3-12-2455/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2455 Otsuse kuupäev 19.03.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Vilkest kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 29.08.2012 maksuotsusele nr. 12.2-3/1046-5 Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja OÜ Vilkest lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse esindaja Mare Ülenurm Resolutsioon Jätta OÜ Vilkest kaebus haldusasjas 3-12-2455 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 18.04.2013. Asjaolude kirjeldus

OÜ Vilkest lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 29.08.2012 maksuotsust nr. 12.2-3/1046-5 haldusakti tühistamise nõudes.

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus on teinud maksuotsuse nr. 12.2-3/1046-5, milles on otsustatud määrata maksustamisperioodil detsember 2010 kuni veebruar 2011 eest tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 27 590,96 eurot.

Maksuhaldur on viinud läbi 25.02.2011 ja 11.05.2011 korralduste nr. 12.2-3/1046-1 ja 12.2- 3/1046-2 alusel OÜ-s Vilkest üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrollis töötajatele tehtud väljamaksetelt tuluja sotsiaalmaksu, töötuskindlustusja kohustusliku kogumispensioni maksete ning käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2010 kuni veebruar 2011.

Maksuhaldur on asunud kontrolli tulemusel seisukohale, et OÜ Vilkest kajastas maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides ebaõigesti Läti kauba ja kasvava metsa soetamist, mille tulemusena on alusetult vähendanud käibemaksukohustust.

Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Vilkest soetas OÜ Astelfor rekvisiitidega arvete alusel kauba (metsamaterjali/palgi ja kasvava metsa kokku summas 165 545,81 eurot) Lätis, osalt ise seda Lätis raiudes ja toimetas selle ise oma transpordiga oma klientidele Eestisse.

Kaebaja on esitanud vaide, milles taotles 29.08.2012 maksuotsuse nr. 12.2-3/1046-5 kehtetuks tunnistamist ning vaideotsusega 24.10.2012 nr. 6-1/1068-2 on jäetud vaie rahuldamata.

Kaebaja seisukohad ja taotlused

Kaebaja on märkinud, et kauba soetamine on toimunud Eestis. OÜ Vilkest ei oma Lätis mingit ettevõtlust mistõttu ei rakendu kaebaja suhtes KMS § 8 lg 2 ja ühendussisest soetust ei ole seega antud juhul toimunud ning maksuotsus ei ole seega põhjendatud. Kaebaja märgib, et on selge, et OÜ Vilkest ei omandanud kaupa Lätis, vaid Eestis. OÜ Vilkest (ostja) ja OÜ Astelfor (müüja) on sõlminud koostöölepingu, mille kohaselt on pooled muuhulgas kokku leppinud, et müüdavate kaupade omandiõigus läheb OÜ-le Vilkest üle alles siis, kui nende kaupade eest on tasutud. OÜ Vilkest on tasunud kauba eest tasaarvetuste kaudu detsembris 2010, jaanuaris 2011 ja veebruaris 2011, seega peale seda kui konkreetne kaup oli Eestisse toimetatud. Tasaarvestused on teostatud Eestis, selle üle vaidlust ei ole. Seega tuleb järeldada, et OÜ Vilkest ei ole omandanud metsamaterjali Lätis, vaid Eestis.

Arvete kohaselt on OÜ Vilkest ostnud metsamaterjali ja ühe arve alusel ka kasvava metsa raieõiguse. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on teenuse käibe tekkimise kohaks Eesti, kuna teenust osutab Eestis registreeritud maksukohustuslane – OÜ Astelfor. Kasvava metsa raieõiguse müüki ei saa lugeda kinnisasjaga seotud teenuseks KMS § 10 lg 4 p. 1 tähenduses. Käibe tekkimise koht on siduv kinnisasja asukohaga. Kinnisasjaga seotud teenuseks on metsaraide teostamine, mille puhul tellib omanik töövõtjalt raieteenuse ja saab selle tulemusena metsast metsamaterjali, mille võõrandab. Tegemist on oma vara võõrandamisega ning metsaraide teostamise tulemusel ka kinnistu väärtus langeb. Omandatud raieõiguse tulemusena saadavad palgid hakkavad vallasasjana kuuluma Eesti ettevõtjale, saadav metsamaterjal ei ole enam konkreetse kinnistuga seotud. Kaebaja on märkinud, et määratud on tasumisele maksusumma ning samas on täiendava maksusumma puhul lisandunud ka intressid. Kaebaja arvates ei ole kogunenud intressid põhjendatud. Kaebuses on taotletud Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 29.08.2012 maksuotsuse nr. 12.2-3/1046-5 tühistamist täiendavate maksude ja intresside määramise osas. Kaebuse esitaja esitab kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja taotleb menetluskulude väljamõistmist.

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Maksuhaldur palub jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda.

Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et kaebaja soetas OÜ-lt Astelfor Lätis asuva metsamaterjali, mida ta osalt ise ka Lätis raius ning toimetas oma transpordiga Eestisse. Kauba toimetamine teisest liikmesriigist on tõendatud OÜ esindajate ja töötajate seletustega kui ka kontrolli käigus maksuhaldurile esitatud muude dokumentidega ning selles osas käesoleval juhul ka vaidlus puudub. Kauba ühendusesisese soetamise puhul loetakse käive tekkinuks kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või arve väljastamise kuupäeval, kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast (KMS § 11 lg 2).

Eeltoodust nähtuvalt ei loeta raha saamist käibe tekkimise ajaks juhul, kui on tegemist kauba ühendusesisese soetamisega. Vastustaja märgib, et Käibemaksuseadusest tulenevalt arvestab kauba ühendusesisesel soetamisel käibemaksu kauba saaja. Maksukohustuslane peab maksustamisperioodi jooksul teisest liikmesriigist kauba soetamisel arvestama käibemaksu ja selle deklareerima käibedeklaratsioonil. Kaebajal on tekkinud metsamaterjali soetamisel kohustus deklareerida ühendusesisest soetust, arvestada sellelt käibemaksu ja õigus arvestatud käibemaks kajastada sisendkäibemaksuna.

Vastustaja peab vajalikuks märkida, et teenuse käibe tekkimise koha määratlemisel lähtutakse teenuse olemusest ja rakendatakse muuhulgas kinnisasja asukoha printsiipi, see tähendab kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnisasi asub (KMS § 10 lg 4 p 1). Teenuse eest makstakse käibemaksu riigis, kus käive tekib. Kui teenuse käive tekib teenuse saaja riigist erinevas riigis, siis tekib teenuse osutajal teenuse käibe tekkimise riigis registreerimise kohustus. Nimetatud juhul peab Eesti maksukohustuslane registreerima ennast maksukohustuslasena liikmesriigis, kus kinnisasi asub. Seega kui kinnisasi (kasvav mets Lätis asuval kinnistul, kinnistu asukoha aadress on kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt Aluksne maakond, Jaunaluksne vald) asub Lätis, on ka teenuse käibe tekkimise koht Lätis. Välisriigis tekkiva teenuse käibe puhul teenuse osutaja riigis käivet ei maksustata.

Vastustaja on märkinud, et käesoleval juhul tekkis teenuse osutajal, see on OÜ-l Astelfor kohustus registreerida end Lätis käibemaksukohustuslasena, tal ei tekkinud Eestis maksustatavat käivet ja tal puudus õigus Eesti maksukohustuslasena teenuse arvele lisada 20% maksumääraga käibemaksu. Seega ei saanud OÜ Astelfor kasvava metsa käivet maksustada 20% käibemaksuga, ta on märkinud kõnesolevale arvele käibemaksu alusetult ja see ei kuulu tagastamisele. Eeltoodu pinnalt on leidnud tuvastamist, et OÜ-l Vilkest puudub õigus OÜ Astelfor poolt 07.02.2011 arve nr 15 alusel deklareerida sisendkäibemaksu summas 2016 €.

Vastustaja märgib, et kaevatava maksuotsusega ei ole intressi määratud vaid on märgitud intressi arvestamise metoodika. Vastustaja märgib, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole maksuotsuses intressi nõutud, siis seega käesoleva vaidluse raames ei ole alust vaielda teoreetiliselt võimaliku kuid siiski maksuotsuses esitamata intressinõude üle.

Kohtuistungil esitab vastustaja esindaja kohtukõnede teesid, mille kohaselt on maksuhaldur seisukohal, et kohaldamisele kuulub Käibemaksuseaduse § 8 lg 2 . Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamine kinnisasjaga seotud teenuse alla ei mahu, raieõiguse soetamisel on antud juhul olnud käibe tekkimise kohaks Läti. Kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnisasi asub (KMS § 10 lg 4 p. 1).

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaevatav maksuotsus tuleb jätta tühistamata.

Antud juhul on maksuhaldur teinud maksuotsuse tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 1 ja lg 2 ning MKS § 92 lg 1 p. 2 alusel.

Maksumenetluses on käsitletud perioodi ajavahemikul 2010 detsember kuni veebruar 2011. Maksuhaldur on saatnud kaebajale kontrolli käigus tehtava analüüsi kohta kontrollakti 03.07.2012 nr. 12.2-3/1046-4, mille kohta on esitatud kaebajal eriarvamus.

Maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Vilkest kajastas maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides ebaõigesti Lätist kauba ja kasvava metsa soetamist, mille tulemusena on alusetult vähendanud käibemaksukohustust. Kaebajale on tehtud maksuotsus, millega on nõutud täiendavalt käibemaksu summas 27 590,96 eurot ning märgitud ära, et MKS § 117 lg 1 kohaselt on MKS § 115 sätestatud intressi määr 0,06% päevas ning märgitud on intressi arvestamise metoodika.

I

Esiteks tuleb kohtul anda hinnang selle kohta, kas antud asjas on käibe tekkimise kohaks Eesti Vabariik või Läti Vabariik.

Käibemaksuseaduse § 8 lg 2 kohaselt on kauba ühendusesisene soetamine ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhud. Kaebaja on märkinud, et OÜ Vilkest ei omandanud kaupa Lätist, vaid Eestist, maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Vilkest on soetanud OÜ-lt Astelfor Lätis asuva metsamaterjali, mida ta ka osalt ise Lätis raius ning toimetas oma transpordiga Eestisse.

Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et kaup on toimetatud teisest liikmesriigist (Lätist). Maksuhaldur on maksumenetluses kogunud tõendeid, võtnud isikutelt seletusi ning tuvastanud, et OÜ Vilkest on toimetanud Lätist metsamaterjali Eestisse oma ettevõtluse tarbeks ning seega on metsamaterjali soetamisel käibe tekkimise kohaks Läti Vabariik.

OÜ Vilkest juhatuse liikmed Ivar Ordning ja Arvi Pettai ning äriühingu töötajad on andnud maksumenetluses seletuse, mille kohaselt pärineb puit Janek Reinomägi (OÜ Astelfor juhatuse liige) kinnistutelt asukohaga Läti Vabariik. Janek Reinomägi on üle andnud Lätis OÜ-le Vilkest töötlemiseks kasvava metsa , mida osaühing töötles oma tehnikaga ja oma töötajatega ning toimetas Eestisse oma klientidele.

J. Reinomägi on märkinud, et OÜ Vilkest tegi ise raiet - Harvesterid, OÜ Vilkest tööjõud, ka saemehed olid metsas Lätis ning talle näidati enne Lätis olevad metsakinnistud ette ning seejärel näitas tema kinnistud OÜ-le Vilkest, puit veeti Eestisse, puidu transporti korraldas OÜ Vilkest. Seega kokkuvõtlikult andis Janek Reinomägi OÜ-le Vilkest Lätis töötlemiseks üle kasvava metsa ning OÜ Vilkest oma tööjõuga ja tehnikaga tegi raie ära, võttis Lätis palgi vastu ning transportis selle oma transpordiga Eestisse. Maksuhaldur on kontrollinud ka veoselehti, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte, milles on märgitud metsamaterjali üleandmise vastuvõtmise kohaks Läti Vabariik (Aluksne, Ape ja Smiltene rajoon) ning kauba pealelaadimisekohaks on samuti Läti Vabariik. Mõõtmistunnistustel on langi kirjelduseks märgitud Läti, mis näitab raielangi asukohta.

Kaebaja on märkinud, et ta ei ole kaupa ostnud Lätist, sest pärast kauba eest tasumist läks kauba omandiõigus kaebajale üle , mis tähendab, et kauba eest on tasutud Eestis, seega on kaup soetatud Eestis. Kohus märgib, et raha saamist ei saa lugeda käibe tekkimise ajaks kui tegemist on kauba ühendusesisese soetamisega. OÜ Vilkest on saanud OÜ-lt Astelfor metsamaterjali arved enne kauba kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, seega on KMS § 11 lg 2 sätestatut arvestades käive tekkinud arvete väljastamise kuul.

Kauba ühendusesisese soetamise puhul loetakse käibe tekkinuks kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või arve väljastamise kuupäeval kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast. (KMS § 11 lg 2).

OÜ Vilkest on soetanud OÜ-lt Astelfor Lätis asuva metsamaterjali, mida ta osalt ise Lätis töötles ning Eestisse toimetas.

Kohus nõustub maksuhalduriga kogutud tõendusmaterjali põhjal selles, et metsamaterjal on toimetatud Lätist Eestisse Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks ning seega on käibe tekkimise kohaks Läti Vabariik.

OÜ-l Vilkest tekkis metsamaterjali soetamisel kohustus deklareerida ühendusesisest soetust, arvestades sellelt käibemaksu ja õigus arvestatud käibemaks kajastada sisendkäibemaksuna, OÜ Vilkest nimetatud kohustust ei ole täitnud ning on sisendkäibemaksu kajastanud ebaõiges summas. Maksuhaldur on täiendavalt kohtukõnede teesides märkinud, et kaebusele on lisatud 26.10.2010 koostööleping, mis on esitatud esmakordselt alles 05.09.2012, seega peale maksuotsuse tegemist. Laenulepingud 7 ja 8 on sõlmitud vastavalt 28.10.2010 ja 04.11.2010, seega pidanuks varasemalt, see on 26.10.2010 väidetavalt sõlmitud lepingu olemasolust Ivar Ordning (OÜ Vilkest juhatuse liige) 17.01.2012 seletuse andmisel teadlik olema. I. Ordning oma 17.01.2012 seletuse andmisel ei ole vastanud revidendi küsimustele kokkulepete kohta OÜ-ga Astelfor seonduvalt metsaraiega Lätis. Seega on maksuhaldur järeldanud, et 26.10.2010 lepingut maksumenetluse ajal olemas ei olnud ning see oli vormistatud tagantjärele. Samas on maksuhaldur märkinud, et leping ei ole ka asjakohane, kuna kauba ühendusesisene soetamine ei ole seotud KMS § 8 lg 2 kohaselt omandiõiguse ülemineku kohaga (koostöölepingus oli märgitud kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta), mis kaebaja väitel läks üle peale kauba eest tasumist, mis toimus siis, kui kaup oli füüsiliselt Eestisse toimetatud, vaid oluline on eelnimetatud sättest tulenevalt see, et kaup toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse. Kauba ühendusesisese käibe tekkimise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg erineb KMS § 11 lg 1 sätestatud kriteeriumidest. KMS § 11 lg 2 kohaselt ei loeta raha saamist käibe tekkimise ajaks.

Kaebajal on tekkinud metsamaterjali soetamisel kohustus deklareerida ühendusesisest soetust, arvestades sellelt käibemaksu ja õigus arvestatud käibemaks kajastada sisendkäibemaksuna. OÜ Vilkest ei ole nimetatud kohustust täitnud ja on sisendkäibemaksu kajastanud ebaõigesti.

II

Teiseks on vaidlus selle üle kas raieõiguse ostmine on kinnisasjaga seotud teenus või mitte.

KMS § 10 lg 4 p 1 kohaselt teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui osutatakse välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenust, sealhulgas ehitamine, hindamine ja hooldamine ning kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks ja korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus.

Kaebaja on seisukohal, et kasvava metsa raieõiguse müüki ei saa lugeda kinnisasjaga seotud teenuseks KMS § 10 lg 4 p. 1 tähenduses. Arvete kohaselt on OÜ Vilkest ostnud metsamaterjali ja ühe arve alusel ka kasvava metsa raieõiguse. Maksuhaldur tegi kontrolli käigus kindlaks , et OÜ Vilkest on sisendkäibemaksu hulgas kajastanud OÜ Astelfor 07.02.2011 arvel nr 15 alusetult märgitud käibemaksu summas 2016 eurot. Maksuhaldur leidis, et kuna teenuse saamisel Lätis OÜ-lt Astelfor ei olnud see teenuse osutaja 20% maksumääraga käive ja arvetele oli käibemaks märgitud alusetult, siis puudus osaühingul õigus nimetatud käibemaksu maksuhaldurilt tagasi nõuda.

Maksuhaldur on seisukohal, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamine , sealhulgas ka kaebaja poolt nimetatud metsaraie teostamine, on kinnisasjaga seotud teenus. Kinnisasjaga seotud teenus on teenus, mis oma olemuselt on kinnisasjaga seotud ning mida pakutakse konkreetse kinnisasjaga seoses. Oluliseks ei saa pidada ka seda, et kinnisasja väärtus võib väheneda pärast metsaraie teostamist.

Menetlusosalised on viidanud ka Maksuja Tolliameti artiklile „Teenuste käibe tekkimise koht ja maksustamine“, mille loetelu ei ole ammendav ning on näitlik ning seega ei saa sellest lõppjäreldusi teha.

Kohus peab õigeks maksuhalduri selgitust raieõiguse võõrandamise kohta, et raieõigus on seotud konkreetselt kinnisasjaga, kus kasvavad puud, mida raieõiguse alusel on õigus raiuda ning kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ning ka kaebaja poolt nimetatud metsaraie teostamine mahub kinnisasjaga seotud teenuste hulka. Kaebajal ei ole soetatud raieõigust võimalik realiseerida mujal kui samal kinnisasjal mille kohta on olemas raieõigus, antud juhul Lätis asuval kinnistul. Kinnisasjaga seotud teenuste puhul on teenuste käibe maksustamise kohaks riik, kus kinnistu asub ning teenuse eest makstakse käibemaksu riigis kus käive tekib. Seega antud juhul on kinnistu koht Läti Vabariigis ning ka teenuse käibe tekkimise koht on Läti Vabariik.

Kokkuvõttes on OÜ Vilkest soetanud maksustamisperioodil OÜ Astelfor nimel väljastatud arvetel kajastatud kasvava metsa ja metsamaterjali Läti Vabariigis ja on korraldanud selle transpordi Eestisse oma klientidele.

OÜ Vilkest on soetanud kontrollitaval perioodil ühendusesiseselt kaupu kokku 153 449.79 euro eest. Kauba ühendusesiseselt käibelt tuleb arvestada käibemaksu. OÜ Vilkest seda teinud ei ole, seega on arvestanud käibemaksu ettenähtust vähem. Ühendussiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks on KMS § 29 lg

3 p. 4 tulenevalt ka sisendkäibemaks. Maksuhaldur on märkinud, et arvel nr. 15/07.02.2011 on OÜ Astelfor lisanud arvele 20% käibemaksu , milleks äriühingul puudus õigus, kuna tal ei tekkinud Eestis maksustatavat käivet. Seega ei saanud OÜ Astelfor kasvava metsa käivet maksustada käibemaksuga ning arvel on märgitud käibemaks alusetult, mis ei kuulu ka tagastamisele.

Kaebaja on alusetult oma käibemaksukohustust vähendanud ning on sellega rikkunud Käibemaksuseaduse § 24 sätet. Sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti määranud kaebajale täiendava käibemaksu.

III Kolmandaks on kaebaja välja toonud, et intressid maksuotsuses on määratud põhjendamatult.

Kohus selgitab, et MKS § 115 lg 1 kohaselt juhul kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma maksu tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kohus märgib, et antud juhul ei ole maksuhaldur maksuotsusega intressi sisse nõudnud vaid on märkinud maksuotsuses intressi arvestamise metoodika. Samas on maksuhaldur maksuotsuses märkinud, et maksuotsuses näidatud tasumisele kuuluva maksuvõla mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmist.

IV

Kokkuvõttes teeb kohus järelduse, et maksuhaldur on õiguspäraselt toiminud, järginud uurimisprintsiipi , kogunud hulganisti tõendusmaterjali ja võtnud arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning teinud motiveeritud maksuotsuse, mis käsitleb kõiki maksumääramise aluseks olevaid asjaolusid.

Kaebaja poolt väljatoodud seisukohtade alusel ei ole maksuotsuse tühistamine põhjendatud.

Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1.

Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik