2-12-41010/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-41010

Tsiviilasi

ÅFAS hagi MTÜ XXX vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguste

rikkumise ja kõlvatu konkurentsi keelamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ÅFAS (registrikood XXX; asukoht: XXX);

Hageja esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt (AB GLIMSTEDT;

Rävala pst 5, Tallinn 10143; telefon: 6309170; e-post:

menetlus@glimstedt.ee);

Kostja: MTÜ XXX (registrikood XXX; asukoht: XXX);

Kostja seaduslik esindaja: RK(XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Keelata kostjal MTÜ-l XXX (registrikood XXX) kasutada hagejale ÅFAS (registrikood

XXX) kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga äravahetamiseni sarnase tähise XXX

kasutamine oma nimes, kohustada kostjat MTÜ XXX muutma oma põhikirja selliselt,

et see ei sisaldaks tähist XXX ja kohustada kostjat esitama registripidajale ühe (1) kuu

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avalduse oma nime muutmiseks.

3. Kohustada kostjat MTÜ XXX (registrikood XXX) andma hagejale ÅFAS (registrikood

XXX) üle domeeninimi „XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida,

käesoleva kohtuotsusega asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“

üleandmiseks hagejale.

Lk (13) 2

Menetluskulude jaotamine

Jätta menetluskulud kostja MTÜ XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja Eestis tegevust 1993.a. Hageja pakub energeetika- ja

keskkonnaalaseid konsultatsioone ning energiaprojektide juhtimise ja omaniku inseneri

teenuseid. Hageja registreeris end esmalt ärinimega AS E ja on hiljem tegutsenud AS

E E ja ÅF-E AS nime all. Alates 08.09.2011.a on hageja ärinimeks ÅFAS.

2. Hageja on registreerinud tähist „E“ sisaldavad kaubamärgid. 05.05.1997.a registreeriti

kaubamärk E, registreering nr XXX, õiguskaitsega alates 01.12.1995.a. 15.05.2008.a

registreeriti kujutislik kaubamärk E, registreering nr XXX, õiguskaitsega alates 21.12.2006.a.

Kaubamärgid on hageja aktiivses kasutuses. 1994.a registreeris hageja domeeni E.ee. Hageja

on omandanud oma tegevusega hea maine ning E kaubamärk on saanud tuntuks tänu hageja

pikaajalisele ja edukale äritegevusele.

3. Kostja registreeriti mittetulundusühinguna nimega XXX esimest korda 25.10.2010.a.

Kostja registreeris endale domeeni XXX.ee 21.03.2011.a. Hageja on domeeni registreerimise

vaidlustanud. Kostja põhikirja punkti 1.4. järgi on kostja eesmärgiks riiklikele energiasäästu

programmidele kaasa aitamine, hoonete energiasäästu tagamine kaasaegsete ja innovaatiliste

võimalustega koos sellekohase teabe juurutamisega. Kostja tegevusvaldkond langeb kokku

hageja omaga.

4. Hageja leidis, et kostja nimi rikub hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Lisaks on tegemist

kõlvatu konkurentsiga. Hageja viitas KaMS § 14 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning leidis, et

kaubamärki E seostatakse just hagejaga. Kostja nimi XXX on hageja kaubamärkide ja

varasema ärinimega äravahetamiseni sarnane ja eksitab avalikkust ning võimalikke kliente.

Hageja ja kostja tegutsevad mõlemad energiaalaste konsultatsioonide, sh energia säästmise

konsultatsioonide valdkonnas. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kolmandad isikud

samastavad kostja teenust hagejaga.

Lk (13) 3

5. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle detaile. Kaubamärkide sarnasuse

hindamisel on oluline see, et enamat kaalu tuleb omistada ühistele elementidele. Sõnaliste

kaubamärkide eristamisel on nende lõpuosa vähemtähtis kui algus. Visuaalselt köidab tarbija

tähelepanu tähise esiosa ning segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada tähisest

tekkivat üldmuljet, arvestades tähiste domineerivaid osi. Tähise E domineerivaks osaks on

esiosa. Hageja leidis, et tähis XXX on äravahetamiseni sarnane hageja registreeritud

kaubamärkidega E ning varasema ärinimega. Kostja on rikkunud hageja kaubamärkide

ainuõigust ja ainuõigust ärinimele. Kostja eesmärgiks on viia kliendid eksimusse, kasutades

ära hageja pikka kogemust, kvaliteetset teenust ja head mainet.

6. Hageja leidis, et kostja kasutab ebaausalt ära hageja omandatud mainet ja eristusvõimet ja

eksitab seeläbi tarbijaid, mistõttu on tegemist kõlvatu konkurentsiga. Hageja viitas KonkS

§ 50 lg 1 p 1, lg 2 ja § 51 lg 1. Kostja tegutseb teadlikult hagejaga samas valdkonnas ja pakub

samu teenuseid. Kostja nimi on eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu oleks

kostja hagejaga seotud. Hageja palus kostja keelata hageja kaubamärkide sõnalise osaga E

äravahetamiseni sarnase sõna XXX kasutamine oma nimes, kohustades kostjat muutma oma

põhikirja nime osas selliselt, et see ei sisaldaks sõna XXX ning kohustades kostjat esitama

nime muutmise avalduse registripidajale 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

7. Kohtule 10.12.2012.a esitatud seisukohtades märkis hageja, et ta ei sea kahtluse alla kostja

kui juriidilise isiku põhitegevuse sisu ega soovi vaielda selle vajalikkuse üle. Kostja tegevus

ei pea aga toimuma selliste tähiste kasutamisega, mis on äravahetamiseni sarnased hagejale

kuuluvate kaubamärkide ja tema ärinimedega. Kostja väited tema probleemideta

registreerimisest on paljasõnalised ja asjasse puutumatud. Kostjal oli endal kohustus läbi viia

otsingud ja tuvastada, kas või kelle õigusi võiks tema nimi rikkuda. Hagejale kuuluvad tema

kaubamärkide osas ainuõigused. Need õigused kuuluvad hagejale sõltumata sellest, et kostja

on registreeritud.

8. Hagejale jäi arusaamatuks, mis võeti nime valikul aluseks just sõnad „ESTIVOK“. Kostjal

oli võimalus valida endale mistahes muu nimi, kuid kostja valis just sellise tähise, mis kattub

hageja kaitstud tähisega. Sõnad E ja XXX on mõlemad abstraktsed ega oma iseseisvat

tähendust. Hageja arvates on ebatõenäoline, et kostja ei saanud mõjutusi varasemalt 19 aastat

hageja tähisena aktiivselt kasutusel olnud ja erialaringkondades hästi tuntud sõnast E.

9. Kuigi kostja tegevus ei ole äriline, viib ka mittetulundusühing läbi majandustegevust oma

eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingutel ei ole keelatud pakkuda müügiks kaupu

või teenuseid või teenida tulu. Ainuüksi tegutsemine mittetulundusühinguna ei taga, et kogu

tegevus toimub mittetulunduslikul eesmärgil. Seda väidet kinnitab kostja 2011.a

majandusaasta aruanne, mille kohaselt on kostja teeninud tulu teabepäevade osalustasudelt.

Kuigi hageja ärinime on aja jooksul muudetud, kasutab hageja seni kodulehe aadressina

domeeni E.ee. Seda põhjusel, et hagejat tuntakse klientide ja valdkonna asjatundjate seas

jätkuvalt E nime all. Hageja on saanud oma klientidelt korduvalt kaebusi kostja poolt

osutatavate teenuste osas (tegu on kaebustega, mis on suunatud tegelikult kostjale). Seega

kahjustab kostja tegevus hageja mainet.

10. Hageja vaidlustas kostja domeeninime registreerimise, kuid tema kaebus jäi rahuldamata

Eesti Interneti Sihtasutuse Domeenivaidluste Komisjoni 05.12.2012.a otsusega, kus komisjon

tugines ainult oma reglemendile. Seetõttu hageja täpsustas oma nõuet. Hageja palus kohtul

keelata tema õiguste rikkumine, keelates seejuures kostjal domeeninime kasutamise. Hageja

soovis domeeninime üleandmist endale. Juhul, kui kostja domeeninime üleandmise kohustust

Lk (13) 4

ei täida, tuleb kohtuotsusega lugeda asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime XXX.ee

hagejale üleandmise kohta.

11. 21.01.2013.a selgitas hageja, et kaubamärk võib olla tarbijat eksitav nii identse kui ka

sarnase tähise kasutamise puhul nii identsete kui ka sarnaste kaupade ja teenuste osas. Kostja

kasutab tähist XXX teenuste puhul, mis on identsed või vähemalt samaliigilised teenustega,

milliste suhtes hageja kaubamärk on kaitstud. Hageja kaubamärk registreeringuga XXX on

kaitstud klassides 35, 41 ja 42. Kaubamärk registreeringuga XXX on kaitstud klassides 35, 37

ja 42.

12. Hageja tõi välja need energeetika ärivaldkonna teenused, mida kostja pakub ja mis on

identsed nende teenustega, milliste osas on hageja kaubamärk kaitstud. Registreeringu nr

XXX puhul on selleks klassis 35 äriinfo ja kutsealased ärinõuanded, klassis 41 koolitus ja

õpetamisteenused ning klassis 42 tehnilised projektiuuringud. Registreeringu nr XXX puhul

on need klassis 35 spetsialisti ärialased konsultatsioonid, klassis 37 ehitusteave ning klassis

42 erialased konsulteerimis- ja nõustamisteenused.

13. Tõenditena viitas hageja oma veebilehe väljavõtetele, kostja põhikirja punktile 1.4, kostja

2011.a majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruandele (mille järgi oli kostja

põhitegevuseks energia säästmise alase nõustamisteenuse osutamine ja teabeürituste

korraldamine). Samuti viitas hageja väljavõttele Google`i veebiotsingust märksõnadega

„energiasääst E“, mille kohaselt tegelevad hageja ja kostja mõlemad energiasäästualaste

koolitute korraldamisega. Veebiotsingust nähtub vaidlusaluste tähiste segiajamine. Ühtlasi on

hageja teinud mitmeid energia säästmise alaseid uuringuid, näiteks 2010.a „Uuring

energiasäästupoliitika seiremehhanismi arendamiseks“, millele viidatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Seega on hageja üheks tegevusalaks ja kostja

põhitegevuseks energeetikalaste nõustamisteenuste osutamine ja koolituste korraldamine.

Tegemist on identsete teenustega KaMS § 14 lg 1 tähenduses.

14. Kui tegemist on identsete või samaliigiliste teenustega, tuleb KaMS § 14 lg 1 p 2

ainuõiguse rikkumise juhtumil hinnata kaubamärgi ja tähise segiajamise tõenäosust. Piisab

üksnes äravahetamise tõenäosusest. Hageja ei pea tõendama, et kostja käitumine on jätnud

mulje hageja ja kostja vahelisest ärisuhtest. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt

ja hindamine peab põhinema märkidest tekkival tervikmuljel, arvestades eelkõige märkide

eristavaid ja domineerivaid osi. Kaubamärk, mis algab sõnaosaga E on Eestis registreeritud

vaid hagejale. Euroopa Ühenduses on sarnane kaubamärk registreeritud ühele Jaapani

ettevõttele klassis 25. Seega ei ole sõna E laialdast kasutamist leidnud. Eesti tarbijatele ei ole

teada, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete ja teenuste pakkujaid on Eestis

mitmeid.

15. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest see hõlbustab eristamist ja

meeldejätmist, annab teavet, näitab päritolu ja täidab reklaamifunktsiooni. Kostja tegevus

domeeni XXX.ee registreerimisel ja kasutamisel vastab KaMS § 14 lg 1 punktis 2 sätestatud

tingimustele. Hageja ise on tähist E kasutanud kogu oma tegevusaja jooksul. See nähtub

hageja äriregistri andmetest, kaubamärgi ja domeeni registreeringutest, hageja ametlikest

äriblankettidest.

KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED

Lk (13) 5

16. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja registreeriti 25.10.2010.a. Alates 21.03.2011.a võttis

kostja kasutusele domeeninime XXX.ee. Kostja seaduslik esindaja tegutses varem

korteriühistutega seotud valdkonnas. Tema energiasäästualase tegevusega oma korterelamus

tehti talle ettepanek hakata Euroopa Komisjoni ametlikuks koostööpartneriks. Korteriühistute

juhtimise pikaajalist kogemust ja edukat energiasäästualast tulemust arvestades paluti kostja

seaduslikku esindajat korduvalt oma kogumusi ja nõuandeid jagada. Euroopa Liidu majas

toimus Eesti Esinduse kaasabil 06.04.2011.a esimene kostja avalik energia säästmise alane

teabeüritus EUSEW 2011 raames.

17. MTÜ XXX nimi ei ole moodustatud juhuslikult, vaid see tuleneb sõnade esitähtede

kombinatsioonist: ESTIVOK. Sõna „energia“ tähendab energia kasutamist elamu

säilitamiseks ja elamiseks. „Säästlik“ tähendab energia säästmist. „Tõhusalt“ tähendab olema

samaaegselt mõtestatud, optimeeritult ratsionaalne ja efektiivne. „Innovaatiliste“ tähendab

olema uuenduslik, edumeelne. „Võimaluste“ tähendab olema dogmavaba mitmekülgsete

rakenduste kaudu. „Osundi“ tähendab viitama suuna, nõustama ja kogemusi jagama. „Koda“

tähendab gruppi aktiviste, üksust või koda, mis koondab teavet eri valdkondade toodete ja

teenuste kohta ja esitab seda sihtgruppidele, eelkõige väike- ja korterelamutele.

18. Mittetulundusühingute nimeregistris ei olnud tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks.

Nime XXX moodustamine ei ole seotud E nimega. Kostja ei teadnud midagi E nimega

toimivast ettevõttest. Äriregistris ei olnud eelnevalt sellekohaseid viiteid. Kostjal oli

kaalumisel ka nimevariant EXXXK (EETIVOK), kuid see oleks olnud veelgi pikem. Kostja

logo-sümboolika kujundamisel oli aluseks sisu ja vormi ühtsus. Ebaselge on, kuidas

tõlgendada ja mida tähendab sõna E.

19. Kostja eesmärgiks põhikirja järgi on riiklike energiasäästu programmidele kaasaaitamine,

hoonete energiasäästu tagamine kaasaegsete ja innovaatiliste võimalustega koos sellekohase

teabe juurutamisega. Põhitegevuseks on kogemustele tuginev energiasäästualane nõustamine

ja teabeürituste korraldamine. Nõustamisel kaasatakse teadlasi ja spetsialiste. Kõik kostja

üritused on mittekasumit taotlevad ja on toimunud hea tahte avaldusena külastajatele tasuta.

Samuti pole tasu makstud lektoritele ja esinejatele. Kostja juhile pole töötasu makstud ja

riiklikku toetust ei ole kostja saanud. Kostjal ei ole palgalisi ega lepingulisi töötajaid.

Samasugust

nõustamise

ja

konsultatsioonilist

tegevust

omavad

paljud

äri-

ja

mittetulundusühingud. Hageja tegevus on palju laiahaardelisem ja kasumit taotlev.

20. Kostja ei teadnud kuni hageja nõudekirja saamiseni 13.06.2012.a hageja olemasolust

midagi. Harju Maakohtu registriosakonnas soovitati sellele mitte vastata, sest kostja on

registreeritud seaduslikult. Ebaselge on, kuidas osutab kostja hagejale kõlvatut konkurentsi.

Hageja ja kostja ei ole kunagi ega kuskil olnud seotud ühiste ettevõtmistega. Kostjale pole

tulnud ühtegi negatiivset viidet ega kommentaari või meediakajastust, mis annaks põhjust

pidada kostja tegevust hagejale kahjulikuks. Ühetäheliste erisustega domeeninimed on

eristatavad ja kasutuses üle maailma. Hageja nõudekirjas on üldse esimest korda antud kostja

tegevusele negatiivne hinnang. Kostja tegevus on riigile olnud vastuvõetav, vajalik ja

positiivne.

21. Kostja ei ole osanud kuskil näha, viidata või märkida mingit seotust hagejaga. Kostja pole

hageja mainet kahjustanud.

22. 11.02.2013. seisukohtades leidis kostja, et energiasäästualane nõustamine ja

konsultatsioon on tegevusvaldkonnad, mis on üldriikliku tähtsusega ja sellele ei ole võimalik

Lk (13) 6

seada piiranguid. Kostja ei puutu kokku hageja eriotstarbeliste meetmetega. Hageja

kaubamärgi ja kostja tähise sarnasus on vaid kaudne ja tähised ei ole äravahetamiseni

sarnased. Erinev on tähiste värv, kirjapilt ja tähed, samuti raamistus. XXX nimi sarnaneb

täiesti juhuslikult E nimele. Kostja ei teadnud midagi E nimega toimivast ettevõttest.

Domeeninime XXX.ee kasutusele võtmine tulenes loogiliselt XXX nime registreerimisest. E

kaubamärgiga kaitstud identseid või samaliigilise energia säästualaseid nõustamise ja

konsultatsiooniteenuseid kasutavad ja käsitlevad Eestis ja maailmas kümnend ning sajad

ettevõtted. Ainuüksi Euroopa Komisjoni üleskutsel toimus 2012.a EUSEW raames 43 riigis

720 energiasäästualast üritust.

23. Kostja tunnistas hageja tegevust, kuid pidas ebaselgeks, millisele sihtgrupile on see

tegevus laienenud, kui kostja ei ole üle kümne aastase praktilise tegevuse raames Eestis

kordabi kohanud hageja nimelist ettevõtet ega olnud selle olemasolust teadlik.

Energiasäästualane nõustamine ja konsultatsioon on võrreldav üldharidusliku tegevusega

energeetika vallas. Kostja on tegutsenud kodaniku algatuse korras, mille klassis 41 nimetatud

koolituse, õpetamisteenuse ja tehnilise projektiuuringuga. Kõik üritused on toimunud tasuta.

Kostja ei tegele energiasäästualaste koolituste korraldamisega, sest selleks puudub litsents.

Samaliigilisi

energiasäästualaseid

nõustamisteenuseid

osutavad

kümned

ja

sajad

organisatsioonid Eestis ja maailmas. Tähiste E ja XXX segiajamise tõenäosus on subjektiivne

ja väidetud vaid hageja vaatevinklist.

24. Kostja leidis, et laiem elanikkond kostja küsitluste kohaselt ei oma teadmisi hageja

tähisest E. Mõistlik ja tähelepanelik tarbija ei aja segi kaubamärki ja kostja sümboolikat. Kuna

kostja tähise registreerimine toimus ametlikult ilma tõrgeteta, ei olnud kostjal põhjust kahelda

domeeninime õiguspärasuses. Kostja ei näe oma tegevuses kõlvatut konkurentsi.

25. 06.03.2013.a leidis kostja, et hageja advokaadile esitatud volikiri lõppes 31.12.2012.a.

Kostja eeldab, et hageja esindaja tegevus on jätkuvalt õiguspärane ka 2013.a. Hageja ei ole

osalenud ühelgi energiasäästualasel üritusel, mida on korraldanud kostja või kus kostja on

osalenud. Koheselt on toimumas Kodumess 2013, kus hageja ei ole esindatud. Hageja on

viidanud kostja 2011.a aruandele, kus on toodud ära teabeüritusi toetavate ametkondade ja

ettevõtete osalustasud. On tänuväärne, et kostja tegevust toetatakse, sest ürituste

korraldamiseks on vajalik finantsiline ja muu toetus, millega kaetakse ruumide rendikulud,

büroo- ja arvutikulud ja kohvipausid. Kostjale jääb arusaamatuks hageja rahulolematus kostja

tegevusega. Kostja ei ole nõus kompromissidega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et

hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

27. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja esmaseks ärinimeks äriregistris registreerimisel oli AS E;

2) hageja tegutses kuni 08.09.2011.a ärinimede AS E, AS E E ja ÅF-E AS all;

3) 05.05.1997.a registreeriti klassides 35, 41 ja 42 hagejale kuuluv kaubamärk E + kuju,

registreeringu number XXX;

Lk (13) 7

4) 15.05.2008.a registreeriti klassides 35, 37 ja 42 hagejale kuuluv kaubamärk E + kuju,

registreeringu number XXX;

5) 1994.a registreeris hageja domeeni E.ee, mida hageja kasutab kuni käesoleva ajani;

6) hageja tegeleb muuhulgas energiaalaste konsultatsioonidega, sealhulgas energia säästmise

alaste konsultatsioonidega;

7) kostja registreeriti mittetulundusühinguna nimega XXX 25.10.2010.a;

8) kostja registreeris 21.03.2011.a domeeni XXX.ee;

9) hageja vaidlustas kostja domeeni registreerimise, kuid Domeenivaidluste Komisjon jättis

hageja vaidlustusavalduse rahuldamata;

10) kostja tegevuseks on muuhulgas nõustamine ja infopäevade korraldamine energia

säästmise valdkonnas.

28. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja poolt hagejale kuuluvate

kaubamärkidega sarnase tähise kasutamine juriidilise isiku nimes ning domeeninimes rikub

hageja kaubamärgiomaniku õigusi ning hageja õigusi tema ärinimele. Hageja on väitnud, et

kostja tegevus kujutab endast temale kõlvatut konkurentsi.

29. Hageja leidis, et kostja nimi XXX on tema kaubamärkide ja varasema ärinimega

äravahetamiseni sarnane ja eksitab avalikkust ning võimalikke kliente. Hageja ja kostja

tegutsevad mõlemad energiaalaste konsultatsioonide, sh energia säästmise konsultatsioonide

valdkonnas. Tähis XXX on äravahetamiseni sarnane tähisega E. Kostjal oli võimalus valida

endale mistahes muu nimi, kuid kostja valis just sellise tähise, mis kattub hageja kaitstud

tähisega. Sõnad E ja XXX on mõlemad abstraktsed ega oma iseseisvat tähendust.

30. Hageja rõhutas, et kuigi kostja tegevus ei ole äriline, viib ka mittetulundusühing läbi

majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingutel ei ole keelatud

pakkuda müügiks kaupu või teenuseid või teenida tulu. Tulu teenimist tõendab kostja

majandusaasta aruanne. Hageja tõi välja need energeetika ärivaldkonna teenused, mida kostja

pakub ja mis on identsed nende teenustega, milliste osas on hageja kaubamärk kaitstud. Kui

tegemist on identsete või samaliigiliste teenustega, tuleb hinnata vaid kaubamärgi ja tähise

segiajamise tõenäosust.

31. Kostja vaidles nõudele vastu. MTÜ XXX nimi ei ole moodustatud juhuslikult, vaid see

tuleneb sõnade esitähtede kombinatsioonist: ESTIVOK. Mittetulundusühingute nimeregistris

ei olnud tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks. Nime XXX moodustamine ei ole seotud E

nimega. Kostja ei teadnud midagi E nimega toimivast ettevõttest. Ebaselge on, kuidas

tõlgendada ja mida tähendab sõna E. Hageja kaubamärgi ja kostja tähise sarnasus on vaid

kaudne ja tähised ei ole äravahetamiseni sarnased. Tähiste E ja XXX segiajamise tõenäosus

on subjektiivne ja väidetud vaid hageja vaatevinklist. Erinev on tähiste värv, kirjapilt ja tähed,

samuti raamistus.

32. Kostja leidis, et kõik tema tegevused on kasumit mittetaotlevad. Samuti pole tasu makstud

lektoritele ja esinejatele. Kostja juhile pole töötasu makstud ja riiklikku toetust ei ole kostja

saanud. Kostjal ei ole palgalisi ega lepingulisi töötajaid. Samasugust nõustamise ja

konsultatsioonilist tegevust omavad paljud äri- ja mittetulundusühingud. Kostja tegevus on

riigile olnud vastuvõetav, vajalik ja positiivne.

33. KaMS § 3 järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või

teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. KaMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et

kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse

Lk (13) 8

saanud kaubamärgiga identseid tähised kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade

või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Vastavalt KaMS § 14 lg 1 punktile 2 on

kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel oma äritegevuses kasutada

õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul,

mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk

kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise

assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.

34. Vastavalt KaMS § 14 lõikele 2 on eelviidatud juhtumitel muuhulgas keelatud tähisega

tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine (KaMS § 14 lg 2 p 3), samuti tähise kandmine

äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile (KaMS § 14 lg 2 p 5).

KaMS § 14 lg 3 järgi loetakse kaubamärgi kasutamist Internetis kaubamärgi kasutamiseks

Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel

arvestatakse muuhulgas kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu

tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning

Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis (KaMS § 14 lg 3 p 1), kaubamärki Internetis

kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis,

arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi

puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid (KaMS § 14 lg 3 p 2), samuti

teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle

kahjustamist (KaMS § 14 lg 3 p 4).

35. KaMS § 57 näeb ette, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku

vastu õigusrikkumise lõpetamiseks.

36. Kohus leiab, et kostja kasutatud tähis XXX on äravahetamiseni sarnane hagejale

kuuluvate kaubamärkide sõnalise osaga E ning hageja ja kostja kasutavad neid tähiseid

samaliigiliste teenuste osutamiseks. Kostja on kasutanud tähist XXX oma teenuste

pakkumisel ja osutamisel, oma reklaammaterjalidel ning Internetis. Kostja on kasutanud oma

tähist XXX Internetis viisil, et sellel on olnud Eestis äriline tagajärg. Kostja kasutab tähist

XXX oma nimes ja põhikirjas.

37. Riigikohus on leidnud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb tähiste sarnasuse ja

sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja

semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel,

võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on asjaolul,

kuidas asjaomane kauba või teenuse keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine

tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle detaile (RK TKo 3-2-1-77-10, p 11). Samuti

on Riigikohus leidnud, et tähiste segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on

varasema kaubamärgi eristusvõime. Mida sarnasemad on tähised, seda erinevamad peavad

olema kaubad ja teenused (samas, p 13). Juhul, kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja

tajutavat sõnalist osa, annab just tähise sõnaline osa kaubamärgile identiteedi (EüKo T-

312/03, p 37).

38. Riigikohus on ka asunud seisukohale, et KaMS § 14 lg 1 p 2 nimetatud juhul piisab tähiste

äravahetamise tõenäosusest ehk äravahetamine ei pea olema reaalselt toimunud. Hageja ei pea

tõendama, et kostja käitumine on jätnud mulje hageja ja kostja vahelistest ärisuhetest, vaid ta

peab tõendama, et kostja käitumine võib sellise mulje jätta (RK TKo 3-2-1-4-06, p 32).

Kaupade ja teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki nende kaupade või

Lk (13) 9

teenustega seotud aspekte, sealhulgas nende olemust, lõpptarbijaid, kasutusviise ja seda, kas

kaubad ja teenused üksteist asendavad või täiendavat (RK TKo 3-2-1-77-10, p 12).

39. Kuigi mõlemal hagejale kuuluval kaubamärgil on lisaks sõnalisele osale ka kujunduslik

osa (toimiku lk 145, 146), on kohtu hinnangul mõlema kaubamärgi selgelt domineeriv osa

sõna E. Nimetatud sõna on abstraktne ning tähendust mitteomav ning just mõlema tähise

sõnaline osa on nende kõige eristuvam ja domineerivam osa.

40. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kasutab oma nimena sõnalist tähist XXX.

Viidatud tähise kuus esimest tähte langevad nende järjestuses kokku hagejale kuuluvate

kaubamärkide sõnalise osaga. Ainus erinevus on kostja poolt tähise lõppu lisatud K-täht.

41. Kostja esitatud logo kujundusest (toimiku lk 40) ja ürituste kavadest (toimiku lk 41-43)

nähtub, et kostja kasutab tähist XXX koos kujutisega, kuid kujutisel on sõnaline osa selgelt

domineeriv ja tähist tajutavaks muutev. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt

keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle detaile. Keskmise tarbija jaoks on

tähised, milliste domineerivaks ja tajutavaks muutvateks osadeks on tähendust mitteomavad

sõnad E ja XXX, äravahetamiseni sarnased, sest keskmine tarbija oma tavalise

tähelepanelikkuse juures ei erista kahte niivõrd sarnast tähist ainult ühe erineva tähe abil.

Ainus eristav täht K on lisatud kostja tähise lõppu. Kuna tegemist on kaashäälikuga ning

tähise ülejäänud kuus tähte on järjestuses identsed hageja kaubamärkide sõnalise osaga, ei

muuda lisatud täht vaidlusaluse tähise foneetilist kuju märkimisväärsel viisil.

42. Kohus nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt oli kostjal võimalik tegevust alustades

kontrollida avalikult kättesaadavast Patendiameti registrist, kas tema soovitud nimi võib

rikkuda kellegi kaubamärgiõigusi ning kostjal oli võimalik valida oma mittetulundusühingu

nimeks mistahes muu nimi, mis ei oleks olnud hageja kaubamärkide sõnalise osaga

äravahetamiseni sarnane. Asjasse puutumatud on kostja väited, milliste kohaselt on talle

teadmata, mida tähendab hageja kaubamärgi sõnaline osa E. Kaitstud kaubamärgi sõnalisel

osal ei peagi olema tähendust.

43. Samuti on kohtu hinnangul asjasse puutumatu kostja selgitus, mille kohaselt moodustub

tähis XXX järgmiste sõnade esitähtedest: ESTIVOK. Samas valdkonnas tegutseva isiku

kaitstud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise kasutamist kolmanda isiku poolt ei

õigusta tema väited selle kohta, et ta on leidnud oma tähisele tähenduse. Keskmine tarbija

pelgalt tähise XXX alusel sellele sõnale mistahes tähendust omistada ei saa. Kaubamärgiga

kaitstud tähis ei peagi tähendust omama ning vastupidiselt ei too tähenduse omistamine

automaatselt kaasa õigust vastavat tähist kasutada vaatamata kaubamärgiomaniku õigustele.

Kohus leiab, et sisuliselt ei ole kostja väited tähise XXX tähenduse kohta usutavad, sest

keeleliselt omab sõnaühend ESTIVOK halvasti mõistetavat ja loogiliselt mitteseostatavat

tähendust.

44. Kohus nõustub hageja väidetega, et hageja ja kostja tegutsevad mõlemad energiaalaste

konsultatsioonide, sh energia säästmise konsultatsioonide valdkonnas. Kostja põhikirja

(toimiku lk 17-19) punktidest 1.4 ja 1.5 tuleneb, et kostja eesmärgiks on muuhulgas koostöö

arendamine energia säästmisel elamumajanduses ja ühiskondlikes asutustes, kaasaegsete ja

innovaatiliste

energiasäästumeetmete

ja

tehnoloogiliste

võimaluste

teavitamine

ja

juurutamine, samuti infopäevade, nõustamisteenuste ja koolituste korraldamine, kaasaegsete

ja innovaatiliste algatuste korraldamine, trükiste väljaandmine, reklaam ja meediakajastus.

Kostja 2011.a majandusaasta aruandest (toimiku lk 59-69) nähtub, et kostja loeb oma

Lk (13) 10

põhitegevuseks energiasäästualase nõustamisteenuse osutamist ja teabeürituste korraldamist.

Kostja sissetulekuks on teabepäevadel osalenud ettevõtete osavõtumaksud.

45. Hageja kodulehe väljavõttest (toimiku lk 94-95) nähtub, et hageja tegeleb muuhulgas

energeetika ja soojusmajandusega ning hageja nõustab oma kliente, andes neile asjatundlikku,

erapooletut ja innovaatilist nõu energeetika ja soojusmajanduse valdkonnas. Samuti juhib

hageja energeetika valdkonnas projekte. Hageja kaubamärk nr XXX (toimiku lk 145) on

muuhulgas registreeritud klassis 35 äriinfo ja kutsealaste ärinõuannete jaoks ning klassis 41

koolituse ja õpetamisteenuste jaoks. Hageja kaubamärk nr XXX (toimiku lk 146) on

muuhulgas registreeritud klassis 42 erialaste konsulteerimis- ja nõustamisteenuste jaoks.

46. Seega tegelevad hageja ja kostja sõltumata kostja põhikirjas kasutatud konkreetsetest

väljenditest mõlemad energeetika ja energia säästmise valdkonnas konsulteerimise,

nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on igal juhul samaliigiliste teenuste osutamisega.

Samaliigiliste teenuste osutamisel on kohtu hinnangul asjasse puutumatu asjaolu, et kostja

näol on tegemist mittetulundusühinguga, kes enda väidete kohaselt palgalisi töötajaid ei oma

ning kasumit ei taotle. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema korraldatud koolitusüritustel

osalemise eest tasuvad ettevõtted ja asutused osalustasu. Samaliigiliste teenuste osutamisel

äravahetamiseni sarnase tähise kasutamise tõttu võib tarbijatel tekkida assotsiatsioon, et

hageja ja kostja vahel on ärilised seosed KaMS § 14 lg 1 p 2 mõistes. Varasemast

kohtupraktikast lähtudes ei ole oluline, et selliste assotsiatsioonide tekkimine oleks juba

faktiliselt aset leidnud, vaid piisab sellest, kui assotsiatsioonide tekkimine ja tarbijate poolt

tähiste äravahetamine on tõenäoline. Antud asjas peab kohus selliste assotsiatsioonide

tekkimist ja tähiste äravahetamist täielikult tõenäoliseks.

47. Lisaks nähtub hageja esitatud otsingusüsteemis google.ee tehtud otsingust (toimiku lk 96-

97), et sõnadele „energiasääst E“ vastete leidmisel ilmuvad viited kostja kodulehele. Seega on

kahe tähise faktiline äravahetamine käesolevas asjas tõendamist leidnud.

48. Vastupidiselt ei ole kostja tõendanud ühegi tõendiga oma väiteid selle kohta, et E

kaubamärgiga kaitstud identseid või samaliigilise energia säästualaseid nõustamise ja

konsultatsiooniteenuseid kasutavad ja käsitlevad Eestis ning maailmas kümned ning sajad

ettevõtted. Sellise väite kohta ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit. Hageja esitatud Euroopa

Ühenduse kaubamärkide andmebaasis tehtud otsingust (toimiku lk 98-99) nähtub, et E tähis

on registreeritud vaid ühe kaubamärgi koosseisus klassis 25. Lisaks selgitab kohus, et

registreeritud kaubamärgiomaniku nõudele vastu vaidlemisel ei piisa argumendist, mille

kohaselt kasutavad hageja kaubamärgiga sarnaseid tähiseid veel mitmed teised ettevõtted.

Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline tuvastada, kas kostja kasutatud tähis on kaitstud

kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane ning kas hageja ja kostja tegelevad identsete või

samaliigiliste teenuste osutamisega. Kui need kaks asjaolu on leidnud tuvastamist, on kostjal

õigus kasutada tähist XXX vaid hageja nõusolekul, kuid sellise nõusoleku olemasolu ei ole

kostja väitnud.

49. Vaidluse lahendamisel on asjasse puutumatu kostja väide, mille kohaselt ei olnud

mittetulundusühingute nimeregistris tõrget nime XXX kasutusele võtmiseks. MTÜS § 4 ei

näe erinevalt ÄS § 12 lõikest 3 (mille kohaselt ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina

kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi

omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta) registripidajale kohustust kontrollida, kas

mittetulundusühingu nimi võib rikkuda mõne kaubamärgiomaniku õigusi. Kuivõrd

registripidajale seadus sellise kontrolli kohustust ette ei näe, tuleb asutataval juriidilisel isikul

Lk (13) 11

endal nime valikul kindlaks teha, kas nimi võib tulevikus rikkuda mõne kaubamärgiomaniku

õigusi. Samuti on asjasse puutumatud kostja väited selle kohta, et tema tegevus on riiklikul

tasandil olnud aktsepteeritav ja vajalik. Hageja ei ole kritiseerinud kostja tegevust ning kostja

tegevuse vajalikkuse üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Kostjal on võimalik oma tegevust

jätkata mõne teise nime all, mis ei riku hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi.

50. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue kostja vastu KaMS § 14 lg 1 p 2 ning KaMS § 57

lg 1 p 1 alusel rahuldada. Hageja palus kostjal keelata tähise XXX kasutamine oma nimes

ning kohustada kostjat muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks tähist XXX. Samuti

palus hageja kohustada kostjat esitama registripidajale ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist avalduse oma nime muutmiseks. Kohus leiab, et kostja poolt nime XXX

kasutamine on õigusvastane.

51. Riigikohus on leidnud, et kaubamärgiomanik saab KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1

alusel esitada oma õiguste rikkumise lõpetamise nõude ning keelata tema õigusi rikkuva

juriidilise isiku nime kasutamine (RK TKo 3-2-1-4-06, p 37). Kui kohus on tuvastanud nime

kasutamise õigusvastasuse, saab kohus kostjal keelata nime kasutamise. Kuna juriidilise isiku

nimi on põhikirjas, ei saa nime muuta ilma põhikirja muutmata. Kohus saab kostjat kohustada

põhikirja muutma ja esitama avalduse registripidajale (samas, p 39). Seega saab kohus

kohustada kostjat teatud tähtaja jooksul oma nime muutma ja sellise kohustuse seadmisel

tuleb kohtul piiritleda, milliseid tähiseid ei tohi kostja oma nimes kasutada (samas, p 41).

52. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal keelata kasutada hagejale kuuluvate kaubamärkide

sõnalise osaga äravahetamiseni sarnase tähise XXX kasutamine oma nimes. Kostjat tuleb

kohustada muutma oma põhikirja selliselt, et see ei sisaldaks tähist XXX. Kostjat tuleb

kohustada esitama registripidajale ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avalduse

oma nime muutmiseks.

53. Täiendavalt esitas hageja kohtule nõude kohustada kostjat andma hagejale üle

domeeninimi „XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida, kohtuotsusega

asendatuks kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“ üleandmiseks hagejale. Hageja

selgitas, et ta küll vaidlustas domeeninime registreerimise, kuid tema kaebus jäi rahuldamata.

Kostja vaidles hageja sellele nõudele vastu ning leidis, et ühetäheliste erisustega

domeeninimed on eristatavad ja kasutuses üle maailma.

54. Riigikohus on leidnud, et domeeninime registreerimine toimub ajalises järgnevuses ja

registreerimisel ei kontrollita võimalikke kaubamärkidest tulenevaid õigusi. Domeeni

registreerimine toimub õiguslikult neutraalselt (RK TKo 3-2-1-4-06, p 48). Samuti on

Riigikohus leidnud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga (samas, p

49). Registreeritud kaubamärgi omanikul on õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise

kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg 1 järgi (samas, p 50). Domeeninimest

loobumise tahteavalduse saab asendada kohtuotsusega (samas, p 52).

55. Kuivõrd kohus on käesoleva vaidluse lahendamisel leidnud, et tähise XXX kasutamine

kostja poolt rikub hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi ja on õigusvastane, tuleb rahuldada

hageja nõue kostja vastu seoses domeeninimega. Kostjal puudub õigus jätkata hageja kui

kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva domeeninime kasutamist vaatamata sellele, et ühetähelise

erinevuse tõttu oli domeeni „XXX.ee“ registreerimine võimalik. Domeeninime jätkuva

kasutamisega rikub kostja hageja õigusi KaMS § 14 lg 3 p 1, 2 ja 4 mõistes. Seega tuleb

hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostjat tuleb kohustada andma hagejale üle domeeninimi

Lk (13) 12

„XXX.ee“ ja lugeda juhul, kui kostja kohustust ei täida, käesoleva kohtuotsusega asendatuks

kostja tahteavaldus domeeninime „XXX.ee“ üleandmiseks hagejale.

56. Täiendavalt peab kohus vajalikuks vastata nendele hageja väidetele, mis puudutavad tema

ärinime õigustamatut kasutamist kostja poolt ning kõlvatu konkurentsi osutamist. Hageja

leidis, et lisaks kaubamärgiomaniku õigustele rikub kostja tema õigusi ärinimele, sest hageja

ärinimi sisaldas kuni 08.09.2011.a tähist E. Kostja leidis hageja nõudele vastu vaieldes, et

tema nimi registreeriti tõrgeteta. Samuti leidis hageja, et kostja eksitab tema ärinime ja

kaubamärkide kasutamisega tarbijaid ning osutab kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 1,

lg 2 ja § 51 lg 1 mõistes. Kostja tegevus kahjustab hageja mainet. Kostja pidas hageja väiteid

kõlvatu konkurentsi osutamise kohta ebaselgeteks ja leidis, et ta ei ole hagejaga kunagi olnud

ühiste ettevõtmiste läbi seotud.

57. TsÜS § 30 kohaselt peab juriidilisel isikul olema nimi, mis eristab teda teistest isikutest.

Seejuures tuleneb äriseadustikust, et äriühingute puhul räägitakse ärinimest, teiste juriidiliste

isikute puhul nimest. Nime eristatavuse nõue on siiski keskne nõue kõigi juriidiliste isikute

nimede osas. Ärinime osas on seadus kehtestanud lisanõuded, eeskätt selles osas, et ärinimi ei

või rikkuda kellegi kaubamärgiõigusi. MTÜS § 4 analoogilist nõuet ei sisalda. MTÜS § 4 lg 1

järgi peab mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud

mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Samas näeb MTÜS § 4 lg 2 ette, et

mittetulundusühingu nimi ei või olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse

ega õigusliku vormi osas.

58. Kohus leiab, et kostja nimi oli eksitav, kuivõrd see võis tekitada tänu hageja

kaubamärgiomaniku õigustele ja tegutsemisele samaliigiliste teenuste valdkonnas eksitava

arusaama nagu oleksid hageja ja kostja omavahel seotud. Selles mõttes rikkus kostja nimi

hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Kohus teisalt leiab, et hageja õigust tema ärinimele

kostja rikkunud ei ole. Vastavalt ÄS §-le 7 ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi,

mille all ettevõtja tegutseb. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise

ajaks ei sisaldanud hageja ärinimi enam tähist E. Õigus ärinimele ei ole abstraktne ega

tähtajatu õigus, vaid see õigus on seotud äriregistri kandega. Kui äriühing enam vastava

ärinime all äriregistri kande kohaselt ei tegutse, ei ole tähis enam tema ärinimi ning selle

õigustamatule kasutamisele kolmandate isikute poolt äriühing enam viidata ei saa.

59. KonkS § 50 lg 1 kohaselt loetakse kõlvatuks konkurentsis ebaausat äritegevust, heade

kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, sealhulgas eksitava teabe avaldamist (KonkS

§ 50 lg 1 p 1). Kõlvatu konkurents on keelatud (KonkS § 50 lg 2). Eksitavaks teabeks loetakse

KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures

tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise

ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

60. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja poolt hageja kaubamärkide kasutamine

võis tarbijates tekitada eksliku assotsiatsiooni hageja ja kostja vahelistest seostest, kuna

kasutatud tähised olid omavahel äravahetamiseni sarnased ning kostja tegutses hagejaga

võrreldes samaliigilisel alal. Seetõttu leiab kohus, et kostja on osutanud hagejale kõlvatut

konkurentsi vaatamata sellele, et kostja näol on tegemist mittetulundusühinguga. KonkS § 2

järgi loetakse konkurentsiseaduse mõistes ettevõtjaks äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat

või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut või juriidiliseks isikuks mitteolevat

ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut. Seega juhul, kui mittetulundusühing tegutseb

Lk (13) 13

nõustamisteenuste ja koolituste korraldamise valdkonnas, on ta sõltumata oma juriidilisest

vormist ettevõtjaks, kellele laienevad konkurentsiseadusest tulenevad piirangud.

61. Täiendavalt juhtis kostja menetluse käigus tähelepanu sellele, et hageja advokaadile

esitatud volikiri lõppes 31.12.2012.a. Kostja esitas kohtule antud volikirja (toimiku lk 131),

kuid ei selgitanud, millal või millistel asjaoludel on hageja vastava volikirja kostjale esitanud.

Kohtumenetluses hageja ise antud volikirja esitanud ei ole. TsMS § 226 lg 1 kohaselt

eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Hagejat esindab kohtus advokaat.

Kohtul puudub alus kahelda hageja esindajal volituste olemasolu käesolevas menetluses.

62. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS

§ 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik