3-09-1307/143 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1307

Haldusasi

E.T kaebus, milles kaebaja taotleb tuvastada Põhja tn

liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringuga;

kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn liiklus-

korraldus kooskõlla detailplaneeringuga; kohustada

Pärnu Linnavalitsust tagama vaidlusalusel tänavalõigul

liikluskorraldus vastavalt liiklusseadusele, et oleks ta-

gatud kaebaja ja teiste Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike

liiklusohutus, turvalisus, huvid ja õigused; kohustada

Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pärnus Pikk tn 8 ja

Pikk tn 10 kinnistute vahel asuva sissesõidutee alguses-

se sissesõitu keelav liiklusmärk; kohustada Pärnu Lin-

navalitsust kustutama sissesõidu tee äärtelt parkimist

keelav märgistus

Menetlusosalised

Kaebaja – E.T

Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindaja Katri Pruul

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 12.09.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-1307 muut-

mata ja E.T apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.04.2013 (HKMS § 212 lg 1).

3-09-1307

2(11)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.T pöördus 27.04.2009 Pärnu Linnavalitsuse poole, juhtides tähelepanu, et ilma detail-

planeeringuta ei tohiks täiendavaid teid planeerida ning tuleks taastada tupiksissesõidutee Pikk

tn 8 ja 10 elamute vahel. Linnapea 28.05.2009 kuupäeva kandvas vastuses selgitati, et Pikk tn

8 ja 10 vaheline ala on Pärnu linna tänavate koosseisu kuuluv tänav, mille kasutamise õigus

on kõigil inimestel. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et tee rekonstrueerimiseks on välja antud

ehitusluba.

2. E.T pöördus 26.05.2009 Pärnu Linnavalitsuse poole vaidega, et peatataks ehitustööd ja

taastataks Pikk tn 8 ja 10 korterelamute vahel asunud tupiksissesõidutee ühel tasapinnal (ilma

erineval tasapinnal ja eraldatud kõnni- ja sõiduteeta). Pärnu Linnavalitsus tagastas 11.06.2009

kirjaga vaide, sest sellest ei selgunud haldusakt ega toiming, mida vaidlustatakse, ning puudu-

si nõutud tähtajaks ei kõrvaldatud.

3. E.T esitas 15. juunil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, vaidlustades toimingu, mis

seisneb Pärnu Linnavalitsuse ametnike poolt alustatud kinnistute Pikk tn 8 (kus asub ka kae-

bajale kuuluv korter) ja 10 vahelise tupiksissesõidutee tänavaks ehitamises. Kaebaja taotles

ehitustöödele eelnenud olukorra taastamist, mis kaebusest nähtuvalt seisneb liiklusmärgi „Sis-

sesõidu keeld“ paigaldamises tupiksissesõidutee algusesse ja raudaia ning haljasala taastami-

ses, mis eraldab tupiksissesõiduteed Põhja tänavast, mille osana linnavalitsus kaebaja hinnan-

gul tupiksissesõiduteed ebaõigesti käsitleb. Samuti taotles kaebuse esitaja „kollase värvi kus-

tutamist sissesõidutee äärtelt“ (vt I kd, kaebus tl 5, kiri puuduste kõrvaldamise kohta tl 15,

„palve“ tl 51 ja 74).

Kaebuse põhjendused võib kokku võtta järgmiselt: Pärnu Linnavalitsus on ala arvanud Põhja

tänava hulka kuuluvaks ilma seadusliku aluseta, seaduslikult kinnitatud projektita ja seaduses

ettenähtud huvitatud isikuid kaasamata. 1960-ndatel ehitatud Pikk tn 8 ja 10 majade vaheline

ala kuulus nimetatud majade juurde ja selle eest tasusid majaelanikud maamaksu. Maa riigis-

tati eesmärgil moodustada Pikk tn 8 ja 10 kinnistutele ühine tupiksissesõidutee, mida on ela-

nikel kompensatsiooniks riigi omandisse jätmise eest võimalik kasutada isiklike autode par-

kimiseks, prügikonteinerite paigaldamiseks ja tühjendamiseks jm olmevajadusteks. 2007. a

selgus, et linn on maa omandanud riigilt vale abil, nimetades munitsipaliseerimise taotluses

kinnistutele kuuluvat eramaad koos riigile kuuluva tupiksissesõiduteega Põhja tänavaks. Ela-

nikud ei vaidlusta tupiksissesõidutee kuuluvust linnale või riigile, sest mõlemad nimetatud on

kohustatud kaitsma elanike õigusi elamisväärsetele tingimustele. Tupiksissesõiduteest läbisõi-

3-09-1307

3(11)

dutee kujundamine kujutab endast ohtu Pikk tn 8 ja 10 elanike elule ja tervisele ja hävitab

inimväärse elukeskkonna. Tupiksissesõidutee taastamine on ainus võimalus elanikele ohutu

kojujõudmise ning elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite (kiirabi- ja prügi-

veoautod) juurdepääsu ja ohutu manööverdamise tagamiseks. Tehtuga on linnavalitsus hävita-

nud kaebaja õiguse inimväärsetele elamistingimustele ja sundinud teda elama hirmus tuleviku

ees. Kaebajale kuuluva korteri väärtus kaotab palju, kui ta ei oma enam õigust parkida tasuta

talle ettenähtud ühisel sissesõiduteel. Kaebuse esitaja viitas 25.04.2009 linnavalitsusele saade-

tud osade Pikk tn elamute elanike kirjale, kus väideti, et kuna puudub Pika tn kortermajade ja

nende lähiümbruse detailplaneering, ei ole õigust rajada elamute vahel teid ja lahendada liik-

luskorraldust. Linnavalitsuse ametnike poolt 2005. a „varastatud“ liiklusmärk oli paigaldatud

linnavalitsuse komisjoni otsusel. Liiklusmärgi vargus on põhjustanud „kaks õnnelikult lõppe-

nud otsasõitu“ kaebajale.

4. Pärnu Linnavalitsus esitas 10. juulil 2009. a vastuse E.T kaebusele ning palus see ra-

huldamata jätta. Kinnistu Põhja tänav (kinnistusregistri nr 2665005, katastritunnus

62510:127:0010, sihtotstarve 100 % transpordimaa) omanikuna on kinnistusraamatusse kan-

tud Pärnu linn. Pärnu Linnavolikogu 20.11.2003 otsuse nr 132 alusel esitatud taotlusel anti

maaüksus Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 MaaRS § 28 lg 2 alusel Pärnu

linna munitsipaalomandisse avalikult kasutatava Põhja tänava ehitamiseks. Asendiplaanist ja

Maa-ameti kaardiserveri väljavõttelt on näha, et kinnistute Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala

on Põhja tänava osa. Vabariigi Valitsuse viidatud korraldus avaldati Riigi Teatajas ning seda

ei tulnud haldusmenetluse seaduse §-de 25-32 põhjal teha eraldi teatavaks Pikk tn 8 ja Pikk tn

10 elanikele.

5. Tallinna Halduskohtu 11. novembri 2009. a määrusega jäeti E.T kaebus läbi vaatama-

ta. Kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kaitse kaebaja subjektiivseid õigusi ega vii teda

soovitud eesmärgini – taastada Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise maa-ala remondieelne olukord,

paigaldada äravõetud liiklusmärk ja taastada raudaed ja haljasala. Seetõttu ei saa kaebajal olla

ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust HKMS § 23 lg 3 p 1 mõttes.

Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala ei kuulu korruselamumaa juurde, vaid on eraldi maaüksus.

Vaidlusalune maa kuulub Põhja tänava koosseisu. Kaebuses käsitletud liiklusmärk „Sissesõi-

du keeld“ oli omavoliliselt paigaldatud avalikult kasutatavale teele. Kuna liiklusmärki korter-

ühistu tähtajaliselt ei demonteerinud, tehti seda Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna kor-

raldusel, liiklusmärk paigutati hoiule majandusosakonda. Kaebajal puudub seega õiguslik alus

nõuda liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ paigutamist Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisele alale.

Kohtu pool tehtud infopäringule saadetud vastusest selgub, et kaebaja nimel sõidukeid regist-

reeritud ei ole, seega ei saa vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja kui sõiduki omaniku õigust

parkida tasuta vaidlusalusel maa-alal. Samuti on kohtu poolt kogutud kaardimaterjalist näha,

et sõidukeid on võimalik parkida ja ka pargitakse nii Pikk tn 8 kui ka Pikk tn 10 juurde kuulu-

val maa-alal. Elades kesklinnas, kus on tihe liiklus ning toimub pidev linnaruumi arendamine,

ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et linna liiklusskeemis ei toimu mingeid muuda-

tusi ning avalikku kasutusse määratud maa-ala jääb vaid korruselamute elanike kasutada. Va-

bariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 45 on jõustunud ja kehtiv. Samuti on kehtivad kin-

nistusraamatu kanded Pikk tn 8 ja Põhja tänava osas.

6. E.T esitas 9. detsembril 2009. a määruskaebuse, paludes Tallinna Halduskohtu 11. no-

vembri 2009. a määrus tühistada.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. märtsi 2010. a määrusega (I kd, tl 106) E.T mää-

ruskaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu määruse osas, millega jäeti läbi vaatamata E.T kae-

bus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks paigaldada Pärnus Pikk tn 8 ja 10 kinnistute vahel

asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk ning kustutada sissesõidutee äärtelt

3-09-1307

4(11)

parkimist keelav märgistus, ja saatis kaebuse selles osas halduskohtule läbivaatamise jätkami-

seks.

Vaidlusalune tupiksissesõidutee ei kuulu Pikk tn 8 ja 10 kinnistute alla, vaid Põhja tänava

koosseisu, mis kujutab endast kinnistusraamatu väljavõtte ja katastriüksuse plaani kohaselt

Pärnu linna omandis olevat maaüksust. Asjakohatud on kaebaja vihjed, nagu oleks Pärnu linn

saavutanud Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 andmise mingisuguse valeinfo

abil. Siiski ei saa eeltoodust järeldada, nagu puuduks kaebajal kaebeõigus. Kohaliku omavalit-

suse poolt liikluse korraldamine kohalikel teedel ja tänavatel võib riivata ka üksikisikute sea-

dusega kaitstud huve ja õigusi. Nii ei saa välistada isiku õiguste puutumust liikluskorraldusega

tema kinnistuga piirneval tänaval. Selline liikluskorraldus võib kinnistule juurdepääsu võima-

luste ning muude liiklusolude (müra, heitgaaside hulk, liiklusohutus) kaudu mõjutada kinnis-

asja kasutamist ja turuväärtust. Kaebeõiguse puudumist ei saa pidada ilmselgeks. Ennatlik on

halduskohtu seisukoht, et arvestades antud liiklusolusid, ei saa kaebajal olla õigust vaidlustada

liikluskorralduse muutmist. Kohtul pole praegusel hetkel võimalik leida, et kehtiv ehitusluba

Põhja tn rekonstrueerimiseks välistab kaebaja õiguse nõuda Põhja tn liikluskorralduse muut-

mist tema soovitud viisil, kuivõrd seda ehitusluba ei ole haldusasja materjalide hulgas. Ühtlasi

leidis ringkonnakohus, et sõltumata eeltoodust puudub kaebajal õigus taotleda vaidlusalusel

maatükil paiknenud raudaia ja haljasala taastamist. Need rajatised asuvad Põhja tn kinnistul

ega ole Pikk tn 8 kinnistu osaks. Järelikult ei riiva nende rajatiste kõrvaldamine või ümberehi-

tamine Pikk tn 8 korruselamu korteriomanike omandiõigust.

8. Riigikohus nõustus 4. oktoobri 2010. a määruses (I kd, tl 145) ringkonnakohtu seisukoh-

tadega osas, milles jäeti rahuldamata E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. novembri

2009. a määruse peale haldusasjas nr 3-09-1307.

9. Tallinna Halduskohus otsustas 25. oktoobri 2011. a määrusega (II kd, tl 24) jätkata

haldusasja menetlust järgmiste nõuete osas: tuvastada Põhja tn ja Pühavaimu tn liikluskorral-

duse mittevastavus Pärnu Linnavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 83 kehtestatud detailplanee-

ringuga; kohustada Pärnu Linnavalitsust viima Põhja tn ja Pühavaimu tn liikluskorraldus

kooskõlla Pärnu Linnavolikogu 20.12.2011 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringuga ja

kohustada tagama liikluskorraldus vastavalt liiklusseadusele ja selliselt, et oleks tagatud kae-

baja ning teiste Põhja tänavaga piirneva Pikk tn 8 ja 10 elanike liiklusohutus, turvalisus, huvid

ja õigused.

10. Tallinna Halduskohtus 30. märtsil 2012. a toimunud istungil (II kd, tl 79-81) täpsustas

E.T kaebuse nõudeid. Kaebaja taotluseks on paigaldada sissesõidutee algusesse sissesõitu kee-

lav märk, kustutada sissesõidutee ääres olev kollane parkimist keelav märgistus, tuvastada

liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringuga ja kohustada vastustajat viima liikluskor-

raldus kooskõlla detailplaneeringu ja liiklusseadusega.

11. Tallinna Halduskohtu 17. augustil 2012. a toimunud istungil (II kd, tl 117-119) jäi menet-

lusosalistel saavutamata üksmeel kohtuliku kompromissi sõlmimiseks.

12. Tallinna Halduskohus jättis 12. septembri 2012. a otsusega E.T kaebuse rahuldamata.

Kohus võttis arvesse varasemat menetluskulgu, leides, et kaebaja nõuded puudutavad liiklus-

korraldust Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelisel alal. Kohus andis asjas hinnangu üksnes väidetele

ja tõendile, mis on esitatud seoses Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vahelise ala liikluskorraldusega, ning

jättis muud menetlusosaliste väited tähelepanuta. Kohtu põhjendused:

1) Vaidlusalune tupiksissesõidutee ei kuulu Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistute koosseisu, vaid

on Põhja tn osa. Nimetatud maatükk anti Pärnu linna omandisse Vabariigi Valitsuse

31.01.2005 korraldusega nr 45. Tegemist on kehtiva korraldusega ning asjakohased pole kae-

baja väited, et Pärnu linn on saavutanud maatüki munitsipaliseerimise valeandmete esitamise-

ga. Korralduse alusel anti vaidlusalune maa Pärnu linna munitsipaalomandisse kohaliku oma-

3-09-1307

5(11)

valitsuse ülesannete täitmiseks ja linna arenguks, avalikult kasutatava Põhja tn ehitamiseks.

Kaebaja väited majade vahelise sissesõidutee loomise ja kasutamise kohta üksnes Pikk tn 8 ja

Pikk 10 maja elanike huvides on alusetud.

2) Põhjendatud pole kaebaja nõuded raudaia paigaldamiseks ning haljasala taastamiseks.

Riigikohtu halduskolleegium on 04.10.2010 määruses käesolevas haldusasjas nr 3-3-1-51-10

punktis 11 asunud seisukohale, et kaebajal puudub õigus taotleda vaidlusalusel maatükil paik-

nenud raudaia ja haljasala taastamist.

3) Põhja tänavat puudutav detailplaneering kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsu-

sega nr 83. Kaebaja palus kaebuses tuvastada Põhja tänava Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 korterela-

mute vahelise ala liikluskorralduse mittevastavus detailplaneeringule ning kohustada Pärnu

Linnavalitsust viima Põhja tn liikluskorraldus kooskõlla Põhja tänava osas kehtestatud detail-

planeeringuga. Vastustaja väidete ja asjas esitatud tõendite kohaselt lõpeb otsusega nr 83 keh-

testatud detailplaneeringu maa-ala tupiktee osaga, kus 1999. aastal paiknes raudaed (II kd, tl

89, 92-102). Kohtuistungil nõustus kaebaja vastustaja seisukohaga, et detailplaneeringu ala

lõpeb kohaga, kus 1999. aastal paiknes raudaed. Seega ei reguleeri Põhja tn puudutav detail-

planeering vaidlusaluse tänavaosa liikluskorraldust ning seetõttu ei saa vaidlusaluse tänava-

lõigu liikluskorraldus olla vastuolus Põhja tänava osas kehtestatud detailplaneeringuga.

4) Kaebaja väitel väheneb praeguse liikluskorralduse tõttu tema korteri väärtus, kuna puu-

dub elamu juurde parkimise võimalus. Tõendeid hinnates ilmneb, et parkimisvõimalus on

tagatud Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 kinnistutel ning seda võimalust ka kasutatakse. Kuna majade

hoovi on sissesõit lubatud vaid majaelanikele, ei ole teistel sõidukitel hoovides parkimisvõi-

malust (II kd tl 68, 67). Kui ka kõrvaldada sissesõiduteelt parkimist keelav liikluskorraldus, ei

muutu sissesõidutee Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 elanike parkimiskohaks. Tegemist on linna täna-

vaga, kus kehtib kesklinna tasuline parkimiskorraldus.

5) Põhjendatud pole kaebaja nõue eemaldada sissesõidu tee äärtelt parkimist keelav märgis-

tus. Menetlusosalised on kohtumenetluse käigus jõudnud üksmeelele selles, et kui kustutada

sissesõidutee äärtelt parkimist keelav märgistus ning lubada parkimine sõidutee äärtes, siis ei

mahu teel liiklema prügiautod ega kiirabi (II kd tl 117 pöördel). Arvestades ka kaebaja väiteid,

et jalakäijatel on ohtlik ületada sõiduteed parkivate autode vahelt, kuna samal ajal tuleb jälgi-

da tänavalõigul sõitvaid sõidukeid (tl 185 pöördel), ei ole jalakäijate ja teiste liiklejate huvides

parkimise lubamine sissesõidutee äärtes.

6) Kaebaja on leidnud, et vaidlusalusel tänavalõigul on jalakäijatel liiklemine ohtlik ja eba-

turvaline. Kohtu hinnangul tagab kehtiv liiklusskeem liiklejate liiklusohutuse ja jalakäijate

turvalisuse vaidlusalusel teelõigul. Arvestada tuleb, et tegemist on lühikese tupiksissesõiduga

teelõiguga, kuhu Põhja tn poolt on sõidukite liiklemise takistamiseks paigutatud betoontõki-

sed, sissesõidutee äärtes puudub võimalus parkida, majade hoovidesse on lubatud sissesõit

vaid majaelanikele ning Põhja tn-le on sissesõit Pikk tn-lt keelatud, mistõttu nimetatud tänava-

lõigul puuduvad eeldused kujuneda tiheda liiklusega tänavalõiguks (II kd tl 11, 22, 31, 67, 68,

69, 70).

7) Üheks kaebaja nõudeks oli kohustada Pärnu Linnavalitsust paigaldama Pikk tn 8 ja Pikk

tn 10 vahel asuva sissesõidutee algusesse sissesõitu keelav liiklusmärk. Hinnates tänavalõigu

osas tuvastatud asjaolusid ning arvestades, et tegemist on avalikult kasutatava tänavaga, ei ole

kohtu arvates avalikes huvides tänavalõigu täielikult liikluseks sulgemine sissesõitu keelava

liiklusmärgiga, sest nimetatud liiklusmärgi paigutamisel ei tohi edasi sõita ühegi sõidukiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-09-1307

6(11)

13. E.T esitas 10. oktoobril 2012. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, milles oleks lähtutud nii kaebaja

kui vastustaja kompromissettepanekutest ja esitatud tõenditest asja kohta. Apellatsioonkaebu-

se põhjendused on järgmised.

1) Vaidlusalune tupiksissesõidu tee kuulub riigile. Elamutele kuulunud maa riigistati 1999. a

kahe kinnistu moodustamisel, jäädes kahe kinnistu (Pikk tn 8 ja 10) ainsaks juurdepääsuks.

Põhja tänaval puudub seos tupiksissesõiduteega. Seda tõendab ka Riigikantselei poolt

18.01.2011 väljastatud alusdokument Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 juurde

(Riigikantselei seletuskiri Pärnus asuva Põhja tänava maaüksuse munitsipaalomandisse and-

mist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde). Maa taotleja on Pärnu Linnavo-

likogu ja taotletakse ainult Põhja tn maa-ala. Apellatsioonkaebusele lisatud munitsipaaloman-

disse taotletava maa-ala asendiplaanilt on selgesti nähtav taotletava maa-ala piir, isegi kriips

raudaia tähistamiseks (II kd, tl 144). Seega tõendab Riigikantselei, et Vabariigi Valitsuse

31.01.2005 korraldusega nr 45 on munitsipaalomandisse antud ainult Põhja tn maa-ala.

2) Segadused kinnistu tupiksissesõiduteega on põhjustatud Pärnu Linnavalitsuse ametnike

poolt, kes tõlgendasid valesti Vabariigi Valitsuse otsust nr 45. Kaebaja esitatud Riigikantselei

dokumente ei võetud kohtus isegi arutluse alla. Halduskohtu otsuseid ei väära isegi Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunikud, kes on juhtinud tähelepanu hulgale eksimustele elementaarsete

õiguspõhimõtete vastu.

3) Kohus on valesti käsitlenud kompromissettepanekuid. Vastustaja oli nõus paigaldama

sissesõidukeelu märgi asemele uue samasuguse. Erimeelsus oli ainult märgi alla paigaldatava

teksti sisus. Kaebaja soovis endist teksti, aga linnavalitsus soovis paigaldada uut teksti. Selles

küsimuses oli kokkulepe praktiliselt saavutatud ja kohtus oleks olnud vajalik ära kuulata osa-

poolte põhjendused erinevate tekstide kohta ning selle alusel teha tahvli osas õiglane otsus.

Kohus keelas oma otsusega märgi paigaldamise üleüldse, ignoreerides mõlema poole ettepa-

nekuid. Nii kaebaja kui vastustaja olid juba saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et Põhja tn

poolt tuleb taastada enne raudaia ja haljasala lammutamist olnud olukord, erimeelsus oli ainult

konkreetsete vahendite osas – kas tõkised või raudaed. Kompromissi saavutamine oleks täiesti

kohtu võimuses. Oma otsusega aga keelab kohus igasuguste tõkiste paigaldamise, olles nii

vastu mõlema osapoole püüdlustele.

4) Kohus on vääralt jätnud tähelepanuta kaebaja kompromissiettepanekus sisalduva soovi, et

kui tema kompromissettepanekuid ei arvestata, siis nõuab ta sissesõidutee ehitamist kujul,

nagu nõuab seda vastava ala ehitusprojekt.

5) Kohus on ekslikult väitnud, et Pikk 8 kinnistul on hoov, kus on võimalik parkida. Tegeli-

kult ei ole selle nn hoovi suurus piisav isegi omanike, rääkimata elanike autode parkimiseks.

Tupiksissesõidutee oma esialgsel kujul kompenseeris selle. Kaebaja on 86-aastane ja kui tal

on vaja sugulaste ja tuttavate abi, peavad nad kaebajale abiks tulles parkima oma autod eba-

seaduslikult, sest muud võimalused on vastustaja Pikk 8 lähiümbrusest lihtsalt kaotanud. Kui

abi vajav vanainimene ei oma autot, oleks täiesti otstarbekas anda mõnele tema abistajale ma-

ja läheduses tasuta parkimisõigus.

14. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. oktoobri 2012. a määrusega E.T apellatsioonkaebuse

käiguta, paludes kaebajal oma nõudeid täpsustada.

15. E.T esitas 29. novembril 2012. a apellatsioonkaebuse täiendused, milles märgib järg-

mist:

1) Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 02.03.2012 koostatud dokumendi pealkirjaga

„Kaebuse esitaja nõude täpsustused ning taotlus dokumentide väljanõudmiseks ja dokumenti-

de haldusasja juurde nõudmiseks”, milles loetletud nõuded erinevad halduskohtu poolt nime-

3-09-1307

7(11)

tatud nõuetest. Täpsustatud nõuded on kirjas 17.08.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud do-

kumendis: „Selgitus, miks kaebaja E.T jäi eriarvamuse juurde kokkuleppe saavutamise püüd-

lustel Pärnu Linnavalitsusega ning mille tõttu tegelikku kokkulepet ei saavutatud ning kaebaja

täiendavad kompromissettepanekud” (II kd, tl 112-115).

2) Käesoleva haldusasja algatamise aluseks ja kaebuse põhinõudeks on tuvastada Pikk 8 ja

Pikk 10 vahelisel õuealal oleva ca 30 meetri pikkuse tupiksissesõidutee lõhkumine ja selle

ümberehitamine linna tänavaks, kus on lubatud kiiruseks 50 km tunnis, kuhu võivad sisse sõi-

ta ka veoautod, treilerid ja autobussid, kellel puudub võimalus seal isegi ümber pöörata.

3) Vaidluse lahendamine on ka praegu suhteliselt lihtne, kaasa arvatud kompromissi saavu-

tamine, kui kohus nõuaks vastustajalt vastust kahele põhiküsimusele: milliste dokumenteeri-

tud haldusotsuste alusel on lõhutud vaidlusalune tupiksissesõidutee ja mis oli sissesõidutee

lõhkumise ja ümberehitamise tegelik eesmärk? Halduskohus ei ole neile põhiküsimustele vas-

tust leidnud, mistõttu on halduskohtu otsus ebaadekvaatne. Kui halduskohtu ülesanne on kind-

laks teha kaevatava tegevuse õiguspärasus või õigusvastasus, siis on vaidlustatud kohtuotsuses

see jäänud tegemata.

4) Haldusasja lahendanud kohtunik on varasemalt leidnud, et kuna vaidlustatud sissesõidu-

tee lõhkumise aluseks oli detailplaneering, siis selle alusel tehtud ehitusprojekti alusel on sis-

sesõidutee lõhkumine seaduslik. Kui aga vastustaja ise tunnistas, et vaidlustatud alal detail-

planeeringut ei ole, siis on kohtunik leidnud, et tänu detailplaneeringu puudumisele on sisse-

sõidutee lõhkumise seaduslik alus veelgi kindlamalt põhjendatud, kuigi kohtu arvates senine

„seaduslik alus” on kadunud. Kui ilma seadusliku aluseta ehitatud rajatis tuleb likvideerida,

siis seadusliku aluseta likvideeritud rajatis tuleks taastada. Siin ei tohiks olulist rolli mängida,

kellele kuulub maatükk, kus rajatis asub.

5) Kaebaja küsimust, kas on mõttekas lubada liiklus kahe 3-korruselise maja õuealal 30

meetri pikkusel tupikteel 50 km tunnikiirusega peatumise ja parkimise keeluga, kohtuistungil

lihtsalt eirati. Vaidlusalusel tupikteel puudub tänavanimetus ja märgistus, vastustaja on seda

nimetanud erinevatel viisidel.

6) Riigikohus on oma 04.10.2012 määruses olnud seisukohal, et niikaua kui kohtu käsutuses

ei ole projekti, mille alusel lammutustööd on teostatud, ei ole võimalik kindlaks teha, kas ehi-

tus ja lammutustööd olid seaduslikud või mitte. Tallinna Halduskohus ignoreeris kaebaja esin-

daja nõuet lisada vastav projekt kohtutoimikule. Kohtu ja ka kaebaja käsutuses ei ole nimeta-

tud projekti praeguse hetkeni ja kaebajal on kahtlus, et see näitaks Pikk 8 ja Pikk 10 lammu-

tus- ja rekonstrueerimistööde ebaseaduslikkust;

7) Seletuskirjast Pärnus asuva Põhja tänava maaüksuse munitsipaalomandisse andmist käsit-

leva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde on märgitud, et taotletava maaüksuse piir ja

sihtotstarve on määratud Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega kehtestatud maa-ala de-

tailplaneeringuga. Vaidlusaluse Pikk 8 ja Pikk 10 õueala kohta ei ole käesoleva ajani detail-

planeeringut, järelikult ei taotletud vaidlusalust maa-ala Põhja tänava ehitamiseks munitsi-

paalomandisse. Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korralduse nr 45 alusel on munitsipaaloman-

disse antud taotletud maa-ala. Seega eelnimetatud määruse kohaselt ei kuulu vaidlusalune

maatükk munitsipaalomandisse. Vastustaja tunnistas kohtus ise, et vaidlusalusel maatükil de-

tailplaneering puudub.

16. Pärnu Linnavalitsus esitas 28. jaanuaril 2013 vastuse E.T apellatsioonkaebusele ja palus

see jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad:

1) Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Pikk tn 8 ja Pikk tn 10 vaheline ala ei kuu-

lu nimetatud hoonete kinnistute koosseisu, vaid on Pärnu linna omandisse ja tänavate koossei-

su kuuluv Põhja tänav.

3-09-1307

8(11)

2) Vaidlusalune maaüksus on antud Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45

MaaRS § 28 lg 2 alusel Pärnu linna omandisse avalikult kasutatava Põhja tänava ehitamiseks.

Katastriüksuse plaanilt nähtub, et vaidlusalune maa-ala moodustab ühtse katastriüksuse nime-

tusega Põhja tänav; selle omanikuks on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel Pärnu

linn; see maa-ala on Põhja tänavana kantud ehitusregistrisse ja ehitusregistri andmetel on Põh-

ja tänava ehitamiseks antud välja ehitusluba. Seega on alusetud kaebaja väited tupiktänava

kuuluvuse, loomise ja kasutamise kohta.

3) Vastustaja on 18.04.2012 esitanud Tallinna Halduskohtule kinnitamiseks kompromissi.

Kuivõrd kaebaja jäi kompromissi osas eriarvamusele, siis halduskohus kompromissi ei kinni-

tanud. Vastustaja jääb esitatud kompromissettepaneku juurde.

4) Vastustaja ei nõustu, et kaevatava toiminguga on kaebaja korteri väärtus langenud, kuna

puudub elamu juurde parkimise võimalus. Pikk tn 8 ja 10 juurde kuulub eramaa, mille piires

on parkimisvõimalus tagatud ja seda ka kasutatakse. Lisaks on võimalik parkida avaliku tasu-

lise parkimisala piires Pikal tänaval.

17. E.T esitas 5. märtsil 2013 täiendavad seisukohad, teatades, et jääb oma kaebuse ning

Tallinn Halduskohtule esitatud kompromissettepanekute juurde. Ühtlasi leiab kaebaja, et hal-

duskohus pole kohelnud menetlusosalisi võrdselt ega võtnud arvesse kaebaja esitatud tõen-

deid. Kohus peab välja selgitama, kelle huvides 20 meetri pikkune tupiktee kihutamiseks ehi-

tati. Kui põhjendatud vastust ei ole, siis ainuüksi juba sellest tulenevalt peab nn tänava likvi-

deerima. Vastustaja ainus põhjendus kuni viimase kohtuistungini oli, et see mõttetu tänava-

jupp oli vajalik detailplaneeringu täitmiseks. Viimasel halduskohtu istungil tuvastas kohtunik,

et vaidlusalusel tupikteel detailplaneering puudub ja jõudis järeldusele, et seetõttu oli selle tee

ehitamine veelgi õiguspärasem. Ei pea omama juriidilist haridust, et aru saada selle väite mõt-

tetusest. Kaebaja kordab ka varasemalt esitatud seisukohta, et vaidlusalune maa kuulub jätku-

valt riigile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Apellatsioonkaebuses on kaebaja nõudnud kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemi-

sel nii kaebaja kui vastustaja poolt halduskohtus esitatud kompromissettepanekutest lähtumist.

Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa asja lahendada kompromissiga, see on eranditult

poolte õigus. HKMS § 154 lg 1 näeb ette, et pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku

lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Seega ei takistanud halduskohtu

otsus kaebajal vastustajaga kompromissile jõudmist ega takista seda ka ringkonnakohtu otsus

kuni otsuse jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub HKMS § 176 lg 1 kohaselt siis, kui seda ei saa

tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kuna ringkonna-

kohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse kuni 19. aprillini 2013 või kassatsioon-

kaebuse esitamise korral kuni Riigikohtu lahendini, võib kaebaja kuni selle ajani esitada mõ-

lema poole poolt allkirjastatud kompromissi ringkonnakohtule ning taotleda menetluse lõpe-

tamist. Kui kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine (HKMS § 154 lg 1), tühis-

tab ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse, kinnitab kompromissi ja

lõpetab menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 3 teine lause).

19. Ringkonnakohus selgitab veel, et kompromissläbirääkimiste ummikusse jooksmisel ei saa

kohus asja lahendamisel aluseks võtta neid seisukohti, milles pooled läbirääkimistel kokku-

leppele jõudsid, sest seadus selleks alust ei anna (vt selle kohta, mida kohus kompromissi osas

teha saab, HKMS § 154 lg 4). See poleks ka õiglane, sest kompromissi sõlmimiseks vajalikud

tingimused võivad poole hinnangul kujutada endast ühtset kompleksi, millest ühe või teise

osas kokkuleppe mittesaavutamine teeb kogu kompromissi poolele mittevastuvõetavaks. See-

pärast jätkab kohus siis, kui kompromissläbirääkimiste tulemusena kompromissi ei sünni,

3-09-1307

9(11)

kaebuses esitatud nõuete arutamist nii nagu vahepealseid kompromissläbirääkimisi poleks

olnudki. Eelnevast tulenevalt on alusetud kaebaja kompromissläbirääkimiste arvestamata jät-

misest lähtuvad etteheited halduskohtule.

20. Kuna HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada uusi nõudeid, jätkab

ringkonnakohus halduskohtu poolt menetlusse võetud nõuete põhjendatuse kontrollimist.

Siinkohal tuletab ringkonnakohus kaebajale veelkord meelde, et arvestades käesolevas asjas

tehtud Riigikohtu 04.10.2010 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-51-10 (vt p 11), ei ole käesolevas

asjas vaidluse all Pikk tn 8 ja 10 vahelise juurdepääsutee taastamine enne ümberehitust olnud

kujul. Nagu ringkonnakohus juba 08.03.2010 määruses selgitas, pole kaebaja sissesõidutee

omanik ning tema omandiõigust ei saa riivata sissesõiduteel asunud rajatiste kõrvaldamine või

ümberehitamine. Vaidluse all saab olla üksnes liikluskorraldus sel tänavalõigul, mis arvesta-

des kaebaja väiteid, tähendab sissesõidukeelu märgi paigaldamist sissesõidutee algusesse ja

parkimist keelava märgistuse eemaldamist sissesõidutee servas.

21. Kaebaja on apellatsioonkaebuses nõustunud kohtuotsuse seisukohaga, et Pärnu Linnavo-

likogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneering ei reguleeri Pikk tn 8 ja 10 va-

helise tänavalõigu liikluskorraldust, kuid leiab, et sellisel juhul puudub linnavalitsusel õiguslik

alus sissesõidutee liikluskorralduse muutmiseks üldse.

22. Liiklusseaduse § 6 lg 4 kohaselt tagab liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendi-

te õige paigutuse ja korrasoleku teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Liik-

lusseaduse § 2 p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või

maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Liiklusseaduse § 6 lg 2 kohaselt korralda-

takse liiklust liikluskorraldusvahenditega.

23. Nagu kohus õigesti kindlaks tegi, on tee omanik käesoleval juhul Pärnu linn, kelle üles-

anne on tagada liiklusohutuse nõuetele vastav liikluskorraldus. Kaebaja seisukoht, et Vabariigi

Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 45 ei antud Pikk tn 8 ja 10 vahelist teeosa Pärnu linna

munitsipaalomandisse, on otseses vastuolus kaebaja enda poolt esitatud 31.03.2005 Pärnu

linna ja riigi esindaja allkirjastatud piiriprotokolliga (II kd, tl 48) ja selles viidatud 15.03.2005

koostatud katastriüksuse plaaniga (II kd, tl 53), millel piiripunktide asetust jälgides selgub, et

vaidlusalune teeosa kuulub Põhja tänava koosseisu. Asjaolu, et seda teeosa taotleti munitsi-

paalomandisse kui Põhja tänava osa, nähtub ka katastrimõõdistamise plaanil esitatud katastri-

üksuse pindala, 19.10.2004 Pärnu Linnavolikogu poolt maavalitsusele esitatud maa munitsi-

paalomandiks andmise taotluses (II kd, tl 51) toodud taotletava maa pindala ja kinnistusraa-

matu väljavõttes Pärnu linnale kuluva Põhja tänava (II kd, tl 20) pindala võrdlemisel - kõigil

juhtudel on pindalaks 4165 m2. Pikka ja Põhja tänavat ühendava teejupi näol on tegemist ava-

likult kasutatava kohaliku teega, mille rekonstrueerimiseks on 05.12.2008 välja antud ehitus-

luba nr EL-1307. Ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuses on menetlus lõpetatud halduskoh-

tu 25.10.2011 määrusega käesolevas asjas, seega ei oma tähtsust kaebaja väited ehitusprojekti

väljanõudmise vajalikkusest asja lahendamiseks.

24. Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja

Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringu seletuskirja (I kd, tl 195-208) kohaselt tuleb de-

tailplaneeringualal taastada ajalooline Põhja tänav, mis jääb kvartalisiseseks juurdepääsutäna-

vaks. Põhja tänava maa-ala munitsipaalomandisse andmise korralduse eelnõu seletuskirja ko-

haselt on täpsustatud, et Põhja tänav jääb uueks keskuseks kujuneva maa-ala, millel asuvad

kontserdimaja, muuseumiait, kaubanduskeskus, parkimismaja ja muud ärihooned, kvartalisi-

seseks juurdepääsuks (II kd, tl 140-141). Detailplaneeringu eesmärgiks oli muu hulgas ka par-

kimisprobleemi ennetamine, potentsiaalsete ohtude määramine ning vajalike parkimiskohtade

planeerimine.

Pärnu

Linnavalitsuse

kodulehel

aadressiga

http://www.parnu.ee/fileadmin/komponendid/planeeringud/dp/file_DP/PohjaVeeRiiaRingi_lii

3-09-1307

10(11)

klus.pdf asuval detailplaneeringu liikluskorralduse skeemil pole parkimist Põhja tänava koos-

seisu kuuluval vaidlusalusel teeosal ette nähtud. Parkimiseks on antud piirkonnas kavandatud

Põhja tänava äärde kummalegi poole Põhja tänavat ja Pikka tänavat ühendavat vaidlusaluse

teejupi suuet vastavalt 23 ja 32 parkimiskohta ning Pikk tn 8 ja 10 majade kruntidel kummalgi

15 parkimiskohta. Kuigi algselt ka Pika tn äärset maa-ala hõlmanud planeering kehtestati sel-

liselt, et vaidlusalune Pikka ja Põhja tänavat ühendav tänavaosa jäi Pika tänava poolses otsas

planeeringualast välja, võib detailplaneeringu liiklusskeemist siiski järeldada, et nii Põhja kui

ka Pika tänava poolses otsas ühelaiusena planeeritud läbipääsul polnud parkimist tervikuna

kavandatud. Eeltoodu ei tähenda, et linn teeomanikuna ei võiks parkimiseks ette näha ka vaid-

lusalust teeosa. Liikluskorralduse muutmiseks ega liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks ei

pea läbi viima detailplaneeringu menetlust. Kui detailplaneering koostatakse, siis tuleb need

küsimused PlanS § 9 lg 2 p 4 kohaselt lahendada, kuid reeglina otsustab teeomanik liikluskor-

raldusvahendite paigaldamise ilma avalikku menetlust läbi viimata. Seega on kohtul õigus, kui

ta ei lasknud end segada asjaolust, et detailplaneeringus antud tänavalõigu liikluskorraldust ei

käsitletud. Kaebus on liikluskorralduse vastavusse viimiseks detailplaneeringuga jäetud õiges-

ti rahuldamata, sest vaidlusalune teejupp ei asunud detailplaneeringualas, kuid kontrollida

tuleb, kas kaebaja nõuded tupiktänava staatuse taastamiseks seeläbi, et sissesõidutee algusesse

pannakse sissesõitu keelav liiklusmärk, ning parkimise lubamiseks sissesõidutee ääres, on

põhjendatud.

25. Arvestades seda, et käesolevas pikka aega kestnud menetluses on nõudeid korduvalt täp-

sustatud ning linnavalitsus on pidanud samuti oma seisukohti täpsustama, arvestab kohus koh-

tumenetluse käigus esitatud nõuete ja keeldumist põhjendavate väidetega. Käesoleval ajal on

Pika tn poolsel sissesõidul liiklusmärk 552 - umbtee - ja Põhja tänava poolsel sissesõidul ta-

kistavad sissesõitu tõkised. Linnavalitsuse e-kirjast kaebaja esindajale (II kd, tl 179) selgub, et

linnavalitsus ei pea Pikk tn 8 ja 10 vahelisele alale sissesõidukeelu märgi paigaldamist ja sis-

sesõidu lubamist üksnes Pikk tn 8 ja 10 elanikele õigeks, sest tegemist on avaliku tänavaga

ning nende kinnistute elanikele eelise loomine tähendaks ebavõrdset kohtlemist. Ringkonna-

kohtu arvates on tegemist asjakohase põhjendusega. Liiklusmärkide paigaldamine tähendab

kohaliku omavalitsuse poolt haldusakti andmist. Liiklusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on liikluse

korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda mini-

maalselt kahjustav liiklus. Käesoleval juhul tagab umbtee märk selle, et juhuslik transport

tänavale ei pööra, samas on tagatud juurdepääs nii Pikk tn 8 ja 10 elamutele kui ka kaugemal

Põhja tänava pool asuvatele kinnistutele. Kuna juba praegu on tegemist umbtänavaga, kus

liiklevad Pikk tn 8 ja 10 külastavad sõidukid ning Põhja tn 5a Pärnu maavalitsuse parklasse

suunduvad sõidukid, ei saa liiklustihedus olla selline, et kaebaja turvalisus tänaval liiklemisel

oleks ohus. Nagu kohtumenetluses selgitati, on antud kohas sõidutee ja kõnnitee erinevatel

tasapindadel, mis teeb tänava ohutumaks (vt fotod, II kd, tl 10-13). Seega on vastustaja seisu-

koht, et antud tänaval tagab liiklejate ja elanike huvide tasakaalustatud arvestamise liiklus-

märk 552 ja tõkised, põhjendatud.

26. Peatumise ja parkimise keelu säilitamist on linnavalitsus põhjendanud sellega, et tänava-

osa on nii kitsas, et sõidukite parkimise korral ei mahu teel liiklema prügiautod ja kiirabi, sa-

muti oleks liiklemine jalakäijatele ohtlikum. Pikk tn 8 ja 10 elanikel on võimalik parkida oma

kinnistul ning avaliku tasulise parkimisala piires Pikal tänaval soodsa parkimisloa alusel (koh-

tuistungi protokoll, II kd, tl 117p-118). Ringkonnakohus leiab, et vastustaja põhjendused näi-

tavad veenvalt, et parkimise lubamine võiks kahjustada liikluse sujuvust, selle häireteta toi-

mimist ning ohutust. Samas on parkimine elamu lähedal võimalik võrdselt teiste kesklinna

elanikega. Seega on ka see kaebaja nõue jäetud õigesti rahuldamata.

27. Eelnevast tulenevalt pole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Menetluskulud kan-

nab HKMS § 108 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus halduskohtus

3-09-1307

11(11)

200 krooni (12,78 eurot) ja apellatsioonimenetluses 15 eurot riigilõivu. Õigusabi anti kaebaja-

le riigi kulul. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vas-

tustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja tema menetluskulud jäävad HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda, sest menetluskulud saab välja mõista ainult juhul, kui esitatakse

õigel ajal menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise