3-12-2644/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-12-2644

Otsuse kuupäev

11. märts 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

ja tollikeskuse 19. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-2

tühistamiseks.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja OÜ Magnoolia

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

1. Rahuldada OÜ Magnoolia kaebus

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 19. novembri 2012

vaideotsus nr 6-1/1155-2.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. aprillil 2013. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) andis maksukorralduse seaduse § 46,

§ 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning lg 3 alusel OÜ Magnooliale 29. augustil 2012 korralduse nr 12.2-

3/2538 maksuvõla, summas 4 320,31 eurot, tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega.

OÜ Magnoolia esitas 14. novembril 2012 vaide MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-11/16806

kehtetuks tunnistamiseks ning vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. MTA jättis 19.

novembril 2012 otsusega nr 6-1/1155-2 kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning tagastas vaide läbivaatamatult.

2. 19. detsembril 2012 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Magnoolia kaebus MTA 19. novembri

2012 otsuse nr 6-1/1155-2 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja on seisukohal, et tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on vastuolus

haldusmenetluse seadustiku ja maksukorralduse seadusega.

Kaebuse kohaselt ei saanud Magnoolia OÜ lihtkirjana saadetud MTA 29. augusti 2012 korraldust

nr 13-11/16806 posti teel kätte, vaid sai sellest teada kohtutäiturilt 1. novembril 2012.

4. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tugines vaidlusaluses otsuses ebaõigesti maksukorralduse

seaduse § 54 lg-le 6, kuna ei olnud täidetud sätte kohaldamise eeldused. Kaebaja viitab Riigikohtu

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-24-12, milles kohus asus seisukohale, et maksuhaldur peab tõendama

vaidluse korral kirjade postiasutusele üleandmist.

Kaebaja märgib, et MTA 19. novembri 2012 otsusega ei ole ümber lükatud fakt, et MTA-l on

tõendamata korralduse üle andmine postiasutusele. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et on

tõendatud asjaolu, et kaebajale ei ole 29. augusti 2012 korraldust kätte toimetatud ja seega ei olnud

alust anda kohtutäiturile täitmisavaldus korralduse täitmisele pööramiseks.

5. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta sai MTA 29. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806 teada

alles 1. novembril 2012, siis ei olnud talle tagatud reaalset võimalust vaidlustada nimetatud

korraldust, kuigi see õigus tuleneb haldusmenetluse seadusest, maksukorralduse seadusest ja Eesti

Vabariigi Põhiseadusest.

6. 28. veebruaril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendav seisukoht.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja esitatud saateleht, tõendamaks lihtsaadetisena saadetud

dokumendi saatmist kaebajale, on liiga üldsõnaline. Saatelehest ei selgu mida ja kas üldse on

väidetav kiri postiteenusele üleantud ja millistele ettevõtetele on väidetavad kirjad koostatud. Sellest

tulenevalt on kaebaja seisukohal, et ei ole tõendatud, et vastustaja tõepoolest saatis kaebajale 29.

augusti 2012 korralduse.

7. Kaebaja märgib, et on korduvalt vastustajale esitanud nii enda kui ka oma esindaja

elektroonilised aadressid ning andnud sõnaselged nõusolekud nendele aadressidele haldusaktide

saatmiseks. Kaebaja on vastustajat teavitanud, et soovib haldusakte ja kirju elektrooniliselt, sest

ettevõte postkast on olnud korduvalt rikutud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käitunud

pahatahtlikult, saates haldusakte postiteel.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmine on

vastuolus haldusmenetluse seadusese ja maksukorralduse seadusega. Vastavalt maksukorralduse

seaduse (MKS) § 54 lg 6 esimesele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil

lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest

Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Seega tuleb vastustaja hinnangul asuda

seisukohale, et korraldus maksuvõla tasumiseks toimetati kaebajale kätte hiljemalt 3. septembril

2012 ning korralduse 30-päevane vaidlustamistähtaeg saabus 3. oktoobril 2012.

9. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-10-04, milles kohus on märkinud, et juriidiline

isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme

või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale

riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Riigikohus on asjas 3-3-1-

65-09 täiendanud oma seisukohta, märkides, et juriidiline isik peab tagama registrile esitatud

andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei

lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid

kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise

eest oma registrijärgsel aadressil.

10. Vastustaja märgib lähtudes Riigikohtu lahendist asjas 3-3-1-10-04, et mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtaja ennistamiseks võib olla asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti

teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist jõudnud

adressaadini. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.

Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas kaebaja esitatud asjaolud ei saa olla käsitletavad

mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna juriidilisel isikul lasub oma registrijärgses

asukohas posti vastuvõtmise pideva korraldamise kohustus, siis juhul, kui Magnoolia OÜ oleks

posti vastuvõtmise nõuetekohaselt korraldanud, oleks ka maksuhalduri 29. augusti 2012 korraldus

nr 13-11/16806 õigeaegselt kaebajani jõudnud.

11. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA-l on tõendamata korralduse üleandmine

postiasutusele. Maksu- ja Tolliamet on esitanud kohtule andmebaasi väljavõtte eelnimetatud

korralduse registreerimise ja postitamise kohta ning ka koopia 29. augusti 2012 saatelehest,

millega kirjad anti üle postiasutusele. Vastustaja on seisukohal, et kuna MKS 54 lg 6 järgi sõltub

lihtsaadetisena saadetud dokumentide kättetoimetatuks lugemine üksnes nende väljasaatmisest, siis

on maksuhaldur täitnud omapoolse tõendamiskoormuse, et 29. augusti 2012 korraldus nr 13-

11/16806 oli samal päeval välja saadetud kaebaja registrijärgsele aadressile.

12. Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai korralduse olemasolust teada

alles 1. novembril 2012. Alust kahelda kaebaja väites annab asjaolu, et maksuhaldurile esitatud

vaides väitis Magnoolia OÜ, et ta ei olnud eelnevalt kätte saanud ka 10. mai 2012 maksuotsust nr

12.2-3/2538-15, kuigi käesoleval ajal on pooleli kohtuvaidlus 10. mai 2012 maksuotsuse

kättesaamise aja suhtes, on maksuotsus igal juhul kätte saadud enne, kui vaide esitaja sai

täitmisteate kohtutäiturilt. Vastustaja on seisukohal, et Magnoolia OÜ-le on saanud tavaks

ignoreerida maksuhalduri poolt postiga saadetavaid dokumente

Vastustaja märgib, et MTA arestis 14. septembri 2012 korraldustega nr 13-2.7/137294 ning 13-

2.7/137361 Magnoolia OÜ pangakontod Swedbankis ja SEB pangas. Juhul, kui kaebaja ei oleks

olnud tõepoolest kätte saanud maksuhalduri 29. augusti 2012 korraldust, siis peale pangakontode

arestimist pidi ta maksuhalduri korraldusest igal juhul teada saama.

13. Vastustaja viitab Riigikohtu seisukohale, et haldusakti teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et

adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks ning et haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud

ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist (3-3-1-10-04). Riigikohus on asunud lahendis 3-3-

1-52-00 seisukohale, et juhul, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla

üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et

haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku

aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on

mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks

põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. Vastustaja on seisukohal, et sarnane

põhimõte kuulub kohaldamisele ka vaidemenetluses.

Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt, on vastustaja seisukohal, et isegi juhul, kui võtta

tõesena väidet, et kaebaja ei olnud maksuhalduri 29. augusti 2012 korraldust kätte saanud, pidi

kaebaja korraldusest igal juhul teada saama peale pangakontode arestimist. Vastustaja märgib, et

hoolimata pangakontode arestimisest ei ole aga kaebaja võtnud ette mingeid samme ei maksuvõla

likvideerimiseks ega ka korralduse väljanõudmiseks ega tähtaegseks vaidlustamiseks, vaid pöördus

vaide ning tähtaja ennistamise taotlusega maksuhalduri poole üksnes peale seda, kui maksuhalduri

taotlusel oli kaebaja suhtes maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustanud kohtutäitur.

Kohtu seisukoht

14. Pooled vaidlevad MTA 19. novembri 2012 otsuse nr 6-1/1155-2, millega jäeti vaide esitamise

tähtaeg ennistamata ja tagastati kaebaja vaie, õiguspärasuse üle.

15. 29. augusti 2012 korraldusega nr 13-11/16806 kohustas MTA kaebajat tasuma maksuvõla

4 320,31 eurot ning hoiatas kaebajat, et maksuvõla tasumata jätmise korral alustab MTA 10 päeva

pärast maksuvõla sundtäitmist. Tulenevalt MKS § 138 lg-st 1 tuleb vaie haldusakti peale esitada 30

päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Kaebaja

vaidlustas nimetatud korralduse vaidega, mille esitas MTA-le 14. novembril 2012. Pooled on

erineval seisukohal selles, kas kaebaja on esitanud vaide tähtaegselt, samuti kas esineb alus vaide

esitamise tähtaja ennistamiseks.

16. Vastustaja hinnangul tuleb MKS § 54 lg 6 järgi lugeda 29. augusti 2012 korraldus nr 13-

11/16806 kaebajale kättetoimetatuks 3. septembril 2012. Vastustaja selgituse kohaselt saadeti

korraldus kaebajale lihtkirjana 29. augustil 2012.

17. Vastavalt MKS § 46 lg-le 2 haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad

haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. MKS 4. peatükk reguleerib

dokumentide kättetoimetamist (MKS §-d 52-55). MKS § 52 lg 1 järgi antakse dokumendid,

sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated 1) kätte allkirja vastu, 2) toimetatakse kätte posti teel, 3)

elektrooniliselt või 4) avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida

kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-12 on sedastatud, et haldusmenetluse seadus ei

piira maksuhalduri õigust valida isikut koormava haldusakti kättetoimetamise viisiks

lihtsaadetisena kättetoimetamine posti teel. Haldusmenetluse seadus ja MKS on üld- ja

eriregulatsiooni vahekorras ning seetõttu tuleb lähtuda eriregulatsioonist.

18. Erinevalt tähtsaadetise kättetoimetatuks lugemisest ei ole lihtsaadetise kättetoimetatuks

lugemine sõltuvuses sellest, kas lihtsaadetise juriidilise isiku registrijärgsele aadressile

kohaletoimetamine tegelikult toimus või kas selle kohta on tõendeid. Juriidilisele isikule on MKS

§ 54 lg 6 esimese lausega pandud risk, et postiasutusele üle antud lihtkiri temani ei jõua. Sõltumata

dokumendi

tegelikust

kättetoimetamisest

algab

kaebetähtaja

kulgemine

korralduse

kättetoimetatuks lugemisest. Kui lihtsaadetis jääb juriidilise isiku registrijärgsele aadressile kohale

toimetamata, siis võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele, kuid maksukohustuslasel tuleb

tõendada, et lihtsaadetis jäi kätte toimetamata maksukohustuslasest sõltumatutel asjaoludel.

Maksuotsuse või –korralduse lihtsaadetisena juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saatmisele

ja saadetise kättetoimetatuks lugemisel võib seega olla oluline mõju kaebaja õigustele ja

kohustustele. Lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus dokument tegelikult isikuni

jõudnud ei ole, võib kaasa tuua kaebeõiguse minetamise. Kohus nõustub, et kohtupraktikas on

korduvalt kinnitust leidnud, et juriidiline isik peab hoolitsema maksuhaldurile esitatud andmete

õigsuse eest ning tagama postisaadetiste vastuvõtu registrijärgsel aadressil, vastutades kohustuste

rikkumise tagajärgede eest (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-65-09 p 13 ja

selles viidatud lahendid).

19. Juriidilisest isikust maksukohustuslase postisaadetiste vastuvõtmise korraldamist puudutavate

kohustuste ulatuse ning lihtsaadetiste kättetoimetatuks lugemise regulatsiooni tõttu on kohtu

hinnangul eriti oluline, et maksuhalduri poolt lihtsaadetise postiasutusele üleandmine oleks

tõendatud väljaspool kahtlust. Maksuhalduri kohustust tõendada lihtsaadetise üleandmist

postiasutusele on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2012 otsuses asjas nr 3-3-1-24-

12 p 1).

Korralduse postiasutusele üleandmise tõendamiseks on MTA esitanud andmebaasi väljavõtte

korralduse registreerimise ja postitamise kohta (tl 24) ning 29. augusti 2012 saatelehe

postisaadetiste üleandmise kohta AS-le Eesti Post (tl 25).

Andmebaasi väljatrükist (tl 24) nähtub, et 29. augustil 2012 on koostatud dokument numbriga 13-

11/16806 ning selle postitamise viisik on märgitud „posti teel“. Saatelehe (tl 25) kohaselt on 29.

augustil 2012 MTA Lõuna maksu-ja tollikeskuse Põlva teeninduskohas M. Piirilaht kirjakandja M.

Aleksandrovale üle andnud muu hulgas 16 siseriiklikku standardkirja lihtsaadetisena. Saatelehelt ei

ilmne, kas lihtsaadetiste hulgas oli OÜ-le Magnoolia adresseeritud kirju või vaidlusalune korraldus

nr 13-11/168606. Nimetatud tõendite alusel ei ole välistatud, et 29. augustil 2012 saadeti

vaidlusalune korraldus kaebajale lihtsaadetisena. Samas ei ole esitatud tõendid piisavad, et üheselt,

väljaspool kahtlust, tuvastada vaidlusalust korraldust sisaldava lihtsaadetise üleandmine

postiasutusele. Vastustaja on kasutanud MKS § 52 lg-st 1 tulenevat õigust valida dokumendi

kättetoimetamise viis ning pidi olema teadlik vajadusest dokumenteerida saadetise üleandmine

postiasutusele. Postisaadetiste üleandmise dokumenteerimisega selliselt, et ei ole võimalik

tuvastada saadetiste koosseisu või adressaate, võttis vastustaja riski, et vaidluse korral ei õnnestu

tõendada lihtsaadetise kättetoimetatuks lugemise aluseks olevat asjaolu. Seetõttu ei pea kohus

võimalikuks tõlgendada kaebaja kahjuks kahtlust lihtsaadetise üleandmises postiasutusele.

20. Kaebuse kohaselt sai kaebaja 29. augusti 2012 korraldusest teada 1. novembril 2012.

Vaideotsuses on vastustaja leidnud, et vaie ei ole tähtaegne ka seetõttu, et kaebaja pidi aru saama

korralduse andmisest seetõttu, et vastustaja arestis 13. septembri 2012 korraldusega kaebaja

arvelduskonto AS-s Swedbank.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on andnud teisegi kaebajat koormava haldusakti –

10. mail 2012 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 (tl 30-37), millega kohustas kaebajat

tasuma maksuvõla 6 119,44. Kaebaja lepingulise esindaja allkirjastatud kaebuse kohaselt sai

kaebaja nimetatud aktist samuti teada kohtutäituri kaudu alles 1. novembril 2012. Tegemist on

ilmse ebatäpsusega, sest 2012. aasta juuli alguses on kaebaja esitanud MTA-le vaide maksuotsuse

tühistamiseks ning vaidlustanud vaide tagastamise kaebusega halduskohtus (haldusasi nr 3-12-

1680). Seetõttu peab kohus eluliselt usutavaks, et kaebaja võis arvelduskonto arestimist seostada

10. mai 2012 maksuotsusega ega pidanud sellest järeldama teise kohustava haldusakti andmist.

Seega ei tõenda arvelduskonto arestimine, et kaebaja pidi teada saama teda puudutavast

korraldusest enne 1. novembrit 2012.

21. Kohtu hinnangul puudub alus lugeda vaide esitamise tähtaeg möödunud analoogia alusel

tuginedes HKMS § 46 lg-le 7, mille kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale

teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud

ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunud.

Kohus möönab, et HKMS § 46 lg-s 7 sätestatud põhimõte võib olla kohaldatav ka

vaidemenetluses, kuid käesoleval juhul ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks vaidlusalusest

korraldusest teada saanud muul viisil ning seejärel ebamõistlikult viivitanud vaide esitamisega.

22. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebaja sai 29. augusti 2012 korraldusest nr 13-11/16806

teada 1. novembril 2012. Kuna kaebaja esitas vaide 14. novembril 2012, siis esitatu vaie

tähtaegselt ning vastustaja oleks pidanud esitatud vaide läbi vaatama. Kaevatav vaideotsus piirab

õigusvastaselt OÜ Magnoolia kaebeõigust ning seega rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Nimetatud

põhjusel tuleb MTA 19. novembri 2012 õigusvastane vaideotsus nr 6-1/1155-2 tühistada.

23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik