3-11-2395/63 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2395

Haldusasi

Alert Auto OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti

11.08.2011 korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastasuse

tuvastamise ja 15.09.2011 korralduse nr 5-1.8/1096

tühistamise nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Alert Auto OÜ;

Esindaja: Jaanus Silm.

Vastustaja: Tallinna Ettevõtlusamet,

Esindaja: Marek Jürgenson.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja:

Tunnistada

Tallinna

Ettevõtlusameti

11.08.2011

korraldus

nr

5-1.5/1009

õigusvastasuseks; ja

Tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 15.09.2011 korraldus nr 5-1.8/1096.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Kaebaja eksponeeris vaidlusalusel perioodil (alates maikuust 2011) aadressil kaebaja poolt oma

äritegevuseks üüritaval Sõpruse pst 153 hoonel üle kahe korruse kõrguse ulatuvat suuremõõtmelist

infokandjat, millel on märgitud veebilehe aadress autoremondikeskus.ee ning teenuste loetelu

(autohooldus, elektrotööd, diagnostika, veermiku remont, sillareguleerimine, rehvitööd, käsipesula,

konditsioneeride täitmine, autoklaaside müük, paigaldus ja toonimine, mootorite remont,

käigukastide remont, väntvõllide lihvimine, plokikaante remont, plokikaante lihvimine, plokkide

puurimine, õlid ja määrdeained). Infokandja allääres on remondikeskuse lahtiolekuajad.

Hinnanguliselt ¾ infokandja pinnast katavad remonttööde loetelud, visuaalselt vähemmärgatav on

infokandja allääres olev info lahtiolekuaegade kohta. Foto infokandjast asub tlk 56.

2. Teine infokandja, mida on pildistatud 19.09.2011, asub samal kohal ja on mõõtmetelt sama suur,

kuid sellel on kirjas ülal suurelt veebilehe aadress autoremondikeskus.ee, teabekandja keskel info

„autoremondi töökoda, autode käsipesula, mootoriremondi töökoda, määrdeainete keskus), ning

tahvli all lahtiolekuajad. Visuaalselt on info lahtiolekuaegade kohta kõige vähemmärgatav,

paiknedes tahvli allosas ja olles kõige väiksema šriftiga, autoremondikeskuse.ee kiri hõlmab tahvlist

¼ ja info teenuste kohta ½. Foto infokandjast asub tlk 57.

3. Kaebaja väidetel oli reklaamipind vaidlusalusel perioodil mitte tema, vaid OÜ Dare Consult

otseses valduses, kuna OÜ-l Alert Auto oli Sõpruse st 153 asuva klienditeeninduspaviljoni andnud

28.12.2009 lepinguga allüürile Dare Consult Osaühingule, kes tegeles mh autode remondi

jaemüügiga (leping on pealkirjastatud „Äriruumide üürileping“). 28.12.2009 sõlmitud üürilepingu

punkti 3.3.3. alusel omas OÜ Dare Consult paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult oma kulul

Sõprus pst 153 asuva hoone välisküljele ja/või ruumidesse sisult ja vormilt õigusakti nõuete ja

heade kommetega kooskõlas olevat välireklaami, äriühingu nimesilte ja logo ning muud

sümboolikat, jäädes ise eeltoodu eest vastutavaks ja tasudes kõik sellega seotud maksud ja kulud.

4. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas kaebuse esitajat 11. augusti 2011.a. korraldusega nr 5-1.5/1009

esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid. Kuna neid ei esitatud, koostas vastustaja kaebajale

15.09.2011 korralduse sunniraha tasumiseks. Kaebaja kinnitusel ei olnud allüürileping vaidlusalusel

perioodil lõppenud, mistõttu kohustati kaebajat reklaamimaksu deklareerima ekslikult, kuna

tegelikult oleks reklaamimaksu pidanud vaidlusaluse perioodi eest deklareerima Dare Consult

Osaühing. Asjaolule, et eksponeeritud teave on olemuselt reklaam, kaebaja iseenesest vastu ei

vaidle.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

5. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole tema reklaami otsene valdaja ning selle tõendamiseks on

kaebuse esitaja kaebusele lisanud lepingu koopia kolmanda isikuga – osaühinguga Dare Consult (tlk

33 pöördel jj), kes on kaebuse kohaselt reklaami otsene valdaja. Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja

järginud uurimispõhimõtet maksukoormust vähendavate asjaolude väljaselgitamisel. Vastustaja

käitub Kaebuse esitajast ettevõtjaga salakavalalt eesmärgiga koguda sama reklaami eest

reklaamimaksu nii tegelikult reklaamplakati omanikult/valdajalt ning teenida lisa veel sunniraha

nõuete esitamisega isikutelt, kes ei ole reklaami omanikud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks,

miks vastustaja ei vii läbi vastavat menetlust reklaami omaniku suhtes ning ei kohusta teda esitama

vastavaid deklaratsioone.

6. Alert Auto OÜ vaidlustab Tallinna Ettevõtlusameti korralduse nr. 5-1.5/1009 põhjusel, et OÜ

Alert Auto ei ole omanud reklaammaksu maksuobjekti ning Alert Auto OÜ ei ole Kohaliku

maksude seaduse ega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 tähenduses

maksukohustuslane, mistõttu ei ole Kaebuse esitajal kohustust esitada reklaamimaksu

deklaratsioone ega tasuda sunniraha maksudeklaratsiooni esitamata jätmise eest. Kaebuse esitajal

on otsene huvi lisaks 15.09.2011.a. korralduse tühistamisele nõuda Tallinna Ettevõtlusameti 11.

augusti 2011.a. korralduse nr 5-1.5/1009 õigusvastaseks tunnistamist, kuna nimetatud korralduse

õigusvastaseks tunnistamata jätmise korral jätkab Tallinna Ettevõtlusamet Kaebuse esitaja suhtes

sunniraha tasumise korralduste andmist.

7. Vastustaja on oma 29.09.2011.a. elektronkirjas ( lisa 5) põhjendanud , et kuna OÜ Alert Auto on

Sõpruse pst 153 Tallinnas üürileandja, siis on ta ka maksuobjekti otsene valdaja. Kaebuse esitaja ei

saa nõustuda nimetatud meelevaldse põhjendusega. Vastustaja samastab ekslikult hoone valdaja ja

reklaami valdaja. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hoone valdaja ja reklaami valdaja samastamine

on ebaõige ja vastuolus Tallinna Linnavolikogu 17. detsember 2009 määrusega nr 44

„Reklaamimaks Tallinnas". Nimetatud määruses toodud mõistete ja sätete kohaselt on ilmne ja

üheselt selge, et seaduseandja sooviks ja tahteks on maksustada just reklaami valdajat, mitte aga

isikut, kes annab ruumid üürile ja lubab lepingu alusel allüürnikul paigaldada oma reklaami ehitisele

või siis ka ehitise omanik.

8. Reklaamimaksu kohaldamine on reguleeritud kohalike maksude seaduse § 10 lg 1, mille alusel

maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse territooriumil paigaldatud,

samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele

kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt. Seega ka nimetatud

seaduse kohaselt on oluline reklaami omanik/valdaja, mitte aga hoone omanik ja/või valdaja.

9. Tallinna Linnavolikogu 17. detsember 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas" kohaselt

on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse Tallinnas avalikus kohas, milleks on üldkasutatav

koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub

ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult. Maksuobjektiks on

samuti eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult

reklaam. Ka nimetatud sätetest tuleneb, et maksuobjektiks on reklaam ja maksukohuslaseks

reklaami valdaja, mitte hoone valdaja.

10. Vastavalt AÕS §-le 32 on valdus tegelik võim asja üle ja AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik,

kelle tegeliku võimu all asi on. Sama paragrahvi lg 2 järgi isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-,

pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on

otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus eeldab ruumilist lähedust asjale, mis võimaldab seda

vahetult ja takistamatult haarata, teatud püsivust ja kestvust, asjaga seotud äratuntavust igaühe

jaoks, kes tunneb asja vastu huvi ja tahet asja vallata. Seega isegi kui asuda vastustajaga samale

seisukohale, et maksustamisel tuleks lähtuda sellest, kes on hoone valdaja ( mida kaebuse esitaja ei

mööna ), ka siis on maksukohuslaseks ruumid üürile võtnud ja seeläbi otsest valdust teostav isik –

antud juhul Dare Consult OÜ.

11. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et maksukohustuslane on isik, kes ennast või enda

tooteid reklaamib ja maksuobjektiks on reklaam, mitte majasein, reklaampost või mistahes muu

pind, millele on reklaam paigaldatud. Kaebuse esitaja ei saa reklaamida üürnike tooteid ja teenuseid.

Kaebuse esitaja on üksnes lubanud reklaami paigaldamist võimalikuks üürides välja ruumid ja

lubades üürilepingu alusel paigaldada välireklaami hoone välisseinale, leppides sealjuures kokku, et

maksud tasub üürnik ( v.t. lisa 2 üürilepingu punkt 3.3.3. ).

12. Kaebuse esitajale jääb ka täiesti arusaamatuks, miks leiab vastustaja, et just kaebuse esitaja on

maksukohustuslane ja reklaami otsene valdaja. Kaebuse esitaja on samuti võtnud ruumid üürile

nagu ka OÜ Dare Consult, mistõttu on arusaamatu vastustaja lähenemine, mille kohaselt üks

üürnik ( kes ei ole reklaami omanik ) on maksukohustuslane ja teine üürnik ( kes on aga reklaami

omanik ) ei ole maksukohustuslane.

13. Vastustaja puhul on tegemist HMS § 8 lg 1 alusel haldusorganiga ning HMS § 6 alusel on

haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõttest tulenevalt on iga haldusorgan

pädev ja kohustatud kontrollima, kas haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud eeldused on

täidetud. Vastustaja oleks pidanud eelnevalt välja selgitama, kes on maksuobjekti otsene valdaja ja

mitte rakendama viivitamatult sunnivahendit. Tulenevalt sellest, et vastustaja ei selgitanud välja

olulise tähendusega asjaolusid või eiras neid tahtlikult on ta rikkunud HMS § 6 tulenevat

uurimispõhimõtet.

14. Vastustaja põhistab, ka oma seisukohti ( et Alert Auto on maksuobjekti otsene valdaja ) sellega,

et OÜ Alert Auto eemaldas vaidlusaluse reklaami ja paigaldas selle asemele teabe, mis ei ole

reklaamimaksuga maksustatud. OÜ Alert Auto poolt OÜ Dare Consult reklaami eemaldamine on

paljasõnaline väide. Nimetatud reklaami eemaldas OÜ Dare Consult ise seoses üürilepingu

lõppemisega aadressil Sõpruse pst 153 Tallinnas. Uue teabe, mis ei kvalifitseeru reklaamina

Tallinna Linnavolikogu 17. detsember 2009 määruse nr 44 kohaselt paigaldamine OÜ Alert Auto

poolt üüritud ruumide asukohaks oleva hoone fassaadile ei ole kuidagi õigusvastane ja sellega ei saa

põhjendada asjaolu, et vastustaja haldusorganiga tahtlikult eirab haldusmenetluses tuvastatud

asjaolu, et reklaami valdajaks oli ajavahemikul maist 2011.a. OÜ Dare Consult, mitte aga kaebuse

esitaja.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab, et 10.

augustil 2011 käis kaebuse esitaja esindaja Fred Häling vastustaja juures, et selgitada välja, kas

kaebuse esitaja Sõpruse pst 153 hoone seinale kavandatava reklaami eest (koopia septembris 2011

eksponeeritud reklaamist lisatud, vastuse lisa 2) tuleb tasuda reklaamimaksu. Kaebuse esitaja

kinnitas vastustaja esindajale, et aprillis 2011 on Sõpruse pst 153 ruumide kasutamise üürileping

reklaami seni eksponeerinud osaühinguga Dare Consult lõpetatud, kaebuse esitaja kavatseb ise

osaühingu Dare Consult reklaami hoone seinalt eemaldada ning uue reklaami asemele paigaldada.

16. Kuna kaebuse esitaja reklaami eksponeeris, kuid selle eest maksudeklaratsiooni ei esitanud ja

reklaamimaksu ei tasunud, koostas vastustaja 11. augustil 2011 korralduse nr 5-1.5/1009

reklaamimaksu maksudeklaratsiooni esitamiseks aadressil Sõpruse pst 153 eksponeeritud reklaami

eest. Reklaami eksponeerimise algusperioodiks oli märgitud 2011. aasta maikuu. 15. septembril

2011 koostas vastustaja korralduse nr 5-1.8/1096 sunniraha tasumiseks, kuna 11. augusti 2011

korraldus oli täitmata.

17. 19. septembril 2011 helistas kaebuse esitaja esindaja reklaami- ja müügimaksu osakonna juristile

ning kinnitas, et on kätte saanud 11. augusti 2011 korralduse. Telefonivestluse põhjal võis

järeldada, et kaebuse esitaja ei saanud aru, miks talle 15. septembri 2011 korraldus oli saadetud.

18. 20. septembril 2011 e-kirjaga palus kaebuse esitaja esindaja edastada temale elektrooniliselt

11. augusti 2011 korraldus. Vastustaja edastas 22. septembril 2011 elektrooniliselt kaebuse esitaja

esindajale 15. septembri 2011 korralduse (kaebuse esitaja 15. novembri 2011 kaebuse täpsustuse

lisa 5).

19. 15. septembri 2011 korraldus tugineb 11. augusti 2011 korraldusele, mida kaebuse esitaja ei

täitnud ning millele kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(edaspidi ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

Kaebaja on 11. augusti 2011 korralduse kätte saanud. Vastustaja ei ole korraldust kehtetuks

tunnistanud ning korralduse tühistamiseks esitatud kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

Kaebaja ei ole korraldust seni täitnud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) § 60 lg-st 1 ja 2 tulenevalt loob kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi ning

kehtiva haldusakti resolutiivosa on kõigile täitmiseks kohustuslik hoolimata sellest, kas haldusakt

on õiguspärane või õigusvastane. Seega on sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused

täidetud. Isegi kui 11. augusti 2011 korraldus oleks õigusvastane (millega vastustaja ei nõustu), on

see jätkuvalt kehtiv haldusakt ning seega täitmiseks kohustuslik. ATSS § 8 lg 3 ei sätesta

täiendavaid haldusakti kehtetuse aluseid HMS § 61 lg 2 kõrval. Seega puudub alus 15. septembri

2011 korralduse tühistamiseks.

20. Kohalike maksude seaduse (edaspidi KoMS) § 5 p 5 kohaselt on reklaamimaks kohalik maks

ja § 10 lg 1 kohaselt maksavad reklaamimaksu füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsuse

territooriumil paigaldatud, samuti omavalitsuse territooriumil elunevatele ja asuvatele füüsilistele ja

juriidilistele isikutele kuuluvatena registreeritud ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja

reklaamilt.

Reklaamimaks

on

Tallinna

linnas

kehtestatud

Tallinna

Linnavolikogu

17. detsembri 2009 määrusega nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“. KoMS § 10 lg 5 kohaselt on

maksumaksja kohustatud esitama maksudeklaratsiooni volikogu poolt määratud tähtpäevaks ning

määruse § 8 lg 1 kohaselt on selleks reklaami eksponeerimisele eelnev tööpäev. Määruse § 1 lg 1 p

4 kohaselt on maksukohustuslane maksuobjekti otsene valdaja. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §

32 järgi on valdus tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Vastustaja on seisukohal,

et reklaami otsene valdaja on kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja kujundas endale sobiva reklaami,

eemaldas septembrikuus 2011 hoonelt vaidlusaluse reklaami ning asendas selle uuega.

21. Kaebuse esitaja väide, et reklaami otsene valdaja oli osaühing Dare Consult, ei ole tõendatud.

Osaühing Dare Consult asub äriregistri andmetel aadressil Mustamäe tee 5, Tallinn ning tegutseb

tööstuskaupade jae- ja hulgimüügi tegevusalal. Põhikirja kohaselt on osaühingu Dare Consult

tegevusalad töösutskaupade jae- ja hulgimüük, teenuste ja kaupade import ja eksport,

finantsvahendus, transporditeenused EV piires, juriidilised-, majandus- ja finantskonsultatsioonid.

Vastustajale jääb arusaamatuks, miks osaühing Dare Consult, kelle tegevusala hulka ei kuulu

autoremonditeenuse pakkumine, peaks väidetavalt eksponeerima teavet kaebuse esitaja tegevuste

(autohooldus, väntvõllide lihvimine, mootorite remont jms) kohta. Veelgi enam, vaidlusalusel

reklaamil on veebilehekülje aadress autoremondikeskus.ee, nimetatud lehekülg on kaebuse esitaja

kodulehekülg, millel puudub igasugune seos osaühinguga Dare Consult. Nimetatud veebilehekülg

oli eksponeeritud nii sellel reklaamil, mis oli eksponeeritud kuni septembrini 2011 kui ka teabel,

mis on Sõpruse pst 153 hoonel avaldatud praegu.

22. Kaebusele lisatud üürilepingu objekt on äriruumi üürile andmine ning nimetatud üürileping ei

tõenda seda, et üürnik on reklaami otsene valdaja. Kaebaja on küll viidanud üürilepingu punktile

3.3.3, mille kohaselt on üürnikult õigus paigaldada kaebajaga kooskõlastatult Sõpruse pst 153

hoone välisküljele välireklaami, kuid eelviidatud lepingu punkti järgi on üürnikul selline õigus – see

ei tõenda aga seda, et üürnik vaidlusaluse reklaami tegelikult hoone seinale paigaldanud on ning

selle valdaja on. Seega puudub vastustajal igasugune alus eeldada, et vaidlusalust reklaami

eksponeeris ning selle valdaja oli osaühing Dare Consult. Vastustaja leiab seega, et on välja

selgitanud kõik maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud.

23. Kaebuse esitaja esindaja käis korduvalt Tallinna Ettevõtlusameti reklaami- ja müügimaksu

osakonna reklaamimaksu haldurite ja juristiga suhtlemas. 10. augustil 2011 toimunud kohtumisel

kinnitas Fred Häling, et leping osaühinguga Dare Consult on lõpetatud alates aprillist. Kuna

tegemist ei olnud kontrollimenetluse raames seletuste võtmisega (MKS § 60 mõistes), siis vastustaja

kaebuse esitaja seletusi ei protokollinud. Vastustaja ametnikud on valmis kohtumisel öeldut

kirjalikult või suuliselt kinnitama. 10. augusti 2011 kohtumise tulemusena ning tulenevalt asjaolust,

et vastustajale oli reklaami otsene valdaja teada, koostas vastustaja 11. augusti 2011 korraldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

25. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas OÜ Alert Auto on omanud vaidlusalusel perioodil

alates 2011 maikuust Tallinnas Sõpruse pst 153 hoonel reklaammaksu maksuobjekti ning kas ta on

sellest tulenevalt kohalike maksude seaduse ning Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44

tähenduses maksukohustuslane. Vaidlust selle üle iseenesest ei ole, et vaidlusalune teave

eksponeeritud infotahvlil on käsitletav reklaamiseaduse tähenduses reklaamina.

26. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas" § 1 lg 1 p

3 vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse

Tallinna linna haldusterritooriumil füüsilise või juriidilise isiku poolt. Sama lõike punkti 4 kohaselt

on maksukohustuslane maksuobjekti otsene valdaja. Seega on kaebajal õigus selles, et määruse

kohaselt on maksukohustuslane reklaami otsene valdaja. Otsene valdaja on objekti üürimise korral

üürnik, allüürimise korral aga allüürnik (vastavalt asjaõigusseaduse § 32). Kaebaja väitis, et

reklaamikandja otsene valdaja oli kaebaja allüürnikust Dare Consult Osaühing ja kaebaja esitas oma

väidete kinnituseks kohtule ka vastava (all)üürilepingu (tlk 33 pöördel jj). Reklaamimaksu

deklareerimise kohustuse isikule panemiseks peaks haldusorgan seega tuvastama, kes on reklaami

otsene valdaja. Kohtu hinnangul vastustaja vaidlustatud haldusmenetluses seda teinud ei ole. Ei

haldus- ega kohtumenetluses ei ole esitatud ega kogutud tõendeid selle kohta, et kaebaja ja Dare

Consult Osaühingu vaheline Sõpruse pst 153 ruumide allüürileping oleks 2011 maikuuks lõppenud.

Kaebaja on esitanud kohtule 28.12.2009 lepingu, millel puuduvad mistahes märked lepingu

lõpetamise kohta. Vastustaja väitel tunnistas kaebaja seaduslik esindaja Fred Häling seda

vastustajale vestluses, ent ühtegi kirjalikult esitatavat tõendit selle vestluse olemasolu ja täpsema

sisu kohta vastustaja talletanud ja ei ole. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus esitatud on kirjalik

ruumide üürileping, kirjalikke tõendeid selle lepingu lõpetamise kohta esitatud ei ole ja vastustaja ei

ole ka pöördunud haldusmenetluses Dare Consult Osaühingu poole asjaolude täpsustamiseks ja

selgituste võtmiseks, vastustaja kogunud haldusmenetluses ühtegi usaldusväärset tõendit selle

kohta, et Dare Consult Osaühing ei ole alates maikuust 2011 reklaamikandja otsene valdaja. Selline

väide jääb vastustaja poolt antud juhul paljasõnaliseks, millele ei saa vastustaja aga rajada kaebaja

suhtes koormava haldusakti järeldusi. Seega on antud juhul vastustaja rikkunud haldusmenetluse

seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, kuna vastustaja oleks pidanud selgitama

haldusmenetluses usaldusväärsete tõendite abil välja, kes oli alates 2011 maikuust vaidlusaluse

reklaamiobjekti otsene valdaja. Väide, et Dare Consult Osaühingu äriregistris registreeritud

tegevusalade hulgas ei ole autoremonditeenuste pakkumist, ei ole kindlasti piisav järeldamaks, et

Dare Consult Osaühing nende tegevustega reaalselt tegeleda ei saa (ning sellegi väite esitas

vastustaja alles kohtumenetluses, haldusaktides seda asjaolu ei analüüsita). Kohus märgib ka, et

kuna tegemist oli niivõrd ilmselge menetlusveaga ja sellest tulenevalt mõlema vaidlustatud

haldusakti põhjendamispuudustega, ei oleks saanud seda viga korvata ka kohtumenetluses nt Dare

Consult Osaühingult selgituste võtmise teel. Vaidlustatud haldusaktides ei ole kaebaja ja Dare

Consult Osaühingu vahelise lepingu asjaolusid üldse analüüsitud ja jääb selgusetuks, miks kaebaja

nende adressaadiks on. Eeltoodust tulenevalt tuleb 11.08.2011 korraldus tunnistada õigusvastaseks

ja tühistada 15.09.2011 korraldus.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on

küll kaebuses esitanud üldise taotluse menetluskulude jätmiseks vastustaja kanda, ent

menetluskulude nimekirja kaebaja kohtule esitanud ei ole. Kuna kohus kaebaja taotlust ilma

menetluskuldue nimekirja esitamata rahuldada ei saa, jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik