15. leheküljel tavatekstis (st mitte pealkiri ega

kuidagi muud moodi tekstis esile tõstetud) esitatud väitega, siis ei pea kostja kohaseks hageja

poolt nõutud kohtuotsuse täitmise korda. Kostja leiab, et asjakohane on lükata see ebaõige

väide ümber selle avaldamisega samaväärses suuruses ja asukohas (st leheküljel 15, rubriigis

„Kommentaar“). Kuivõrd see kommentaar avaldati ka veebiväljaandes, siis on kostja valmis

ka veebiväljaandes samaväärses suuruses ja asukohas ebaõige väite ümber lükkama.

Ülejäänud osas palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Hageja väidab, et ta ei ole maksumaksja raha eest pidanud suurejoonelisi pidusid. Kostja on

seisukohal, et tema poolt avaldatud väide on teise sisuga ning hageja poolt väitele antud sisu

korral on tegemist õiguspärase väärtushinnanguga. Vaidlusalune väide on hageja poolt

allajoonituna järgmine „ S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude

korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid. 2009. aastal oli

selleks summaks ligi 65 000 krooni.“. Faktiline osa vaidlusalusest väitest on seotud sellega,

millega hageja on enne vaidlusaluse väite avaldamist ajakirjandusse pääsenud, ehk mida

ajakirjandus temast on varasemalt kirjutanud. Enne vaidlusaluse väite avaldamist on

ajakirjandus avaldanud artikli, mis käsitleb hageja poolt pidude korraldamist maksumaksja

raha eest Muhu saarel. Seega on avaldatud faktiväide tõene ega vaja ümberlükkamist.

Ajakirjanduses avaldatud artiklid on siiani vabalt kättesaadavad, mistõttu jääb arusaamatuks,

kuidas rikub hageja õigusi varasema artikli tõene refereering, mitte aga varasem artikkel ise.

Hageja omistab varasemas artiklis avaldatud informatsiooni kostjale nagu oleks kostja

informatsiooni esmaavaldaja ja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05.

Seejuures jätab hageja välja toomata olulised asjaolud, mis olid eespool nimetatud kaasuses

teisiti võrreldes käesoleva kaasusega. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune väide on

väärtushinnang, kuivõrd kasutatud on sõnu „suurejooneline“ ja „hiigelarve“. Samas jääb

kostjale arusaamatuks, mis on sellises väärtushinnangus ebaõiget. Hagist nähtuvalt võtab

hageja omaks, et on korraldanud vähemalt ühe peo Muhu saarel, mille lasi kinni maksta

saadiku kuluhüvitistest valijatega kohtumise sildi all. Kostja ei usu, et hageja pöördus

kohtusse ainult seetõttu, et kostja kasutas mitmuse vormi, kuigi hageja arvates oleks olnud

õige kasutada ainsuse vormi. Lisaks räägitakse kostja poolt esitatud artiklites vähemalt

kolmest peost - uusaastakontsert Muhu restoranis, uusaastapidu Liiva koolis ja pidu P

mõisas. Kostja poolt esitatud artiklites saab sõna ka hageja, kes ei lükka ümber pidude

korraldamist, vaid õigustab nende pidamist kuluhüvitiste eest ning kinnitab, et kavatseb seda

teha ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud mitmuse vormis kasutamine. Faktiväiteks on

65 000 krooni kasutamine ning see fakt on õige sõltumata sellest, kas tegemist oli ühe või

mitme peoga.

Kosja leiab, et hageja poolt esitatud kahjuhüvitise nõue on põhjendamatu. Seaduse sõnastuse

kohaselt võib kohus kohaldada karistuslikku kahjuhüvitist, kuid ei ole selleks kohustatud.

Asjaolu, et kostja on avaldanud ühe artikli, kus on avaldatud väidetavalt ebaõiged faktiväited,

ei ole aluseks väitmaks, et siin on vajalik karistusliku kahjuhüvitise kohaldamine. Karistusliku

kahjuhüvitise kohaldamisel tuleb VÕS § 134 lõike 6 kohaselt tuvastada vajadus mõjutada

kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Sellist vajadust võiks teoreetiliselt jaatada

olukorras, kus kostja teeks ettevalmistusi hageja kohta ebaõigete andmete täiendavaks

avaldamiseks või ähvardaks sellega. Antud juhul ei tee kostja mingeid ettevalmistusi ega ole

ka ähvardanud täiendava sekkumisega. Vajadus mõjutada isikut karistusliku kahjuhüvitisega

hoiduma edasisest kahju tekitamisest võib tuleneda ka isiku varasemast tegevusest. Antud

juhul aga ei ole kostja rohkem hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ei enne ega pärast

vaidlusaluse artikli avaldamist. Ebausutavad on hageja väited selle kohta, et Ä avaldatud

väited tema mainet väga kahjustavad, kuna samasugustele kuluhüvitiste teemalistele

väidetele, mis avaldatakse Õ , jätab hageja reageerimata. Vaidlusalune artikkel ilmus peaaegu

aasta enne hagi esitamist. Seejuures oli hageja saanud tõendi juba oktoobris 2011.a. Seega

olid hiljemalt selleks ajaks koos hagi esitamiseks vajalikud materjalid, kuid hageja venitas

hagi esitamisega. Hagi esitati alles siis, kui kostja paljastas Reformierakonna, mille liige

hageja on, rahastamisskeemi. Nii esitas MTÜ ER hagi kostja vastu samuti 25. juunil 2012.a.

Seega ei ole ajendiks, mitte väidetav kahju, vaid ilmselt soov toetada oma erakonda ja teenida

kiitust erakonna juhtfiguuride käest. Pöördus ju ka MTÜ ER esimees AA hagiga AS SL Õ

vastu kohtusse 5. juunil 2012.a. Lisaks ei olegi hageja väitnud, et temal oli hingelisi

üleelamisi seoses avaldatud väidetega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 17.08.2011 ilmus ajalehe Ä veebi- ja

paberväljaandes artikkel „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“. Kõnealuses

artiklis on kostja avaldanud järgmised väited:

• S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega

Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid (väide 1);

• Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni (väide 2).

Kostja võtab õigeks, et avaldatud väide 2 on ebaõige faktiväide ning on nõus selle ümber

lükkama. Samas vaidleb kostja vastu hageja poolt taotletavale ümberlükkamise viisile. Väite

1 osas leiab kostja, et avaldatud faktiväide, mis käsitleb hageja poolt pidude korraldamist

maksumaksja raha eest Muhu saarel, on tõene ega vaja ümberlükkamist. Kostja on aga

seisukohal, et oma olemuselt on väide 1 väärtushinnang, kuivõrd kasutatud on sõnu

„suurejooneline“ ja „hiigelarve“.

Hageja

nõuab

kostjalt

tegelikkusele

mittevastavate

väidete

ümberlükkamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike

õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldamine VÕS § 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Seega

on kostja avaldajaks. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Hageja ei saa VÕS § 1047 lg 1 ja 4 alusel nõuda väärtushinnangu esitamisel

selle ümberlükkamist.

Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja poolt 17.08.2011 ajalehes Ä artiklis „Kas maksumaksja

raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ avaldatud väite „ S ise on aga varem ajakirjandusse

pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni

maksta hiigelarveid“ näol on tegemist faktiväitega või väärtushinnanguga. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav.

Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust, ja kui au on teotatud

väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline

informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10).

Kohus leiab, et vaidlusaluse väite näol on tegemist faktiväitega. Riigikohus on oma lahendi nr

3-2-1-161-05 p-s 11 märkinud, et avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on ning

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas. Kostja leiab, et väite näol on tegemist väärtushinnanguga, kuna väites on kasutatud

sõnu „suurejooneline“ ja „hiigelarve“. Kohus on seisukohal, et kõnealuses artiklis avaldatud

lausest „ S ise on aga varem ajakirjandusse pääsenud suurejooneliste pidude korraldamisega

Muhus, kus ta maksumaksjal laseb kinni maksta hiigelarveid“ võib mõistlik inimene

arvestades lauseehitust ning lauses kasutatud sõnu kohtu hinnangul aru saada, et IS on varem

ajakirjandusse pääsenud maksumaksja kulul peetud pidude korraldamisega Muhu saarel.

Asjaolu, et tegemist on faktiväitega, kinnitab ka see, et asjaolu, kas IS on varem seoses

pidude korraldamisega ajakirjandusse pääsenud ning kas kõnealuste pidudega seotud kulud on

kantud kuluhüvitistest, on kohtu hinnangul kontrollitav. Faktiväide väljendab andmeid

tegelikkuse kohta, st. kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang

sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Kohus nõustub

kostjaga selles osas, et kõnealuses väites sisalduvad kostja väärtushinnangud ISpoolt

korraldatud pidudele (suurejoonelised) ning pidudele kulutatud rahasummale (hiigelarved),

kuid nimetatud kaks väärtushinnangut ei muuda kogu antud lauset väärtushinnanguks. Kostja

on möönnud, et kõnealune väide on refereering varasemalt ajakirjanduses ilmunud artiklitest,

mis on siiani vabalt kättesaadavad. Kostja on oma väidete kinnituseks kohtule esitanud

väljavõtte Õhtulehe 12.10.2009 artiklist „ IS kasutab kuluhüvitisi pidude korraldamiseks“ (tlk

66). Nimetatud artikkel on avaldatud ka Õhtulehe veebilehel. Portaali Delfi veebilehel on

avaldatud artikkel pealkirjaga „ IS korraldab kuluhüvitise eest uhkeid pidusid“. Portaali Delfi

veebilehel avaldatud artikli osas on avaldatud, et artikli allikaks on 12.10.2009.a Õhtulehe

artikkel. Õhtulehe ajakirjanik on 12.10.2009.a artiklis märkinud: „Muhumaalt pärit

riigikogulane IS on juba mitu aastat korraldanud saare elanikele suurejoonelisi pidusid,

millest uhkeim läks maksumaksjale maksma 64 900 krooni. 2007. aasta tasuta uusaastapeo

korraldamiseks palkas Reformierakonda kuuluv IS appi nüüdseks hingusele läinud

elustiiliagentuuri D . Pidu algas Muhu kirikus MLI ja RS kontserdiga, edasi ootas saarlasi

Muhu restoran. Riigikogu raamatupidamisele esitatud kuluhüvitiste aruande põhjal oli pidu

mõeldud piirkonna valijatele, osavõtjaid oli 300 ringis.“. Hageja tunnistab ühe heategevusliku

ürituse korraldamist, mille kulud kanti kuluhüvitistest ning kus osales üle 300 inimese hageja

valimispiirkonnast. Kostja on kõnealusest Õ artiklist järeldanud, et hageja on kuluhüvitiste

arvel korraldanud mitu pidu, kuna artiklis on mainitud pidusid mitmuses. Samas artiklis on

räägitud vaid ühest konkreetsest kuluhüvitiste arvel peetud peost s.o 2007.a uusaastapeost.

Viidatud artiklis on tsiteeritud H S , kes on küll rääkinud erinevate pidude korraldamisest,

kuid artiklist ei nähtu, et kõik artiklis mainitud pidude korraldamise kulud on kantud

kuluhüvitiste arvel. Seega kajastab Õ artikkel küll mitmete pidude korraldamist, kuid sellest

ei nähtu, et kõigi mainitud pidude korraldamisega seotud kulud olid finantseeritud

kuluhüvitistest. Kostja leiab, et kuna 17.08.2011 Ä avaldatud artiklis esitatud väide põhineb

Õ 12.10.2009.a artiklis esitatud väidete refereerimisel, siis ei olnud kostjal isegi mitte

kohustust artiklis avaldatud väidete õigsuse kontrollimiseks. Kostja on oma 23.01.2013

vastuses märkinud, et kõik viidatud artiklid olid pealkirjastatud sellisena nagu ka vaidlusalune

väide ning sellest tulenevalt oli kostjal alus väitmaks mitmete pidude korraldamist

maksumaksja raha eest. Oma 21.08.2012 vastuses on kostja märkinud, et kostja poolt esitatud

artiklites saab sõna ka hageja, kes ei lükka pidude korraldamist ümber ning faktiväiteks on ka

65 000 krooni kasutamine, mis on ka õige sõltumata sellest, kas tegemist oli ühe või mitme

peoga. Kohus leiab, et varem avaldatud artiklite refereerimine ei vabasta kostjat faktide

kontrollimise kohustusest. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 kohaselt ajakirjanik

vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et

ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Vastavalt Eesti ajakirjanduseetika

koodeksi p 3.5 toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust

ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole

toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust. Hageja on 29.01.2013

seisukohas märkinud, et kostjal oli võimalik antud väite õigsust kontrollida, esitades vastava

teabenõude Riigikogu Kantseleile. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole

teabenõuet esitanud või muul viisil faktide paikapidavust kontrollinud. Kuivõrd hageja

möönab ühe peo korraldamist Muhu saarel, mille kandmisega seotud kulud finantseeriti

kuluhüvitiste arvelt ning kostja ei ole tõendanud, et tegelikult on hageja korraldanud mitu

sellisel viisil finantseeritud pidu, siis on kostja 17.08.2011 Ä artiklis avaldanud hageja kohta

faktilist laadi andmeid eksitaval viisil, kuna kostja on loonud mulje, et IS on Muhu saarel

korraldanud mitmeid maksumaksja arvel finantseeritud pidusid ning on seoses nimetatud

pidudega pääsenud ka varem ajakirjandusse. Seega on tegemist kostja poolt ebaõigete

andmete avaldamisega.

Kuivõrd kostja on õigeks võtnud, et väide „Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot

ehk üle 7000 krooni“ on ebaõige faktiväide, siis ei hakka kohus nimetatud väidet hindama.

VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete ümberlükkamise

kohustuse panemine avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka

ajakirjandusvabaduse huvides ning seda kohustust ei saa põhimõtteliselt käsitleda

ajakirjandusvabaduse piiranguna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-05 p 27). VÕS § 1047 lg 4

sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse teavitamise korral ka kannatanule suunatud

eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Seetõttu ongi andmete

ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Asjaolu, et hageja näol on

tegemist Riigikogu liikmega ning suurärimehega, kes on avaliku elu tegelane ja kelle

tegemiste vastu tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, ei tähenda seda, et meedia võib avaldada

hageja suhtes ebaõigeid faktiväited või hagejal ei oleks õigust olla üldsuse ees kujutatud

tõeselt. Samuti ei anna kostjale õigust avaldada hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid asjaolu, et

vaidlusaluses artiklis ei ole hageja kohta midagi vulgaarset öeldud ning tegemist on ainult

ühekordse väitega.

Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda. Hageja taotleb avaldada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul

käesolevas tsiviilasjas otsuse jõustumisest Ä võrguväljaandes ja paberkandjal artiklis „Kas

maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ esitatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava

avalduse järgmises sõnastuses: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha

toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: „ S on

pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate pidudega

seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta. Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest

448 eurot ehk üle 7000 krooni.“ Need väited on valed.“ Hageja taotleb kohustada kostjat

avaldama nimetatud ümberlükkav teade ajalehe Äripäev võrguväljaande eselehel kestvusega

vähemalt 3 tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel, s.o Ä logo all vähemalt tähemärgi

suuruses 14 punkti tuleb avaldada teade „Ä lükkab ümber IS kohta avaldatud ebaõiged

faktiväited (viide lk numbrile)“ ja ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst tuleb avaldada kohtu

poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu määratud lehekülje vasakul pool mitte

madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures kirjas kui 17.08.2011 lehes avaldatud

tekst ebaõigete andmetega. Samuti palub hageja keelata eespool nimetatud teate avaldamise

kommenteerimise ja linkide lisamise võimalus ning I S või P mõisa või kohtuvaidlust

puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine.

Kostja on nõus väite ümber lükkama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

avaldades sellekohase informatsiooni ajalehe Äripäev paberlehe „Kommentaar“ rubriigis

leheküljel 15 ning võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli avaldatud

ebaõige väide. Kostja on märkinud, et kuna hageja on nõustunud ümberlükkava teate

ilmumisega ükskõik millisel leheküljel, siis ei ole kostja taotlus hageja omaga vastuolus.

Kostja on nõus lükkama ebaõigeid andmeid ümber samas kujunduses ja pinnal nagu ilmus

ebaõige informatsioon. Hageja nõue keelata hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutava

informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine ei ole otsuse

täitmise kindlaksmääramise nõue, vaid eraldiseisev nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hageja ei

ole väitnud ega tõendanud, et esinevad alused kahju tekitava tegevuse keelamiseks.

Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas

ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal

konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostjal avaldatud ebaõiged

andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustuse täidetuks.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on avaldanud ebaõigeid väiteid sisaldanud

artikli „Kas maksumaksja raha toel rajatakse uut mõisakorda?“ ajalehe paberväljaande 15.

leheküljel rubriigis „Kommentaar“. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et

ebaõigeid andmeid ei ole avaldatud ajalehe esilehel, samuti ei ole paberväljaande esilehel

ilmunud viidet ebaõigeid andmeid sisaldanud artiklile, mistõttu tuleb andmed avaldada

ajalehe 15. leheküljel tavatekstis vasakpoolses veerus kõige alumise artiklina ning

võrguväljaandes samas kujunduses ja samal pinnal kui oli avaldatud ebaõige väide.

Kostjal tuleb 15. leheküljel ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega

avaldada ümberlükkav teade: „Oleme avaldanud 17.08.2011 artiklis „Kas maksumaksja raha

toel rajatakse uut mõisakorda?“ IS kohta järgnevad tegelikkusele mittevastavad väited:

a) „ S on pidanud mitmeid suurejoonelisi pidusid ja laskis maksumaksjal väidetavate

pidudega seonduvad hiigelarved maksumaksjatel kinni maksta.

b) Maksumaksja tasub iga kuu S auto eest 448 eurot ehk üle 7000 krooni“.

Need väited on valed“.

Nimetatud viisil tuleb avaldada teated ajalehe Ä veebiväljaandes kestvusega kolm tööpäeva

ja paberväljaandes. Eeltoodud kohustus ei ole kostjale liigselt koormav ning täidab oma

eesmärki sel viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete

avaldamisest. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue kohustada kostjat avaldama

ebaõigete andmete ümberlükkamise teade selliselt, et teade avaldatakse ajalehe Ä

võrguväljaande esilehel kestvusega vähemalt 3 tööpäeva ja paberväljaande esilehe keskel, s.o

Ä logo all vähemalt tähemärgi suuruses 14 punkti sõnastuses „Ä lükkab ümber IS kohta

avaldatud ebaõiged faktiväited (viide lk numbrile)“ ja ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst

tuleb avaldada kohtu poolt määratud leheküljel samas kohas ehk kohtu määratud lehekülje

vasakul pool mitte madalamal kui 12 cm lehekülje alläärest, sama suures kirjas kui

17.08.2011 lehes avaldatud tekst ebaõigete andmetega. Hageja on oma nõuet põhjendanud

asjaoluga, et kostja on täitnud Harju Maakohtu 15.10.2012 lahendit tsiviilasjas nr 2-12-24746

viisil, kus ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade avaldati küll kohtu korraldusele vastavalt

väljaande 2. leheküljel, kuid sellisel viisil, et see jäi esmapilgul tähelepanuta. Kohus juhib

hageja tähelepanu asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-12-24746 ei määranud kohus otsuse

resolutsioonis täpselt kindlaks ebaõigete andmete ümberlükkava teate avaldamise kohta

leheküljel ega kirja suurust. Asjaolu, et kostja avaldas teate viisil, mis hageja hinnangul jäi

esmapilgul tähelepanuta, ei ole aga kohtu arvates piisavaks põhjenduseks, miks käesoleval

juhul peaks kohustama kostjat avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade oluliselt

silmatorkavamal viisil kui oli avaldatud ebaõigeid andmeid sisaldanud artikkel.

Hageja

on

palunud

keelata

ebaõigeid

andmeid

ümberlükkava

teate

avaldamise

kommenteerimine ja linkide lisamise võimalus ning hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust

puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne avaldamine.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja nõue keelata kostjal hagejat või P mõisa või

kohtuvaidlust puudutava informatsiooni või seisukohtade ümberlükkava teatega samaaegne

avaldamine ei ole käsitletav otsuse täitmise kindlaksmääramise nõudena, vaid see on

eraldiseisev nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu

või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest

hoidumist. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja avaldab jätkuvalt või

kavatseb avaldada hagejat või P mõisa või kohtuvaidlust puudutavat informatsiooni, samuti

pole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud. Kuivõrd hageja ei ole oma nõuet selles osas

põhjendanud ega tõendanud, siis jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata.

Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist

hüvitamist. Kohus on varasemalt tuvastanud, et kostja on 17.08.2011 artiklis avaldanud

hageja kohta ebaõigeid andmeid ning loonud sellega hagejast kuvandi kui isikust, kes

korraldab maksumaksja raha eest pidusid ning kelle autoliisingu tasumine toimub

kuluhüvitiste arvel. Kohtu hinnangul on nimetatud faktiväidete näol tegemist hageja au

teotavate ja mainet kahjustavate väidetega. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted

02.03.2007.a ajalehes Meie Maa avaldatud artiklist „ IS– saarte saadik riigikogus“,

11.03.2008 Postimehes avaldatud artiklist „Saadikud annavad aru, kas ja kuidas nende palga

kallale minna“, ajalehe Oma Saar 15.03.2008 artiklist „Riigikogu palgast“, ajalehes

17.10.2009 avaldatud artiklist „Imre S: langesin vale ohvriks“ ja ajakirja „Muhulasena

Tallinnas“ 2011 veebruari numbri artiklist „I S: südamega oma asja ajades muutub samm-

sammult paremaks ümbritsev maailm“. Kõigis viidatud artiklites on hageja öelnud, et ta ei pea

õigeks riigikogulaste erinevate kulude hüvitamist, kuna see toimub maksumaksja arvelt.

Seega on kostja loonud hagejast kuvandi kui kahepalgelisest isikust, kes küll ise taunib

kuluhüvitisi, kuid samas kasutab kuluhüvitisi pidude korraldamiseks ja autoliisingu eest

tasumiseks. VÕS § 1050 lg 1 ja 2 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning isiku süü

hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja

muid isiklikke omadusi. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Seega vastutab kostja

hagejale kahju tekitamise eest.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete valdamisega, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse rikkumise või muu sarnase isikuõiguse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule

arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest võttes

seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel

arvestab kohus muu hulgas poolte majanduslikku olukorda.

Hageja on selgitanud, et vaidlusaluse 17.08.2011 artikli näol ei ole tegemist uudislooga, vaid

ajakirjanik KJ arvamuslooga, kusjuures artikli ülesehitusest on tajutav ajakirjaniku isiklik

solvumine mõisaparki tasuta mittepääsemise pärast. Hageja leiab, et tema ei ole andnud

mingilgi määral kostjale tema aadressil kriitikaks põhjust ning ajakirjanik on taandanud

konflikti, mis põhines tema ja P mõisa opereeriva juriidilise isiku vahelisel õigussuhtel,

hageja isikule ja tema tööle poliitikuna. Samuti on hageja selgitanud, et avaldatud artikkel

põhjustas inimeste, s.h valijate suhtumise muutumist temasse. Hageja on välja toonud

osalemise 11.11.2011 saates „Mida teie arvate?“, kus MA esitas küsimusi kostja avaldatud

artiklis kajastatud pidude, autoliisingu arvete tasumisega seonduva jms kohta, viidates

konkreetselt kostja poolt avaldatud artiklile, kusjuures küsimuste esitamisel oli tajutav

halvustava hoiaku olemasolu hageja suhtes. Hageja on kohtule esitanud ka väljavõtte portaalis

Delfi avaldatud kommentaaridest (tlk 25-29), millest nähtub inimeste negatiivne ning

halvustav suhtumine hagejasse. Kohus nõustub hagejaga seisukohaga, et KJ artikkel „Kas

maksumaksja raha teol rajatakse uut mõisakorda?“ on läbivalt negatiivse alatooniga,

kusjuures artikli ülesehitusest nähtuvalt on ajakirjanik pahane selle üle, et sissepääs P mõisa

ja mõisaparki on tasuline ning seejärel on ajakirjanik suunanud oma pahameele hageja isiku

vastu. Artikli negatiivset varjundit hageja isiku suhtes peegeldab ka artikli sõnakasutus „ S

suhtumine „iga mats minu koduõuele ei tule““, mis loob hagejast ülbe ning teistesse

inimestesse üleolevalt suhtuva isiku kuvandi. Kohus on seisukohal, et juhul kui ajakirjanik

leidis, et diskussioon teemal, kas mõisaparki sisenemise eest tasu küsimine on õiglane või

mitte ning selle teemaline artikkel võib lugejatele huvi pakkuda, ei olnud kindlasti vajalik ega

põhjendatud samas artiklis käsitleda hageja isikut ega tema tööd poliitikuna, kuivõrd hageja ei

ole P mõisa omanik. Hageja on kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (tlk 90), millest

nähtuvalt kuulub Muhu vallas, P külas asuv Mõisa peahoone Osaühingule P . Hageja on

üksnes üks Osaühingu P kolmest osanikust. Kostja on väitnud, et kahjuhüvitise

väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole peale 17.08.2011 artiklis avaldatu

rohkem ebaõigeid andmeid hageja kohta avaldanud. Samas on kostja 01.10.2012 avaldanud

artikli „Äripäev: IS jonnihagi sisaldab valeväiteid“. Kõnealuses artiklis on kostja nimetanud

hagejat valetajaks, märkides artiklis, et: „Äripäeva vastu esitatud S hagist suurem osa ehk 4

väitest 3 tuginevad valedele faktiväidetele ehk Äripäeva valetamises süüdistav S on ise

kohtule valetanud.“ Samuti võib artikli põhjal teha järelduse, et kostja arvates on käesoleva

hagi esitamine osa Reformierakonna kättemaksukampaaniast ning hagi ei ole tegelikult

esitatud hageja au ja väärikuse kaitseks. Kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes, et kostja

taoline käitumine on hagejat alandanud ning solvanud.

Riigikohus on 09.04.2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 13 märkinud, et kui varalise

kahju nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis

mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju

hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega

või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga,

otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Mittevaralise kahju kompenseerimiseks väljamõistetava hüvitise leidmisel peab kohus

arvestama varasemat kohtupraktikat, samuti peab hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise suuruses, mis omaks

preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale. Hageja on kohtule

teatanud, et kostja oli 2011.a majandusaasta aruande kohaselt kasumis 424 389 euroga.

Riigikohus on läbi viinud kordusanalüüsi ("Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades esimese ja teise astme kohtutes 2008. aastal"; kättesaadav arvutivõrgus aadressil

http://www.nc.ee), mille kohaselt isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

korral väljamõistetud hüvitiste suurused on vahemikus 1000 - 5000 krooni. Kuivõrd

nimetatud analüüs käsitleb kohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruseid

2008.a, siis ei saa kohus käesoleval ajal üksnes kõnealustest summadest juhinduda. Samuti ei

näinud 2008.a. kehtinud VÕS ette preventatiivse kahju hüvitise väljamõistmist. VÕS § 134

muudatused, mis käsitlevad preventatiivse kahju hüvitamist jõustusid alles 31.12.2010.

Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul

arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Käesoleval juhul on kostja näol

tegemist meediaväljaandega, kes 2011.a majandusaasta aruande kohaselt oli kasumis 424 389

euroga. Seega peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis

omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära

selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete avaldamist, mis riivavad isiku

au ja väärikust. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma

siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude rahuldamine 2000 euro

ulatuses.

Kohus jätab käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid, mis puudutavad EAS-

raha saamist, kuivõrd hageja on nimetatud nõudest loobunud ning seega poolte vahel

kõnealuse asjaolu üle vaidlus puudub.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kada. Kuna hageja on oma nõudest

osaliselt loobunud ning ülejäänud osas on kohus hageja nõude osaliselt rahuldanud, siis on

põhjendatud jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik