3-12-2654/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-2654

Otsuse kuupäev

11. märts 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

ja tollikeskuse 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3

tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja OÜ Magnoolia

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta rahuldamata Magnoolia OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3

tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliametile kohustava

ettekirjutuse tegemiseks.

2. Tuvastada Maksu- ja Tolliameti MTA 29. augusti

2012

korralduses

nr

13-11/16806

nimetatud

maksuvõla sissenõudmiseks enne 11. novembrit 2012

tehtud sundtäitmise toimingute ning Maksu ja

Tolliameti 29. augusti 2012 korralduse nr 13-

11/16806 täitmisele pööramiseks täitevavalduse nr

13-5/3180-2 esitamise õigusvastasus.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. aprillil 2013. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) tegi 10. mail 2012 maksuotsuse nr

12.2-3/2538, millega määrati Magnoolia OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 5 766,90 eurot ja

tulumaksu summas 352,54 eurot ning andis maksukorralduse seaduse § 46, § 128 lg 1 ja § 129 lg

1 ja lg 3 alusel OÜ Magnooliale 29. augustil 2012 korralduse nr 12.2-3/2538 maksuvõla, summas

4 320,31 eurot, tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega.

Maksu- ja Tolliameti esitas 22. oktoobril 2012 kohtutäiturile Magnoolia OÜ suhtes kaks

täitmisavaldust:

1) täitmisavaldus nr 13-5/3180-1 MTA 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15

täitmisele pööramiseks summas 5 221,80 eurot

2) täitmisavaldus nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806

täitmisele pööramiseks summas 4 320,31 eurot

OÜ Magnoolia esitas 14. novembril 2012 vaide, millega taotles kohustada MTA-d lõpetama

ebaseaduslik tegevus ja esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Magnoolia

OÜ esitas ka eraldiseisva taotluse avalduse esitamiseks kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks.

MTA jättis 20. novembri 2012 vaideotsusega nr 6-1/1155-3 vaide rahuldamata.

2. 21. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Magnoolia kaebus MTA 20. novembri

2012 vaideotsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks, MTA kohustamiseks lõpetada ebaseaduslik tegevus

ning esitada avaldus kohtutäiturile täitmismenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja on seisukohal, et vaide rahuldamata jätmine rikub tema õigusi.

Kaebaja sai tema suhtes koostatud MTA 10. mai 2012 ning 29. augusti 2012 kohustavatest

haldusaktidest teada kohtutäiturilt 1. novembril 2012. Eelnevalt ei olnud MTA nimetatud

dokumente kaebajale saatnud.

4. Kaebaja osutab, et sai MTA 10. mai 2012 haldusaktist kui maksuotsusest teada alles 20.

novembri 2012 vaideotsusest. Kaebaja märgib, et kohtutäitur saatis koos täitmisteatega vaid 29.

augusti 2012 korralduse. Kaebaja eeldas, et ka 10. mai 2012 haldusakt on korraldus, kuna kahe

täiteasja sõnastus oli täpselt samasugune.

5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tugines vaidlusaluses vaideotsuses ebaõigesti

maksukorralduse seaduse § 54 lg-le 6, kuna ei olnud täidetud sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja

viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-24-12, milles kohus asus seisukohale, et

maksuhaldur peab tõendama vaidluse korral kirjade postiasutusele üleandmist.

Kaebaja märgib, et MTA 19. novembri 2012 otsusega ei ole ümber lükatud fakt, et MTA-l on

tõendamata korralduse üle andmine postiasutusele. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et on

tõendatud asjaolu, et kaebajale ei ole 29. augusti 2012 korraldust kätte toimetatud ja seega ei

olnud alust anda kohtutäiturile täitmisavaldus korralduse täitmisele pööramiseks.

6. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta sai MTA 29. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806 teada

alles 1. novembril 2012, siis ei olnud talle tagatud reaalset võimalust vaidlustada nimetatud

korraldust, kuigi see õigus tuleneb haldusmenetluse seadusest, maksukorralduse seadusest ja Eesti

Vabariigi Põhiseadusest.

7. Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et kaebaja ei reageerinud 13. septembri 2012 korraldusele,

millega arestiti tema arveldusarve. Kaebaja märgib, et sai arveldusarve arestimisest teada panga

kaudu. Kaebaja eeldas, et arveldusarve on arestitud seoses maksuotsusega.

8. Kaebaja on seisukohal, tema arveldusarvel on tehtud ebaõige topeltbroneering, kuna ka

kohtutäitur broneeris kaebaja arveldusarvel haldusaktides märgitud summa ja lisaks veel

kohtutäituri tasu. Kaebaja märgib, et kuna MTA on andnud haldusaktid täitmiseks kohtutäiturile,

on MTA kohustatud eemaldama kaebaja arveldusarvelt omapoolsed broneeringud.

Maksu- ja Tolliameti poolne topeltbroneering tekitab kaebajale igapäevaselt reaalset kahju.

Kaebajal ei ole reaalselt võimalik tasuda töötasusid ning muid igapäevaseks majandamiseks

ettenähtud tasusid ning tasuda tööde ja teenuste eest, kuigi see rahasumma on tal arveldusarvel

olemas.

9. Kaebaja hinnangul on MTA alusetult esitanud samaaegselt kohtutäiturile täitmiseks nii

maksuotsus kui ka korraldus, kuna korraldus sisaldab juba maksuotsuses kajastatud summat.

Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluses vaideotsuses toodud selgitused haldusaktides sisalduvate

summade kohta ei vasta tegelikkusele. Kaebaja osutab, viitades maksukorralduse seaduse §-le 95,

et 29. augusti 2012 korraldus on informatiivne akt, millest ei nähtu maksukohustust suurendavate

summade saamine ja arvutusviis, mistõttu ei saa see olla aluseks maksukohustuslaselt

maksusummade nõudmiseks ning seda ei saa anda täitmiseks kohtutäiturile.

10. Lisaks märgib kaebaja, et kuna ta ei saanud 29. augusti 2012 korraldust kätte, siis on ebaõige

vaideotsuses sisalduv väide, et maksuhalduril oli õigus täitetoiminguid rakendada, kuna

maksuhalduri poolt varasemalt sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Kaebaja ei ole olnud

nendest teadlik ning Maksu- ja Tolliamet ei ole tõendanud vastupidist.

11. 28. veebruaril 2013 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad.

Kaebaja märgib, et on korduvalt vastustajale esitanud nii enda kui ka oma esindaja elektroonilised

aadressid ning andnud sõnaselged nõusolekud nendele aadressidele haldusaktide saatmiseks.

Kaebaja on vastustajat teavitanud, et soovib haldusakte ja kirju elektrooniliselt, sest ettevõte

postkast on olnud korduvalt rikutud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käitunud

pahatahtlikult, saates haldusakte postiteel.

12. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta ei ole MTA 10. mai 2012 maksuotsust ja 29. augusti 2012

korraldust kätte saanud, siis need ei kehti ning puudus alus esitada nende alusel täitmismenetluse

alustamise avaldused.

Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai tema suhtes koostatud 10. mai 2012

ning 29. augusti 2012 kohustavatest haldusaktidest teada alles 1. novembril 2012.

14. Vastustaja hinnangul ei ole usutavad kaebaja väited nagu saanuks ta asjaolust, et 10. mai 2012

haldusakti puhul on tegemist maksuotsusega, teada üksnes vaideotsusest ning et maksuotsust

kohtutäituri täitmisteatele lisatud ei olnud. Vastustaja osutab, et kaebaja ise märkis maksuhaldurile

esitatud vaides, et nägi eelpool nimetatud dokumente alles siis kui kohtutäitur saatis need koos

täitmisteadetega, mille kaebaja sai kätte 1. oktoobril 2012. Seega nähtub vaidest, et mõlemad

haldusaktid olid täitmisteadetele siiski lisatud ning kaebajal oli võimalik nendega tutvuda.

15. Vastustaja märgib, et seisukohad ning tõendid MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-

11/16806 kättetoimetamisega seonduvate asjaolude kohta on vastustaja esitanud haldusasjas nr 3-

12-2644 esitatud vastuses, mistõttu vastustaja ei pea neid vajalikuks käesolevas haldusasjas

korrata ega täiendavalt esitada ning vastustaja palub kohtul nendega arvestada ka antud haldusasja

lahendamisel.

16. Haldusasja lahendamise seisukohalt ei oma mingit tähendust asjaolu, et kaebaja sai

pangakontode arestimisest teada panga mitte MTA kaudu. Vastustaja märgib, et MTA 14.

septembri 2012 korralduste adressaadiks olid pangad.

17. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega nagu oleks tema suhtes tehtud ebaõigeid

topeltbroneeringud ning et maksuhaldur peaks kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise tõttu

eemaldama omapoolsed broneeringud. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 2 sätestab, et

maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri

poolt sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi.

Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt ei tule teha võlgnikule

uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud

keelumärked ja arestid kehtima.

18. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja väited nagu tekitaks Maksu- ja Tolliamet talle

igapäevaselt kahju. Võimaliku kahju tekkimine saab olla seotud üksnes kaebaja enda tahtmatuse

või suutmatusega maksuvõlga tasuda. Vastustaja märgib, et juhul kui kaebaja soovib teha

väljamakseid arestitud kontolt, siis on tal võimalik esitada selleks maksuhaldurile taotlus vastavalt

MKS § 131 lg 4, mille kohaselt arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri

loal. Sama lõike kohaselt arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri loal ning maksuhaldur teeb

korralduse pangakonto aresti alt vabastada kolme tööpäeva jooksul, arvates maksuvõla tasumisest.

19. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks MTA 10. mai 2012 maksuotsus ja 29. augusti

2012 korraldus sisult kattuvad. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega asjaolu, mis tõendaksid

vastupidist.

20. Samuti on väär kaebaja väide nagu omaks maksuvõla sissenõudmiseks tehtav korraldus üksnes

informatiivset tähendust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatavas vaideotsuses on piisava

põhjalikkusega selgitatud, et antud korraldus on võrdväärselt maksuotsusega täitedokumendiks,

mida maksuhalduril on õigus sundtäita, sh edastada täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtu seisukoht

21. Vastavalt MKS § 128 lg 1 esimesele lausele on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma

maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS 13. peatükis

ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. MKS § 128 lg 2 sätestab, et

maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue

on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras

teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul

alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud.

Käesolevas asjas on pooled erineval seisukohal selles, kas maksukohustuse täitmise tähtpäev on

saabunud ning, kas nõuet sisaldav haldusakt on kaebajale seadusega ettenähtud korras teatavaks

tehtud. Sellest tulenevalt on pooled eri meelt ka selles, kas vastustaja toimingud maksuvõla

sissenõudmiseks kaebajalt ning täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile avalduse esitamine oli

õiguspärane.

22. Vastustaja on teinud kaebaja suhtes toiminguid 10. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2538-

15 määratud maksusumma ja 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud

maksusumma sundkorras sissenõudmiseks. Selleks on vastustaja arestinud kaebaja arvelduskonto

AS-s Swedbank ning esitanud kohtutäiturile vastavalt täitmisavalduse nr 13-5/3180-1 MTA 10.

mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks summas 5 221,80 eurot ja

täitmisavalduse nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele

pööramiseks summas 4 320,31 eurot.

23. Kaebaja on seisukohal, et mõlemas MTA antud haldusaktis kajastuvad maksusummad ei ole

sissenõutavad, sest haldusaktid ei ole nõuetekohaselt kaebajale teatavaks tehtud. Seega ei ole

haldusaktid kehtivad ning kehtiv ei ole ka kaebajale haldusaktidega pandud kohustus

maksusumma tasumiseks. Haldusaktide teatavaks tegemise nõude rikkumise tõttu ei ole täidetud

ka MKS § 128 lg-s 2 sätestatud maksuvõla sundtäitmise eeldused ning MTA toimingud

maksuvõla sundtäitmiseks on õigusvastased.

24. 10. mail 2012 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15, millega kohustas kaebajat tasuma

maksuvõla 6 119,44 eurot. Kaebaja lepingulise esindaja allkirjastatud kaebuse kohaselt sai kaebaja

nimetatud aktist samuti teada kohtutäituri kaudu alles 1. novembril 2012. Tegemist on ilmse

ebatäpsusega, sest kaebaja on esitanud MTA-le vaide (21. juunil 2012) maksuotsuse tühistamiseks

ning vaidlustanud vaide tagastamise kaebusega (10. augustil 2012) halduskohtus (haldusasi nr 3-

12-1680). Kohus järeldab sellest, et kaebajal oli hiljemalt 2012. aasta juunis tegelik võimalus

maksuotsusega tutvuda. Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2012 otsuses haldusasjas nr 3-12-1680 on

kohus leidnud, et maksuotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks juba 15. mail 2012. Seega

on 10. mai 2012 maksuotsus nr 12.2-3/2538-15 kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, kui ka

teatavaks tehtud ja seetõttu kehtiv haldusakt.

Maksuotsuse resolutsioon on HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi täitmiseks kohustuslik igaühele.

MKS § 128 lg 1 paneb vastustajale kohustuse võtta samme maksuotsusega määratud

maksusumma sissenõudmiseks.

Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et maksuotsus oleks kehtetuks tunnistatud või selle

täitmine peatatud. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et 10. mai 2012 maksuotsus nr 12.2-

3/2538-15 sundtäitmise eeldused ei ole täidetud ning vastustaja asus õigusvastaselt sundtäitmise

toiminguid tegema.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et MKS 13. peatükis sätestatud täitetoimingud maksuvõla

sissenõudmiseks ei andnud tulemust. Seetõttu oli vastustaja vastavalt MKS § 130 lg 2 esimesele

lausele õigustatud pöörduma kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks. MKS § 130 lg 2 teise

ja kolmanda lause järgi maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt

ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad

maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA toimingud 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-

3/2538-15 sundtäitmiseks on õiguspärased. Samuti on õiguspärane avalduse esitamine

kohtutäiturile täitemenetlus alustamiseks ning kaebaja arvelduskonto jätkuv arest. Kuna vastustaja

toimingud on õiguspärased, siis tuleb kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks selles

osas rahuldamata jätta.

25. 29. augusti 2012 korraldusega nr 13-11/16806 pandi kaebajale kohustus tasuda maksuvõlg

4 320,31 eurot. Kaebaja väitel sai ta nimetatud korraldusest teada alles kohtutäiturilt 1. novembril

2012.

26. Vastavalt MKS § 54 lg 6 esimesele lausele loetakse juriidilisele isikule või asutusele

registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud

viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest.

Vastavalt MKS § 46 lg-le 2 haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad

haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib

dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 52-55). MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid,

sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3)

elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida

kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-12 on sedastatud, et haldusmenetluse seadus ei

piira maksuhalduri õigust valida isikut koormava haldusakti kättetoimetamise viisiks

lihtsaadetisena kättetoimetamine posti teel haldusmenetluse seadus ja MKS on üld- ja

eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist.

27. Erinevalt tähtsaadetise kättetoimetatuks lugemisest ei ole lihtsaadetise kättetoimetatuks

lugemine sõltuvuses sellest, kas lihtsaadetise juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale-

toimetamine tegelikult toimus või kas selle kohta on tõendeid. Juriidilisele isikule on MKS § 54 lg

6 esimese lausega pandud risk, et postiasutusele üle antud lihtkiri temani ei jõua. Sõltumata

dokumendi

tegelikust

kättetoimetamisest

algab

kaebetähtaja

kulgemine

korralduse

kättetoimetatuks lugemisest. Kui lihtsaadetis jääb juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale

toimetamata, siis võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele, kuid maksukohustuslasel tuleb

tõendada, et lihtsaadetis jäi kätte toimetamata maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel.

Maksuotsuse või –korralduse lihtsaadetisena juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saatmisele

ja saadetise kättetoimetatuks lugemisel võib seega olla oluline mõju kaebaja õigustele ja

kohustustele. Lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus dokument tegelikult isikuni

jõudnud ei ole, võib kaasa tuua kaebeõiguse minetamise.

28. Kohus nõustub, et kohtupraktikas on korduvalt kinnitust leidnud juriidilise isiku kohustus

hoolitseda maksuhaldurile esitatud andmete õigsuse eest ning tagada postisaadetiste vastuvõtu

registrijärgsel aadressil, vastutades kohustuste rikkumise tagajärgede eest (vt Riigikohtu 13.

oktoobri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09 p13 ja selles viidatud lahendid). Seega kannab kaebaja

tema registrijärgsele aadressile saadetud postisaadetiste kättesaamise riski. Sel põhjusel ei nõustu

kohus kaebaja etteheitega nagu oleks dokumentide saatmine kaebaja registrijärgsele aadressile

käsitatav maksuhalduri pahauskse käitumisena. Kohus möönab, et hea halduse põhimõttega oleks

kooskõlas, kui dokumendid oleks samaaegselt vastavalt kaebaja taotlusele saadetud ka

elektrooniliselt. Samas ei ole ainuüksi nimetatud asjaolu aluseks lugeda dokumendid

kättetoimetamata jäetuks.

29. Juriidilisest isikust maksukohustuslase postisaadetiste vastuvõtmise korraldamist puudutavate

kohustuste ulatuse ning lihtsaadetiste kättetoimetatuks lugemise regulatsiooni tõttu on kohtu

hinnangul eriti oluline, et maksuhalduri poolt lihtsaadetise postiasutusele üleandmine oleks

tõendatud väljaspool kahtlust. Maksuhalduri kohustust tõendada lihtsaadetise üleandmist

postiasutusele on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-

12 p 1).

Korralduse postiasutusele üleandmise tõendamiseks on MTA esitanud andmebaasi väljavõtte

korralduse registreerimise ja postitamise kohta ning 29. augusti 2012 saatelehe postisaadetiste

üleandmise kohta.

Andmebaasi väljatrükist nähtub, et 29. augustil 2012 on koostatud dokument numbriga 13-

11/16806 ning selle postitamise viisiks on märgitud „posti teel“. Saatelehe kohaselt on 29. augustil

2012 MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Põlva teeninduskohas M. Piirilaht kirjakandja M.

Aleksandrovale üle andnud muu hulgas 16 siseriiklikku standardkirja lihtsaadetisena. Saatelehelt

ei ilmne, kas lihtsaadetiste hulgas oli OÜ-le Magnoolia adresseeritud kirju või vaidlusalune

korraldus nr 13-11/16806. Nimetatud tõendite alusel ei ole välistatud, et 29. augustil 2012 saadeti

vaidlusalune korraldus kaebajale lihtsaadetisena. Samas ei ole esitatud tõendid piisavad, et üheselt,

väljaspool kahtlust, tuvastada vaidlusalust korraldust sisaldava lihtsaadetise üleandmine

postiasutusele. Vastustaja on kasutanud MKS § 52 lg-st 1 tulenevat õigust valida dokumendi

kättetoimetamise viis ning pidi olema teadlik vajadusest dokumenteerida saadetis üleandmine

postiasutusele. Postisaadetiste üleandmise dokumenteerimisega selliselt, et ei ole võimalik

tuvastada saadetiste koosseisu või adressaate, võttis vastustaja riski, et vaidlus korral ei õnnestu

tõendada lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemise aluseks olevat asjaolu. Seetõttu ei pea kohus

võimalikuks tõlgendada kaebaja kahjuks kahtlust lihtsaadetise üleandmises postiasutusele.

30. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et MTA on 20. novembri 2012 vaideotsuses nr 6-1/1155-

3 asunud ebaõigele seisukohale, et 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 tuleb lugeda

kaebajale kättetoimetatuks 3. septembril 2012. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid

korralduse kättetoimetamist või teatavakstegemist kaebajale enne 1. novembrit 2012.

31. MKS § 128 lg 3 järgi maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma

või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda,

kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos

hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). MKS § 129 lg 1 näeb

ette, et maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva

jooksul korralduse saamise päevast arvates. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt

märgitakse korraldusesse lisaks MKS §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui

kohustust ei täideta tähtaegselt.

Kohtu hinnangul vastab 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 MKS § 128 lg 3 ja MKS § 129

nõuetele. Korraldusega on kaebajale pandud kohustus tasuda kaebaja deklareeritud ja tähtajaks

tasumata tulumaks ja käibemaks kokku 4 320,31 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest

arvates. Kaebajat on hoiatatud, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral algatab vastustaja

sundtäitmise MKS 13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

Kuna kaebaja sai korralduse kätte 1. novembril 2012, siis tekkis MTA-l õigus sundtäitmise

toimingute tegemiseks 11. novembril 2012. Enne nimetatud tähtpäeva puudus vastustajal õigus

sundtäitmise toimingute tegemiseks 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud

maksuvõla sissenõudmiseks. Seega on õigusvastased enne 11. novembrit 2012 tehtud vastustaja

toimingud 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks.

32. Kaebaja taotleb kaebuses vastustaja kohustamist õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ning

kohtutäiturile avalduse esitamiseks täitemenetlus lõpetada.

Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja

see puudutab isiku õigusi.

Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 24. aprilli 2012 otsus asjas nr 3-3-1-1-12), et kohtuotsuse

tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu

sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu 7. detsembri

2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks

osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu.

Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb kohtul kohustamiskaebuse lahendamisel igakordselt

otsuse tegemise ajal hinnata, kas kohustamisnõude rahuldamine on võimalik. Arvestades, et

kaebaja sai 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 kätte 1. novembril 2012 ja vastustajal

tekkis õigus sundtäitmise toimingute tegemiseks 11. novembril 2012, on kohus seisukohal, et

kaebaja nõuet kohustada vastustajat õigusvastaste toimingute lõpetamiseks ja avalduse esitamiseks

täitemenetlus lõpetada ei saa rahuldada, sest käesoleval ajal on lubatud sundtäitmise toimingute

tegemine 29. augusti 2012 korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks.

Pärast 11. novembrit 2012 oli sundtäitmise toimingute tegemine lubatud, kuna seaduses sätestatud

tingimused selleks olid täidetud ja sundtäidetav korraldus on kehtiv haldusakt, mille täitmist ei ole

vaide- ega kohtumenetluses peatatud.

Kaebus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tuleb selles osas rahuldamata jätta.

33. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kaebuse nõue Maksu- ja

Tolliameti 20. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-3 tühistamiseks, sest see iseseisvalt kaebaja

õigusi ei riku.

34. Kohustamiskaebus hõlmab nii vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise, kui ka

vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul, s.t

olukorras, kus kohus veendub küll vastustaja tegevuse õigusvastasuses, kuid muutnud asjaolude

tõttu jääb kohustamisnõue rahuldamata, kaebaja õiguste kaitseks põhjendatud tuvastada vastustaja

tegevuse õigusvastasus otsuse resolutsioonis. Seetõttu tuvastab kohus MTA 29. augusti 2012

korralduses nr 13-11/16806 nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks enne 11. novembrit 2012

tehtud sundtäitmise toimingute ning MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806 täitmisele

pööramiseks täitevavalduse nr 13-5/3180-2 esitamise õigusvastasuse.

35. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast

lausest poolte kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik