2-12-39505/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-39505

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxx vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja Xxx(isikukood xxx, elukoht

xxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin

Valdmaa (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak

10, Tallinn 10146; e-post merilin@apilv.ee)

Kostja Xxx(sünd xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Kostja määratud esindaja riigi õigusabi korras advokaat

Raivo Bergson (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, asukoht

Kentmanni 24, Tallinn 10116; e-post raivo@bergson.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.02.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xxx(sünd xxx) Xxxkasuks igakuine elatis 204,64 (kakssada neli eurot

ja 64 senti) eurot kuus alates 19.09.2012 kuni Xxx täisealiseks saamiseni, so kuni

xxx.

3. Välja mõista Xxx(sünd xxx) Xxx kasuks tagasiulatuv elatis perioodi september

2011 kuni august 2012 eest summas 2 455,68 (kaks tuhat nelisada viiskümmend

viis eurot ja 68 senti) eurot.

4. Tunnistada elatise väljamõistmise otsus hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks

igakuise elatise väljamõistmise osas summas 204,64 eurot kuus alates 19.09.2012

(TsMS § 468 lg 3).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Xxx ja Xxx abielust on sündinud xxx Xxx. Xxx ja Xxx abielulised suhted lõppesid 2006. aasta

kevadel, misjärel kolis Xxx koos lapsega Eestisse elama. Xx xigakuised kulutused on kokku

summas 927,49 eurot. Kuna lapsest lahus elav vanem peab tasuma poole lapse ülalpidamise

kohustusest, siis on Xxx poolt tasumisele kuuluv igakuise elatise suurus 463,75 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista igakuine lapse elatis summas 463,75 eurot kuus alates 2012. aasta

septembrist kuni täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole täitnud alates 2010. aasta oktoobrist

kordagi oma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt

tagasiulatuvalt ühe aasta eest september 2011 kuni august 2012 välja mõista elatis summas

463,75 eurot kuus, so kokku 5 565,00 eurot (463,75 x 12).

Hageja esitas 08.03.2013 kohtule haginõude täpsustuse, mille kohaselt on hageja keskmised

igakuised kulud suuruses ca 800 eurot kuus. Xxx palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 400

eurot kuus alates 2012 septembrist kui lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas

4 800 eurot (400 x 12).

Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise määramise osas.

Kostja vastuväited hagile

Kostja vaidleb elatis summale vastu ja palub määrata igakuise elatise suuruseks 160 eurot.

Sellise suurusega summa tasumine ühe vanema poolt on mõistlik ning arvestab kostja rahalisi

võimalusi ja üldist elatustaset Eestis. Hageja 06.03.2013 esitatud tabelist nähtub, et lapsele

kulub ühes kuus ca 799 eurot ning neid kulusid kannab Xxx ema, Xxx, ainuisikuliselt. Kuigi

hageja arvutuste kohaselt on lapsele igakuiselt kuluv summa hagis esitatuga võrreldes

mõnevõrra väiksem, ei ole see arvestades Eesti olusid tavapärane ning on ka Inglismaal elavale

kostjale ülemääraselt koormav. Kostja arvates kajastab hageja seadusliku esindaja koostatud

kulude tabel Xxx poolt lapsele võimaldatud keskmisest luksuslikumat elustandardit, kuid ei

vasta lapse tegelikele vajadustele ega arvesta lahus elava vanema materiaalseid võimalusi.

Kostja palub kohtul elatise suuruse määramisel arvestada tema reaalseid võimalusi elatise

maksmiseks. Ülemäärase elatise väljamõistmine asetab kostja tahtmatult olukorda, kus tal

puudub võimalus kohtulahendi täitmiseks ning loob aluse elatise võlgnevuse tekkimiseks ning

kasvamiseks. Sisuliselt ei vaidlusta kostja seda kui palju 9-aastane laps peaks sööma või kui

palju peaks tema riietele-jalanõudele kulutama, vaid soovib lapse kulutuste kandmisel osaleda

reaalsete võimaluste piires. Samas ei ole ta vastu kui lapse ema kannab lapsele kuluvast

summast oma võimaluste piires ning panustab kostjast suuremal määral. Hageja arvutustest ei

nähtu, et Xxx soodustaks isa-lapse suhete säilimist ning osaleks nende kulude kandmisel, mis

kostjal tuleb kanda, et kohtuda ja suhelda oma teises riigis elava tütrega. Kostja palub arvestades

tema varanduslikku seisu ning rahalisi võimalusi, samuti tema suutmatust kanda ülemääraseid

kulutusi, jätta haginõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja ja kostja esindaja

seletused ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma

alaealist last. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma emaga. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei

ole tasunud hagejale alates oktoobrist 2010 elatist. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja

palub välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 400 eurot ja tagasiulatuvalt ühe aasta

eest enne hagi esitamist kogusummas 4 800 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ja

on nõus maksma 160 eurot.

Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel

arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kostja igakuine sissetulek on u

1964 eurot ning hageja seaduslikul esindajal u 1 000 eurot kuus.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi summas 800 eurot kuus. Kohus leiab, et

eluasemekulud summas 100 eurot kuus on tõendamata. Hageja pangakonto väljavõte, millelt

hageja ema kannab elukaaslasele majapidamiskulude jaoks raha ei tõenda hageja kulutusi

kommunaalkuludele summas 100 eurot kuus. Kohtule esitatud Pindi Kinnisvarahaldus OÜ arve

kohaselt olid korteriomandi asukohaga Xxx kommunaalkulud novembrikuu eest 188 eurot.

Nimetatud korteris elab hageja koos oma ema ja ema elukaaslasega. Seega ei saa olla hageja

kommunaalkulud 100 eurot ning 188 tuleb jagada kolmele ning hageja ligikaudseteks

kommunaalkuludeks tuleb arvestada 63 eurot. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks

arvestab kohus 100 eurot kuus.

Kohus leiab, et transpordikulud summas 60 eurot hagejale ei ole tõendatud. Hageja seadusliku

esindaja sõnul kaasneb kütusekulu lapse kooli, huviringidesse ja sõprade juurde viimise jms

sõitudega. Kütuse eest tasumise kohta hageja arveid või tšekke esitanud ei ole. Kohus arvestab

hageja transpordikuludeks 20 eurot. Kohus on seisukohal, et riiete ja jalanõude kulud summas

125,30 eurot kuus on tõendamata. Kohus arvestab riietele ja jalatsitele 60 eurot kuus, mis teeb

aastas kokku 720 eurot ning on kohtu arvates igati mõistlik. Koolitarvete ja muudeks kooliga

seotud kulutusteks arvestab kohus 35 eurot. Harrastustele on põhjendatud 50 eurot kuus, kuna

hageja balletis enam ei käi. Perepuhkusele on samuti mõistlik arvestada 16,48 eurot. Vaba aja

kulud summas 124,62 eurot ühes kuus 10-aastasele lapsele ei ole põhjendatud. Hageja

sünnipäeva pidamise kulud peavad hageja vanemad omavahel ise kokku leppima väljaspool

igakuist elatist. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja põhjendatud vaba aja kulud 20 eurot kuus.

Kulutused arstimitele ja ravimitele ühes kuus 7,84 eurot ning kulutused sidevahenditele 9,81

eurot ja mobiiltelefoni järelmaksule 7,16 eurot on vajalikud ja tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole

tõendatud õueriiete ja õuemänguasjade kulutused ja kohus nimetatud kulutusi igakuise elatise

alla ei arvesta. Õueriided lähevad riiete-jalanõude kulutuste alla. Hageja on kinnitanud, et tšekke

nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on reaalsed. Samuti on hageja kinnitanud toa

sisustuse kulude ja elektritarvete, pesupulbri, taskuraha, taimede kasvatamise jms kohta

kogusummas 65 eurot ühes kuus, et tšekke nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on

reaalsed. Kohtu arvestab muudele kuludele 20 eurot. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu

arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud

miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks

piisavad materiaalsed vahendid.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 409,29 eurot. Vastavalt

perekonnaseaduse PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma last ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb lapse

ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Eeltoodust tulenevalt jääb ühe vanema kanda elatis

204,64 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so alates

19.09.2012.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus

perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas 2 455,68 eurot (12 x 204,64 eurot),

kuna kostja ei ole andnud hagejale alates oktoobrist 2010 ülalpidamist.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Riigi õigusabi

tasu kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna kohus määras 04.12.2012 määrusega Joseph

Fraynele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Hageja on esitanud kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise

määramise osas. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja

taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele ja kohus tunnistab elatise väljamõistmise otsuse

hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas summas 204,64

eurot kuus alates 19.09.2012.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik