3-12-2700/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2700

Haldusasi

Pro Lift OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

18.12.2012 otsuse nr 235-12/135019 tühistamiseks

ning Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012

käskkirja nr 1234 punktide 2 ja 3 osaliseks ja punkti 4

täielikuks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Pro Lift

Vastustaja (hankija) – Kaitsevägi

Kolmas isik (pakkuja) – AS Baltflex

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Baltflex ja Kaitseväe apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

18. märts 2013

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Baltflex apellatsioonkaebus.

2. Rahuldada Kaitseväe apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2013. a otsuse punktid 3 ja 4

kohtuasjas nr 3-12-2700. Teha selles osas uus otsus.

4. Jätta Pro Lift OÜ kaebus Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr

1234 osalise tühistamise nõudes rahuldamata.

5. Jätta Pro Lift OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Kaitseväelt ja AS-lt

Baltflex rahuldamata.

6. Jätta Kaitseväe taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Pro Lift OÜ-lt

rahuldamata.

7. Mõista OÜ-lt Pro Lift AS Baltflex kasuks välja menetluskulud summas 3167 (kolm

tuhat ükssada kuuskümmend seitse) eurot ja 20 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 1. aprillil 2013 (HKMS § 278 lg 1).

3-12-2700

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsevägi avaldas 15.06.2012 riiklikus riigihangete registris riigihanke „Sõidukite

tõsteseadmete hoolduse ja remondi ning personali väljaõppe teostamine“ (viitenumber

135019) hanketeate (HT). Vastavalt hanketeatele viis Kaitsevägi läbi avatud hankemenetluse.

HT p III.2.2 alap 5.6.1 kohaselt peab pakkuja viimase kahe majandusaasta netokäive

hankeobjektiga seotud valdkonnas olema mõlemal aastal vähemalt 30 000 eurot. Hankija peab

hankeobjektiga seotud valdkonnaks sõidukite tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende

kasutajate väljaõppe teostamist. HT p III.2.3 alap 5.8.1 kohaselt peab pakkuja olema viimase

kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks hankeobjektiga sarnaste esemetega

lepingut, mis peavad igaüks olema vähemalt 5000 eurot ilma käibemaksuta. Hankija peab

hankeobjektiga seotud valdkonnaks sõidukite tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende

kasutajate väljaõppe teostamist. Lepingud võivad olla nii hanke- või muud lepingud.

2. AS Baltflex näitas pakkumuse lisa 2 vormi VI kohases õiendis varasema kogemuse kohta

viimase kolme aasta jooksul täidetud kahe hankeobjektiga sarmaste lepingute nimekirjas

lepingu

objektide

ja

kirjeldustena

kahel

juhul

„Puurimisplatformide

kraanade

hüdraulikasüsteemide paigaldus, pesu ja häälestus“, ühel juhul „Laevade hüdrauliliste ajamite

projekteerimine, paigaldus ja katsetamine“ ning ühel juhul „Vagunremondimasina

hüdraulilise ajami ja automaatika paigaldamine“.

3. Kaitseväe logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirjaga nr 866 tunnistati kehtetuks

Kaitseväe logistikakeskuse ülema 09.07.2012 käskkiri nr 654 (p 1) ning Kaitseväe

logistikakeskuse ülema 24.07.2012 käskkiri nr 715 (p 2). Sama käskkirjaga kvalifitseeriti Pro

Lift OÜ ja Baltflex AS (p 3), tunnistati Pro Lift OÜ ja Baltflex AS pakkumused vastavateks (p

4) ning tunnistati igas osas edukaks Baltflex AS pakkumus (p 5).

4. OÜ Pro Lift esitas nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse. Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsusega nr 191-12/135019 rahuldati OÜ Pro Lift vaidlustus

ja tunnistati kehtetuks Kaitseväe logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirja nr 866 p-d 3 ja

4 Baltflex AS kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ja p 5 (tl 59-61).

Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis, et hankija ei kontrollinud riigihangete seaduse (RHS)

§ 39 lg-st 1 tulenevalt kolmanda isiku kvalifikatsiooni (tegelikku) vastavust HT p III.2.3 alap-

s 5.8.1 esitatud kvalifitseerimise tingimusele ning on vastuolus RHS § 39 lg-ga 6 jätnud

kolmanda

isiku

kvalifitseerimise

otsuse

tegemisel

välja

selgitamata

põhjendatud

kvalifitseerimise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, mistõttu on hankija otsus läbipaistmatu

ja kontrollimatu.

5. Kaitseväe logistikakeskuse 20.11.2012 käskkirjaga nr 1234 tunnistati Kaitseväe

logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirja nr 866 punktid 3, 4 ja 5 kehtetuks (p 1),

kvalifitseeriti Pro Lift OÜ ja Baltflex AS (p 2), tunnistati Pro Lift OÜ ja Baltflex AS

pakkumused vastavaks (p 3) ning tunnistati igas osas edukaks Baltflex AS pakkumus (p 4).

6. OÜ Pro Lift esitas Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirjale nr 1234

vaidlustuse, mis jäeti Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsusega nr 235-

12/135019 RHS § 122 lg 3 p 3 alusel läbi vaatamata (tl 54-57).

Otsuse kohaselt on Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsus (vaidlustus nr 191-

12/135019) tehtud vaidlustaja 13.09.2012 laekunud vaidlustuse lahendamisel ja selle otsuse

tegemisel on Riigihangete vaidlustuskomisjon lähtunud sellest, et vaidlustaja loobus

põhjendustest, mis seonduvad netokäibe ja nõutavate lepingutega. Uues vaidlustuses on

vaidlustaja vaidlustanud hankija otsuse kvalifitseerida kolmas isik samadel põhjendustel,

3-12-2700

3(11)

millest ta varasemas menetluses loobus. Seega on Riigihangete vaidlustuskomisjon samas

asjas juba otsuse teinud.

7. Pro Lift OÜ esitas 28.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsuse nr 235-12/135019 tühistamise ning Kaitseväe

logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr 1234 p-de 2 ja 3 osalise (AS Baltflex

puudutavas osas) ning p 4 tühistamise nõudes.

Kaebajale teadaolevalt puudub AS-l Baltflex kvalifitseerimiseks nõutav käive HT p III.2.2

alap 5.6.1 nimetatud valdkonnas. AS-l Baltflex puuduvad tehnilise ja kutsealase pädevuse

miinimumtaseme tõendamiseks nõutud lepingud, kuna Baltflex AS pakkumuse koosseisus

olev Lisa 2 vorm VI „Õiend varasema kogemuse kohta“ ei sisalda ühtegi lepingut sõidukite

tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende kasutajate väljaõppe teostamise kohta.

RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja

või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse,

koguse ja otstarbega. Sellest ei tulene, et kvalifitseeruma peab just konkreetse teenuse

osutamisel. Hankedokumentide lisas on toodud tõsteseadmete margid ja tõsteseadmete

alusautode margid. Seega on silmas peetud autodele paigaldatud või paigaldatavaid

tõsteseadmeid. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel

liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seda definitsiooni tuleb kasutada ka HT p

III.2.2 alap 5.6.1 ja p III.2.3 alap 5.8.1 tõlgendamisel.

Kaebuse kohaselt ei kvalifitseeru ükski AS Baltflex poolt näidatud lepingu „objekt ja

kirjeldus“ sarnaseks valdkonnaks ning sellest tulenevalt on Kaitseväe logistikakeskuse ülema

20.11.2012 käskkirja nr 1234 otsuse p-d 2 ja 3 osaliselt ning p 4 täielikult vastuolus

hanketeate, hankedokumentide ja riigihangete seadusega.

8. Kaitsevägi palus jätta kaebuse läbi vaatamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kuna kaebaja loobus varasemalt põhjendustest, mis seondusid netokäibe ja nõutavate

lepingutega, siis puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebeõigus puudub HKMS § 268 lg 2

tulenevalt, kuna Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus ei riku kaebaja õigusi, sest kaebaja

loobus neist õigustest varasemalt. Kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja väidab, et ei esitanud

vaidemenetluses

kõiki

argumente

seoses

menetlusökonoomiaga,

kuna

haldusakti

õigusvastasus oli ilmselge. Vaidlustus peab olema põhjendatud. Kui kaebaja otsustas mõnda

hankija otsust mitte vaidlustada, siis järelikult ei ole hilisem vaidlustamine tähtaegne.

Kaebaja nimetab hankija kohustuseks kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni kogu

hankemenetluse vältel. RHS § 39 lg 3 kohaselt ei ole see hankija kohustus, vaid hankija õigus.

Vastustaja ei nõustu, et kvalifikatsiooni kontroll on kogu hankemenetlust läbiv, sest seda võib

teha eraldi muudest otsustest.

Kaebaja väide, et hankes on tõlgendatud valesti tõsteseadme tähendust, oleks tulnud

konkretiseerida 3 päeva enne pakkumuse esitamist. Käesolevas hankes ei saa tõsteseadet ja

sõidukit käsitleda koostoimivalt. Käesoleval juhul on tegemist teenuse tellimise hankega,

mitte asja ostmisega. Hangitakse hoolduse, remondi ja koolituse teenust tõsteseadmele, mitte

selle all olevale sõidukile. Kohatu on viide liiklusseadusele, sest ka teistes seadustes on

kasutatud sõiduki mõistet.

3-12-2700

4(11)

Kaebaja ei ole vastustajalt palunud tutvumist protokolliga, mis otsust tehes koostati. Hankija

ei ole ilma vastavasisulise taotluseta kohustatud neid selgitusi kõigile pakkujatele esitama.

Koosoleku protokollist nähtub, et hankija palus Baltflex AS-lt täiendavat informatsiooni

pakkuja varasema kogemuse kohta. Pakkuja esitas tõendi selle kohta, et kahe esitatud lepingu

alusel on muu hulgas teostatud ka kasutajate väljaõpet. Samuti saab järeldada, et pakkuja

omab vastavat kogemust. Järelikult tuvastas hankija pakkuja eeldatava suutlikkuse sõlmitavat

hankelepingut täita. Baltflex AS esitas vastustajale põhjaliku analüüsi ja vandeadvokaadi

poolt koostatud selgituse täidetud lepingute ja netokäibe osas, mida hankija pidas piisavaks.

9. AS Baltflex palus jätta kaebuse rahuldamata, mõista OÜ-lt Pro Lift välja AS Baltflex

menetluskulud ja jätta OÜ Pro Lift menetluskulud tema enda kanda.

Kvalifitseerimine on hankija kaalutlusotsus ja hankija pädevuses on otsustada, kuidas ta

pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võimes veendub. AS Baltflex poolt esitatud

pakkumine ja täiendavad dokumendid kinnitavad pakkuja kvalifikatsiooni vastavust

hanketeatele. AS Baltflex vastas hanketingimustele ning hankija otsus vastab hanketeates ja

RHS-s sätestatud sisulistele ja vormilistele nõuetele.

Kaebaja sai AS Baltflex poolt hankijale esitatud õiendite sisust teada hiljemalt 20.09.2012, kui

Riigihangete vaidlustuskomisjon need kaebajale esitas, seoses kaebaja poolt Riigihangete

vaidlustuskomisjonile 13.09.2012 esitatud vaidlustusega. Antud asjaoludel oleks kaebaja

pidanud esitama kaebuses toodud alustel ja põhjendustel vaidlustuse Riigihangete

vaidlustuskomisjonile hiljemalt 01.10.2012.

Kaebaja loobus 27.09.2012 istungil osaliselt oma vaidlustuses esitatud põhjendustest. Kaebaja

nõustus sellega, et AS Baltflex omab nõutavat sõidukite tõsteseadmete hooldus- ja

remonditööde kogemust, kuid AS Baltflex esitatud andmete pinnalt ei olnud võimalik

järeldada, et AS Baltflex omaks ka kogemust vastavate seadmete kasutajate väljaõppe

valdkonnas. Otsus tehti 09.10.2012 ning HKMS § 270 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebuse

esitamise tähtaeg kümme päeva vaidluskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest

arvates. Kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse hiljemalt 19.10.2012, kuid seda ta ei teinud.

Kaebaja on minetanud kaebuses toodud alustel ja asjaoludel kaebeõiguse.

10. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2013 kohtuotsusega rahuldamata kaebuse

tagastamise ja alternatiivsena nimetatud menetluse lõpetamise taotluse (resolutsiooni p 1),

tühistas Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsuse nr 235-12/135019 (resolutsiooni

p 2), tühistas Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012 käskkirja nr 1234 p-d 2 ja 3 AS

Baltflex kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ning p 4 (resolutsiooni p

3) ja mõistis Kaitseväelt menetluskuludena OÜ Pro Lift kasuks välja 654,11 eurot. Kohus

põhjendas otsust järgmiselt.

Haldusasja materjalist nähtub, et kaebus esitati lähtuvalt Riigihangete vaidlustuskomisjoni

18.12.2012 otsusest ja see edastati kohtule 28.12.2012. Selleks ajaks ei olnud Riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamiseks ettenähtud 10-päevane tähtaeg

möödunud ning kaebus oli tähtaegne. Tähtsust ei oma, kas kaebuses sisaldus lisaks hankija

käskkirja vastavate punktide tühistamise nõudele selgelt sõnastatuna veel ka Riigihangete

vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise taotlus või mitte, sest lähtuvalt HKMS § 120 lg-st 1

selgitatakse ning täpsustakse kaebaja tegelikke eesmärke kaebuse menetlusse võtmise raames

tehtavate toimingute käigus. Lähtuda tuleb tegelikust eesmärgist ning antud juhul vastas

kaebaja 07.01.2013 kaebuse käiguta jätmise määrusele, et soovib vaidlustada ka Riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahendit. Tallinna Halduskohtu 08.01.2013 määrusega võeti kaebus

menetlusse riigihankes viitenumbriga 135019 tehtud Kaitseväe logistikakeskuse ülema

20.11.2012 käskkirja nr 1234 punktide 2 ja 3 osaliseks tühistamiseks ja punkti 4 ning

3-12-2700

5(11)

riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsuse vaidlustuses nr 235-12/135019

tühistamise nõudes (tl 107-108). OÜ Pro Lift ei ole kaebuse menetlusse võtmise määruses

fikseeritud

nõude

suhtes

vastuväiteid

esitanud.

Seega

sisaldus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahendi tühistamise taotlus esialgses kaebuses, see oli tähtaegne ning

menetluse lõpetamiseks ei ole alust. Samuti ei saa rahuldada kaebuse tagastamise taotlust

lähtuvalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, sest kaebus on menetlusse võetud. Antud juhul ei saaks

kaebust ka HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolude hilisema

ilmnemise tõttu läbi vaatamata jätta, sest vaidlustuse läbi vaatamata jätmine ning hankija

käskkiri, millega eelistati OÜ-le Pro Lift teist pakkujat, on kaebuse esitaja õigustega

puutumuses ning seega on kaebeõigus ilmselgelt olemas.

Riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole varem Kaitseväe logistikakeskuse ülema 20.11.2012

käskkirja nr 1234 peale esitatud vaidlustust lahendanud ning seetõttu ei saanud olla tegemist

ka sama asjaga. Riigihangete vaidlustuskomisjon on lähtunud oma seisukohas vaidlustuse

sisust,

mis

kattus

(osaliselt)

nende

küsimustega,

mida

hinnati

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuses, kuid see ei muuda vaidlustust samaks asjaks

riigihangete seaduse tähenduses. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsusega

rahuldati OÜ Pro Lift vaidlustus ja tunnistati kehtetuks Kaitseväe logistikakeskuse ülema

03.09.2012 käskkirja nr 866 punktid 3 ja 4 AS Baltflex kvalifitseerimise ja pakkumuse

vastavaks tunnistamise osas ning punkt 5 AS Baltflex pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 lahendis toodud arutlus sellest, millises ulatuses

loobus vaidlustuse esitanud OÜ Pro Lift 27.09.2012 toimunud vaidlustuse läbivaatamise

avalikul istungil oma esialgsetest põhjendustest, ei ole asjassepuutuv. Lähtuda tuleb

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse resolutsioonist ning sellega rahuldati OÜ

Pro Lift vaidlustus. Seega saavutas vaidlustuse esitaja oma eesmärgi ning tähtsust ei oma, kui

ulatuslikud olid vastavad põhjendused ja kas osadest põhjendustest loobuti vaidlustuse

läbivaatamise käigus või mitte. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 18.12.2012 otsus nr 235-

12/135019, millega jäeti OÜ Pro Lift vaidlustus läbi vaatamata, tuleb seetõttu tühistada.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS Baltflex ei oleks saanud kvalifitseerida ja et vaidlustatud

käskkiri nr 1234 on vastuolus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsusega nr 191-

12-/135019 (kohtuistungi protokoll, tl 153), millega rahuldati OÜ Pro Lift vaidlustus ja

tunnistati kehtetuks Kaitseväe logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirja nr 866 p-d 3 ja 4

Baltflex AS kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ning p 5 Baltflex AS

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Riigihangete vaidlustuskomisjoni see otsus on

jõustunud. Järelikult oleks tulnud lähtuda nimetatud lahendist ja jätkata hankemenetlust

Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt fikseeritud olukorras, mille kohaselt AS Baltflex ei

kvalifitseerunud. Vastasel korral oleks tulnud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust

vaidlustada. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse puhul oli vaja lähtuda otsuse

resolutsioonist, mitte üksikutest põhjendava osa lausetest. Antud juhul tunnistati vaidlustatud

käskkirjaga nr 1234 varasemalt Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt juba kehtetuks

tunnistatud Kaitseväe logistikakeskuse ülema 03.09.2012 käskkirja nr 866 p-d 3, 4 ja 5

veelkord kehtetuks ning kvalifitseeriti ja tunnistati Baltflex AS pakkumus sama käskkirjaga

uuesti vastavaks ning edukaks. Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt kehtetuks tunnistatud

käskkirja punktide veelkordne kehtetuks tunnistamine ei olnud vajalik ja sellega ei saa luua

võimalust eirata Riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud lahendiga fikseeritut. RHS § 127

lõike 41 kolmanda lause kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud vaidlustuskomisjoni

otsusega või vaidlustuskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. RHS § 127 lõike 5

esimese lause kohaselt on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale vaidlustuse rahuldamise korral

täitmiseks kohustuslik. Lähtuvalt eeltoodust ei ole menetlusosaliste väited seonduvalt

kvalifitseerimise ja kvalifitseerumiseks vajaliku pädevusega enam asjassepuutuvad, sest

3-12-2700

6(11)

vaidlustuskomisjoni jõustunud lahendiga oli AS Baltflex kvalifitseerimise küsimus

ammendavalt lahendatud. Seega tuleb kaebus rahuldada ning vaidlustatud käskkirja punktid

kaebaja poolt taotletud osas tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kaitsevägi palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.02.2013 otsuse

resolutsiooni p-d 3 ja 4 tühistada ning mõista OÜ-lt Pro Lift Kaitseväe kasuks välja

menetluskulud.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsusega

on lõplikult tehtud kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsus. Riigihankemenetluse

etapilisuse põhimõttest tulenevalt on hankija riigihanke õiguspäraseks lõpuleviimiseks

kohustatud tegema õiguspärased otsused kõikide riigihankes osalevate pakkujate ja nende

pakkumuste suhtes. RHS § 39 lg-te 1 ja 6 kohaselt oli hankija kohustatud tegema seega

sisulise põhjendatud otsuse kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Olles tuvastanud, et

kolmas isik vastab kõikidele kvalifitseerimistingimustele, puudus hankijal RHS § 39 lg-st 1

tulenevalt õiguslik alus teha kolmanda isiku suhtes riigihankes kvalifitseerimata jätmise otsus.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et RHS § 39 lg 1 alusel on kvalifitseerimistingimustele

sisulise vastavuse kontrollimise kohustus hankijal, mistõttu on halduskohus väljunud otsuse

tegemisel vaidluse raamidest.

Ebaõige ja põhjendamata on halduskohtu otsuses toodud seisukoht, et hankija ei saa pärast

Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 09.10.2012 otsusega kolmanda isiku kvalifitseerimata

jätmise otsuse motiveerimispuude tõttu kehtetuks tunnistamist teha kolmanda isiku suhtes uut

samasisulist otsust, kui hankemenetluses otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud seda

nõuavad. Kuna kolmandal isikul on põhimõtteliselt võimalik vaidlustada tema suhtes tehtav

RHS § 39 lg-ga 1 vastuolus olev kvalifitseerimata jätmise otsus, muutub võimatuks

hankemenetluse õiguspärane lõpuleviimine.

Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas RHS § 126 lg 1 p-st 5 tuleneval alusel 09.10.2012

otsusega kehtetuks hankija tehtud kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused käskkirjas nr 866. Sellises olukorras ei teinud

Riigihangete vaidlustuskomisjon 09.10.2012 otsusega hankija asemel sisulist otsust, sest

vaidlustuskomisjon ei tuvastanud vaidlustusmenetluses kolmanda isiku mittevastavust

kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning tal puudub ka pädevus hankija asemel sellise

otsuse tegemiseks. Ka Riigikohus on 12.12.2011 määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-11 (p 17)

rõhutanud, et RHS tekstist tuleneb Riigihangete vaidlustuskomisjonile üksnes pädevus hinnata

RHS järgimist hankija poolt. Halduskohus on otsusega laiendanud seadusliku aluseta

Riigihangete vaidlustuskomisjoni pädevust, andes talle riigihankes hankija (kaalutlus)otsuste

tegemise pädevuse.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsus käskkirja nr 866 osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks oli tingitud hankija käskkirjas nr 866 asjaolude tuvastamata ja põhjenduste

esitamata jätmisest. Seega oli hankijal õigus anda välja uus käskkiri, esitades käskkirjas

sisalduvate otsuste tegemiseks piisavad põhjendused käskkirjas või selles viidatud muus

dokumendis.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei olnud võimalik jätta käskkirja nr 866

vaidlustatud osas kehtima, kuna see tähendanuks vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks uute

faktiliste põhjenduste lisamist käskkirja resolutsiooni põhjendustele pärast käskkirja andmist

3-12-2700

7(11)

ning motiveerimispuude tõttu ei olnud selge ja kontrollitav menetlus- ja vormivea mõju otsuse

sisule.

Halduskohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus peab ka ise lubatavaks, et haldusorganid

võivad anda vajadusel pärast oma otsuse tühistamist uue samasisulise otsuse ning see otsus

peab olema vaidlustatav, samas keelab kohus vaidlusaluses riigihankes hankijal uue

samasisulise ja põhjalikumalt motiveeritud käskkirja andmise.

Olukorras, kus halduskohus tühistas käskkirja nr 1234 vaidlustatud punktid üksnes põhjusel,

et

kohtu

hinnangul

oli

Riigihangete

vaidlustuskomisjon

teinud

kolmanda

isiku

kvalifitseerimata jätmise otsuse juba 09.10.2012, on halduskohus sisuliselt ise asunud hankija

asemele ja teinud käskkirja nr 1234 vaidlustatud punktide tühistamisega mh kolmanda isiku

kvalifitseerimata jätmise otsuse. Samuti ei ole kohtuotsuses esitatud ühtegi põhjendust selle

kohta, miks käskkirjas nr 1234 tehtud otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ning

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õigusvastased.

Kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsused käskkirjas nr 1234 on ka sisuliselt õiguspärased, sest kolmas isik vastab kõikidele

kvalifitseerimistingimustele ning kvalifitseerimise otsusega põhjuslikus järgnevuses olevad

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused on seega samuti õiguspärased.

Vastustaja

on

RHS

§

lg-te

ja

alusel

teostatud

kolmanda

isiku

kvalifitseerimistingimustele vastavuse sisulise kontrollimise tulemusena veendunud, et kolmas

isik vastab HT p III.2.2 alap-s 5.6.1 ja HT p III.2.3 alap-s 5.8.1 kehtestatud

kvalifitseerimistingimustele. Õiendil V esitatud netokäive on hankeobjektiga seotud

valdkonna netokäive ning õiendil VI esitatud referentslepingud on vaidlusaluse riigihanke

objektiga sarnaste esemetega lepingud, mis sisaldavad nii hoolduse ja remonditeenuse kui

kasutajate väljaõppe teenuse osutamist.

Kaebaja tõlgendab alapunktides 5.6.1 ja 5.8.1 sätestatud väljendeid alusetult kitsendavalt,

piirates põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt konkurentsi, mis on vastuolus RHS § 3 p-des

3-4 toodud põhimõtetega. Seeläbi püüab ta sisuliselt vaidlustada HT-s kehtestatud

kvalifitseerimistingimusi, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud.

Riigihankes kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel on tegemist RHS alusel konkurentsi

piiravate tingimuste kehtestamisega, mistõttu peavad need piirangud olema põhjendatud,

proportsionaalsed ja selgesõnaliselt sätestatud HT-s (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2-12, p 17 jj).

Hiljem ei saa HT-s sätestatud tingimustele anda põhjendamatult kitsendavat sisu. Antud juhul

puuduvad HT-s viited liiklusseadusele ja selles mõistetele „sõiduk“ ja „tee“ antud sisule. Kui

kaebajale jäi ebaselgeks, millises tähenduses (kitsas või üldlevinud tähenduses) vastustaja

mõisteid „sarnane“, „sõiduk“ jms riigihankes kasutab, tulnuks tal esitada selle selgitamiseks

RHS ettenähtud ajal enne pakkumuste esitamist asjakohane küsimus. Sellist tõlgendust

kinnitavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus asjas nr 3-09-3081 (p 12) ja

30.08.2011 otsus asjas nr 3-11-1452.

12. AS Baltflex palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 07.02.2013 otsuse resolutsiooni p 3

tühistada ning mõista AS Baltflex kasuks välja tema menetluskulud.

Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.

Halduskohus ei hinnanud Pro Lift OÜ kaebuses sisalduvaid sisulisi seisukohti käskkirja nr

1234 väidetava õigusvastasuse osas, kuna kohus asus üllatuslikult seisukohale, et Kaitseväel

puudus pärast Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse jõustumist õiguslik alus

uue kvalifitseerimisotsuse tegemiseks. Halduskohus ei juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte

3-12-2700

8(11)

võimalikule kvalifikatsioonile ja menetlusosalised ei ole saanud selles osas oma seisukohti

avaldada.

Pakkuja kvalifitseerimise otsus on hankija kaalutlusotsus. Seega on hankija poolt tehtavate

kvalifitseerimisotsuste kohtulik kontroll piiratud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03).

Diskretsioonivigade esinemise tõttu kvalifitseerimisotsuse tühistamine ei vabasta hankijat

RHS § 39 lg-s 1 sätestatud õigusest ja sellega kaasnevast kohustusest teha pakkuja suhtes uus

kvalifitseerimisotsus. Kohtuotsuses sisalduvat seisukohta, et hankijal puudus edaspidises

hankemenetluses õiguslik alus apellandi suhtes uue sisulise kvalifitseerimisotsuse tegemiseks,

ei saa pidada õigeks. Halduskohus langetas sisuliselt riigihangete praktikat muutva otsustuse,

andmata menetlusosalistele võimalust esitada oma vastuväiteid. Tekkinud olukord riivab

ebamõistlikult menetlusosaliste ärakuulamis- ja edasikaebeõigust.

Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et menetlusosaliste seisukohad kvalifitseerimise ja

kvalifitseerimiseks vajaliku pädevuse osas ei ole enam asjasse puutuvad. Käskkiri AS Baltflex

kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on piisavalt ja

nõuetekohaselt põhjendatud.

Ebaõige ja põhjendamatu on Pro Lift OÜ hankedokumendi lisale 1 „Tehniline kirjeldus“

tuginev seisukoht, et hankeobjektiga seotud valdkonnaks tuleks lugeda kitsendavalt vaid

liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses mootorsõidukitele paigaldatud tõsteseadmete hoolduse,

remondi ja nende kasutajate väljaõppe teostamise valdkonda. Hankemenetluses tuleb eristada

hankelepingu esemele ja hankes osalevale isikule esitatavaid tingimusi. Hankelepingu eseme

tehnilisse kirjeldusse ei märgita nõudeid pakkuja majandusliku ja/või tema tehnilise ja

kutsealase pädevuse kohta. Need tuleb ammendavalt määratleda HT-s vastavalt RHS § 39 lg-

tele 1 ja 3 ning § 41 lg-le 1 (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-2-12).

HT ega hankedokumendi „Tehniliste tingimuste“ alusel ei ole võimalik järeldada, et hanke

objektiks oleks teenuse osutamine tõsteseadmete alussõidukite osas. Samuti ei ole võimalik

järeldada, et hooldatavad või remonditavad tõsteseadmed peaksid paiknema kogu

hankelepingu täitmise ajal mootorsõidukitel liiklusseaduse tähenduses ja hankijal puudub

õigus nende ümberpaigutamiseks teistele sõidukitele. Pro Lift OÜ vastav tõlgendus ei tugine

selles kontekstis ei RHS § 40 lg 1 p-le 3 ega HT p III.2.2 alap-s 5.6.1 toodud sõnastusele.

Seega on vastustaja kolmanda isiku kvalifitseerimisel õigesti tõlgendanud HT p III.2.2 alap-s

5.6.1 sätestatud hankelepinguga seotud valdkonda, käsitades mõistet „sõidukid“ laiemalt.

Isegi kui HT tingimus oleks sõnastatud ebaselgelt, tuleb RHS § 1 ja kohtupraktika kohaselt

kasutada laiendavat tõlgendust, et kaasata hankesse võimalikult palju pakkujaid ja sellega

aidata kaasa riigihanke eesmärkide realiseerumisele.

13. Kaitsevägi toetab AS Baltflex apellatsioonkaebust.

Käskkirjas nr 1234 tehtud otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärased.

Vastustaja märgib, et isegi kitsamas tähenduses „hankelepingu esemele vastavas osas“

netokäibe nõude kehtestamisel tuleb konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest

lähtuvalt vastavat väljendit sisustada laiendavalt. Vastustaja kinnitab, et on riigihanke HT p-s

III.2.2 netokäibe nõude kehtestamisel pidanud silmas laiemat alternatiivi RHS § 40 lg 1 p-s 3.

Vastustaja on ka pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kehtestatud

kvalifitseerimistingimuse sõnastamisel lähtunud tingimuse laiendavast tõlgendusest. Kaebaja

kitsendav tõlgendus on HT-s kasutatud sõnastuse ja tingimuste kehtestamise eesmärkide ja

põhimõtetega vastuolus.

3-12-2700

9(11)

14. Pro Lift OÜ palub jätta Kaitseväe ja AS Baltflex apellatsioonkaebused rahuldamata ning

apellantidelt välja mõista Pro Lift OÜ kasuks menetluskulud.

Pro Lift OÜ jääb kaebuses toodu juurde ning märgib täiendavalt järgmist. RHS § 39 lg 3

kohaselt on hankijal õigus ja kohustus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu

hankemenetluse vältel. Kaitsevägi oleks pidanud lähtuma VAKO 09.10.2012 lahendi

resolutsioonist. Ka juhul, kui kohus hindab sisuliselt kolmanda isiku vastavust HT-le ja

hankedokumentidele, oleks tulemus sama. Kolmas isik pidi esitama vajalikud tõendid ja

dokumendid hiljemalt pakkumise esitamise tähtajaks. Seda ta aga ei teinud. Kolmandal isikul

ei ole sõlmitud ühtegi lepingut seoses sõidukite tõsteseadmetega.

Antud juhul on oluline lähtuda hankeobjektist ja seda järgida. Tõsteseadmed, mis on

käesoleva hanke objektiks, on mõeldud sõidukitele, mis hakkavad liiklema liikluses.

Standardis EVS-EN 12999:2011 on eraldi rõhutatud, et see ei kohaldu laevade platvormide

tõsteseadmetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Apellatsioonimenetluses

ei

käi

enam

vaidlust

selle

üle,

kas

Riigihangete

vaidlustuskomisjon võis kaebaja vaidlustuse jätta sisuliselt lahendamata või mitte.

Ringkonnakohus hindab halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes vaidlustatud osas, st hankija

käskkirja nr 1234 vaidlustatud punktide õiguspärasust puudutavas osas ja menetluskulude

jaotust puudutavas osas.

16. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.10.2012 otsuse resolutsiooniga tunnistati kehtetuks

hankija käskkirja nr 866 AS Baltflex kvalifitseerimist, tema pakkumuse vastavaks

tunnistamist ja pakkumuse edukaks tunnistamist puudutavas osas. Vaidlustuskomisjoni otsuse

põhjendustest nähtuvalt ei olnud hankija täitnud piisaval määral kohustust kontrollida pakkuja

vastavust

kvalifitseerimise

tingimustele.

Õige

on

apellantide

seisukoht,

et

vaidlustuskomisjonil ei ole seadusest tulenevalt pädevust asuda ise hankija asemel pakkujate

vastavust kvalifitseerimistingimustele kontrollima. Nimetatud hinnangu andmine ja pakkuja

kvalifitseerimata jätmine eeldavad käesoleval juhul RHS § 39 lg-s 1 nimetatud

kontrollikohustuse täitmist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2012. a otsus asjas

nr 3-3-1-2-12, p 16). Vaidlustuskomisjoni otsuse resolutsioonist nähtuvalt ei ole

vaidlustuskomisjon seda ka teinud, vaid on tunnistanud hankija sellekohase otsuse kehtetuks.

Vaidlustuskomisjoni

09.12.2012

otsuse

jõustumise

järel

ei

olnud

AS

Baltflex

kvalifitseerimistingimustele vastavust ühegi kehtiva haldusaktiga otsustatud. Halduskohtu

otsuse põhjendused hankija käskkirja nr 1234 õigusvastasuse osas on seetõttu ekslikud.

17. Käskkirja nr 1234 tühistamise nõude lahendamine eeldab hinnangu andmist AS Baltflex

vastavusele kvalifitseerimistingimustele. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas

nõuetes varasemale käibele (HT p III.2.2 alap 5.6.1) ning lepingute arvule ja mahule (HT p

III.2.3 alap 5.8.1) hankeobjektiga seotud valdkonnas on silmas peetud üksnes liiklusseaduse

tähenduses sõidukite tõsteseadmete hoolduse, remondi ja nende kasutajate väljaõppe

teostamist või peetakse seal silmas tõsteseadmetega seotud teenuseid sõidukitel laiemas

tähenduses, hõlmates muu hulgas laevu ja raudteeveeremeid.

18. Kaebaja viitab asjaolule, et HD lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ on näidatud tõsteseadmete

alusautode margid, milleks on mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses, ning märgitud, et

hankija jätab omale õiguse markide nomenklatuuri muuta. Standardile EVS-EN 12999:2011

tuginedes leiab kaebaja, et tõsteseadmed ning nende hooldus, remont ja kasutamine erinevad

liikluses osalevatel sõidukitel ja raudteeveeremitel, laevadel ja puurtornide kraanadel

kasutatavatel tõstukitel. Seetõttu tuleb kaebaja arvates kvalifitseerimistingimusi tõlgendada

3-12-2700

10(11)

nii, et sõidukite all peetakse silmas sõidukeid liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses. Hankija ja

AS Baltflex leiavad, et HT viidatud punktides kasutatud terminit „sõiduk“ tuleb mõista

tavatähenduses, kus sõidukiks peetakse ka raudteeveeremit ja laeva. Seejuures osundatakse

asjaolule, et tehnilises kirjelduses ei saa kvalifitseerimistingimusi kehtestada ning

kvalifitseerimistingimust tuleb tõlgendada nii, et riigihanke eesmärgid võimalikult paljude

pakkujate pakkumiste kaasamiseks oleksid täidetud.

19. Ringkonnakohus märgib, et raudteeseadus (RdtS) ei pea raudteeveeremit sõidukiks ning

RdtS § 38 lg 1 käsitleb sõidukit tähenduses, mida kasutatakse liiklusseaduses.

Lennundusseaduses (LennS) käsitletakse õhusõidukeid seal näidatud definitsioonis, mis ei

sisalda sõna „sõiduk“ (§ 5 lg 1). LennS erinevates sätetes reguleeritakse sõidukite kasutamist

lennuväljadel ning ka seal peetakse silmas sõidukeid LS tähenduses. Meresõiduohutuse

seaduses kasutatakse veesõiduki terminit (§ 2 p 1), mis erineb liiklusseaduse tähenduses

sõiduki mõistest, ning sõiduki mõistet, mida selles seaduses ei defineerita, kuid mis normi

eesmärgist nähtuvalt vastab sõiduki mõistele liiklusseaduse tähenduses. Eesti keele seletav

sõnaraamat

(http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%B5iduk&F=M)

ja

Eesti

õigekeelsussõnaraamat

(http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=s%C3%B5iduk&F=M)

peavad sõidukiks ka vee- ja õhusõidukeid. Seetõttu võib asuda seisukohale, et ka

raudteeveeremit saab tavatähenduses pidada sõidukiks.

20. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22. veebruari 2012. a otsuse asjas nr 3-3-1-2-12 p-s

15.1, et tehniline kirjeldus on suunatud hankelepingu eseme, mitte pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kirjeldamiseks. Nõudeid pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta

ei märgita hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, vaid need tuleb määratleda HT-s (RHS

§ 39 lg-d 1 ja 3, § 41 lg 1). Seetõttu ei saa tehnilises kirjelduses antud selgitusi ja sealt

nähtuvaid

eesmärke

pidada

kvalifitseerimistingimuste

tõlgendamisel

määravateks.

Kvalifitseerimistingimuse eesmärk võib olla nende pakkujate välistamine hankest, kellel pole

kogemusi ühtegi tüüpi liikuvvahenditel kasutatavate tõsteseadmete hoolduse, remondi ja

kasutajate koolitusega. Tõsteseadmete hooldus, remont ja kasutajate koolitus ei sõltu

tõsteseadme alusseadmest olulisel määral – vastupidist pole kaebaja tõendanud. RHS §-st 1 ja

§ 3 p-dest 3 ja 4 lähtvalt tuleb kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see

tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus asjas nr 3-09-3081, p 12.

21. Ringkonnakohtu arvates pole seetõttu alust hankija käskkirja nr 1234 tühistamiseks.

Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada ja uue otsusega jätta kaebus selles osas

rahuldamata. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hankija käskkirja

tühistamata, tuleb HKMS § 109 lg 4 alusel muuta menetluskulude jaotust ja vaatamata

Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamisele jätta menetluskulud kaebaja kanda. Asi

lahendatakse hankija kasuks. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 tuleb seetõttu samuti

tühistada.

22. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad OÜ Pro Lift menetluskulud (halduskohtus riigilõiv

summas

639,11

eurot

kaebuselt

ja

eurot

esialgse

õiguskaitse

taotluselt,

apellatsioonimenetluses esindajatasu summas 1000,50 eurot, kokku 1654,61 eurot) tema enda

kanda.

23. Hankija

halduskohtus

menetluskulude

väljamõistmist

kaebajalt

ei

taotlenud.

Apellatsioonimenetluses taotles hankija menetluskulude väljamõistmist summas 2829,32

eurot (esindajatasu). Kaebaja leiab, et välise õigusteenuse kasutamine hankija poolt ei olnud

põhjendatud. Hankija põhjendab välise õigusabi kasutamist ja esindajatasu väljamõistmist

kaebajalt sellega, et Kaitseväe Logistikakeskuse teenistuja, kes tegeleb riigihangetega, ei oma

3-12-2700

11(11)

halduskohtumenetluses esindamise kogemust, piisava ressursi puudumisega sellise teenistuja

palkamiseks, juristi suure töökoormusega alates 01.01.2012 ja Kaitseväe hangete suure

arvuga, vaidlustuskomisjoni otsuse tavapäratute ja halduskohtu otsuse üllatuslike

põhjendustega ja kaebaja pahatahtlikkusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebust pidada

pahatahtlikuks. Vastustaja raskused enda esindamisel halduskohtumenetluses teenistujate

poolt ei ole ringkonnakohtu arvates sellised, mis õigustaksid esindajatasu väljamõistmist

kaebajalt.

Halduskohtumenetluses

kantud

haldusvälise

õigusabi

teenuse

kulude

väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks

välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32 edasiste viidetega). Olukorras,

kus Kaitsevägi on hankija enda kinnitusel üks suuremal arvul riigihankeid läbiviivaid asutusi

ning Kaitseväe hangete läbiviimist korraldab logistikakeskus, ei saa asutuse seniseid

kogemusi ja töökorraldust pidada piisavaks, et kaebajalt hankija õigusabikulusid välja mõista.

Hankija taotlus jääb seetõttu rahuldamata.

24. Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 1278,09 eurot

(tl 146), seejuures ei sisalda summa käibemaksu. Õigusabi osutati kokku 11 tundi ja summa

tasumine on tõendatud. Apellatsioonimenetluses taotleb kolmas isik esindajatasu

väljamõistmist summas 2440,06 eurot, sh riigilõiv 639,11 eurot ja esindajatasu ilma

käibemaksuta 1800,95 eurot. Summa tasumine on tõendatud.

Kaebaja vaidleb nende menetluskulude väljamõistmisele vastu osaliselt seetõttu, et

kohtuistungi pidamine ei olnud vajalik. Ringkonnakohtu arvates ei saa kohtuistungiga seotud

kolmanda isiku menetluskulusid pidada ebavajalikeks ja põhjendamatuteks. Vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese

astme kohtus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-48-10, p

26). Asjaolu, et kolmas isik pidi esitama apellatsioonkaebuse, ei õigusta võrreldes

halduskohtus

makstud

esindajatasuga

suurema

esindajatasu

maksmist

apellatsioonimenetluses, sest vaidlusküsimuste ring ei ole kohtumenetluse kestel suurenenud.

Halduskohtu otsuse põhjendustele vastuväidete esitamine ei ole sedavõrd aeganõudev, et

suuremat esindajatasu õigustada. Halduskohtus kantud menetluskulud on põhjendatud ja

vajalikud ning apellatsioonimenetluses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab lisaks

riigilõivule asja keerukust ja selle lahendamiseks kulunud aega arvesse võttes pidada

esindajatasu summas 1250 eurot. Need summad tuleb kaebajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise