2-11-56932/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksvad arved ja elektri tarnija poolt esitatud arved tarbitud elektri eest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada K K’i pool hagimenetluses tasutud riigilõivust
Legislator headnote
AI generated2-11-56932/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada K K’i pool hagimenetluses tasutud riigilõivust
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
14.03.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-56932
Kohtuasi
K K`i hagi E K vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja K K (isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja
esindaja
Alla
Buldakova
(e-post
info@buldakov.ee)
Kostja E K (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja esindaja Tatjana K (XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada K K ja E Ka kompromissileping järgnevatel tingimustel:
a. Jätta hageja K K ainuomandisse:
i. Korteriomand (turuväärtusega 42 000 eurot) aadressil XXX, mis
on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna
registriossa
nr
XXX,
teha
vastava
õigusmuudatuse
kinnisturaamatusse
kandmiseks
ja
kanda
Tallinna
Harju
Maakohtu
Kinnistusameti
Harju
Kinnistusjaoskonna
korteriomandi kinnisturegistri registriosa nr.XXX teise jakku
kinnistu omanikuna K K.
ii. Osa köögiviljaaianduse ühistus „Vabadus” maksumusega 1 150
eurot.
iii. Sõiduauto Nissan Primera reg.nr. XXX, turuväärtusega
1 000 eurot.
iv. K K võtab endale 20.01.2006.a. sõlmitud SEB Eestu Ühispank AS-
ga laenupingutele nr. XXX summas 42 455, 30 eurot 19.01.2011.a
seisuga ja 28.11.2006.a nr XXX summas 8 982, 77 eurot
19.01.2011.a seisuga jäägi kustutamise kohustust.
b. K K loobub õiglase hüvitise summas 4 643,68 eurot saamisest.
c. Hageja ja kostja avaldavad, et E K koos poolte lapsega (M K ik XXX)
omab õigust elada hageja korteriomandis aadressil XXX.
d. E Ka kohustub õigeaegselt tasuma Korteriühistu XXX poolt esitatud
jooksvad arved ja elektri tarnija poolt esitatud arved tarbitud elektri eest.
2. Lõpetada menetlus K K hagis E K vastu ühisvara jagamise nõudes.
3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada K K’i pool hagimenetluses tasutud riigilõivust
pool, so ~ 319,56 (693,11 / 2 = 319,555) eurot, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX
AS SEB Pank. Riigilõiv summas 693,11 eurot tasuti K K poolt 16.11.2011
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank,
viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „riigilõiv ühisvara jagamiseks“.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt TsMS § 661 lg 4.
Menetluse käik ja määruse põhjendused
Harju Maakohtu menetluses on K K hagi E K vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled
esitasid kohtule kompromissilepingu 13.03.2013.
Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad
kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud
lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse
kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei
ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de
428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas
lõpetamisele.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule
esitatud kompromissilepingus loobunud edasikaebamise õigusest.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei
ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kohtule esitatud kompromissilepingus,
et tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maie Seppo
kohtunik