3-12-71/76 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-71

Haldusasi

P. G., E. T., F. R., M. T., L. A., Ü. M., A. S., F. S., T. K., L. T., V.

U., H. S., K. K., M. R., A. N., E. O., T. L., T. Ö., A. V., K. A., G.

A., K. V. ja M. T. ühine kaebus Paide Linnavolikogu 27.03.2003

otsuse nr 7 tühistamiseks Soo tn 12 kinnistu (1115936) osas.

Menetlusosalised

Kaebaja — P. G., volitatud esindaja abikaasa K. G.; E. T., F. R.,

M. T., L. A., Ü. M., A. S., F. S., T. K., L. T., V. U., H. S., K. K.,

M. R., A. N., E. O., T. L., T. Ö., A. V., K. A., G. A., K. V. ja M.

T., volitatud esindajad kaaskaebajad E. T. ja F. R.;

Vastustaja — Paide Linn (Paide Linnavolikogu kaudu);

Kolmandad isikud — I. H., A. R., A. H., R. V., A. U., M. R., M.

R., J. A., E. L., S. Õ., R. M., M. P., V. K., J. P., I. T., M. R., J. F.

M. H., T. K., V. L., A. M., P. R., E. J., H. K., I. R., E. P., T. O., E.

H., E. T., H. A., K. L., A. P., L. A., A. R., V. V., R. R., S. M., I.

L., V. R., L.-E. A., K. K., T. J., K. J., S. S., D. S., H.-E. P., R.-O.

R., P. A., V. K., M. S., G. U., A. V. ja I. H.

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

Resolutsioon

1. Jätta

rahuldamata

kaebajate

taotlus

kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Rahuldada vastustaja Paide linna taotlus menetluse

lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ja lõpetada

haldusasja nr 3-12-71 menetlus.

3. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

tagastada

käesoleva

kohtumääruse jõustumisel KÜ-le Soo 12 haldusasjas nr 3-

12-71 tasutud riigilõiv 367.31 eurot, kandes nimetatud

riigilõivusumma

KÜ

Soo

arveldusarvele

nr

221043717919 (Swedbank).

4. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajate esindajatele,

vastustajale ja kolmandatele isikutele ning määruse

jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.04.2012 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse (I kd, tl 131–135) P. G., E. T., F. R., M. T., L. A.,

Ü. M., A. S., F. S., T. K., L. T., V. U., H. S., K. K., M. R., A. N., E. O., T. L., T. Ö., A. V., K. A., G. A.,

K. V. ja M. T. ühise kaebuse Paide Linnavolikogu 27.03.2003 otsuse nr 7 „Paide linna kvartali nr 25 Soo

tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Soo 12 kinnistu (1115936) osas.

Sama määrusega kaasas kohus kolmandate isikutena menetlusse määruse tegemise hetkel kinnistusregistri

elektroonilises väljavõttes kajastunud Paide linnas paikneva Soo 12 kaasomanikud ning andis neile

võimaluse esitada kaebuse suhtes omapoolsed kirjalikud seisukohad. Vastustajaks tunnistatud Paide linnal

(paide Linnavolikogu kaudu) tuli määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt esitada vastus kaebusele ja

tõendatud seisukoht kaebuse tähtaegsuse suhtes iga kaebaja osas eraldi. Määruse resolutsiooni punktis 5

märkis kohus, et viib kaebetähtaja tõendatud rikkumise korral esmalt läbi tähtajamenetluse, mispuhul on

vastustajal võimalik taotleda kaebusele vastamise tähtaja pikendamist.

2. Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124

lõike 2 alusel (I kd, tl 213–215). Samuti taotles vastustaja täiendava tähtaja määramist kaebusele sisulise

vastuse koostamiseks, kui kohus leiab, et ühise kaebuse esitamisel ei ole kaebetähtaega rikutud.

Vastustaja märgib, et detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja seaduses sätestatud korrale vastav ning

selle kõikidest etappidest anti teada kohalikus ajalehes Järva Teataja ja / või ajalehes Paide Linnaleht.

Teade Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise kohta ilmus 19.04.2003 ajalehes Järva

Teataja. Teade sisaldas ka märget, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei

tehtud ja lahendamata planeeringuvaidlusi ei jäänud. Lisaks oli kõikidele detailplaneeringu alasse

jäävatele korteriühistutele (KÜ) Paide Linnavalitsuse poolt 10.12.2002 saadetud detailplaneeringu eskiisi

avaliku arutelu kutse. Eskiislahenduse avalikust arutelust, mis toimus 12.12.2002, võttis osa kolm

KÜ Soo 12 esindajat — F. R., J. P. ja R. M.. Paide Linnavalitsus postitas 03.02.2003 detailplaneeringu

avalikustamise teate ka korteriühistutele, sh KÜ-le Soo 12. Kaebajad pidid teadma või vähemasti oleksid

pidanud teadma läbi KÜ üldkoosolekute detailplaneeringu kehtestamisest juba varasemalt. Vastustaja ei

vaidlusta kaebajate väidet, et P. G. esindaja K. G. sai detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja Paide

Linnavolikogu kantseleist 30.12.2011. Märgitud väitega nõustumine ei tähenda, et vastustaja nõustuks

kaebajate väitega, justkui said F. R. ja K. G. kehtestatud detailplaneeringust teada alles 30.12.2011, ja

ülejäänud kaebajad 05.01.2012.

Paide Linnavalitsus saatis 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 seoses Soo tänava piirkonna detailplaneeringu ellu

viimisega ja vajadusega eraldada Soo 12 kinnistust kvartalisisene tee, kirja, milles palus kokku kutsuda

üldkoosoleku, mis valiks korteriühistu poolse esindaja seoses kinnistu ümberkruntimisega. 11.10.2003

toimus KÜ Soo 12 üldkoosolek, mille päevakorras oli üks päevakorra punkt — maa tagastamine linnale

vastavalt Soo tänava piirkonna planeeringule. Sellel koosolekul otsustasid koosolekul osalenud

korteriomanikud peale korteriühistu juhatuse liikme F. R. poolset Soo tänava piirkonna detailplaneeringu

tutvustust ühehäälselt, et teevad avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks

vastavalt detailplaneeringule ja andsid volituse vastavate toimingute vormistamiseks F. R.le. KÜ Soo tn

12 üldkoosoleku protokolli koopia juurde kuuluvalt üldkoosoleku registreerimislehelt on näha, et sellel

koosolekul viibisid alljärgnevad kaebuse esitanud korteriomanikud: E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K.,

V. U., H. S., A. N., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. Vastustaja on seisukohal, et ülalnimetatud isikud

pidid 11.10.2003 korteriühistu üldkoosolekul kindlasti teada saama detailplaneeringu kehtestamisest.

Koosolekul tehtud avaldus viitab sellele, et koosolekul osalenud isikud olid detailplaneeringus ettenähtud

maa võõrandamisega nõus. Vastustaja leiab, et nende isikute osas tuleb lugeda HKMS § 46 lõikele 7

tuginedes kaebetähtaeg möödunuks.

Kaebaja P. G. esindaja abikaasa K. G. kuulus 2003. aastal Paide Linnavolikogu koosseisu ja osales

27.03.2003 aastal toimunud volikogu istungil, mil Paide Linnavolikogu Paide linna kvartali nr 25 Soo

tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestas. Vastustaja esitab selle tõenduseks Paide Linnavolikogu

2003. aasta märtsi volikogu kohalviibinud volinike nimekirja ja kvoorumilehe. Arvestades, et K. G. elab

P. G. koos Soo 12 paiknevas eluruumis nr xx vähemalt neliteist viimast aastat ja K. G. kuulub alates

14.08.2008 korteriühistu juhatusse, on ebatõenäoline, et P. G. sai otsusest teada alles 20.12.2011.

Eeltoodust teeb vastustaja järelduse, et P. G. pidi detailplaneeringu kehtestamise otsusest teadma saama

juba 2003. aastal.

Vastustaja leiab, et ka ülejäänud kaebajad, s.o L. A., Ü. M., L. T., K. K., M. R., T. Ö., A. V. ja K. V., kes

küll 11.10.2003 koosolekust osa ei võtnud, oleksid pidanud olema teadlikud detailplaneeringu

kehtestamisest, kuivõrd detailplaneeringu menetlemine oli avalik ja selle kõikidest etappidest anti teada

kohalikus ajalehes „Järva Teataja“ ja / või ajalehes „Paide Linnaleht“. Samuti eeldab vastustaja, et

korteriühistu juhatus teavitas 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosolekust kõiki korteriomanikke,

näidates ära ka päevakorra ja saatis hiljem ka korteriomanikele koopiad üldkoosoleku otsustest.

Vastustajal puuduvad ka andmed, et keegi koosolekul mitteosalenud korteriomanikest oleks esitanud

nõude MTÜS § 24 lõike 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust saab teha

järelduse, et kõik korteriomanikud nõustusid kinnistu piiride muutmisega kehtestatud detailplaneeringu

alusel. Vastustaja leiab, et ka koosolekul mitteviibinud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest

teada saama vähemalt 2003. aasta oktoobrikuus.

3. Kolmandad isikud kaebusele sisulist arvamust ei avaldanud.

4. 19.06.2012 kohtunõudega (I kd, tl 253–254) andis kohus vastustaja seisukohtade ja menetluse

lõpetamise taotluse osas kaebajatele võimaluse kaebuse tähtaegsuse osas seisukohtade esitamiseks ning

kaebetähtaja ületamise korral tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.

Kaebajad asusid seisukohale (II kd, tl 2–7), et nad ei ole kaebetähtaega ületanud. Planeerimismenetlust on

teostatud kehtivat seadust eirates. Detailplaneeringu menetlusse on kaasatud KÜ Soo 12, mitte aga Soo 12

kinnistu kaasomanikud. Vastustajal tulnuks kõigile kinnistuomanikele (korteriomanikele) saata tähtkirjad,

milles märkida asjaolu, et planeering võib tuua kaasa kinnisasja osa võõrandamise vajaduse või

sundvõõrandamise vajaduse. Vastustaja hoidis kaebajaid tahtlikus teadmatuses. Ajalehtedes avaldatud

teadetest ei ole arusaadav, et planeering puudutab Soo 12 kinnistu omanikke või planeeringu alusel võiks

toimuda sundvõõrandamine. Soo 16 krundil asuvale lasteaiale on võimalik juurdepääs veel kahest

erinevast tänavast. Samuti ei tähenda Soo 12 krundipiiride korrigeerimine kinnisasja osa

sundvõõrandamist. Paide Linnavalitsuse 02.10.2003 teatest KÜ-le ja 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12

üldkoosolekust ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks kaebajatele teatavaks tehtud, mistõttu ei ole

kaebajad nende kahe tõendi alusel planeeringu kehtestamise otsusest teada saanud. Paide Linnavalitsuse

02.10.2003 teates KÜ-le puuduvad igasugused viited sellele, et vastu on võetud mingisugune otsus või

korraldus, mille õiguspärasust võiks vaidlustada. Teatega on tekitatud illusioon tavapärastest

linnavalitsuse toimingutest ning teade ei ole kaebajate arvates ka haldusakt ega KÜ kinnistuomanik nagu

teates märgitud. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12 üldkoosoleku protokollis ei kajastu, et tutvustatud oleks

haldusakti kui detailplaneeringu kehtestamise otsust. Koosolekul keskenduti üksnes plaanimaterjalile ning

koosolekust osavõtjatele jäi mulje, et nende kinnistu osas ei toimu sundvõõrandamist. Ka F. R. oli

plaanimaterjali tutvustamisel arvamusel, et küsimuse lahendamine ei too kaasa sundvõõrandamist, sest

ega muidu ei teinud ta ettepanekut jätta need ettepanekud ja küsimused linnavalitsusele. Vastasel juhul

oleks ta koosolekust osavõtjatele teatanud, et antud küsimus on juba lõplikult otsustatud ning

vastavasisuline otsus samuti vastu võetud. Kaebajad viitavad Riigikohtu seisukohale, märkides, et

haldusaktist teada saamise hetkeks tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk ning

haldusakti teatavaks tegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang

haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Et vastata

küsimusele, kas isik pidi haldusaktist teada saama, tuleb muuhulgas arvestada ka seda, millisel määral oli

asutus kohustatud isikuid haldusaktist teavitama ja kas ta täitis oma kohustuse täies ulatuses. Antud juhul

lasus vastustajal isiklik teavitamise kohustus, mida ta ei täitnud. Kaebaja P. G. osas ei ole vastustaja

andmed õiged. Kooselu K. G. ei ole alati toimunud ühes eluruumis ning nimetatud tähtaja jooksul.

Soovimata täpsustada asjaolusid võib P. G. kinnitada, et on vaidlustatud haldusaktist teadlik alates

20.12.2011. Ülejäänud kaebajad ei ole samuti olnud vaidlustatud haldusaktist teadlikud. KÜ 11.10.2003

toimunud üldkoosolek kutsuti trepikoja vanemate kaasabil kokku suulises vormis, kutseid välja saatmata,

kuna sooviti täita linnavalitsuse teatises toodud nõuet. Seetõttu osalesid koosolekul mitte kõik KÜ

liikmed, vaid ka isikud, kes tegelikult KÜ liikmed ei ole, näiteks J. P. ja volitaja S. M. Mitmete liikmete

käest võeti allkiri osalemise kohta pärast koosolekut. Registreerimislehel olevad S. ja R. ei võta omaks

nende nime taga olevat allkirja. Kõikide KÜ liikmetega ei õnnestunudki ühendust saada (L. A., Ü. M., L.

T., K. K., M. R., T. Ö., A. V., K. V.). Kaebajad leiavad, et nad ei ole kaebetähtaega rikkunud, kuna

ühestki vastustaja tõendist ei nähtu, et vaidlustatud haldusakt oleks neile seaduses sätestatud korras

teatavaks tehtud.

Kaebajad märgivad, et kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud, paluvad kaebajad kaebetähtaja

ennistamist, kuna vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute kohaseks

informeerimiseks.

5. 17.12.2012 määrusega (II kd, tl 17–19) kõrvaldas kohus menetlusest kolmandate isikutena menetlusse

kaasatud

J.

D. ja

I.

D. ning

kaasas

kolmanda

isikuna

menetlusse

I.

H. (ik xxxxxxxxxxxx). Sama määrusega andis kohus I. H.le võimaluse kaebuse ja selle tähtaegsuse kohta

arvamust avaldada. Märgitud kolmas isik kohtule vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,

ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastavalt kehtiva

HKMS § 124 lõikele 4 teeb kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides.

Kaebajad on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei ole välja toonud põhjendusi, mis

õigustaksid kaebetähtaja ületamist. Vastustaja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja

rikkumise tõttu. Kohus leiab, et kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb HKMS § 124 lõike 2

alusel rahuldamata jätta ja vastustaja taotlus HKMS § 124 lõike 4 alusel rahuldada ning haldusasja nr 3-

12-71 menetlus HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma

seisukohti järgnevalt.

HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul

arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 seob planeeringu kehtestamise

vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest.

PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks

kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu

kehtestamisest. Seega tuleb selgitada, millal said kaebajad detailplaneeringu kehtestamisest teada või

millal pidid kaebajad planeeringu kehtestamisest teada saama.

Kõik kaebajad on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et nende 10.01.2012 esitatud

kaebus on tähtaegne (I kd, tl 4, 59; II kd, tl 3–7). Kaebajad väidavad, et Paide Linnavolikogu 27.03.2003

planeeringu kehtestamisest said nad teada Paide Linnavalitsuse poolt 20.12.2011 koostatud lihtkirjast.

Seejärel sai P. G. volitatud esindaja K. G. Paide Linnakantseleist detailplaneeringu kehtestamise otsuse

ärakirja 30.12.2011 ja K. G. ja F. R. tutvustasid vaidlustatud haldusakti ärakirja igale kaebajale isiklikult

05.01.2012 (I kd, tl 4, 59).

7.1 PlanS algredaktsiooni (jõustunud 01.01.2003) § 25 lõike 4 kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel

avaldada detailplaneeringu kehtestamise otsus ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates

vastavas ajalehes. Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise teade

avaldati 19.04.2003 väljaandes Järva Teataja (I kd, tl 242). Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud

PlanS redaktsioonis sätestatust tulenes kohalikule omavalitsusele eraldi kohustus teavitada planeeringu

kehtestamisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse

tegemise päevast arvates teiste hulgas kinnisasja omanikke, kelle senist maakasutust või ehitusõigust

kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse (§ 25 lg 7 p 2). Kuna Soo 12 kinnistu, millel asuvas

korterelamus omavad kaebajad korteriomandeid, maa-ala suurust detailplaneeringuga vähendati (I kd, tl

226 pöördel), tulnuks kohalikul omavalitsusel vähemalt Soo 12 korteriomanike ühiseid huve esindavat

KÜ-d detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt PlanS § 25 lg 7 punktile 2 täiendavalt teavitada. Kohtul

puuduvad andmed selle kohta, et KÜ-d Soo 12 või kaebajaid eraldi oleks detailplaneeringu kehtestamisest

tähtsaadetisena edastatud kirjaga teavitatud.

7.2 Toimiku materjalidest ilmneb, et KÜ Soo 12 oli kõnealuse detailplaneeringu menetluse mitmetesse

etappidesse kaasatud ning igas menetlusetapis on kohalik omavalitsus rõhutanud detailplaneeringu

olulisemaid eesmärke. Detailplaneeringu algatamise korraldusest ilmus teade 19.04.2001 väljaandes Järva

Teataja ning teates oli ära märgitud, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on Soo 16 krundil asuva

lasteaiani viiva tee maa-ala täpsustamine ja teele eraldi kinnistu moodustamine (I kd, tl 220).

Detailplaneeringu lähteülesande punktist 1.4 selgub, et detailplaneeringu eesmärkideks on muuhulgas

lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 10, 12, 14, 18, 20 ja 22 elamute juurde

parkimiskohtade moodustamine (I kd, tl 218 pöördel). Planeeringu eskiislahendust tutvustati 12.12.2002

Sookure lasteaia saalis ning teade planeeringu eskiislahenduse arutelu toimumisest ilmus 10.12.2002

väljaandes Järva Teataja (I kd, tl 223). KÜ-le Soo 12 saadeti 10.12.2002 Paide Linnavalitsuse

planeeringu- ja ehitusosakonna poolt planeeringu eskiislahenduse avalikule arutelule kirjalik kutse (II kd,

tl 8). Kutsel märgitu järgi alustas Paide Linnavalitsus 2002. aasta septembris Soo tänava

korterelamukvartali detailplaneeringu koostamist koostöös Soo tänava piirkonna KÜ-de esindajatega.

Eskiislahenduste avalikule arutelule oodati KÜ-de esindajaid ja kõiki Soo 12 elanikke. Kutsel märgiti, et

kuna eeldame, et lisaks ühistute juhatustele on asjast huvitatuid enamgi, lisasime kirjale teated ühistute

teadetetahvlitele väljapanemiseks. Arutelul osales Soo 12 majast F. R. (KÜ juhatuse liige perioodil

25.06.1999–02.01.2006), J. P. (KÜ juhatuse liige perioodil 25.06.1999–11.07.2003) ja R. M.(I kd, tl 224,

II kd tl 101). Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna 03.02.2003 kirjaga nr 7-1.3/178

teavitati teiste hulgas ka KÜ-d Soo 12, et linnavalitsus avalikustab Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava

piirkonna detailplaneeringu (I kd, tl 235). Teates välja toodu järgi on detailplaneeringu eesmärkideks ka

Soo 16 krundil asuva lasteaiani viiva tee maa-alale eraldi kinnistu moodustamine ja Soo 12 elamu

krundipiiride korrigeerimine. Samas teates on märgitud detailplaneeringu avaliku väljapaneku kuupäevad

ja ka avaliku arutelu toimumise kuupäev. Sama teabega teade ilmus 13.02.2003 väljaandes Järva Teataja

(I kd, tl 236) ja 26.02.2003 väljaandes Paide Linnaleht (I kd, tl 237).

Ehkki detailplaneeringu menetlemine kestis käesoleval juhul 03.04.2001 algatamisest (II kd, tl 218)

27.03.2003 kehtestamiseni (I kd, tl 13) ligikaudu kaks aastat ning toimikus olevatest dokumentidest

nähtuvalt elavad kõik kaebajad Soo 12 kinnistul asuvates korterites, s.o territooriumil, kus paikneb

planeeringuala, ei saa eeldada, et isikud jälgivad kogu planeerimismenetluse jooksul maakonna või

kohalikus ajakirjanduses avaldatud teateid, lootuses leida informatsiooni konkreetse detailplaneeringu

kehtestamisest (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-05, p 14). Seega ei saa eeldada, et kaebajad

pidid detailplaneeringu kehtestamisest teada saama vastava teate 19.04.2003 avaldamisest väljaandes

Järva Teataja.

7.3 Paide Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakond edastas 02.10.2003 KÜ-le Soo 12 teate

nr 5.4-3.2/1472, milles paluti KÜ-d seoses Soo tänava detailplaneeringu elluviimisega ja vajadusega

kinnistutest kvartalisisesed teed eraldada, kutsuda kokku KÜ koosolek, mille eesmärgiks oleks KÜ

esindaja valimine ja volitamine esindama KÜ-d ümberkruntimiseks vajalikel toimingutel (I kd, tl 243).

KÜ-s Soo 12 toimus 11.10.2003 üldkoosolek, mille protokolli kohaselt oli üldkoosoleku ainuke

päevakorrapunkt

maa

tagastamine

linnale

vastavalt

Soo

tänava

piirkonna

planeeringule

(I kd, tl 245 pöördel). Protokollis märgitakse, et kuulati F. R. ettekannet linnavalitsuse teatest ja tutvustust

Soo tänava piirkonna detailplaneeringust. Ühehäälselt otsustati teha avaldus Paide Linnavalitsusele KÜ

Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt detailplaneeringule ning toimingute vormistamiseks volitati

juhatuse liiget F. R. KÜ Soo 12 juhatuse esimees F. R. esitas 23.10.2003 Paide Linnavalitsusele avalduse

teostada KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmine vastavalt Soo tänava piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl

245). KÜ Soo 12 üldkoosoleku registreerimislehelt nähtuvalt (I kd, tl 246) osalesid viidatud üldkoosolekul

teiste hulgas kaebajad E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T.

Esitatud tõenditest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kaebajad E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V.

U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. pidid Soo tänava piirkonna detailplaneeringu kehtestamise

faktist ja asjaolust, et planeeringuga riivatakse nende õigusi saama teadlikuks hiljemalt 11.10.2003

toimunud üldkoosolekul. Asjakohatud on kaebajate väited, et kaebajad ei saanud detailplaneeringu

kehtestamisest üldkoosolekul teada saada, kuna linnavalitsuse 02.10.2003 teates puudusid viited

planeeringu kehtestamise otsusele ning üldkoosolekul kaebajatele vaidlusalust haldusakti ei tutvustatud.

Kohus juhib kaebajate tähelepanu PlanS § 26 lõikele 1, mille järgi on detailplaneeringu kehtestamise

otsuse vaidlustamiseks antud tähtaeg seatud sõltuvusse mitte vaidlustatavast planeeringu kehtestamise

otsusest kui haldusaktist teada saamisest, vaid planeeringu kehtestamise faktist teada saamisest. On ilmne,

et kui KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosoleku päevakorrapunktiks oli maa tagastamine linnale vastavalt

Soo tänava piirkonna planeeringule ning üldkoosolekul tutvustati nii linnavalitsuse 02.10.2003 teadet

(milles selgus, et Soo 12 kinnistust soovitakse eraldada kvartalisisesed teed seotult Soo tänava

detailplaneeringu elluviimisega) kui detailplaneeringut ennast, isegi kui seda tehti läbi detailplaneeringu

plaanimaterjalide, pidid üldkoosolekul viibinud kaebajad Soo tänava piirkonna detailplaneeringu

kehtestatuse faktist ja selleläbi nende õiguste võimalikust riivest saama üldkoosolekul teadlikuks. Tähtsust

ei oma, kas kaebajatele jäi mulje kinnistu osa sundvõõrandamise vajadusest või mitte, kuivõrd tegemist on

detailplaneeringuga, mille planeeringuala haarab ka kaebajate kinnisasja, mis puudutas seega kaebajate

õigusi. Olenemata sellest, kas kaebajatele detailplaneeringu kehtestamise otsus üldkoosolekul teatavaks

tehti või mitte, ilmneb eelmärgitud tõenditest, et kaebajatele E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V. U.,

H. S., E. O., T. L., K. A., G. A. ja M. T. pidi juba ligi kaheksa aastat enne kohtusse pöördumist olema

üheselt selgunud, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi riivata. Kaebetähtaja

kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebajad ei saanud aru detailplaneeringu kehtestamise otsuse

konkreetsest tähendusest nende õigustele.

HKMS § 46 lõige 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist

muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse

kaebetähtaeg möödunuks. Kohtule ei ole teada, et ükski üldkoosolekul viibinud KÜ liikmetest oleks nende

kinnisasja puudutava detailplaneeringu vastu sedavõrd aktiivselt huvi tundnud, et oleks planeeringust

teada saamise järgselt linnavalitsusest planeeringumaterjalidega tutvumist palunud. Kohtule esitatud

materjalide pinnalt saab järeldada, et üldkoosolekul viibinud kaebajad teadsid Soo tänava piirkonna

detailplaneeringu kehtestamisest vähemalt 11.10.2003. Kaebajate väited allkirjade võltsimisest ja

allkirjade andmisest pärast koosolekut on paljasõnalised ja tõendamata.

7.4 Registreerimislehelt nähtub (I kd, tl 246), et 11.10.2003 üldkoosolekust võttis osa ka J. P., kelle nime

taga on korteri numbriks xx. Kinnistusregistri 27.02.2012 elektroonilise väljavõtte (I kd tl 75) järgi on

Soo 12 korter nr xx kaebaja K. K. omandis alates 12.01.2001. 11.10.2003 toimunud KÜ Soo 12

üldkoosoleku registreerimislehelt nähtuvalt osales koosolekul 39 inimest ja koosoleku protokollist

nähtuvalt (I kd, tl 245 pöördel ja 246) langetati otsus linnavalitsusele kinnistu piiride muutmiseks avaldus

teha 39 poolthäälega ühehäälselt. Seega, kuivõrd üldkoosolekul lubati osaleda ja hääletada ka

J.P., kes esindas üldkoosoleku registreerimislehe järgi korterit nt xx, tuleb asuda seisukohale, et J.P.

esindas KÜ 11.10.2003 toimunud üldkoosolekul korteri nr xx omanikku kaebajat K. K. Eeltoodu tõttu

loeb kohus, et ka kaebaja K. K. sai vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisest teadlikuks hiljemalt

11.10.2003, mil ta osales KÜ üldkoosolekul esindaja kaudu.

7.5 Paide Linnavolikogu 27.03.2003 istungi protokollist ja sellele lisatud istungil osalejate kvoorumilehelt

nähtub (II kd, tl 102; I kd, tl 251), et linnavolikogu istungist võttis osa kaebaja P. G. abikaasa, ja

käesolevas kaebuses ka tema esindaja, Paide Linnavolikogu liige K. G. Samuti selgub protokollist, et

istungil tutvustati päevakorrapunkti nr 7 all Paide linna kvartali nr 25 Soo tänava piirkonna

detailplaneeringu eesmärke (II kd, tl 112). Muuhulgas märgiti, et suurte korterelamute vaheline tee

krunditakse elamute kruntidest välja uuesti linnateeks. Volikogu istungi päevakorrapunkti nr 7 arutelu

käigus tutvustati planeeringujärgseid kvartalisiseseid teid ja linna üldkasutatavaid teid korduvalt

(II kd, tl 113). Päevakorrapunkti nr 7 arutelu ajal kohalolnud linnavolikogu liikmed otsustasid Soo tänava

piirkonna detailplaneeringu kehtestada ühehäälselt (II kd, tl 112, 114). Seega hääletas detailplaneeringu

kehtestamise poolt ka K. G. Arvestades asjaolu, et kaebaja P. G. ja K. G. olid detailplaneeringu

kehtestamise ajal abielus, ja on abikaasad käesoleva ajani (I kd, tl 15, II kd, tl 9), peab kohus tõenäoliseks,

et kaebaja P. G. sai Soo 12 kinnistut puudutavast detailplaneeringust teada vähemalt selle kehtestamise

aastal. Kohus ei pea usutavaks, et abikaasade vahel ei ole üheksa aasta vältel kordagi tulnud jutuks nende

abielu ajal soetatud kinnistu piiride vähendamine linnateeks moodustatava krundi tarbeks. Eeltähendatu

tõttu loeb kohus, et kaebaja P. G. pidi kaevatavast otsusest ja sellega oma õiguste riivest olema teadlik

vähemalt 2003. aastal.

7.6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebajate E. T., F. R., M. T., A. S., F. S., T. K., V.

U., H. S., A. N., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T., K. K. ja P. G. osas on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg

halduskohtule kaebuse esitamiseks mööda lastud. Kohus on seisukohal, et kaebajad E. T., F. R., M. T., A.

S., F. S., T. K., V. U., H. S., E. O., T. L., K. A., G. A., M. T. ja K. K. teadsid kinnistu piiride muutmise

soovist ja sellega seotult kaevatavast haldusaktist 11.10.2003 toimunud üldkoosoleku kaudu, kaebaja P. G.

aga hiljemalt 2003. aastal. Seega pidi neile kaebajatele juba vähemalt üle kaheksa aasta enne kohtusse

pöördumist olema üheselt selgunud, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis võib kaebajate õigusi

riivata. Kaebetähtaja kulgemist ei saa mõjutada asjaolu, et kaebajad ei saanud aru detailplaneeringu

kehtestamise otsuse konkreetsest tähendusest nende õigustele.

8. Kohus leiab, et ka kõik ülejäänud kaebajad pidid detailplaneeringu kehtestamisest teadlikud olema

alates hetkest, mil detailplaneeringu kehtestamisest sai teadlikuks KÜ, mille liikmeiks nad on, seega 2003.

aasta

oktoobris.

Tulenevalt

korteriühistuseaduse

(KÜS )

§ 2

lõikest

on

korteriühistu

korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja

korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ-s Soo 12 toimunud 11.10.2003 üldkoosolekul

otsustati ühehäälselt teha Paide Linnavalitsusele avaldus KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt

detailplaneeringule. KÜS § 13 lg 3 kohaselt (alates KÜS jõustumisest 03.08.1995 kuni tänaseni) on

korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu

poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. 11.10.2003 toimunud KÜ üldkoosoleku

järgselt oli seega kõigil KÜ liikmetel õigus vaidlustada kohtus 11.10.2003 üldkoosoleku otsust, millega

otsustati teha Paide Linnavalitsusele avaldus KÜ Soo 12 kinnistu piiride muutmiseks vastavalt

detailplaneeringule. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad seda võimalust kasutanud. Seega

tuleb lugeda, et KÜ Soo 12 kõigi liikmete tahtel on 11.10.2003 üldkoosoleku otsuse alusel KÜ Soo 12

teinud 23.10.2003 avalduse Paide Linnavalitsusele KÜ Soo 12 kinnistu ümbermõõtmiseks vastavalt Soo

tn piirkonna detailplaneeringule (I kd, tl 245 ja pöördel). Seega pidid ka ülejäänud kaebajad juba

vähemalt üle kaheksa aasta enne kohtusse pöördumist teadma, et on olemas neid puudutav haldusakt, mis

võib kaebajate õigusi riivata.

9. Lugedes kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse.

Riigikohtu halduskolleegium on oma määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud, et mida enam on tähtaega

ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus. Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste

isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebajad ei ole toonud

välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks

olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi märgib

Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul,

kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul

ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on

tähtaega ületatud.

Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev

menetlusosaline, so antud juhul kaebajad. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima

asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebetähtaja ületamise

põhjusena on esile toodud asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku võimaluse huvitatud isikute

kohaseks informeerimiseks.

9.1 Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lõikes 1

sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi

märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku

võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks, kui kaebajad sellest hoolimata kaevatavast

haldusaktist, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusest siiski kaebuse esitamise hetkeks aastaid teadlikud

olid. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajad puutusid detailplaneeringu kehtestamist kajastava

informatsiooniga kokku juba 2003. aastal. Seega ei ole asjaolu, et vastustaja jättis kasutamata mõistliku

võimaluse huvitatud isikute kohaseks informeerimiseks antud juhul käsitletav mõjuva põhjusena

kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajad on kohtu hinnangul olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab

tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud

välja selgitada vaide- või halduskohtumenetluses. On mõistetav, et detailplaneeringu kehtestamise

tagajärgedest ei ole võimalik aru saada ilma planeeringumaterjalidega tutvumata. Tutvumiseks pidanuks

kaebajad aga pöörduma Paide Linnavalitsuse poole, mida kaebajad tegid alles 2011. aasta lõpus.

9.2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus

tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebajad pole olnud piisavalt

hoolikad selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui

kaebajate näol on tegemist ka õiguslikult kogenematute isikutega, pidanuks igaüks neist mõistliku aja

jooksul otsima detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajad V.

U., T. K., M. T. ja F. R. olid aga KÜ Soo 12 üldkoosoleku toimumise ajal (11.10.2003) KÜ Soo 12

juhatuse liikmed, sealjuures on F. R. KÜ juhatuses olnud alates selle asutamisest kuni käesoleva ajani (II

kd, tl 100-101, 122-123). KÜ juhatuse liikme puhul saab eeldada, et ta on võimeline KÜ-d kõigis

asjaajamistes esindama. Kaebajad ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid detailplaneeringu

kehtestamise otsusest teada saamisel asuma selgitama detailplaneeringu sisu, vaidluse algatamise korda ja

vajadusel kasutama selleks professionaalset abi.

Kohus leiab, et kaebetähtaja ületamine ei ole antud juhul vabandatav. Ühtlasi rikub kaebetähtaja sedavõrd

ulatuslik (8 aastat) ületamine õiguskindluse põhimõtet, arvestades, et mida enam on kaebetähtaega

ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Kaebajad selliseid kaalukaid

põhjuseid kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ei ole.

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides

ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta

rahuldamata, vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb HKMS § 124 lõike 4 alusel rahuldada ja

haldusasja nr 3-12-152 menetlus HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.

11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada.

Toimikust nähtuvalt (I kd, tl 44, 56) on kaebajate ühiselt kaebuselt tasutud riigilõivu kokku summas

367.31 eurot. Sealjuures on maksja Soo 12 KÜ 08.01.2012 tasunud kontolt nr 10702009346008 riigilõivu

15.97 eurot, selgitusega riigilõiv kohtuasjade toimingus, ning 29.02.2012 on Soo 12 KÜ kontolt nr

221043717919 tasunud riigilõivu 351.34 eurot, selgitusega riigilõiv kohtutoimingute eest. Riigilõiv on

tasutud Rahandusministeeriumi kontodele vastavalt nr 10220034796011 ja nr 221023778606,

viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (I kd, tl 44, 56). Seega tuleb

riigilõiv 367.31 eurot tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Soo 12 arvelduskontole nr 221043717919

(Swedbank).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik