3-12-1644/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1644 Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vaadata 19.07.2012. a esitatud vaie uuesti läbi ja teha asjas uus otsus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Julin esitas 06.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist tema 19.07.2012. a vaide uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt tagastas Tartu Vangla kaebaja 19.07.2012. a vaide alusetult ning sellega piirati õigusvastaselt kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Kaebuses esitas

V. Julin taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määrusega jäeti V. Julini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Halduskohus leidis, et V. Julin on maksejõuetu, kuna kaebuse esitamise aja seisuga oli tema isikuarvel vaba raha 6,25 eurot. Halduskohtu määruses on samuti märgitud, et kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul kaebajal sissetulekuid olnud ei ole. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad kaebusel eduväljavaated, kuna kaebajale anti võimalus 19.07.2012. a vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid 30.07.2012. a kirjaga ei kõrvaldanud kaebaja sisulisi puudusi vaides.

3. V. Julin esitas 30.08.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a (määruskaebuses ekslikult märgitud 28.08.2012) määrus tühistada, kuna halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebus on perspektiivitu. Kaebaja hinnangul on halduskohus märkinud ebaõigesti vastustajaks Tartu Vangla, kuna kaebuses oli selgelt väljendatud, et enda tegude eest peavad vastutama kaebuses nimetatud vanglaametnikud. Vaide tagastamine oli õigusvastane, kuna kaebaja nimetas vaides põhjendused, miks vaidlustatav akt rikub tema õigusi ning haldusorgan ei osutanud vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 78 abi vaides puuduste kõrvaldamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest lõppkokkuvõttes on halduskohus õigesti kohustanud kaebajat riigilõivu tasuma, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a määruse põhjendusi.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et V. Julini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel tuli jätta rahuldamata, kuid leiab, et halduskohus ei ole vaidlusaluse määruse tegemisel enne kaebuse perspektiivikusele ja kavandatava kohtumenetluse edukusele hinnangu andmist piisavalt kontrollinud, kas V. Julini osas esinesid tegelikult juba HKMS § 112 lg-st 1 tulenevad menetlusabi andmise piirangud. Halduskohus ei ole enne määruse tegemist seega sisuliselt kontrollinud menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit.

6. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on vaidlusaluses määruses ekslikult märkinud, et kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul kaebajal sissetulekuid olnud ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, millise info alusel halduskohus sellisele seisukohale jõudis, sest toimikus on olemas üksnes V. Julini isikuarve väljavõte, mis kajastab tema arvel oleva vaba raha jääki seisuga 05.04.2012 (tl 23). Kuna alates 01.01.2012 kehtiv HKMS-i regulatsioon riigilõivu tasumisest vabastamise kohta erineb oluliselt varasemast regulatsioonist, siis on vastavalt selle muutunud ka kohtupraktika. Isikukonto väljavõttest nähtuval kinnipeetava vabaks kasutamiseks oleva raha jäägil taotluse esitamise hetkel ei ole enam määravat tähendust ja samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Ringkonnakohtu päringu vastusena esitatud V. Julini vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt (tl 46), oli tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.04.2012-05.08.2012) sissetulek 130,77 eurot, millest mahaarvamisele kuulub 91,54 eurot, sh seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel tema arvesse võetavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 39,23 eurot (130,77-91,54), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 19,62 eurot (39,23:4x2).

7. Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 järgi tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu

15 eurot. Antud asja menetluskulud halduskohtus piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et halduskohus on õigesti määranud vastustajaks Tartu Vangla ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eraldi vanglaametnike vastutusele võtmist, kuna see ei puuduta kaebaja õigusi. Ringkonnakohus ei võta seisukohta kaebuse edukuse väljavaadete osas, kuna käesoleval juhul on menetlusabi andmine kaebajale välistatud HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus lõppkokkuvõttes põhjendatult jätnud V. Julini kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/