2-12-52625/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-52625

Tsiviilasi

JU hagi AB vastu isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja JU(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja

advokaat

Helen

Hääl

(Advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22, Tallinn

10145; e-post menetlus@concordia.ee)

Kostja AB(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja

OB(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Simson (e-

post andres.simson@svlaw.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et AB (isikukood XXX) põlvneb JU`ist (isikukood XXX).

3. Jätta menetluskulud hageja JU kanda.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada JU arveldusarvele nr XXX ekspertiisitasu 171

(ükssada seitsekümmend üks) eurot. Nimetatud summa on tasutud JU poolt kahes

osas. 10.12.2012 tasus JU 57 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

221023778606, viitenumbriga 2800049777, selgitusega „JU ekspertiisitasu“ ning

nimetatud summa on siirdatud 07.03.2013 Harju Maakohtu tagatiste viitenumbrile nr

3100057358. JU tasus täiendavalt ekspertiisitasu summas 114 eurot 24.01.2013

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 3100057358,

selgitusega „Tsiviilasi nr 2-12-52625“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada AB põlvnemine JU . Samuti palub hageja

teha AB sünniakti isa kohta kandeparandus ning märkida JU AB sünniakti isana.

Hageja ja OB kooselust ning suhtest sündis üks laps AB. Laps sündis peale poolte kooselu

lõppemist. OB rasedusest hagejat ei teavitanud, sellest sai hageja teada oma õe kaudu. Kuigi

hageja viibis lapse sünni juures ning toetas lapse ema sünnitusel, registreeris OB lapse sünni

üksinda ega kandnud hagejat lapse sünniakti isana. Hageja on kostja sünnist peale temaga

tegelenud ja teda hoidnud ning kostja tunneb hagejat kui oma isa. Kostja seaduslik esindaja on

võimaldanud hagejal lapsega tegeleda ning teda aegajalt hoida ja temaga mängida ning hageja

on lapsesse väga kiindunud. Hiljuti teatas kostja seaduslik esindaja, et nad plaanivad lapsega

Eestist ära kolida Venemaale. Selleks, et vältida olukorda, kus laps kolib Eestist ära Venemaale

ja kaotab isaga igasuguse kontakti ning läheduse ning selleks, et nõuda suhtluskorra

kehtestamist oma lapsega, pöördub hageja JU kohtu poole isaduse tuvastamiseks ja lapse

sünniakti kande parandamiseks.

Kostja seisukoht

Hageja ja OB suhtest sündis tõepoolest üks laps – AB. Laps sündis peale poolte kooselu

lõppemist. Lapse sünd oli hagejale väga hästi teada, sünniakti kandis OB lapse põhjusel, et

hageja ei kontakteerunud temaga ja viibis mõnda aega peale lapse sündi välisreisil. OB puudub

igasugune plaan lapsega Eestist Venemaale kolida. Vastavad tõendid puuduvad. OB puuduvad

vastuväited selle kohta, et hageja on AB isa. Oluline on märkida, et kogu aja jooksul peale lapse

sündi hageja ei ole huvi tundnud, ei ole osalenud, ei ole pidanud vajalikuks kasvatada ega

suhelda. Ta ei ole toetanud last materiaalselt, ei ole osalenud tema kasvatamises ega selle vastu

huvi tundnud. Seetõttu leiab kostja, et hageja peab kandma tsiviilasja menetluskulud ise.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 järgi

abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84

lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui

isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne

mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus

asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Hageja JU on esitanud hagi tuvastamaks, et JU on AB isa. PKS § 95 kohaselt isaduse

tuvastamise otsustab kohus mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Kostja tunnistab

kohtule 11.02.2013 esitatud kirjalikus vastuses, et hageja ja OB suhtest sündis tõepoolest laps

AB ning OB puuduvad vastuväited selle kohta, et hageja on AB isa. Seega nähtub kostja

vastusest hagile, et ta võtab hagi õigeks.

Kohus on seisukohal, et kuigi kohus ei ole tulenevalt TsMS § 440 lg 4 sätestatust

põlvnemisasjas kostja hagi õigeksvõtuga seotud, kuulub hagi rahuldamisele. Kohtul ei ole alust

kahelda asjaolus, et AB põlvneb JU . Rahvastikuregistri andmete kohaselt puuduvad AB

sünnidokumendil andmed isa kohta.

Kohus leiab, et hageja nõue teha AB sünniakti isa kohta kandeparandus ja märkida JU kostja

sünniakti isana, tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue ei kuulu kohtu

pädevusse. Sünnikandes teeb parandused perekonnaseisuasutus käesoleva kohtuotsuse alusel.

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg 1 kohaselt perekonna-seisuandmeid muudab andmete

muutmise avalduse saanud perekonnaseisuasutus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku

perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse otsuse

või muu muudatust tõendava dokumendi alusel.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda, kuna kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle

kohta millest nähtuks, et kostja seaduslik esindaja oleks keeldunud isaduse tuvastamisest

kohtuväliselt.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

kohtunik